Siseveeteed – laevad

KOKKUVÕTE:

delegeeritud määrus (EL) 2020/474 Euroopa siseveelaevade andmebaasi kohta

direktiiv (EL) 2016/1629 siseveelaevade tehniliste nõuete kohta

määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid

direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta

direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta

direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta

MIS ON ÕIGUSAKTIDE EESMÄRK?

• Õigusaktidega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja luuakse kontrollisüsteem. Nende eesmärk on muuta siseveeteede sõidukõlblikkuse tunnistuse nõuded kogu ELis ühesugusteks, lihtsustades eeskirju ja suurendades ohutust.
• Nendega kehtestatakse erieeskirjad järgmiste kohta:
  • surveseadmete ja ohtlike kaupade transport;
  • mootorite heite piirnormid;
  • tunnistuste vastastikuse tunnustamise kord;
  • Euroopa siseveelaevade andmebaas.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga (EL) 2016/1629 kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded. Sellega kehtestatakse tehnilised nõuded veesõidukite ohutu liiklemise tagamiseks lisas osutatud siseveeteedel, mis on liigitatud 1., 2., 3. ja 4. tsooniks lisaks R-tsoonile (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni erikord). Direktiivi ei kohaldata parvlaevade, sõjalaevade ja enamike merelaevade, sh mere vedur- ja tõukurlaevade suhtes, mis tegutsevad siseveeteedel ajutiselt.

Siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus

ELi riigid peavad tagama, et ELi siseveeteedel liiklevad veesõidukid on ehitatud ja neid hooldatakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse.

• Tunnistuse kaotamise korral või kui tunnistus on rikutud või direktiivi lisades toodud teatud erandite korral võivad ametiasutused väljastada ajutise tunnistuse.
• Uutele veesõidukitele väljastatud siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaeg ei tohi ületada viit aastat (reisilaevade ja kiirlaevade puhul) või kümmet aastat (kõikide muude veesõidukite puhul).
• Erandkorras võib tunnistuste kehtivust pikenda kuni kuue kuu võrra ilma ülevaatuseta.
• Veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet mõjutavate suuremate ümberehituste või remondi korral peab asjaomane veesõiduk enne järgmist sõitu läbima tehnilise ülevaatuse.
• Tunnistuse uuendamisest keeldumise korral peab riiklik asutus keeldumise põhjust selgitama ja teavitama omanikku edasikaebamise korrast ja selle tähtaegadest.
• Kuni lepingute jõustumiseni võivad ELi riigid tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Identifitseerimine

ELi riigid tagavad, et nende määratud asutused annavad igale veesõidukile Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri, mis jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.

Euroopa siseveelaevade andmebaas

• Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/474 sätestatakse Euroopa siseveelaevade andmebaasis säilitatavate andmete kogumise, töötlemise ja neile juurdepääsu eeskirjad. Euroopa Komisjon hoiab Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras, et toetada haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ning tagada direktiivi (EL) 2016/1629 kohaldamine. ELi riigid tagavad, et nende asutused ajakohastavad andmebaasi eesmärgiga kohaldada direktiivi, hallata veeliikluse ja veeteede infrastruktuuri, säilitada laevaliikluse ohutust ja koguda statistilisi andmeid. Selleks:
  • sisestavad nad andmebaasi veesõidukit identifitseerivad ja kirjeldavad andmed;
  • sisestavad nad andmebaasi andmed väljastatud, uuendatud, asendatud või kehtetuks tunnistatud tunnistuste kohta ning kõigi käesoleva direktiivi alusel väljastatud tunnistuste digitaalsed koopiad;
  • sisestavad nad andmebaasi andmed tagasilükatud või menetluses olevate tunnistuste taotluste kohta;
  • kustutavad nad mahakantud veesõidukiga seotud andmed;
  • sisestavad nad andmebaasi kõik eespool osutatud andmete muudatused.
• Asutused võivad edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes. ELi riigid töötlevad isikuandmeid kooskõlas ELi isikuandmete kaitse seadusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679. Komisjon võib edastada iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes isikuandmeid või anda kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu Euroopa siseveelaevade andmebaasile tingimusel, et täidetakse määruse (EL) 2018/1725 (vt kokkuvõte) nõudeid.
• Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:
  • ELi riikide poolt andmebaasi sisestatavad andmed;
  • lubatud juurdepääsu liigid;
  • juhendid andmebaasi kasutamise ja toimimise kohta, eelkõige seoses andmeturbe, andmete kodeerimise ja töötlemisega.

Tehnilised nõuded

1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised nõuded on sätestatud ES-TRIN standardis 2019/1, mille on koostanud siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI).

