Antimikroobsete toimeainete arukas kasutamine inimmeditsiinis

PÕHIPUNKTID

Selleks et võidelda antimikroobse resistentsuse (AMR) vastu, sätestatakse soovituses konkreetsed meetmed, mille eesmärk on

• tugevdada antimikroobse resistentsuse ja antimikroobsete ainete kasutamise seiresüsteeme (nt koguda andmeid antibiootikumide väljakirjutamise ja kasutamise kohta haiglates);
• töötada välja tõrje- ja ennetusmeetmed seoses antimikroobsete ainete mõistliku kasutamisega, kehtestades eeskirjad, mis käsitlevad antibiootikumide kasutamist ja nakkustõrjemeetmete rakendamist asutustes (haiglates, hooldekodudes jne);
• edendada antimikroobse resistentsuse probleemi käsitlemist hambaarstide, farmatseutide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate hariduses ja koolituses ning vähendada vajadust antibiootikumide järele;
• teavitada avalikkust antimikroobsete ainete mõistliku kasutamise tähtsusest, tõstes teadlikkust antimikroobse resistentsuse probleemist ja edendades üldsuse seas realistlikke ootusi seoses antibiootikumide väljakirjutamisega;
• edendada antimikroobse resistentsuse tõrjega seotud uurimisalgatusi rõhuasetusega antimikroobse resistentsuse tekkimise ja leviku mehhanismidel inimeste hulgas.

Tooteid käsitlevad eeskirjad

Soovituses on suunised antimikroobsete toodete kasutamise kohta. Tuleb kasutusele võtta antimikroobsete toodete turustamise kontrollisüsteemid, et tagada nende vastavus nakkushaiguste hea juhtimistava põhimõtetele.

Järelmeetmed

Aruanded

ELi riigid on esitanud korrapäraselt rakendusaruandeid strateegia alusel võetud meetmete kohta. Esitatud teabele tuginedes on komisjon avaldanud iga viie aasta järel aruande.

• 2005. aastal avaldatud esimeses aruandes kutsuti ELi riike üles
  • tegelema probleemiga, mis seisneb omal käel ravimises antibiootikumidega, eelkõige harides avalikkust sellega kaasnevatest ohtudest;
  • koostama suuniseid, milles soovitatakse asjakohast ravi antibiootikumidega.
• 2010. aastal avaldatud teises aruandes märgiti muu hulgas, et igas ELi riigis peaks olema asjakohane valdkondadevaheline mehhanism, mille abil koordineeritakse soovituses esitatud strateegiate rakendamist.
• 2015. aastal avaldatud kolmandas aruandes kutsuti ELi riike üles
  • jõustama tõrje- ja ennetusmeetmeid;
  • võtma meetmeid, et poliitikakujundajad pühenduksid rohkem antimikroobse resistentsuse teema käsitlemisele; ning
  • soodustama teadusuuringuid võtmevaldkondades, et täita praegused antimikroobse resistentsuse tõrjega seotud lüngad.

Tegevuskavad

2011. aastal, pärast 2005. ja 2010. aasta aruandeid ning nõukogu 2009. aasta soovitust patsiendi ohutuse kohta, võttis komisjon vastu viieaastase tegevuskava antimikroobse resistentsusega seotud ohtude käsitlemiseks.

Teise tegevuskava rakendamime algab 2017. aastal. Selle keskmes on järgmised tegevussuunad:

• toetada ELi riike, eelkõige riiklike tegevuskavade koostamisel, rakendamisel ja järelevalvel;
• koondada ELi fonde ja vahendeid, et edendada innovatsiooni ja teadusuuringuid seoses antimikroobse resistentsuse vastu võitlemisega, ning
• tugevdada oma juhtivat rolli ülemaailmsetel foorumitel, eelkõige rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhetes peamiste kaubanduspartneritega.