Vee taaskasutuse miinimumnõuded

PÕHIPUNKTID

Määrusega sätestatakse vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded ning riskijuhtimist reguleerivad eeskirjad ja sätted, mis reguleerivad taaskasutusvee ohutut kasutamist põllumajanduslikuks niisutuseks tervikliku veemajanduse raames.

See põhineb kahel Euroopa Komisjoni teatisel:

• 2012. aasta teatis „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ (vt kokkuvõte) ja
• 2015. aasta teatis „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, millega võeti kohustus võtta mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutust ja koostada seadusandlik ettepanek vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta.

Kohaldamisala

• Määrust kohaldatakse alati, kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse kooskõlas direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee kohta) artikli 12 lõikega 1 põllumajandusliku niisutuse eesmärgil (vt kokkuvõte).
• ELi liikmesriik võib otsustada, et vee taaskasutus põllumajanduslikuks niisutuseks ühes või mitmes valgalapiirkonnas või selle osas ei ole asjakohane, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
  • piirkonna või selle osade geograafilised ja klimaatilised tingimused;
  • surve muudele veevarudele ja nende varude seisund;
  • surve nendele pinnaveekogudele ja nende pinnaveekogude seisundile, kuhu puhastatud asulareovesi juhitakse;
  • taaskasutusvee ja muude veevarude keskkonna- ja ressursikulud.
• Selline otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja see tuleb regulaarselt läbi vaadata, võttes arvesse muutuvad olukorrad, nagu kliimamuutuste prognoosid ja riiklikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad ning vee raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ – vt kokkuvõte) kohaselt kehtestatud veemajanduskavad.
• Määrusega lubatakse teatud tingimustel ja piiratud ajaks nõuetest erandeid teha uurimis- või katseprojektidele.

Taaskasutusvee kvaliteet

Taaskasutusvee käitise käitaja peab tagama, et taaskasutusvesi, mis on ette nähtud põllumajanduslikuks niisutuseks, vastab:

• vee kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud määruse 1. lisas – hõlmab mikrobioloogilisi elemente (nt E. coli bakterite normid) ning korralise seire ja kontrollseire nõudeid;
• vee kvaliteediga seotud lisatingimustele, mille pädev asutus on asjakohases loas kehtestanud.

Riskijuhtimine

• Taaskasutusvee tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise eesmärgil peab pädev riiklik asutus tagama, et koostatakse vee taaskasutuse riskijuhtimiskava.
• Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava töötavad vastavalt vajadusele välja taaskasutusvee käitise käitaja, muud vee taaskasutuse projektis osalevad isikud või lõppkasutajad ning selles määratakse kindlaks kõigi vastutavate isikute riskijuhtimiskohustused.
• Kavas määratakse eelkõige kindlaks täiendavad veekvaliteedinõuded, tehakse kindlaks asjakohased ennetusmeetmed ja/või parandusmeetmed ning täiendavad tõkked või meetmed, mis on vajalikud vee taaskasutuse süsteemi ohutuse tagamiseks.

Loaga seotud kohustused

• Põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee tootmiseks ja sellega varustamiseks on vaja luba.
• Taotluse loa saamiseks esitavad asjaomased isikud riiklikule pädevale asutusele.
• Loas määratakse kindlaks taaskasutusvee käitise käitaja ja vastavalt vajadusele muude vastutavate isikute kohustused. Luba põhineb vee taaskasutuse riskijuhtimiskaval. Selles täpsustatakse muu hulgas järgmist:
  • taaskasutusvee kvaliteedi klass või klassid ja lubatud põllumajanduslik kasutusala, mille puhul on taaskasutusvesi lubatud, kasutamiskoht, taaskasutusvee käitised ning taaskasutusvee hinnanguline tootmismaht aastas;
  • vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;
  • vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud tingimused seoses taaskasutusvee käitise käitajale esitatavate lisanõuetega;
  • muud vajalikud tingimused, et vähendada keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele avalduvaid lubamatuid riske;
  • loa kehtivusperiood;
  • nõuetele vastavuse hindamise koht.
• Lube ajakohastatakse alati, kui on tegemist töötlemisprotsessi või kohapealsete tingimuste märkimisväärsete muutustega.

Nõuetele vastavuse kontrollid

• Pädev riiklik asutus peab kontrollima, kas loas kindlaks määratud tingimused on täidetud. Seda saab teha järgnevaga:
  • kohapealsed kontrollid;
  • eelkõige käesoleva määruse kohaselt saadud seireandmete kasutamine;
  • muud sobivad viisid.
• Määrusega sätestatakse ka meetmed, mida tuleb võtta, kui ilmneb, et loas kindlaks määratud tingimused ei ole täidetud.
• Samuti peab pädev asutus korrapäraselt kontrollima, kas järgitakse riskijuhtimiskava.

Läbipaistvus ja teabe jagamine

• Tuleb luua riiklikud kontaktpunktid, et vajaduse korral hõlbustada piiriülest kooskõlastamist.
• Läbipaistuse tagamiseks sätestatakse määruses eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
  • teadlikkuse suurendamine;
  • üldsusele esitatav teave;
  • rakendamise jälgimist käsitlev teave.
• Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt 26. juuniks 2028.

Suunised

Komisjon on avaldanud suunised, et aidata liikmesriikidel ja sidusrühmadel vee taaskasutuse eeskirju kohaldada. Suuniseid täiendavad mitmed praktilised näited reeglite kohaldamise hõlbustamiseks.