Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem

PÕHIPUNKTID

Ajutine liikuvus

• Spetsialistid võivad osutada ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuseid teises liikmesriigis oma päritoluriigis asuvast asukohast.
• Sihtriik võib temalt nõuda eelnevat deklareerimist, kuid ta ei pea läbima tunnustamismenetlust.
• See säte ei kehti tervishoiu ega ohutusega seotud kutsealadel, mille puhul võidakse liikmesriikides nõuda kvalifikatsiooni eelnevat tunnustamist direktiivi artikli 7 lõike 4 kohaselt.

Püsiv tegevuskoht

Direktiivis nähakse ette kolm kvalifikatsiooni tunnustamise süsteemi:

1. automaatne tunnustamine teataval määral ELi tasandil ühtlustatud minimaalsete koolitusnõuetega kutsealadel: arstid, üldõed, hambaarstid, veterinaararstid, ämmaemandad, proviisorid ja arhitektid;
2. teatud kutsealade automaatne tunnustamine oma töökogemuse põhjal: tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö alad;
3. eespool nimetatud kutsealadel, mis ei vasta automaatse tunnustamise korra tingimustele, kohaldatakse kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginevat üldsüsteemi.

Üldsüsteem kehtib ka teiste reguleeritud kutsealade puhul, millel on lubatud tegutseda isikutel, kes suudavad tõestada, et nad on kutsekvalifikatsiooni päritoluriigis omandanud.

Kui vastuvõtva riigi pädevad asutused on kindlaks teinud märkimisväärseid erinevusi üksikisiku päritoluriigis omandatud koolituse ja selle tegevuse jaoks kõnealuses riigis nõutava koolituse vahel, võidakse isikule pakkuda omal valikul kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist. Selliste hüvitamismeetmete kehtestamise ja ulatuse kaalumisel tuleb arvestada taotleja töökogemust.

Osaline juurdepääs

• Direktiiviga kehtestati osalise juurdepääsu põhimõte kutsealale, kui reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevused on riigiti erinevad.
• See võib olla kasulik spetsialistidele, kes töötavad sõltumatus majandussektoris, mis ei ole omaette elukutse liikmesriigis, kuhu nad soovivad kolida.

Keelekontroll

• Direktiiv võimaldab vastuvõtval riigil teha korrapäraselt keelekontrolle üksnes nende elukutsete puhul, mis mõjutavad patsiendi ohutust.
• Keelekontroll peaks toimuma alles pärast seda, kui vastuvõttev riik on kutsekvalifikatsiooni tunnustanud, see peaks piirduma vastuvõtva riigi ühe ametliku või halduskeele oskusega ja vastama kutsetegevusele.

Euroopa kutsekaart

• Direktiivis, mida muudeti direktiiviga 2013/55/EL, nähakse ette Euroopa kutsekaardi kasutusele võtmise võimalus valitud kutsealade jaoks. See võimaldab spetsialistidel lihtsamalt ja kiiremini taotleda oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist standardse elektroonilise menetluse kaudu. Kutsekaart tugineb siseturu infosüsteemi kasutamisel ning see antakse välja elektroonilise tunnistuse kujul.
• Euroopa kutsekaarti on juba rakendatud esimeses etapis üldõdede, füsioterapeutide, proviisorite, mägigiidide ja kinnisvaramaaklerite kutsealadel.

Juurdepääs veebipõhisele teabele ja menetlusele

• Liikmesriigid teevad kogu teabe reguleeritud kutsealade kvalifikatsioonide tunnustamise kohta kättesaadavaks ühtsete kontaktpunktide kaudu.
• Spetsialistid peaksid saama direktiivis sätestatud menetlused ja formaalsused täita veebi teel ühtse kontaktpunkti või kutsealade eest vastutavate asjaomaste asutuste kaudu.
• Kõigi liikmesriikide abikeskused peavad üksikjuhtumeid nõustama ja abistama.

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

2015. aastal võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2015/983, milles sätestatakse:

• Euroopa kutsekaardi väljastamise kord ning
• direktiiviga 2005/36/EÜ kehtestatud hoiatusmehhanismi kohaldamise kord, mis tagab ELi patsientidele ja tarbijatele piisava kaitse spetsialistide eest, kellel on konkreetses riigis keelatud või piiratud oma kutsealal tegutseda või kes on oma kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemisel kasutanud võltsitud diplomeid.

2020. aastal võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2020/1190, millega parandatakse määrust (EL) 2015/983 ja selgitatakse, et päritoluriigi asjaomane asutus otsustab Euroopa kutsekaardi pikendamise üle, mis on väljastatud pärast kvalifikatsiooni kontrollimist vastavalt direktiivi artikli 7 lõikele 4.

Komisjon on vastu võtnud ka delegeeritud otsused, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa ja ajakohastatakse tõendite loetelu automaatselt tunnustatud spetsialisti kvalifikatsiooni ja koolituse kohta.

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/907, millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest, loodi 2019. aastal täiendav ja vabatahtlik suusainstruktorite automaatse tunnustamise süsteem kogu ELis. Suusainstruktorite suhtes, keda ühine koolitustest ei hõlma, kehtib endiselt direktiivis sätestatud kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise üldsüsteem.

COVID-19 pandeemia

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist ja meetmete kehtestamist kriisi mõjudega toimetulekuks võttis komisjon vastu teatise, mis sisaldab tervishoiualase piiriülese koostöö valdkonnas antava ELi erakorralise abi korraldamise juhised seoses COVID-19 kriisiga.