Ülevaatus

• ELi riigid moodustavad kontrollorganid, kuhu kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:
  • siseveeliikluse eest vastutava haldusasutuse töötaja;
  • siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;
  • laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita;
  • veesõidukite tavaekspert tavapäraste veesõidukite kontrollimiseks.
• ELi riigid tagavad, et määratud organid viivad läbi direktiivis osutatud esialgse, perioodilise, eri- või vabatahtliku kontrolli.

Teatavate veesõidukite kategooriate suhtes kohaldatavad erandid

• Säilitades piisava ohutuse taseme, võivad ELi riigid lubada erandeid mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes või veesõidukite suhtes, mille kandevõime on kuni 350 tonni või mis ei ole kavandatud kaubaveoks.
• Innovatsiooni ja uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks võib komisjon lubada ajutisi erandeid paigaldiste või konstruktsiooni osas, kui on osutatud lisades – või katseliselt –, tingimusel et tagatud on samaväärne ohutuse tase.

Seonduvad õigusaktid

• Direktiiviga 2008/68/EÜ kehtestatakse eeskirjad ohtlike kaupade ohutuks ja turvaliseks veoks ELis kas mööda maanteed, raudteed või siseveeteed. Lisaks hõlmab see ka selliseid aspekte nagu peale- ja mahalaadimine, ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimine ning transportimise käigus toimuvad peatused. Sellega laiendatakse rahvusvahelised eeskirjad ohtlike kaupade riigisisesele veole. Mitmete rakendusaktidega kehtestatakse erandid, mis võimaldavad võtta arvesse konkreetseid riiklikke asjaolusid, tavaliselt seoses piirkoguste ja segaveostega.
• Direktiivi 2009/100/EÜ sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse siseveelaevade suhtes, mida kasutatakse siseveeteedel kaubaveoks ning mille kandevõime on vähemalt 20 tonni ja mille pikkus on vähem kui 20 meetrit või maht on väiksem kui 100 m³. Õigusakti alusel ELi riigid:
  • sätestavad sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmiseks vajaliku korra;
  • tunnustavad teise ELi riigi välja antud sõidukõlblikkuse tunnistust, nagu nad oleks selle tunnistuse ise välja andnud;
  • võivad peatada laeva liikumise kuni vigade kõrvaldamiseni, kui leitakse laev olevat seisukorras, mis kujutab ohtu ümbrusele.
• Direktiiviga 2010/35/EL kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad transporditavate surveseadmete* ohutuse suurendamiseks ja nende seadmete vaba liikumise tagamiseks ELis. Sellega ajakohastatakse varasemaid õigusakte, eelkõige vastavusnõuete, vastavushindamise ja regulaarsete kontrollide osas. Direktiiv hõlmab maantee- ja raudteevedusid ning siseveeteedel teostatavaid vedusid ning on otseselt seotud direktiiviga 2008/68/EÜ.
• Määrusega (EL) 2016/1628 (vt kokkuvõte) kehtestatakse väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele (sh siseveelaevad) paigaldatavate uute mootorite heite piirnormid. Täpsemalt määratletakse V etapi saasteainete heitkoguste piirnormid ja nende kohaldamise alguskuupäevad. Määruse eesmärk on vähendada saasteainete heitkoguseid ja kõrvaldada kasutuselt enim saastet tekitavate mootoritega seadmed.

MIS AJAST ÕIGUSAKTE KOHALDATAKSE?

• Direktiivi 2008/68/EÜ kohaldatakse alates 20. oktoobrist 2008 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 30. juuniks 2009.
• Direktiiviga 2009/100/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja kodifitseeritakse direktiiv 76/135/EMÜ alates 22. oktoobrist 2009.
• Direktiivi 2010/35/EL kohaldatakse alates 20. juulist 2010 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 30. juuniks 2011.
• Siseveelaevade mootorite osas kohaldatakse määrust (EL) 2016/1628 alates 1. jaanuarist 2019 (võimsus kuni 300 kW) ja alates 1. jaanuarist 2020 (võimsus 300 kW või suurem). Lisaks kehtib 24-kuuline üleminekuperiood eelpool nimetatud kuupäevadest.
• Direktiivi (EL) 2016/1629 kohaldatakse alates 6. oktoobrist 2016 ning see peab ELi riikides jõustuma hiljemalt 7. oktoobriks 2018.
• Määrust (EL) 2020/474 kohaldatakse alates 21. aprillist 2020.

TAUST

Lisateave:

• Siseveeteed (Euroopa Komisjoni veebisait)
• CESNI tutvustus (CESNI veebisait)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Komisjoni 20. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/474 Euroopa siseveelaevade andmebaasi kohta (ELT L 100, 1.4.2020, lk 12–19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ (ELT L 252, 16.9.2016, lk 118–176)

Direktiivi (EL) 2016/1629 järjestikused muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53–117)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1–18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8–13)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13–59)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88)

Viimati muudetud: 13.10.2020