Ühtne järelevalvemehhanism – järelevalvetasud

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

määrus (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41)

otsus (EL) 2019/2158 iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38)

MIS ON MÄÄRUSTE JA OTSUSTE EESMÄRK?

• Määruses (EL) nr 1024/2013 on loetletud Euroopa Keskpanga (EKP) konkreetsed ülesanded, sealhulgas iga-aastase järelevalvetasu* nõudmine krediidiasutustelt*.
• Määruses (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) on sätestatud metoodika ja kriteeriumid iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma arvutamiseks, nende jaotus järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide kaupa ning kuidas EKP neid kogub.
• Otsus (EL) 2019/2158 (EKP/2019/38) sisaldab metoodikat ja menetlusi iga-aastaste järelevalvetasude arvutamiseks kasutatavate tegurite kindlaksmääramiseks ja nende kohta andmete kogumiseks.

PÕHIPUNKTID

Määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 30 on sätestatud järelevalvetasude maksmise põhimõte. Selles on sätestatud, et

• EKP
  • nõuab kõigilt Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvatelt pankadelt ja filiaalidelt aastatasu, et katta oma ülesannete ja kohustustega seotud kulud;
  • määrab kindlaks tasude arvutamise viisi pärast avalike konsultatsioonide läbiviimist ning võimalike kulude ja tulude analüüsimist;
  • võib nõuda mõistlikul eelarvestusel põhinevat tasu ettemaksmist;
• järelevalvetasud:
  • põhinevad ja ei tohi olla suuremad kui EKP kulutused konkreetsetele järelevalveülesannetele;
  • määratakse kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud konkreetse krediidiasutuse olulisuse ja riskiprofiiliga, sealhulgas tema riskiga kaalutud varaga;
  • riiklikud ametiasutused võivad siseriikliku õiguse alusel nõuda tasusid nende tekkinud kulude eest.

Määruses (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) on sätestatud, et

• EKP nõuab iga-aastast järelevalvetasu igalt järelevalvealuselt krediidiasutuselt või filiaalilt (tasuvõlgnik*), mis on asutatud osalevas liikmesriigis;
• järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt nõutavad iga-aastased järelevalvetasud arvutatakse EKP poolt asjaomasel tasuperioodil kantud kulude alusel, mis on otseselt või kaudselt tema järelevalveülesannetega seotud;
• tasuvõlgniku varade koguväärtus ja koguriskipositsioon (kumbki 50 %) määravad kindlaks iga-aastased tasud. Erireegleid kohaldatakse
  • uutele järelevalve alla kuuluvatele üksustele ja üksustele, mille üle enam järelevalvet ei tehta või kelle staatus on muutunud;
  • iga-aastaste kulude jaotusele järelevalve alla kuuluvate oluliste ja vähem oluliste üksuste vahel;
  • minimaalsele tasukomponendile (kindlaksmääratud 10 % aastasest järelevalvetasust). Nende üksuste ja konsolideerimisgruppide puhul, kelle koguvara jääb konkreetsetest piirmääradest allapoole, võib seda poole võrra vähendada;
• EKP
  • teeb koostööd riiklike pädevate asutustega, et järelevalve oleks kõigi krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel;
  • väljastab igal aastal igale tasuvõlgnikule tasu maksmise teate kuue kuu jooksul alates järgnevast tasust ning tasumisele kuuluv summa tuleb tasuda 35 päeva jooksul alates tasu maksmise teate väljastamisest;
  • kohaldab järelevalvetasu mis tahes jäägile viivist;
  • võib kehtestada sanktsioone;
  • esitab aastaaruande Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Komisjonile ja eurorühmale.

Otsuses (EL) 2019/2158 (EKP/2019/38) on sätestatud, et

• EKP määrab vastavad tasutegurid vastavalt järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide koguriskipositsioonile ja koguvarale;
• tasuvõlgnikud, kes kavatsevad mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate vara ja/või riskipositsiooni välja jätta, peavad sellest EKP-le teatama;
• riiklikud pädevad asutused tagavad nende tasutegurite kvaliteedi ja usaldusväärsuse, mida nad saavad tasuvõlgnikelt standardvormides, enne nende esitamist EKP-le.

Kogu aastane järelevalvetasu

• Alates 2015. aastast teeb EKP igal aastal otsuse aastase järelevalvetasu kogusumma kohta.
• 2021. aasta otsuses (otsus (EL) 2021/490) märgitakse, et alates 2020. aasta tasuperioodist nõutakse järelevalvetasu alles pärast asjaomase tasuperioodi lõppu, kui tegelikud aastakulud on kindlaks määratud ja ettemakseid enam ei nõuta.

MIS AJAST MÄÄRUSI JA OTSUSEID KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) nr 1024/2013 kohaldatakse alates 3. novembrist 2013.
• Määrust (EL) nr 1163/2014 kohaldatakse alates 5. novembrist 2014.
• Otsust (EL) 2019/2158 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

TAUST

EKP tagab ühtse järelevalvemehhanismi järjepideva ja tõhusa toimimise. Ta teeb järelevalvet oluliste pankade (määratakse kindlaks suuruse ja koguväärtuse alusel) üle otseselt ja vähem oluliste pankade üle kaudselt. Seetõttu maksavad kõik järelevalve alla kuuluvad pangad järelevalvetasu.

Lisateave

• Ühtne järelevalvemehhanism (Euroopa Keskpank)
• Järelevalvetavad (Euroopa Keskpank)
• Järelevalvetasud (Euroopa Keskpank)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89)

Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41) (ELT L 311, 31.10.2014, lk 23–31)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2158 iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 99–107)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 17.05.2022