Piirihalduse ja viisapoliitika rahaline abi

PÕHIPUNKTID

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärgid on:

• tagada Euroopa välispiiride tugev ja tõhus integreeritud haldamine;
• aidata kaasa sisejulgeoleku kõrge taseme tagamisele;
• kaitsta inimeste vaba liikumist ELis;
• järgida ELi õigust ja rahvusvahelisi kohustusi.

Kaks erieesmärki – II lisas on sätestatud kasutatavad meetmed – on toetada:

• Euroopa piiri- ja rannikuvalvet (vt kokkuvõte) kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide ametiasutuste jagatud vastutust seadusliku piiriületuse hõlbustamisel, ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse ennetamisel ja avastamisel ning rändevoogude tõhusal haldamisel (III lisa sisaldab rahastatavate kulude ulatust);
• ühist viisapoliitikat ja ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata ennetada rände- ja julgeolekuriske.

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevused:

• keskenduvad peamiselt sellistele valdkondadele nagu piiriülene infrastruktuur, varustus, koolitus, sisserände kontaktametnike lähetamine, prooviuuringud ja parimate tavade vahetamine (need on üksikasjalikult esitatud III lisas);
• Euroopa Komisjon võib neid laiendada, et reageerida ettenägematutele või uutele asjaoludele;
• täiendada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke meetmeid ning tuua kasu ELile.

Komisjon, ELi liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus peavad ELi mittekuuluvate riikidega koostööd tehes:

• tagama tegevuse kooskõla ELi välis- ja sisepoliitikaga;
• keskenduma meetmetele, mis ei ole suunatud arengule.

Seitsmeaastane eelarve on kokku 5,241 miljardit eurot, millele lisandub veel 1,141 miljardit eurot. Seda kasutatakse järgmiselt:

• 3,668 miljardit eurot eraldatakse riiklikele programmidele, millest 200 568 000 eurot eraldatakse transiidi erikorra jaoks Leedus;
• 1,573 miljardit eurot eraldatakse erimeetmetele, ELi meetmetele ja erakorralisele abile („temaatiline rahastu“), peamiselt ELi sisepoliitika toetamiseks;
• väike osa (kuni 0,52 %) eraldatakse tehnilisele abile komisjoni äranägemisel;
• vähemalt 10 % riiklikest programmidest tuleb eraldada viisapoliitikale.

I lisas on sätestatud, kuidas eelrahastamist võimaldav eelarve jaotatakse riiklike programmide vahel:

• iga liikmesriik saab kindla põhisumma 8 miljonit eurot, välja arvatud Küpros, Malta ja Kreeka (mõlemad 28 miljonit eurot);
• ülejäänud osa jagatakse järgmiste vahel:
  • välismaismaapiirid (30 %),
  • välismerepiirid (35 %),
  • lennujaamad (20 %),
  • konsulaaresindused (15 %);
• ELi toetus on tavaliselt piiratud 75 %ga projekti kogumaksumusest. Seda võib suurendada 90 %ni teatavatel juhtudel (sätestatud IV lisas), nagu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivseadmete ostmisel, ja isegi 100 %ni mõne artiklis 12 loetletud meetme puhul, nagu erakorralise abi puhul.

Liikmesriigid:

• tagavad, et nende programmi prioriteedid oleksid kooskõlas ELi piirihalduse ja viisapoliitika, ELi õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega;
• konsulteerivad komisjoniga enne piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kasutamist projekti puhul, mis hõlmab ELi mittekuuluvat riiki või kolmandat riiki;
• võivad kasutada kuni 33 % oma rahalistest vahenditest ametiasutustele, kes täidavad ELi huvides mitmesuguseid ülesandeid ja teenuseid (tegevustoetus);
• esitavad komisjonile iga-aastased tulemusaruanded alates 15. veebruarist 2023 kuni 15. veebruarini 2031.

Järgmised juriidilised isikud on ELi rahastamiskõlblikud:

• liikmesriigis, ülemeremaal või -territooriumil või tööprogrammis loetletud ELi mittekuuluvas riigis asutatud isikud;
• ELi õiguse alusel loodud organisatsioonid või mis tahes asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.

Teavitamis-, kommunikatsiooni- ja avalikustamiskohustused nõuavad järgmist:

• ELi rahaliste vahendite saajad tunnistavad rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse;
• komisjonil
  • korraldada teabe- ja kommunikatsioonitegevust,
  • avaldada temaatilise rahastu tööprogrammid.

Komisjon

• teeb temaatilise rahastu kasutamisel koostööd avaliku ja erasektori partneritega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega, et pakkuda otserahastamist toetuste või riigihankelepingute kaudu;
• esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet piiride ja viisadega seotud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta (esitatud V lisas);
• viib 31. detsembriks 2024 läbi määruse vahehindamise;
• teeb liikmesriikidelt saadud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes.