Tarbijakaitse – esindushagid

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

See annab Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikide määratud organisatsioonidele või avaliku sektori asutustele õiguse taotleda tarbijate rühmade nimel ettekirjutusi või õiguskaitsemeetmeid esindushagide (sealhulgas piiriüleste esindushagide) kaudu. See hõlmab hüvitiste taotlemist kauplejatelt, kes rikuvad tarbijaõigusi sellistes valdkondades nagu finantsteenused, reisimine ja turism, energeetika, tervishoid, telekommunikatsioon ja andmekaitse, kui see on asjakohane ning ELi või liikmesriigi õigusaktides ettenähtud.

Kuna tarbijate kollektiivseid huve saab tulemuslikult ja tõhusalt kaitsta nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses, jääb liikmesriikidele valikuvabadus, kas kasutada esindushagi puhul kohtumenetlust, haldusmenetlust või mõlemat, sõltuvalt asjaomasest õigusvaldkonnast või majandussektorist.

PÕHIPUNKTID

Pädevad üksused

Liikmesriigid määravad üksused, kellel võimaldatakse esitada esindushagisid tarbijate nimel (pädevad üksused).

Muusse liikmesriiki kui määrav riik (piiriüleste) esindushagide esitamiseks peab pädev üksus:

• olema määrava liikmesriigi õiguse kohaselt nõuetekohaselt asutatud juriidiline isik;
• enne määramistaotluse esitamist tõestama, et on ta juba 12 kuud reaalselt avalikult tegutsenud tarbijate huvide kaitsmisel;
• toimima mittetulunduslikul põhimõttel;
• näitama, et tema põhikirjajärgse eesmärgi kohaselt on tal õigustatud huvi kaitsta tarbijate huve vastavalt direktiivi I lisas nimetatud ELi õigusnormide eeskirjadele;
• tagama, et tema suhtes ei ole alustatud maksejõuetusmenetlust ning välja ei ole kuulutatud tema maksejõuetust;
• olema sõltumatu ja teda ei mõjuta isikud, kes ei ole tarbijad ja eelkõige ei mõjuta teda kauplejad;
• olema loonud sellise mõju ja huvide konflikti ennetamise korra;
• avalikustama teabe oma rahastamisallikate kohta;
• avalikustama oma organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, eesmärgid, töömeetodid ja tegevuse;
• avalikustama teabe, mis tõendab, et see vastab kõigile eespool nimetatud kriteeriumidele.

Liikmesriigid võivad kohaldada eespool nimetatud kriteeriume ka eelnevalt määratud pädevate üksuste suhtes, kellel on võimalus esitada riigisisese hagi (määravas liikmesriigis). Liikmesriigid võivad konkreetse riigisisese esindushagi esitamiseks määrata pädevaid üksusi ad hoc-põhimõttel.

Euroopa Komisjon avaldab veebiportaalis piiriüleste toimingute jaoks määratud pädevate üksuste loetelu, mida ajakohastab vastavalt vajadusele.

Ettekirjutused

Ettekirjutus on ajutine või lõplik meede tava lõpetamiseks või keelustamiseks. Mõlemat saab kasutada olemasoleva tava peatamiseks või peatselt kasutusele võetava tava keelustamiseks. See võib sisaldada ka (sõltuvalt liikmesriigi õigusest) kohustust avaldada kohtu otsus või korrigeeriv avaldus.

Pädev üksus ei pea tõendama rikkumisest mõjutatud tarbijale tekkinud tegelikku kahju ega kaupleja tahtlikkust või hooletust.

Õiguskaitsevahend

Õiguskaitsemeetme kohaselt peab kaupleja pakkuma õiguskaitsevahendeid, näiteks hüvitamist, parandamist, asendamist, hinnaalandust, lepingu lõpetamist või tasutud hinna tagasimaksmist, kui see on asjakohane ning ELi või liikmesriigi õiguses ette nähtud.

