ELi noortestrateegia (2019–2027)

PÕHIPUNKTID

ELi liikmesriigid kinnitavad järgmist.

• Noortel on ühiskonnas eriline roll ja nad seisavad silmitsi eriliste väljakutsetega. Noored on varmad võtma kontrolli oma elu üle ning teistega suhtlema ja neid toetama.
• Euroopa noortestrateegiat on vaja noorte abistamiseks nende ees seisvate väljakutsetega toimetulemisel. Selleks on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, ELi ja rahvusvahelised organisatsioonid, noorte osaluskogud, noorsootöötajad, teadlased, organisatsioonid ja kodanikuühiskond.
• Euroopa noorte eesmärgid annavad Euroopale visiooni. Need ulatuvad noorte kaasamisest ELis kuni vaimse tervise ja heaoluni. III lisas sätestatakse noorte endi koostatud 11 eesmärki.

Strateegia üldised eesmärgid noorte jaoks on

• võimaldada noortel ise oma elu kujundada, toetada nende isiklikku arengut ja suurendada toimetulekuvõimet;
• innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud;
• täiustada noori mõjutavaid poliitilisi otsuseid, eelkõige tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas;
• aidata kaotada noorte vaesus ja kõik diskrimineerimise vormid ning edendada sotsiaalset kaasamist.

Strateegia toetub järgmistele juhtpõhimõtetele.

• Võrdsus ja mittediskrimineerimine – võitlus diskrimineerimise vastu ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine.
• Kaasatus – tunnistades, et noortel on erinevad vajadused, elutingimused ja võimalused, tuleb poliitikameetmeid vastavalt arendada.
• Osalemine – tunnistades, et kõik noored on ühiskonna jaoks ressurss, tuleb toetada noorte osalemist poliitika väljatöötamises ja rakendamises.
• Ülemaailmne mõõde – arvesse tuleb võtta strateegia rahvusvahelist, Euroopa, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku mõõdet.
• Paralleelne lähenemisviis – noortevaldkonna küsimuste süvalaiendamine erinevatesse poliitikavaldkondadesse ja konkreetsed algatused noortesektoris.

Strateegias määratakse kindlaks kolm põhivaldkonda, milleks on kaasamine, ühendamine ja võimestamine, ning sätestatakse meetmed, mida liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon võiksid võtta.

Kaasamine

Noorte kaasamine on strateegia nurgakivi, et tagada noorte kodanikuaktiivsus ja mõtestatud osalemine majandus-, ühiskonna-, kultuuri- ja poliitikaelus. Meetmed hõlmavad järgmist:

• innustada ja edendada noorte kaasavat demokraatlikku osalemist ühiskonnaelus ja demokraatlikes protsessides;
• kaasata noori ja noorteorganisatsioone poliitikameetmete väljatöötamisse ja rakendamisse;
• toetada noorte esindatust kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi ametiasutuste töös;
• toetada ELi noortedialoogi (vt üksikasjalikku teavet I lisas);
• edendada kodanikupädevusi, aidata noortel valmistuda demokraatias osalemiseks ja uurida selle alternatiivseid vorme, näiteks digitaalset demokraatiat.

Ühendamine

Noortel peaks olema võimalus kogeda kultuuri, kodanikuoskuste ja muid vahetusi ELi ja teiste Euroopa riikide partneritega. Sellised vahetused juba toimuvad tänu programmile „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpusele. Meetmed hõlmavad järgmist:

• hõlbustada noorte ja noorsootöötajate juurdepääsu piiriülesele õpiliikuvusele, sealhulgas vabatahtlikule tegevusele kodanikuühiskonna sektoris;
• soodustada osalemist, püüdes saavutada sünergiat ELi rahastamisvahendite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike kavade vahel;
• kaasata noori ja noorteorganisatsioone asjaomastesse ELi programmidesse;
• jagada parimaid tavasid ning arendada mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu omandatud oskuste valideerimiskavasid.

Võimestamine

Noorsootöö saab arendada isiklikke ja tööalaseid võtmeoskusi ning võimestamist hoogustada. Meetmed hõlmavad järgmist:

• arendada Euroopa noorsootöö tegevuskava, et parandada noorsootöö kvaliteeti, innovatsiooni ja tunnustamist;
• toetada noorsootöö tegevusi ja selle arendamist ning noorsootöötajate koolitamist;
• tunnustada noorteorganisatsioone kui pädevuste arendamise ja sotsiaalse kaasamise pakkujaid noorsootöö ja mitteformaalse hariduse kaudu;
• luua juurdepääsetavaid noorte kontaktpunkte, mis osutavaid teenuseid ja annavad teavet.

Strateegias rõhutatakse tõenduspõhise poliitika tähtsust, mis tugineb noorte tegelikele vajadustele ja olukordadele. Selles tuuakse välja järgmised konkreetsed elemendid.

• Vastastikune õppimine ja heade tavade levitamine – Eksperdirühmad jätkavad poliitiliste suuniste ja praktiliste vahendite arendamist ning heade tavade jagamist.
• Kaasav juhtimine – selleks rakendatakse ELi noortestrateegia platvormi. Komisjon korraldab peamiste osapoolte kohtumisi.
• ELi programmid ja vahendid – mobiliseeritakse tegevuste ja vahendite, nagu programmi „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpuse, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Euroopa horisont“ tõhusat kasutamist koos rahastamise seirega.
• Tutvustamine – ELi noortestrateegiast ja Euroopa noorte eesmärkidest teadlikkuse suurendamine võib aidata noortepoliitikat kujundada.
• Tulevaste riiklike meetmete kavandamine – need võimaldavad liikmesriikidel prioriteete jagada, läbipaistvust suurendada ja leida sobivaid partnereid. Täpsemat teavet on II lisas.
• ELi noortedialoog – see on foorum korrapäraseks konsulteerimiseks kõigi peamiste osapoolte (nt noored, noorteorganisatsioonid, otsustajad, eksperdid ja kodanikuühiskond) vahel.
• ELi noortekoordinaator – komisjon lõi selle sisemise ametikoha, et edendada koostööd oma erinevate poliitikavaldkondade vahel ja tööd sidusrühmadega, et tagada noorte ühtne teavitamine.
• Noorte teavitamine ja toetus – see tagab kvaliteetsed teenused ja platvormid, sealhulgas Euroopa Noorteportaal, et jagada teavet õiguste, võimaluste ja programmide kohta.
• ELi noorte töökavad – strateegiat rakendatakse kolmeaastaste programmide kaudu. Esimene koostati aastateks 2019–2021. IV lisas on esimene üksikasjalik töökava.

Komisjon

• annab strateegia rakendamise kohta aru iga kolme aasta järel;
• esitab vahehindamise aruande 31. detsembriks 2023, et liikmesriigid viiksid läbi vahehindamise.