Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused Euroopa Liidus

PÕHIPUNKTID

Diskrimineerimisvastase võitluse tugevdamine

• Käesolevas Euroopa Komisjoni teatises rõhutatakse, et võitlust diskrimineerimise vastu ei ole võimalik võita üksnes seaduste kehtestamisega. Sellest hoolimata võivad tõhusad õigusaktid, mida nõuetekohaselt rakendatakse, aidata esile kutsuda muutusi inimeste hoiakutes ja käitumises.
• Komisjonil on seoses sellega kaks olulist ülesannet:
  • tagada olemasolevate ELi õigusaktide rakendamine (näiteks direktiivid, mis käsitlevad võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, võrdset kohtlemist sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust ning meeste ja naiste võrdset kohtlemist väljaspool tööturgu);
  • kavandada uusi õigusakte, et laiendada õiguskaitset kõikidele diskrimineerimisvormidele kõikides eluvaldkondades (näiteks ettepanek direktiivi kohta, mis käsitleb isikute võrdset kohtlemist sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Poliitikavahendite tugevdamine võrdsete võimaluste aktiivseks edendamiseks

Õiguslikke meetmeid täiendavas teatises toonitatakse teatavate poliitiliste vahendite tähtsust.

• Võrdsete võimaluste tõhusaks edendamiseks on vaja tugevamaid poliitilisi vahendeid, nagu
  • mittediskrimineerimise süvalaiendamine kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse – eelkõige tööhõive-, sotsiaalse kaasatuse, haridus- ja koolituspoliitikasse. On avaldatud juhend sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete kohta, et tõsta ELi riikides teadlikkust sellest, kuidas edendada mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist riigihangete poliitika ja praktika kaudu;
  • diskrimineerimise mõõtmine ja edusammude hindamine – komisjon peab uurima võimalusi koguda koostöös ELi riikidega korrapäraselt statistikat diskrimineerimise ulatuse ja mõju kohta ning luua ELi uuringumoodul diskrimineerimise kohta. Samuti teeb ta tihedat koostööd võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate Euroopa riiklike asutuste võrgustikuga Equinet, et töötada välja süsteem teabe kogumiseks neile asutustele esitatud kaebuste kohta;
  • positiivsed meetmed – ELi õigusaktid ei takista ELi riike säilitamast või kehtestamast konkreetseid meetmeid, et hoida ära või kompenseerida halvemust, mis tuleneb diskrimineerimisest alustel, mille suhtes on ette nähtud kaitse. ELi riikidel soovitatakse kasutada kõiki võimalusi positiivsete meetmete võtmiseks, eelkõige seoses juurdepääsuga haridusele, tööhõivele, eluasemele ja tervishoiuteenustele;
  • teadlikkuse tõstmine ja sidusrühmade koolitamine – näiteks teavituskampaaniad, et tööandjad, teenusepakkujad ja haldusasutused teaksid oma kohustusi;
  • mitmekesisuse hüvede propageerimine töökohtadel – õigusnormid on tulemuslikumad, kui need käivad käsikäes progressiivsete ja uuenduslike strateegiatega, mida tööandjad rakendavad üha mitmekesisema töötajaskonna juhtimisel. Algatuste hulgas on vabatahtlikud hartad ning koostöö ettevõtete, ärikoolide ja ülikoolide vahel mitmekesisusega seotud küsimustes.
• Mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste küsimustes on vaja dialoogi, milles osaleksid kõik sidusrühmad ja kodanikuühiskond. Üheks näiteks on teadmiste ja kogemiste jagamiseks korrapäraselt toimuvad võrdõiguslikkuse tippkohtumised.
• Euroopa suurima rahvusvähemuse romade sotsiaalse kaasatuse edendamine on poliitilise prioriteedina tähelepanu all nii ELi tasandil kui ka ELi riikides. Kõigis ELi riikides on koostatud riiklik romade integratsioonistrateegia ning tehakse jõupingutusi, et võidelda diskrimineerimise ja mustlastevastasuse vastu. Selle eesmärk on keskpikas perspektiivis töötada välja tõhusad ja kaasavad koostöömehhanismid, millesse on kaasatud kodanikuühiskond ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Rahastamine

• Praegu kasutatakse kõnealuse tegevuse toetamiseks ELi riikides Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Ühinemiseelse abi rahastamisvahend võimaldab anda rahalist abi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, et täita ELi liikmeks saamisega seotud kohustusi sellistes valdkondades nagu põhiõigused, sooline võrdõiguslikkus, sallivus ja sotsiaalne kaasatus.