Euroopa piiri- ja rannikuvalve
KOKKUVÕTE:
määrus (EL) 2019/1896 Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
- Sellega asutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mille ülesanne on
- tagada Euroopa integreeritud piirihaldus ELi piiril;
- hallata tõhusalt piiriületust ja
- muuta ELi tagasisaatmise* poliitika kestliku rändehalduse osana tulemuslikumaks.
- Selle eesmärk on tegeleda rändeprobleemide ja võimalike tulevaste ohtudega piiridel, võidelda raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu ja tagada ELis sisejulgeolek, järgides täielikult põhiõigusi ja kaitstes vaba liikumist.
PÕHIPUNKTID
10 000 piirivalveametnikuga alaline korpus
- tagab, et amet saab toetada ELi liikmesriike alati seal, kus seda vajatakse;
- koosneb ameti töötajatest ning liikmesriikide lähetatud või suunatud piirivalveametnikest ja tagasisaatmise ekspertidest, kes toetavad riikide endi enam kui 100 000 piirivalveametnikku nende ülesannete täitmisel.
Lisaks on ametil eelarve, et hankida varustust, näiteks laevu, lennukeid ja sõidukeid.
Täitevvolitused
Alaline korpus saab täita piirikontrolli ja tagasisaatmise ülesandeid, nagu isikusamasuse kindlakstegemine, sisenemise lubamine välispiiridel ning patrull- ja vaatlustegevus, ainult kokkuleppel vastuvõtva liikmesriigiga.
Suurem toetus tagasisaatmisel
- Lisaks ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisele ja rahastamisele saab amet nüüd ka toetada liikmesriike tagasisaatmismenetluse kõigis etappides, kusjuures liikmesriigid jäävad vastutavaks tagasisaatmisotsuste tegemise eest.
- See toetus saab nüüd hõlmata näiteks tagasisaadetavate abistamist enne ja pärast saabumist ning selle ajal, samuti nende kolmandate riikide kodanike tuvastamist, kellel ei ole riigis viibimise õigust, ja reisidokumentide hankimist.
Tugevam koostöö kolmandate riikidega
Amet saab eelneval kokkuleppel asjaomase riigiga alustada ühisoperatsioone ja suunata töötajaid väljapoole ELi, ELi naaberriikidest kaugemale, et osutada piirihaldusega seotud tuge.
Esindused
Ametil on võimalik luua esindusi liikmesriikides ja kolmandas riigis (staatust käsitleva kokkuleppe alusel), et logistiliselt toetada oma operatiivtegevust ja tagada operatsioonide sujuv kulg.
Euroopa piiride valvamise süsteem (Eurosur)
- Eurosuri tegevuse arendamiseks hõlmatakse määruse kohaselt see Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevusse.
- Määrusega laiendatakse Eurosuri pädevusvaldkonda, nii et see hõlmab suurema osa Euroopa integreeritud piirihalduse osadest. See tähendab, et see suudab paremini tuvastada, prognoosida ja reageerida kriisiolukordadele ELi välispiiridel ja kolmandates riikides.
- Euroopa Komisjoni rakendusaktis – rakendusmääruses (EL) 2021/581 – sätestatakse Eurosuri eesmärkide täitmiseks toimuva teabevahetuse ja koostöö eeskirjad, sh olukorrateadlikkuse, riskianalüüsi ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise kohta. Selles sätestatakse:
- Eurosuris toimuva aruandluse eeskirjad, sh esitatava teabe liigid ja aruandluse tähtajad;
- teabekihtide* üksikasjad seoses olukorrapiltidega*;
- spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise reeglid;
- kohustused, mis on seotud aruandluse, olukorrapiltide haldamise ning mitmesuguste Eurosuri toetavate tehniliste süsteemide ja võrgustike käitamise ja hooldamisega;
- Eurosuri andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjad;
- kvaliteedikontrolli tagamise mehhanismid.
Kehtetuks tunnistamine
Sellega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1052/2013 Eurosuri kohta alates 4. detsembrist 2019 ja määrus (EL) 2016/1624 alates 31. detsembrist 2020.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
- Määrust kohaldatakse alates 4. detsembrist 2019.
TAUST
Lisateave:
PÕHIMÕISTED
Tagasisaatmine: kolmanda riigi kodaniku naasmine kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt tema päritoluriiki, kokkulepitud transiidiriiki või teise liikmesriiki, kuhu asjaomane isik otsustab tagasi pöörduda ning kus ta vastu võetakse.
Teabekihid: olukorrapildid (vt järgmine kirje) koosnevad kolmest teabekihist:
- sündmustekiht (aruanded välispiiri mõjutada võivate sündmuste kohta);
- tegevuskiht (aruanded liikmesriikide omavahendite, operatsiooniplaanide ja keskkonnateabe, sealhulgas eelkõige meteoroloogilise ja okeanograafilise teabe kohta) ja
- analüüsikiht, mis põhineb riskianalüüsi aruannetel. Analüüsiaruannete eesmärk on parandada välispiiril aset leidvate sündmuste mõistmist, mis võib hõlbustada suundumuste prognoosimist, piirikontrollioperatsioonide kavandamist ja läbiviimist ning strateegilist riskianalüüsi.
Olukorrapildid: need sisaldavad teavet olukorra kohta Euroopa piiridel ja piirieelsel alal.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ja (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni 9. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/581 Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) olukorrapiltide kohta (ELT L 124, 12.4.2021, lk 3–39)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)
Määruse (EL) 2016/399 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud: 29.05.2021