Ökomärgis

PÕHIPUNKTID

• ELi ökomärgise võib anda toodetele ja teenustele, mille keskkonnamõju on väiksem samasse tooterühma kuuluvatest teistest toodetest. Märgise kriteeriumid koostati teaduslike andmete alusel, võttes arvesse toote kogu olelusringi alates tootearendusest ja lõpetades jäätmekäitlusega.
• Märgise võib anda kõikidele kaupadele või teenustele, mida levitatakse, tarbitakse või kasutatakse ELi turul tasu eest või tasuta tingimusel, et ökoloogilised kriteeriumid on selgelt kehtestatud. Seda ei kohaldata inimtervishoius ega veterinaarias kasutatavate ravimite ega meditsiiniseadmete suhtes.
• See süsteem kehtestati määrusega (EMÜ) nr 880/92 ning seda muudeti määrusega (EÜ) nr 1980/2000. Käesoleva määruse (EÜ) nr 66/2010 eesmärk on parandada märgise andmise, kasutamise ja toimimise korda.

Märgise andmise kriteeriumid

• Märgise andmisel võetakse arvesse Euroopa keskkonnaalaseid ja eetilisi eesmärke. Samuti edendatakse sellega ELi üleminekut ringmajandusele, toetades säästvat tootmist ja tarbimist. Täpsemalt võetakse arvesse järgmist:
  • kaupade ja teenuste mõju kliimamuutustele, loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele; energia ja ressursside tarbimisele; jäätmetekkele; reostusele; heitmetele ning ohtlike ainete keskkonda paiskamisele;
  • ohtlike ainete asendamine ohutumatega;
  • toodete vastupidavus ja taaskasutatavus;
  • lõplik keskkonnamõju, sh tarbijate tervisele ja ohutusele;
  • sotsiaalsete ja eetiliste nõuete järgimine (nt rahvusvahelised töönormid);
  • kooskõla teiste riigi või piirkonna tasandil kehtestatud märgiste kriteeriumidega;
  • loomkatsete vähendamine.
• Märgist ei saa anda toodetele, mis sisaldavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks või mutageenseks klassifitseeritud aineid või aineid, mille suhtes kohaldatakse kemikaalide kasutamise õigusraamistiku sätteid.

Pädevad asutused

• ELi riigid peavad määrama ühe või mitu siseriiklikul tasandil märgistamise menetluse eest vastutavat asutust. Nende tegevus peab olema läbipaistev ja kaasama kõiki huvitatud isikuid.
• Pädevad asutused vastutavad konkreetselt toodete märgise kriteeriumidele vastavuse korrapärase kontrollimise eest. Samuti kuulub nende pädevusvaldkonda kaebuste vastuvõtmine, avalikkuse teavitamine, vale reklaami järelevalve ja toodete märgistamise keelamine.

Märgise andmise ja kasutamise menetlus

• Märgise saamiseks esitavad ettevõtjad taotluse
  • ühele või mitmete ELi riigile, kes saadavad selle riiklikule pädevale asutusele;
  • ELi mittekuuluvale riigile, kes saadab selle ELi riigile, kus toodet turustatakse.
• Kui toode vastab märgise kriteeriumidele, sõlmib pädev asutus ettevõtjaga lepingu, milles nähakse ette märgise kasutamise ja loa tühistamise tingimused. Seejärel võib ettevõtja märgise tootele panna. Märgise kasutamiseks tuleb tasuda lõiv taotluse esitamisel ja samuti aastatasu.
• Euroopa Komisjon on loonud märgise saanud toodete registri.

Euroopa Liidu ökomärgise komisjon

Euroopa Liidu ökomärgise komisjon asutati Euroopa Komisjoni 2010. aasta otsusega (otsus 2010/709/EL). Selle liikmed nimetab ametisse Euroopa Komisjon. Ökomärgise komisjoni kuuluvad ELi riikide ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide esindajad ning teatavate Euroopa organisatsioonide esindajad (nt tarbijate, ettevõtjate ja keskkonnakaitsjate esindajad). Euroopa Komisjon konsulteerib ELi ökomärgise komisjoniga märgise andmise kriteeriumide ja nõuete väljatöötamisel või läbivaatamisel.

Ökoloogilised kriteeriumid

• Komisjon on võtnud vastu mitmeid otsuseid, millega kehtestati ELi ökomärgise andmise ökoloogilisi kriteeriumeid erinevat liiki toodetele. Neist otsustest mitme kehtivus lõppes 2016. aasta detsembri lõpus.
• Samuti võttis komisjon vastu määruse (EL) nr 782/2013, millega asendati määruse (EÜ) nr 66/2010 III lisa ning muudeti lõivude ja tasude ülemmäära toodete valmistajate esitatud ökomärgise kasutamistaotluste hindamise ja menetlemise rahastamiseks.