Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond (2021–2027)

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Selles sätestatakse kahe ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi – ulatus ja eesmärgid.

Need aitavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel saavutada määruses (EL) 2021/1060 (vt kokkuvõte) sätestatud eesmärke investeeringute tegemisel tööhõivesse ja majanduskasvu ning Euroopa territoriaalsesse koostöösse.

PÕHIPUNKTID

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad kaasa üldisele eesmärgile tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

• ERDF aitab ühtlustada ELi eri regioonide arengutaset, sealhulgas kestliku arengu edendamise ja keskkonnaprobleemide lahendamise kaudu.
• Ühtekuuluvusfond edendab keskkonna ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) infrastruktuuriprojektide arendamist. See toetab liikmesriike, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % 27 liikmesriigi keskmisest.

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi poliitilised eesmärgid:

• konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu;
• keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades:
  • õiglast üleminekut puhtale energiale,
  • rohelisi ja siniseid investeeringuid,
  • ringmajandust,
  • kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist;
  • riskide ennetamist ja juhtimist,
  • säästvat linnalist liikuvust;
• paremini ühendatud Euroopa, suurendades liikuvust;
• sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
• kodanikele lähemal olev Euroopa, mis saavutatakse igat liiki territooriumide jätkusuutliku ja integreeritud arengu ning kohalike algatuste kaudu.

ERFist toetatakse järgmist:

• taristuinvesteeringud;
• teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine;
• juurdepääs teenustele;
• investeeringud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning eeskätt investeeringud, mille eesmärk on säilitada olemasolevad töökohad ja luua uusi töökohti;
• seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;
• võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastrid;
• teave, teavitamine ja uuringud;
• tehniline abi.

Iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma keskendatakse riigi või piirkonnakategooria tasandil. Valdkondliku keskendamise aluseks on kolm piirkondade ja liikmesriikide kategooriat, mis keskendub kahele esimesele poliitilisele eesmärgile.

Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

• investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele;
• investeeringud TEN-T-sse;
• tehniline abi;
• teave, teavitamine ja uuringud.

Erandid

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

• tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine;
• investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad õlide rafineerimisest, terase tootmisest, klaasi tootmisest ja muudest tööstuslikest protsessidest;
• tubakatooted;
• raskustes olevad ettevõtted, välja arvatud erandjuhtudel;
• investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud keskkonnamõjude leevendamise või turvalisuse, ohutuse ja lennuliikluse juhtimissüsteemi turvalisuse puhul konkreetsetel asjaoludel;
• investeering jäätmete prügilasse ladustamisse, välja arvatud:
  • investeeringuid äärepoolseimate piirkondade puhul, kui see on põhjendatud,
  • investeeringud olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks;
• investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse, välja arvatud:
  • äärepoolseimad piirkonnad,
  • investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;
• fossiilkütused.

Selle asemel nad toetavad järgmist:

• investeeringud tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamise eesmärgil gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide või soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamiseks,
• investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel põhinevad või muud sarnased seadmed,
• investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ja kohandamisse, muundamisse või ümberehitamisse, tingimusel et need valmistatakse ette taastuvateks ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitavateks gaasideks, nagu vesinik, biometaan ja sünteesgaas, et võimaldada nendega asendada tahkete fossiilsete kütustega töötavaid seadmeid;
• investeeringud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning sõidukitesse, õhusõidukitesse ja veesõidukitesse, mis on ette nähtud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes.

ERFi toetus territoriaalsetele ja piirkondadevahelistele innovatsiooniinvesteeringutele

See hõlmab järgmist:

• integreeritud territoriaalne areng;
• toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele, eeskätt:
  • maapiirkondadele,
  • piirkondadele, kus valitsevad rasked looduslikud või demograafilised tingimused;
• vähemalt 8 % ERFi vahenditest riiklikul tasandil tööhõive ja majanduskasvu investeeringute raames, välja arvatud tehniline abi, eraldatakse kestlikule linnaarengule, pöörates erilist tähelepanu:
  • keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele,
  • üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks,
  • digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil,
  • funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele;
• Euroopa linnaarengu algatus, mida viib ellu Euroopa Komisjon ja mis toetab kestlikku linnaarengut järgmise tegevuse kaudu:
  • uuenduslikud meetmed,
  • suutlikkuse suurendamine ja teadmiste kogumine,
  • territoriaalse mõju hindamine,
  • poliitilise strateegia väljatöötamine ja teavitamine;
• rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute algatusse:
  • piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades,
  • suutlikkuse suurendamisse väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades;
• äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud tegurite tõttu nagu:
  • kaugus, saareline asend, väike pindala,
  • rasked looduslikud olud ja kliima,
  • majanduslik sõltuvus mõnest tootest.

Rakendusaktid

2021. aasta juulis võttis komisjon vastu kaks rakendusotsust.

• Rakendusotsus (EL) 2021/1130, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2021-2027.
• Rakendusotsuses (EL) 2021/1131 sätestatakse iga-aastased jaotused:
  • Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i ja Ühtekuuluvusfondi koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohaselt;
  • iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel piirkonnakategooriate kaupa;
  • äärepoolseimate piirkondade täiendavaks rahastamiseks eraldatud iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel,
  • iga liikmesriigi poolt Ühtekuuluvusfondi eraldise vahenditest Euroopa ühendamise rahastusse kantavad summad;
  • Euroopa linnaarengu algatuse jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • uuenduslikke lahendusi toetava riikidevahelise koostöö jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriülese koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi riikidevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piirkondadevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames äärepoolseimate piirkondade koostööks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus ajavahemikul 2021–2027.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

TAUST

Lisateave

• Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 (Euroopa Komisjon)
• Euroopa Regionaalarengu Fond (Euroopa Komisjon)
• Ühtekuuluvusfond (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 5. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1130, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2021–2027 (ELT L 244, 9.7.2021, lk 10–20)

Komisjoni 5. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1131, milles sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja Ühtekuuluvusfondi koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel piirkonnakategooriate kaupa, äärepoolseimate piirkondade täiendavaks rahastamiseks eraldatud iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel, iga liikmesriigi poolt Ühtekuuluvusfondi eraldise vahenditest Euroopa ühendamise rahastusse kantavad summad, Euroopa linnaarengu algatuse jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus, uuenduslikke lahendusi toetava riikidevahelise koostöö jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus, piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriülese koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi riikidevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piirkondadevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames äärepoolseimate piirkondade koostööks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus ajavahemikul 2021–2027 (teatavaks tehtud numbri C(2021) 5003 all) (ELT L 244, 9.7.2021, lk 21–50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94–158)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43)

Viimati muudetud: 25.08.2021