Elektrienergia siseturg (2021. aastast)

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2019/944, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selles sätestatakse elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise, tarnimise ja salvestamise eeskirjad ning tarbijakaitse aspektid, mille eesmärk on luua ELis ühendatud konkurentsivõimelised, tarbijakesksed, paindlikud, õiglased ja läbipaistvad elektriturud.
Muu hulgas sisaldab see elektrienergia jaeturge käsitlevaid eeskirju ning samal ajal vastu võetud määrus (EL) 2019/943 sisaldab peamiselt hulgiturge ja võrgu käitamist käsitlevaid eeskirju.
Sellega tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks direktiiv 2009/72/EÜ (vt elektrienergia siseturu kokkuvõte).

PÕHIPUNKTID

Tarbija õigused

Direktiiviga selgitatakse ja tugevdatakse kehtivaid tarbija õigusi ning kehtestatakse uued õigused:

õigus vabalt valida tarnijaid ning vahetamis- ja väljumistasude piirangutele, välja arvatud juhul, kui kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga leping lõpetatakse enne tähtaja saabumist;
õigus kasutada vähemalt ühte hinnavõrdlusvahendit, mis vastab teatud usaldusnõuetele; nõuetele vastavatele eraettevõtja käitatavatele vahenditele võib väljastada usaldusmärgi;
õigus ühineda kodanike energiakogukonnaga, säilitades samas täielikud tarbijaõigused, sealhulgas õiguse lahkuda kogukonnast ilma karistuseta;
õigus dünaamilise elektrihinnaga lepingu (põhineb hetke- või päev-ette-turu hindadel) sõlmimisele vähemalt ühe tarnijaga ning iga tarnijaga, kellel on rohkem kui 200 000 lõpptarbijat ning õigus saada teavet kaasnevate võimaluste ja riskide kohta;
õigus sõlmida elektrivarustusest sõltumatu agregeerimisleping;
õigus toota, tarbida, ladustada ja müüa elektrienergiat üksikult või energiavahendaja* kaudu;
õigus taotleda nutiarvesti paigaldamist nelja kuu jooksul, samas peavad ELi riigid tagama nutiarvestisüsteemide arendamise, välja arvatud juhul, kui seda ei peeta veel kulutõhusaks;
kütteostuvõimetute või kaitsetute tarbijate õigus sihipärasele kaitsele, kuid reguleeritud hinnakujundus on lubatud ainult teatud tingimustel;
lahtiühendamisega silmitsi seisvate klientide õigus saada aegsasti ette teavet alternatiivide, näiteks maksekavade või tähtajapikenduste kohta.

Arvete esitamine

Arved peaksid olema selged, täpsed, lühikesed ja esitatud viisil, mis muudab võrdlemise lihtsaks.
Arvel esitatav teave tuleks esitada vähemalt iga kuue kuu tagant või üks kord iga kolme kuu tagant taotluse korral või kui lõpptarbija on valinud elektroonilised arved ning vähemalt kord kuus, kui on võimalik arvestite kauglugemine.

Energiavahendajad

ELi riigid peavad:

tagama, et energiavahendajad saaksid klientidele pakkuda agregeerimislepinguid ilma, et need kliendid peaksid hankima oma tarnijalt nõusoleku;
tagama energiavahendajate õiglase osalemise kõigil elektriturgudel ning et põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtjad kohtleksid energiavahendajaid võrdselt teiste turuosalistega, sealhulgas teenuste hankimisel;
kehtestama läbipaistvad eeskirjad, millega määratakse kõigi turuosaliste roll ja vastutus, ning kehtestama eeskirjad andmevahetuse kohta turuosaliste vahel;
kehtestama eeskirjad hüvitiste kohta energiavahendajate ja tarnijate vahel juhul, kui tarbimiskaja põhjustab tasakaalustamatust; selline hüvitis katab üksnes tekkinud kulud ja hüvitise arvutamisel võib võtta arvesse tarbimiskaja süsteemseid eeliseid.

