Määruse (EL) 2024/1252 eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) juurdepääs kriitiliste toormete kindlatele, säilenõtketele ja kestlikele tarnetele, edendades muu hulgas tõhusust ja ringlust kogu väärtusahela ulatuses.
Selle saavutamiseks sisaldab määrus meetmeid, mille eesmärk on
vähendada kriitiliste toormetega seotud tarnehäirete ohtu, toetades strateegilisi projekte, mitmekesistades importi ning ergutades tehnoloogia arengut ja ressursitõhusust;
parandada liidu võimekust jälgida ja maandada tarneriski;
tagada kriitiliste toormete ja toodete vaba liikumine kogu ELis, tagades samal ajal nende keskkonnakaitse, sotsiaalse ja juhtimise kõrge taseme.
PÕHIPUNKTID
Strateegilised toormed
I lisas on loetletud 17 tooret, mida peetakse strateegiliseks, võttes arvesse nende tähtsust rohe- ja digitehnoloogia ning kaitse- ja kosmoserakenduste jaoks.
võib loetelu ajakohastada, et lisada rohkem toormeid, võttes arvesse nende strateegilist tähtsust rohe- ja digitehnoloogia ning kaitse- ja kosmoserakenduste jaoks ning võttes arvesse eeldatavaid ülemaailmseid nõudluse ja tootmisraskusi (metoodika on sätestatud I lisa 2. jaotises) või, kui seda palutakse, teeb seda Euroopa kriitiliste toormete nõukogu;
peab vaatama loetelu läbi ning seejärel iga kolme aasta tagant.
Kriitilised toormed
II lisas on loetletud 34 tooret, mida peetakse kriitiliseks, võttes arvesse nende tähtsust ELi majanduse jaoks ning nende suhteliselt suurt tarneriski.
Komisjon
võib seda loetelu ajakohastada, et see kajastaks muude materjalide tarneriski või majanduslikku tähtsust (metoodika on sätestatud II lisa 2. jaotises);
peab vaatama loetelu läbi ning seejärel iga kolme aasta tagant.
tugevdada väärtusahela erinevaid etappe, et 2030. aastaks oleks ELi võimsus iga toorme puhul ligilähedane või vastaks järgmistele ELi tasemel sihttasemetele:
maakide, mineraalide või kontsentraatide kaevandamisvõimsus moodustab vähemalt 10 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
töötlemisvõimsus, sealhulgas kõigis töötlemise vahetappides, moodustab vähemalt 40 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
ringlussevõtuvõimsus, sealhulgas kõigis ringlussevõtu vaheetappides, moodustab vähemalt 25 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
mitmekesistada strateegiliste toormete importi sihiga tagada, et ühestki kolmandast riigist ei tarnitaks rohkem kui 65 % kõnealusest kaubast.
Strateegilised projektid
Komisjon tunnustab taotlusvooru järel projektid strateegilisteks, kui need
aitavad oluliselt suurendada strateegiliste toormete tarnekindlust;
on tehniliselt teostatavad mõistliku aja jooksul ja piisava tootmismahuga;
on keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikud;
annavad piiriülest kasu ELi piires või kohalikku lisaväärtust kolmandas riigis, mis on tekkiv turg või areneva majandusega riik, kus neid ellu viiakse.
Strateegiliseks nimetatud projektid saavad toetust komisjonilt ja asjaomaste riikide valitsustelt.
Strateegiliste projektide loamenetlus ei tohiks kaevandamisprojektide puhul kesta kauem kui 27 kuud ja ringlussevõtu projektide puhul 15 kuud. Need tähtajad ei sisalda arendaja poolt keskkonnamõju hindamise aruande koostamist ja neid võib erandkorras pikendada strateegilise projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahu tõttu.
Strateegilisi projekte käsitatakse avalikku huvi pakkuvate projektidena Vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioonile võib eraldada täiendavat aega nende kogukondade sisuliseks kaasamiseks ja aktiivseks osalemiseks, mida strateegiline projekt mõjutab.
Euroopa kriitiliste toormete nõukogu rahastamise allrühm nõustab ja toetab strateegilisi projekte seoses nende projektide rahastamisega.
