Ohuvalmidus elektrisektoris

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruse eesmärk on:
  • paremini kindlaks teha võimalikud elektrikriisid*;
  • valmistada ette kriisiohjekavad;
  • kriisidega toimetulek, kui need esinevad.
• Määrusega kehtestatakse ühine metoodika ja sätestatakse õigusnormid ELi riikide vahelise koostöö kohta elektrikriiside solidaarseks ja läbipaistvaks ennetamiseks, kriisivalmiduseks ja kriiside ohjamiseks, võttes igakülgselt arvesse konkurentsivõimelise elektrienergia siseturu nõudeid.
• Sellega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ, millega kehtestati meetmed, mida ELi riigid pidid võtma, et tagada üldine elektrivarustuskindlus.

PÕHIPUNKTID

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E):

• esitab laialdaste konsultatsioonide tulemusena hiljemalt 5. jaanuariks 2020 Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER) heakskiitmiseks ja/või muutmiseks metoodika, et:
  • selgitada välja piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumid seoses süsteemi piisavuse, süsteemi turvalisuse ja kütusega varustatusega;
  • hinnata hooajalist ja lühiajalist (kuu, järgmise nädala ja järgmise päeva) elektrisüsteemi piisavust, kui seistakse silmitsi probleemidega nagu rasked ilmastikuolud;
• selgitab kuue kuu jooksul alates esimese metoodika heakskiitmisest välja iga piirkonna kõige asjakohasemad elektrikriisi stsenaariumid;
• hindab uuesti neid piirkonna tasandi kriisistsenaariume iga nelja aasta järel;
• ajakohastab ja täiustab mõlemaid metoodikaid olulise uue teabe saamisel;
• teostab hooajalise piisavuse hindamist ning avaldab talvise hinnangu tulemused iga aasta 1. detsembriks ja suvise hinnangu tulemused 1. juuniks.

Piirkondliku elektrikriisi stsenaariumide kindlaksmääramise metoodika:

• võtab arvesse vähemalt järgmisi ohtusid:
  • haruldased ja äärmuslikud looduslikud ohud;
  • ootamatud ohud;
  • kaasnevad ohud, sealhulgas pahatahtlikud ründed ja kütuse vähesus;
• hõlmab järgmisi elemente:
  • kõigi asjakohaste piirkondlike ja riiklike oludega arvestamine;
  • piiriüleste riskide vastastikune mõju ja vastastikune seos;
  • üheaegsete elektrikriiside simulatsioon;
  • ohtude järjestamine vastavalt nende mõjule ja tõenäosusele;
  • tundliku teabe käsitlemise põhimõtted viisil, mis tagab läbipaistvuse.
• avaldatakse ENTSO-E ja ACERi veebisaitidel.

Hiljemalt 5. jaanuariks 2020 määravad ELi riigid pädevad asutused, millel on järgmised ülesanded:

• vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja teevad omavahel nende täitmiseks koostööd;
• teevad vajaduse korral koostööd põhivõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, reguleerivate asutuste, ENTSO-E, piirkondlike koordineerimiskeskuste ja muude asjakohaste sidusrühmadega;
• selgitab nelja kuu jooksul pärast piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamist välja kõige asjakohasemad riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumid ja ajakohastab neid iga nelja aasta järel;
• koostab ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumidele. Kavades, mida hindab Euroopa Komisjon pärast elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga konsulteerimist, esitatakse kindlas vormis järgmine teave:
  • kokkuvõte elektrikriisi stsenaariumidest;
  • pädeva asutuse roll ja ülesanded;
  • elektrikriisi korral järgitav töökord ja meetmed (nt riiklikud, piirkondlikud ja kahepoolsed);
  • kriisikoordinaatori nimetamine ja tema roll;
  • konsulteerimine sidusrühmadega nagu põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjad ning elektri- ja maagaasiettevõtjad;
  • hädaolukorra katsetamine;
• annab varajase hoiatuse* viivitamata komisjonile ja naabruses asuvatele ELi riikidele, kui saadakse usaldusväärset teavet, et liikmesriigis võib tekkida elektrikriis, ning jagab asjakohast teavet;
• kuulutab välja elektrikriisi ja teavitab komisjoni ja naabruses asuvaid ELi riike;
• mitte hiljem kui kolm kuud pärast elektrikriisi lõppemist esitab komisjonile ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmale hindamisaruande, mis sisaldab kriisi käivitanud sündmuse kirjeldust ning kus hinnatakse selle mõju, võetud meetmeid ja ohuvalmiduskava võimalikke parandusi.

Järelevalve

• Elektrivaldkonna koordineerimise rühm arutab küsimusi nagu ohuvalmiduskavade sidusus, piisavuse hinnangu tulemused ja ELi riikide tulemuslikkus elektrivarustuskindluse* valdkonnas.
• ACER teeb elektrivarustuskindluse meetmete seiret ja annab sellest korrapäraselt elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aru.
• Komisjon esitab 1. septembriks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, kuidas saaks ELis elektrivarustuskindlust suurendada.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 4. juulist 2019.

TAUST

Elektrikriisid võivad tekkida mitmel põhjusel, näiteks äärmuslike ilmastikutingimuste, pahatahtlike rünnakute või kütuse vähesuse tõttu. Kriisiolukordadel on sageli piiriülene mõju. Laiaulatuslikud juhtumid, näiteks külmalaine, kuumalaine või küberrünne, võivad mõjutada samaaegselt mitut ELi riiki.

Käesolev määrus kuulub kaheksast õigusaktist koosnevasse „paketti Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mille komisjon esitas 2016. aasta novembris. Sellega aidatakse kaasa energialiidu moodustamisele, ELi konkurentsivõime hoidmisele ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe kohustuste täitmisele.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1–21)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22–53)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199)

Viimati muudetud: 24.07.2019