Direktiivis (EL) 2024/1260 on sätestatud miinimumnormid kriminaalmenetluse vara jälitamise, kindlakstegemise, arestimise, konfiskeerimise ja haldamise kohta.
PÕHIPUNKTID
Kohaldamisala
Direktiivi kohaldatakse mitmesuguste Euroopa Liidu (EL) õigusaktides sisalduvate kuritegude suhtes alates terrorismist ning uimastitega kauplemisest ja inimkaubandusest kuni rahapesu ja organiseeritud kuritegevuseni.
algatama süstemaatiliselt varade otsimise uurimisi paralleelselt organiseeritud kuritegevuse poolt toime pandud suurt tulu teenivate kuritegude kriminaaluurimistega;
tagada selliste kuriteovahendite1, tulu2 või vara3 kiire jälitamine ja kindlakstegemine, mille suhtes on tehtud või võidakse teha arestimis-4 või konfiskeerimisotsus5 isegi pärast lõplikku süüdimõistvat kohtuotsust;
luua kriminaaltulu tuvastamise üksused, kellel on õigus
toetada teisi riiklikke asutusi, Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja kolmandate riikide partnereid ning teha nendega koostööd;
viia täide teises liikmesriigis tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsuseid;
taotleda vajaduse korral koostööd asjaomastelt asutustelt;
jälitada ja teha kindlaks vara, mis kuulub isikutele või organitele, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid;
pääseda juurde erinevates riiklikes andmebaasides ja registrites ning turvalises teabevahetusvõrgus hoitavale teabele;
vastata teise liikmesriigi teabenõuetele kindlaksmääratud tähtaja jooksul.
Arestimine ja konfiskeerimine
Liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et võimaldada
arestida vara;
kriminaaltulu tuvastamise üksustel kiiresti arestida vara piiriüleste juhtumite korral, kui ükski teine pädev asutus ei saa tegutseda ja kui on otsene oht, et vara võib kaduda;
arestida täielikult või osaliselt kuriteovahendeid, kriminaaltulu või vara,
mis tuleneb kuriteost, mille suhtes on tehtud lõplik süüdimõistev otsus;
mis on samaväärne kahtlustatava või süüdistatava üleandmisega kolmandale isikule;
mis pärineb kolmandalt isikult, kes teadis või oleks pidanud teadma, et üleandmine toimus konfiskeerimise vältimiseks;
kui kuritegu võib tuua otsest või kaudset majanduslikku kasu ja vara on saadud kuritegelikul teel (laiendatud konfiskeerimine);
kui kriminaalmenetlust ei olnud võimalik lõpetada süüdistatava haiguse, kadumise või surma tõttu (konfiskeerimine ilma süüdimõistva kohtuotsuseta), kuid see oleks võinud viia süüdimõistmiseni, kui see ei oleks toimunud ühe loetletud asjaolu tõttu;
kui liikmesriigi kohus on veendunud, et seletamatu jõukus tuleneb kuritegelikust tegevusest.
Liikmesriigid peavad tagama, et vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimise menetlustes võetakse arvesse kuriteoohvrite nõudeid. Liikmesriigid võivad konfiskeeritud vara vajaduse korral kasutada ka avalikes huvides või sotsiaalsetel eesmärkidel.
Haldamine
Liikmesriigid peavad tagama järgneva:
kriminaaltulu haldamise üksuste loomine, kes haldavad arestitud ja konfiskeeritud vara või toetavad teisi pädevaid asutusi vara haldamisel;
arestitud ja konfiskeeritud vara tõhus haldamine kuni selle võõrandamiseni;
varahalduse kavandamine enne või vahetult pärast vara arestimist.
Arestitud vara võib enne tegelikku konfiskeerimist üle anda või müüa (vahemüük), kui vara on kergesti riknev, kiiresti amortiseeruv, sellega kaasnevad ebaproportsionaalsed kulud või see nõuab eriteadmisi.
Kaitsemeetmed
Liikmesriigid peavad tagama, et arestimis- ja konfiskeerimisotsustest ning ajutistest müügiotsustest mõjutatud isikutel on vajalikud kaitsemeetmed, sealhulgas õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile.
Täiendavad eeskirjad
Liikmesriigid peavad
võtma vastu vara tagasivõitmise riikliku strateegia ja ajakohastama seda vähemalt iga viie aasta järel;
tagama, et kriminaaltulu jälitamise talitustel on nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad ning vajalikud rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid;
koguma ja säilitama põhjalikku statistikat oma konfiskeerimissüsteemide kohta, saates need Euroopa Komisjonile järgmise aasta lõpuks;
teavitama komisjoni, kes registreerib andmed veebipõhises registris, oma pädevatest asutustest ja kontaktpunktidest hiljemalt ;
viima oma õigus- ja haldusnormid direktiiviga vastavusse.
Komisjon
loob kriminaaltulu jälitamise ja konfiskeerimise koostöövõrgustiku, mis hõlmab kriminaaltulu jälitamise talitusi, vara haldamise talitusi ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol);
Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg on . Direktiivis sisalduvaid eeskirju tuleb kohaldada alates sellest kuupäevast.
TAUST
Europoli andmetel teenib organiseeritud kuritegevus igal aastal vähemalt 139 miljardit eurot ebaseaduslikku tulu. See on ka üks suurimaid ohte ELi julgeolekule: 70 % kuritegelikest rühmitustest tegutseb rohkem kui kolmes liikmesriigis.
Kuriteovahendid. Mis tahes vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemiseks.
Tulu. Kuritegelikul teel saadud mis tahes majanduslik hüve – mis tahes vara, sealhulgas tulu ja väärtusliku kasu hilisem reinvesteerimine või muundamine.
Vara. Mis tahes vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, krüptovara, õigusdokumendid ja omandiõigused.
Arestimine. Vara üleandmise, hävitamise, muundamise, käsutamise või ümberpaigutamise ajutine keelamine või vara ajutiselt hoiule või kontrolli alla võtmine.
Konfiskeerimine. Vara lõplik äravõtmine, mille kohus määrab seoses kuriteoga.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, )
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/1673 (ELT L, 2024/1226, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, , lk 18–29)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.7.2019, lk 122–137)
Direktiivi (EL) 2019/1153 järjestikused muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, , lk 22–30)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, , lk 6–21)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, , lk 29–41)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, , lk 179–189)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L 151, , lk 1–8)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, , lk 8–14)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, , lk 1–11)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, , lk 1–14)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, , lk 28–37)
Nõukogu raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, , lk 42–45)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, , lk 11–21)
Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, , lk 8–11)
Nõukogu raamotsus 2003/568/JSK, korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, , lk 54–56)
Nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, , lk 1–3)
Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (ELT L 328, , lk 17–18)
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3lõike 2punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon (ELT L 195, , lk 2–11)