Komisjon loob süsteemi, mis hõlbustab strateegiliste projektidega seotud väljaostulepingute sõlmimist muude asjaomaste ettevõtjatega.
Liikmesriigid peavad rakendama muid meetmeid, et toetada kriitiliste toormete väärtusahela arengut eelkõige järgmiselt:
määrates ühtse kontaktpunkti kriitiliste toormete projektide loamenetluste juhtimiseks;
tagades, et kavandamisasutused hõlmaksid vajaduse korral selliste projektidega seotud sätteid;
koostades riikliku programmi kriitilistele toormetele ja kriitilisi toormeid sisaldavatele mineraalidele suunatud uurimistöödeks, ajakohastades neid vähemalt iga viie aasta järel.
Riskiseire ja -maandamine
Komisjon jälgib koostöös liikmesriikide ametiasutustega kriitilise toormega seotud tarneriske, jälgides selliseid näitajaid nagu kaubavood või hinnavolatiilsus ning tehes asjaomaste tarneahelate stressiteste.
Lisaks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et koordineerida ELi strateegiliste toormete strateegilisi varusid võimalike tarnehäirete leevendamiseks.
Riskivalmiduse tagamiseks teevad kindlaksmääratud suurettevõtjad, kes kasutavad strateegilisi toormeid mitmesuguste toodete (nt energia salvestamiseks kasutatavad akud, robootika, droonid ja satelliidid) tootmiseks, iga kolme aasta järel oma strateegiliste toormete tarneahela riskihindamise. Komisjon haldab ka süsteemi, mis võimaldab viia kooskõlla strateegiliste toormete nõudluse ja pakkumise.
Kestlikkus ja ringluspõhisus
Liikmesriigid võtavad vastu riiklikud programmid seoses kriitiliste toormete ringluspõhisusega, et eelkõige soodustada tehnoloogia arengut, ressursitõhusust ja ringluspõhisust.
Käitajad on kohustatud koostama jäätmekavad ja hindama kriitiliste toormete võimalikku eraldamist oma hoidlas ladustatud kaevandamisjäätmetest.
Tootjad peavad selgelt näitama, kas sellised tooted nagu autod, pesumasinad ja mikrolaineahjud sisaldavad üht või mitut püsimagnetit ning andma teavet oma kriitilise toorme ringlussevõtu potentsiaali kohta.
Komisjon võib tunnustada kriitiliste toormete kestlikkusega seotud sertifitseerimissüsteeme ja kehtestada erinevate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise ja kontrollimise reeglid.
Määrusega luuakse Euroopa kriitiliste toormete nõukogu koos temaatiliste allrühmadega, et nõustada komisjoni ja jälgida käesoleva õigusakti rakendamist.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust kohaldatakse alates .
TAUST
Kriitilised toormed on vajalikud Euroopa majanduse ja mitmesuguste tehnoloogiate jaoks strateegilistes sektorites, nagu taastuvenergeetika, digitööstus, kosmoselennundus- ja kaitsesektor. Kuna nõudlus teatavate materjalide ja tarnete järele on sageli tugevalt koondunud kindlatesse piirkondadesse (Hiinast tarnitakse 100 % ELis vajalikest rasketest haruldastest muldmetallidest ja Türgist 99 % boorist) on kindel juurdepääs hädavajalik ja väga tiheda konkurentsiga.
Kõnealune õigusakt, mida nimetatakse Euroopa kriitiliste toormete määruseks, on nende probleemide terviklik lahendus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L, 2024/1252, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, , lk 1–117)
Määruse (EL) 2023/1542 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, , lk 1–44)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, , lk 1–218)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, , lk 1–38)
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – V osa – Liidu välistegevus – IV jaotis – Piiravad meetmed – Artikkel 215 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 301) (ELT C 202, , lk 144)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, , lk 135–145)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, , lk 52–128)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 197, , lk 38–71)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, , lk 1–21)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, , lk 10–35)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, , lk 82–128)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta – Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus (ELT L 102, , lk 15–34)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, , lk 13–19)