ELi äärepoolseimad piirkonnad

PÕHIPUNKTID

Äärepoolseimad piirkonnad

Euroopa Liidul on üheksa äärepoolseimat piirkonda:

• Assoorid ja Madeira (Portugal);
• Kanaari saared (Hispaania);
• Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion ja Saint-Martin (Prantsusmaa).

Suunad

ELi uuendatud piirkondade strateegia põhineb neljal suunal.

1. Tugev partnerlus piirkondade, vastavate liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Järgmised vahendid on ette nähtud, et:
   • luua ad hoc platvorm, mille abil vahetada arvamusi äärepoolseimate piirkondade huvide ja murede üle ning tuua kokku komisjoni, riiklike ja äärepoolseimate piirkondade ametivõime, aga ka teisi olulisi osalejaid;
   • luua spetsiaalsed töökonnad, et vajaduse korral käsitleda äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi;
   • tagada, et äärepoolseimate piirkondade muresid ja huve võetakse Euroopa poliitika mõju hindamisel nõuetekohaselt arvesse;
   • pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimatest piirkondadest pärit tundlikele toodetele kolmandate riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute raames;
   • teha koostööd liikmesriikidega, et kaasata äärepoolseimaid piirkondi paremini kalanduse üle peetavatesse läbirääkimistesse.
2. Tuginemine äärepoolseimate piirkondade eriomastele ressurssidele. Äärepoolseimatel piirkondadel on eriomased loodusvarad, sealhulgas:
   • suur elurikkus;
   • olulised majandusvööndid¹;
   • asukoht ja kliima, mis on sobilik tegevuseks kosmose ja astrofüüsika valdkonnas;
   • lähedus kolmandate riikide turgudele.

   Neid ressursse arvesse võttes astub komisjon mitmeid samme, sealhulgas:

   • loob koos Euroopa Investeerimispanga grupiga suunatud sihtalgatuse, et parandada juurdepääsu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahenditele;
   • kaalub erimeetmeid sinise majanduse sektorite toetamiseks;
   • kaalub riigiabi kohandamist uute kalalaevade ehitamiseks;
   • püüab jätkata ELi põllumajanduskava äärepoolseimate piirkondade jaoks ja püüab säilitada äärepoolseimate piirkondade erisätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul;
   • kaalub eritoetuse eraldamist elurikkuse säilitamiseks ja ökosüsteemi teenuste säästvaks kasutamiseks;
   • parandab tuge ja valmisolekut kliimamuutuste mõjudega kohanemisel, sealhulgas ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu;
   • integreerib ELi saarte puhta energia algatuse kaudu ELi äärepoolseimates piirkondades välja töötatud häid tavasid kogu ELis ja rahvusvaheliselt.
3. Majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamine. Komisjon teeb järgmist:
   • algatab programmi „Horisont 2020“ raames 2018.–2020. aasta tööprogrammis spetsiaalse kooskõlastus- ja toetusmeetme, et suurendada äärepoolseimate piirkondade võimet osaleda programmis;
   • pöörab tulevaste ELi teadusuuringute raamprogrammide kavandamisel erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ressurssidele;
   • suurendab jõupingutusi, et edendada programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpust;
   • võtab paremini arvesse äärepoolseimate piirkondade vajadusi ning hõlbustab nende osalemist üleeuroopalise transpordivõrgu programmis, Euroopa ühendamise rahastus ja tulevastes ELi transpordiprogrammides.
4. Koostöö tõhustamine ja suurendamine. Komisjon teeb järgmist:
   • kaalub esmatähtsaid ja ulatuslikumaid projekte hõlmavate uute ELi investeeringute suunamist äärepoolseimate piirkondade geograafilisse ümbrusse;
   • hõlbustab koostööd äärepoolseimate piirkondade ja nende naabrite vahel, viies paremini vastavusse asjaomaste rahastamisvahendite eeskirjad ja kaaludes ühisprogrammide loomist;
   • võtab äärepoolseimate piirkondade probleeme arvesse rahvusvaheliste lepingute ja liikuvuspartnerluste läbirääkimistel või rakendamisel naaberriikidega.