Liikmesriigid tagavad, et:

• tarbijaid, kes on sõnaselgelt või vaikimisi väljendanud oma tahet olla esindushagis esindatud (opt-in või opt-out), ei saa esindada teistes esindushagides või nad ei saa esitada individuaalhagi, millel on sama alus ja ese ning mis on suunatud sama kaupleja vastu;
• tarbijad ei saa samal alusel esitatud hagi eest hüvitist rohkem kui üks kord;
• õiguskaitsemeede võimaldab tarbijatel õiguskaitsemeetmega ette nähtud õiguskaitsevahenditest kasu saada, ilma et oleks vaja esitada eraldi hagi;
• kehtestatakse õigusnormid, mis käsitlevad tähtaegu, mille jooksul üksiktarbijad saavad õiguskaitsemeetmest kasu saada.

Nende õiguskaitsevahenditega ei piirata mingeid täiendavaid õiguskaitsevahendeid, mida esindushagis ette ei nähtud.

Huvide konflikti vältimiseks, kui õiguskaitsevahendeid rahastab kolmas isik, peavad sellist rahastamist lubavad liikmesriigid eelkõige tagama, et:

• kolmandast isikust rahastaja ei mõjuta pädevate üksuste otsuseid, mis kahjustaksid asjaomaste tarbijate kollektiivseid huve;
• esindushagi ei esitata rahastaja konkurendi vastu või selle vastu, kellest rahastaja sõltub.

Kokkulepped

Liikmesriigid tagavad, et:

• pädev üksus ja kaupleja võivad ühiselt esitada kokkuleppe õiguskaitsevahendi määramise kohta või
• kohus või haldusasutus võivad pärast pädeva üksuse ja kauplejaga konsulteerimist kutsuda pooli üles jõudma mõistliku ajavahemiku jooksul kokkuleppele;
• kohtu või haldusasutuse kinnitatud kokkulepped on pädevale üksusele, kostja rollis olevale kauplejale ja puudutatud üksiktarbijatele siduvad. liikmesriigid võivad siiski sätestada õigusnormid, mille kohaselt antakse tarbijatele võimalus kokkuleppega nõustuda või sellest keelduda.

Menetluskulud

• Pool, kelle kahjuks otsus tehti, on kohustatud tasuma menetluskulud.
• Esindushagist puudutatud üksiktarbijad menetluskulusid ei kanna, välja arvatud juhul, kui kulud tekkisid üksktarbija tahtliku või hooletu käitumise tagajärjel.
• Liikmesriigid võtavad meetmeid, mille eesmärk on tagada, et esindushagiga seotud menetluskulud ei takista pädeval üksusel tõhusalt kasutada oma õigust taotleda ettekirjutust.
• Liikmesriigid võivad sätestada normid, mis võimaldavad pädevatel üksustel nõuda, et sellised tarbijad, kes soovivad olla õiguskaitsemeetmete taotlemiseks esitatud konkreetse esindushagi raames pädeva üksuse poolt esindatud, maksaksid esindushagiga liitumise eest mõõdukat hagiga liitumise tasu või sarnast osalustasu.

Karistused

Liikmesriigid

• kehtestavad karistusnormid ettekirjutuse, teavitamiskohustuse või tõendite esitamise kohustuse rikkumise või nende täitmata jätmise eest;
• tagavad nende normide rakendamise – karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiviga (EL) 2020/1828 tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (vt kokkuvõte) alates 25. juunist 2023.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

See jõustus 24. detsembril 2020. See peab liikmesriikides jõustuma hiljemalt 25. detsembriks 2022 ja kehtima alates 25. juunist 2023.

TAUST

Direktiiv kuulub paketti „Uued võimalused tarbijatele“.

Lisateave

• Ettekirjutuste direktiiv (Euroopa Komisjoni veebisait)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1–27)

Direktiivi 2020/1828/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 02.05.2023