Toitumine, ülekaalulisus ja rasvumine – ELi strateegia

PÕHIPUNKTID

• Strateegia põhiseesmärk on võidelda rasvumist soodustava keskkonna vastu ning aidata inimestel vähendada riskikäitumist (nt vale toitumine ja vähene kehaline aktiivsus), mis viib ülekaalu ja rasvumiseni.
• Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse meetmetele, mis
  • võimaldavad tarbijal teha teadlikke valikuid, tagades tervisliku toiduvaliku olemasolu, nt supermarketites ja sööklates;
  • julgustavad erasektorit probleemi lahendamisele kaasa aitama;
  • toiduainetööstus (sealhulgas jaemüüjad) võiks oma toodete retsepte kohandada, eelkõige vähendades soola, suhkru ja rasvade sisaldust, ning vähendada ja suunata turustamist nii, et see soodustaks tervislikumaid valikuid ja ei oleks sobimatult suunatud lastele;
  • tööandjad võiksid innustada tervislikke eluviise järgima (nt jalgsi või jalgrattaga tööl käimine);
  • motiveerivad inimesi korrapäraselt liikuma, rõhutades selle kasulikkust tervisele.

Partnerlused

• Strateegia toonitab partnerluste loomise olulisust kõikjal ELis, et rakendada meetmeid kohapeal, st kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ning samuti ELi tasandil. Need hõlmavad erasektori (nt toiduainete tootjad, jaemüüjad ja reklaamitööstus), rahvatervise sektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (nt spordi-, tarbija- ja tervishoiuühingud) koostööd.
• Toetudes ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammile, mis alustas tegevust 2005. aastal, teeb strateegia ettepaneku sarnaste platvormide loomiseks ELi riikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalike sidusrühmade (nt ühingud ja väikeettevõtjad) kaasatus on strateegia õnnestumise seisukohast esmatähtis, kuna loob grupidünaamika ja ühendab võimalikult paljusid osalejaid kõikidelt tasanditelt.
• ELi riikide ametiasutuste kohustuste hulka kuuluvad
  • koordineerimine, et tagada meetmete asjakohasus rahvatervise valdkonnas, ning
  • meedia julgustamine ühiste sõnumite ja kampaaniate väljatöötamises osalemiseks.
• Kehalise aktiivsuse ja toitumisalaste küsimustega tegelev kõrgetasemeline töörühm, mis koosneb ELi riikide ning Norra ja Šveitsi esindajatest, hoogustab heade tavade ja teabe vahetamist ning arendab vabatahtlikke ühiseid lähenemisviise.
• Töörühm osaleb teatud toiduainete koostise ümberkujundamises, eelkõige seoses soola, küllastunud rasva ja suhkrulisandiga. 2011. aastal sõlmiti kokkulepe valitud toitainetega seotud siseriiklike algatuste ELi raamistiku kohta (2008. aastal algatatud ümberkujundamise eeskujul, mille eesmärk oli vähendada soola kogust toidus nelja aasta jooksul 16%). Seejärel alustati tööd, et vähendada küllastunud rasvade sisaldust 5% aastaks 2016 ja veel 5% aastaks 2020. 2015. aastal alustati tööd seoses suhkrulisandit käsitleva lisaga, et edendada 2020. aastaks suhkrulisandi vabatahtlikku vähendamist töödeldud toidus 10% võrra.
• 2016. aastal jõudis kõrgetasemeline töörühm kokkuleppele siseriiklike ümberkujundamise algatuste järelevalvesüsteemi osas, mis oli oluline teetähis ja konkreetne samm siseriiklike meetmete toetuseks. Kokkuvõttes on neist jõupingutustest inimestele kasu iga kord, kui nad supermarketist midagi ostavad. Seda tegevust toetavad ka käimasoleva kehalise aktiivsuse ja toitumisalase ühismeetme tulemused ning 2017. aastal on oodata veel uudiseid.
• 2014. aastal võttis töörühm vastu laste rasvumist käsitleva ELi 2014.–2020. aasta tegevuskava, mille eesmärk on peatada laste rasvumise kasv 2020. aastaks. Käimas on vahehindamine.
• 2017. aastal osales kõrgetasemeline töörühm koolitoidu riigihangete suuniste koostamisel ja kokkuleppimisel.

Valdkondadevaheline lähenemine

• Kuigi probleemi tuumaks on rahvatervis, rõhutab strateegia lisaks igal tasandil partnerlussuhete olulisusele ka asjaolu, et ülekaalu ja rasvumise vastu võitlemine vajab mitmete poliitikasektorite vahelist kooskõlastatud lähenemist. Nende hulka kuulvad näiteks järgmised sektorid.
  • Haridus – nii lastele kui täiskasvanutele suunatud teabekampaaniate väljatöötamine.
  • Tarbijapoliitika – toiduvalikute kohta selge ja arusaadava teabe andmine, nt toitumisalase teabe märgistus.
  • Turustamine – audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga edendatakse toidukaupade vastutustundlikku turustamist, eriti sihtgrupiks on lapsed.
  • Sport – organiseeritud sporditegemise kättesaadavamaks muutmine ja füüsilise aktiivsuse suurendamise innustamine.
  • Linnaplaneerimine ja aktiivne liikuvus – aktiivse transpordi ja liiklemise soodustamine, nt jalgsi käimine, jalgrattaga sõitmine ja ühistranspordi kasutamine.
  • Teadusuuringud – toiduvalikuid ja kehalist aktiivsust mõjutavate tegurite kohta põhjalikuma teabe kogumine, eelkõige ELi (programm „Horisont 2020”) ja ELi riikide teadusuuringute rahastamise mehhanismide raames.
  • Põllumajandus – tervislikumate valikute muutmine taskukohasemaks ja laiemalt kättesaadavaks kõigile rahvastikurühmadele, eriti lastele.
  • Euroopa Parlament – komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat rakendab katseprojekte, mis toetavad tervislikku toitumist erinevates elanikkonnarühmades.

Rahvusvaheline koostöö

Komisjon on teinud tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga, et luua ühine toitumise ja kehalise aktiivsuse alane andmekogu.

Järelevalve- ja hindamispoliitika

• Rasvumise ja ülekaalulisusega seotud andmete järelevalve toimub
  • makrotasandil, et saavutada Euroopa tervishoiunäitajate süsteemi raames sidusad ja võrreldavad andmed üldiste toitumise ja kehalise tegevusega seotud arengunäitajate kohta;
  • riiklikul tasandil, et hinnata võetud meetmeid ja nende mõju;
  • üksiktegevuste tasandil.
• Tõhusate meetmete väljaselgitamiseks hinnatakse meetmete mõju süstemaatiliselt.

Järelmeetmed

Ülekaalulisuse ja rasvumise vähendamisele suunatud poliitika kujundamisel keskendutakse Euroopas jätkuvalt prioriteetsetele valdkondadele, nagu

• toidust saadava soola, küllastunud rasvade, transrasvade ja suhkrulisandi vähendamine;
• puu- ja köögiviljade tarbimise suurendamine;
• laste kokkupuute vähendamine toitudega, mis sisaldavad ohtralt soola, küllastunud rasvu, transrasva ja lisatud suhkrut, ning nende mõju leevendamine;
• toidukaupade riigihanked;
• kehalise aktiivsuse suurendamine ja istuva eluviisi vähendamine;
• kuuel esimesel elukuul ainult rinnapiimaga toitmise osakaalu tõstmine;
• toitumise ja kehalise aktiivsusega seotud ebavõrdsuse vähendamine elanikkonnarühmade vahel.