Kodanike energiakogukonnad

on aktsionäride või liikmete kontrolli all olevad üksused, milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning kellel on õigus tegeleda elektri tootmise, jaotamise, tarnimise, tarbimise, elektrisõidukite laadimisteenustega või osutada oma liikmetele või aktsionäridele muid energiateenuseid;
neil on õigus olla ühendatud jaotusvõrkudega ja mittediskrimineerivale kohtlemisele seoses reguleerimise või juurdepääsuga kõigile elektriturgudele;
neil on õigus jagada oma liikmetega oma elektritoodangut vastavalt hajaenergia ressursside kulude-tulude analüüsile;
neil on õigus, kui asjaomane ELi riik seda lubab, omada, luua, osta või rentida jaotusvõrke vastavalt kehtivatele normidele.

Juurdepääs andmetele ja koostalitlusvõime

Direktiiviga ajakohastatakse eeskirju, mis käsitlevad võrguettevõtjate, tarbijate, tarnijate ja teenuseosutajate juurdepääsu mõõtmise ja tarbimise/tootmise andmetele. Lisaks sellele nähakse ette, et Euroopa Komisjon kehtestab teiseses õiguses koostalitlusvõime eeskirjad andmevahetuse hõlbustamiseks.
Andmehaldurid peavad andmekaitse-eeskirju järgides tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu nutiarvestisüsteemi andmetele.

Elektritransport

ELi riigid peavad kehtestama õigusraamistiku, et hõlbustada elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist jaotusvõrguga.
Jaotusvõrguettevõtjatel* on õigus omada, arendada, hallata ja käitada laadimispunkte ainult siis, kui ükski teine organ pole avalike pakkumismenetluste vastu huvi avaldanud, tingimusel, et see on regulatiivselt heaks kiidetud ja kooskõlas kolmandate isikute juurdepääsu eeskirjadega.

Jaotusvõrguettevõtja:

tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada nõudlust elektrienergia jaotamise järele, sealhulgas peavad nad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused, samuti tagama süsteemi kasutajatele teabe süsteemile tõhusa juurdepääsu ja selle kasutamise kohta;
avaldab võrgu arengukavad, milles on esitatud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks kavandatud investeeringud;
kes moodustavad osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, peab olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest vähemalt õigusliku vormi poolest, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemises sõltumatu;
ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksusi, välja arvatud juhul, kui teatavad eritingimused on täidetud.

Põhivõrguettevõtja*:

tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada nõudlust elektrienergia ülekandmise järele tihedas koostöös naabruses asuvate põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjatega;
haldab süsteemi turvalist toimimist, sealhulgas tasakaalu hoidmist elektrienergia pakkumise ja nõudluse vahel;
ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksusi jaotusvõrguettevõtjatega samadel tingimustel.

Riiklikud energeetikasektorit reguleerivad asutused:

teevad koostööd naaberriikide reguleerivate asutuste ja ametiga koostööks ELi reguleerivate asutustega, sh sellistes küsimustes nagu riskivalmidus, piiriülese võimsuse jaotamine ja piisaval tasemel võrkudevahelise võimsuse tagamine.
on läbi vaadanud piirkondlike tegevusüksuste ja muude piirkondlikul tasandil tegutsevate üksuste vastutuse järelevalve eest.

Puhas energia

Direktiiv on paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ osa.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Direktiiviga (EL) 2019/944 vaadatakse läbi ja asendatakse direktiiv 2009/72/EÜ, mis pidi ELi riikides jõustuma 31. detsembrist 2020.

Algne direktiiv 2009/72/EÜ pidi ELi riikides jõustuma 2011. aastaks.

TAUST

Lisateave:

Euroopa energialiit (Euroopa Ülemkogu veebisait)
Puhas energia kõikidele eurooplastele (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Energiavahendaja – füüsiline või juriidiline isik, kes ühendab paljude tarbijate tarbimiskoormuse või toodetud elektrienergia mis tahes elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks;

Jaotusvõrguettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest teatud piirkonnas, ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.

Põhivõrguettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab põhivõrgu käitamise, hoolduse ja vajaduse korral arendamise eest teatud piirkonnas, ja asjakohasel juhul põhivõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia ülekandmise järele.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1–21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22–53)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55–93)

Viimati muudetud: 01.10.2019