Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
KOKKUVÕTE:
määrus (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
- Määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EMÜ) nr 337/75, millega 1975. aastal asutati Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop).
- Selles kohandatakse Cedefoppi käsitlevaid norme, et võtta võimalikult palju arvesse selle kolmepoolset laadi. Cedefoppi juhib juhatus, kuhu kuuluvad:
PÕHIPUNKTID
Eesmärk
Olles üks ELi detsentraliseeritud asutustest, on Cedefopi eesmärk toetada komisjoni, teisi ELi institutsioone ja organisatsioone, ELi riike ja sotsiaalpartnereid ELi poliitika edendamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel kutsehariduse ja -õppe ning oskuste ja kvalifikatsioonide valdkonnas.
Selle eesmärgi saavutamiseks teeb ta järgmist:
- edendab ja levitab teadmisi;
- pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning
- hõlbustab teadmiste jagamist ELi ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.
Ülesanded
Arvestades täielikult ELi riikide kohustustega, on Cedefopil järgmised ülesanded:
- analüüsida suundumusi kutsehariduse ja -õppe, oskuste ja kvalifikatsioonide poliitika ja süsteemide vallas ning koostada selle kohta kõiki riike hõlmavaid võrdlevaid analüüse;
- analüüsida tööturu suundumusi, mis on seotud oskuste ja kvalifikatsioonidega, ning kutseharidust ja -õpet;
- analüüsida ja aidata arendada kvalifikatsioonide kavandamist ja omistamist;
- analüüsida ja toetada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimisega seotud suundumusi;
- viia läbi või tellida uuringuid ning korraldada asjakohaseid teadusuuringuid sotsiaal-majanduslike suundumuste ja nendega seotud poliitiliste küsimuste kohta;
- pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet;
- aidata liikmesriikides reforme ja poliitikat ellu viia;
- levitada teavet, et aidata kaasa poliitika kujundamisele ja suurendada teadlikkust ja arusaamist kutsehariduse ja -õppe võimalustest inimeste tööalase konkurentsivõime, tootlikkuse ja elukestva õppe edendamisel;
- hallata vahendeid, andmekogusid ja teenuseid ning teha need kättesaadavaks kodanikele, ettevõtjatele, poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele;
- töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Cedefopi pädevusse kuuluvates küsimustes.
Töökorraldus
Saksamaal Berliinis asuval Cedefopil on haldusnõukogu, juhatus ja tegevdirektor.
Haldusnõukogu
Sinna kuulub:
- igast ELi riigist üks esindaja;
- igast ELi riigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;
- igast ELi riigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;
- kolm komisjoni esindavat liiget;
- üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.
Nõukogu peamised ülesanded on:
- anda Cedefopile strateegiline suund;
- võtta vastu Cedefopi programmdokument;
- võtta vastu Cedefopi eelarve;
- võtta vastu kodukord (sealhulgas juhatuse), finantsreeglid, huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri ning pettusevastane strateegia;
- nimetada ametisse tegevdirektor.
Juhatus
Juhatus abistab haldusnõukogu järgmiste ülesannetega:
- valmistab ette selle otsuseid;
- jälgib järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;
- nõustab tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.
Tegevdirektor
Tegevdirektori ülesanded:
- vastutab Cedefopi juhtimise ning Cedefopi ülesannete ja eelarve täitmise eest;
- koostab programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013 ELi ametite ja asutuste vastuvõetud finantseeskirjade kohta.
Tööprogrammid
Programmdokumendi projekt esitatakse haldusnõukogule heakskiitmiseks ja seejärel komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse:
- üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid;
- oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad;
- vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks.
Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:
- üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;
- rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;
- teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta;
- võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Mõlemas programmis tuleb vältida kattumist teiste ELi asutuste programmitööga. Cedefop teeb tihedat koostööd kahe teise kolmepoolse asutusega: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound). Samuti teeb ta tihedat koostööd Euroopa Koolituse Fondiga.
Eelarve
Cedefopi kõigi tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igal eelarveaastal ja esitatakse Cedefopi eelarves. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
- Selle tulud koosnevad järgmistest vahenditest:
- ELi üldeelarvesse kantud toetus;
- ELi riikide vabatahtlik rahaline osalus;
- tasud Cedefopi väljaannete ja osutatavate teenuste eest;
- Cedefopi töös osalevate kolmandate riikide osamaksed.
- Selle kulud hõlmavad:
- personali töötasu;
- haldus- ja taristukulusid;
- tegevuskulusid.
Hindamine
Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine, et hinnata Cedefopi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust kohaldatakse alates 20. veebruarist 2019.
TAUST
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 90–105)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/126, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 58–73)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/127, millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75 (ELT L 30, 31.1.2019, lk 74–89)
Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr. 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42–68)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82–93)
Viimati muudetud: 20.05.2019