Energialiidu juhtimine

PÕHIPUNKTID

Energialiidu strateegial on viis mõõdet:

• dekarboniseerimine;
• energiatõhusus;
• energiajulgeolek;
• energia siseturg;
• teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Määrusel on rida olulisi elemente.

• Selles nähakse ette, et liikmesriikidel tuleb
  • koostada integreeritud riiklikud energia- ja kliimakavad ajavahemikuks 2021–2030 31. detsembriks 2019, seejärel 1. jaanuariks 2029 ja seejärel iga kümne aasta tagant ning ajakohastada neid 30. juuniks 2024 ja seejärel 1. jaanuariks 2034 ning seejärel iga kümne aasta järel;
  • koostada 30-aastase perspektiiviga pikaajalised vähese heitkogusega strateegiad ja anda nendest aru Euroopa Komisjonile, eesmärgiga aidata kaasa laiematele säästva arengu eesmärkidele ja Pariisi kokkuleppega seatud pikaajalistele eesmärkidele;
  • koostada kavade rakendamise kohta alates 15. märtsist 2023 iga kahe aasta tagant koostatav eduaruanne, et jälgida edusamme kõigi viie mõõtme alal.
• Sellega kehtestatakse konsulteerimismenetlus Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel ning soodustatakse piirkondlikku koostööd liikmesriikide vahel, eriti enne kavade lõpuleviimist ja seejärel iga kümne aasta tagant järgnevaks kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks.
• Sellega nähakse ette, et komisjonil tuleb seirata ja hinnata liikmesriikide edusamme riiklikes kavades kehtestatud eesmärkide ja panuste saavutamisel, teha ettepanekuid meetmete võtmiseks ja kasutada oma volitusi ELi tasandil, et tagada nende eesmärkide ühine saavutamine.
• Sellega kehtestatakse nõuded riiklike ja ELi inventuurisüsteemide kohta seoses kasvuhoonegaaside heidete, poliitikasuundade, meetmete ja prognoosidega.
• Sellega nähakse ette ELi siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % (võrreldes 1990. aasta tasemega) ning seada kliimaeesmärk 2040. aastaks kuue kuu jooksul alates Pariisi kokkuleppe kohasest esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest, milleks tuleks komisjoni soovituse kohaselt seada 90 %.
• Selles ei nimetata ainult liikmesriikide kohustusi, vaid ka määruse (EL) 2018/841 kohaseid riiklikke eesmärke seoses maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise lisamisega 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku (LULUCFi määrus).
• Pakutakse, et komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide esitatud siseriiklikud inventuuriandmed, et määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise aastased eesmärgid ja liikmesriikide aastased saastekvoodid riigid kooskõlas määrusega (EL) 2018/842, millega kehtestatakse siduv iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
• Sellega viiakse see vastavusse muudetud taastuvenergia direktiivis (direktiiv (EL) 2018/2001, vt kokkuvõte) sätestatud eesmärkidega, millega püütakse 2030. aastaks suurendada taastuvenergia osakaalu ELi üldises energiatarbimises 42,5 %-ni koos veel 2,5 %-lise soovitusliku lisaeesmärgiga, mis võimaldaks 45 % eesmärki saavutada. Selle ühise eesmärgi nimel peavad panustama kõik liikmesriigid.
• Sellega viiakse see vastavusse muudetud energiatõhususe direktiivis (direktiiv (EL) 2023/1791, vt kokkuvõte) sätestatud eesmärkidega, millega kehtestatakse siduv ELi energiatõhususe eesmärk, et tagada 2030. aastaks energiatarbimise vähendamine vähemalt 11,7 % võrreldes ELi 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosiga.

Delegeeritud õigusaktid

• Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada riiklike energia- ja kliimakavade vormi vastavalt ELi energia- ja kliimapoliitika raamistiku muudatustele, mis on otseselt ja konkreetselt seotud ELi panustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaselt.
• Samuti on tal õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse globaalse soojenemise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatusi, sätestada olulised nõuded ELi inventuurisüsteemi jaoks ning luua registrid.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2020/1044 täiendatakse määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja kasvuhoonegaaside inventuurisuuniste ning ELi inventuurisüsteemiga järgmiselt:
  • sellega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 alates 1. jaanuarist 2021;
  • seda kohaldatakse liikmesriikide esitatud aruannetele alates 2021. aastast;
  • liikmesriigid ja komisjon kasutavad selle I lisas loetletud globaalse soojenemise potentsiaale kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks.

Rakendusaktid

Komisjon on vastu võtnud kolm rakendusakti:

• rakendusmäärus (EL) 2020/1208 liikmesriikide poolt kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja läbivaatamise kohta;
• rakendusmäärus (EL) 2020/1294 ELi taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, ja
• rakendusmäärus (EL) 2022/2299 lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete struktuuri, vormi, tehniliste üksikasjade ja protsessi kohta.

Kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta.