ELi eelarve on investeerimiseelarve, millesse kogutakse vahendid kokku ja suunatakse need projektidele vastavalt ELi poliitilistele prioriteetidele. Sellesse on koondatud kõik ELi tulud ja kulud. EL võtab vastu oma pikaajalise eelarveraamistiku ehk nn mitmeaastase finantsraamistiku iga seitsme aasta järel. Nagu Lissaboni lepingus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 312) on ette nähtud, sätestatakse mitmeaastases finantsraamistikus maksimaalsed iga-aastased summad (ülemmäärad) ELi kulutuste kohta tervikuna ja põhiliste kuluvaldkondade (rubriigid) lõikes. Praegune mitmeaastane finantsraamistik on vastu võetud aastateks 2021–2027.
ELi eelarvet rahastatakse mitmest tuluallikast, mida nimetatakse ELi „omavahenditeks“ (tollimaksud, proportsionaalne osa iga ELi riigi kogurahvatulust, osa ELi riikides tarbimise pealt kogutavast käibemaksust ja alates 1. jaanuarist 2021 uus omavahend, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel).
Iga seitsme aasta järel peavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku ja raha jaotamise üle kuluvaldkondade vahel. Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad igal aastal kokku aastaeelarve suuruse ja kuluprioriteedid järgmiseks 12 kuuks.
Koroonaviirusejärgse taastumise rahastamiseks leppis EL kokku 750 miljardi euro suuruses taastekavas NextGenerationEU, mis lisatakse 2021.–2027. aasta pikaajalisele eelarvele. Selle rahastamiseks laenab EL vahendeid rahaturgudelt.
LISATEAVE: