Euroopa solidaarsuskorpus

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2018/1475 – Euroopa solidaarsuskorpuse reeglid

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega luuakse Euroopa solidaarsuskorpus, mille eesmärk on Euroopa ühiskonnas solidaarsust edendada, kaasates noori ja organisatsioone ligipääsetavasse ja kvaliteetsesse tegevusse.

Korpus pakub noortele võimalust aidata lahendada Euroopas ette tulevaid keerulisi olukordi ning näidata pühendumist oma kogukonnale, omandades vajalikke kogemusi, oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks.

PÕHIPUNKTID

Euroopa solidaarsuskorpus:

on seadnud oma eesmärgiks
- anda noortele võimalus aidata ühiskonda tervikuna, samas parandades oma isiklikke oskusi ja tööga seotud võimalusi
- pakkuda kvaliteetset nõuetekohaselt valideeritud tegevust
- edendada demokraatiat, kodanikutunnet ja kaasatust, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele ja võrdsetele võimalustele
- julgustada Euroopa noorte koostööd;
pakub võimalusi riigisiseseks ja piiriüleseks tegevuseks
- vabatahtlik tegevus*
- praktika* ja töö*
- solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus
- kvaliteedi- ja toetusmeetmed, sh koolitus, keeleabi ja täiendav kindlustus;
haldab
- 375,6 miljoni euro suurust eelarvet ajavahemikus 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2020. Sellest 90 % on ette nähtud vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide jaoks ning 10 % praktika- või töökohtade jaoks.

Korpuses osalemine on avatud:

noortele vanuses 18–30 aastat, kes peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis enne vabatahtlikule tegevusele, praktikale, tööle või solidaarsusprojektis osalema asumist;
avalik-õiguslikele või eraõiguslikele organisatsioonidele olenemata sellest, kas nad taotlevad kasumit või mitte, kui nad vastavad vajalikele nõuetele:
- ELi liikmesriikidest (vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks, tööks, solidaarsusprojektideks ja võrgustikutegevuseks);
- kandidaatriikidest (Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) ja potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo*), Euroopa Majanduspiirkonna liikmed (Island, Norra ja Liechtenstein), Šveits ja 16 naaberriiki* ning Venemaa (vabatahtlikuks tegevuseks, solidaarsusprojektideks ja võrgustikutegevuseks).

Käesoleva määruse kohaselt peab Euroopa Komisjon:

koostöös riikide ametiasutuste, büroode ja organisatsioonidega Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust korrapäraselt seirama;
avaldama 2020. aastal ülevaatliku aruande;
hiljemalt 6. oktoobriks 2022 hindama kehtivaid õigusakte ja andma soovitusi programmi tuleviku kohta;
tagama Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe levitamise ja teavitamise.

Osalevad riigid peavad korpuse meetmete haldamiseks määrama riikliku büroo.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2018.

TAUST

Komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi algatuse teatavaks oma iga-aastases Euroopa Parlamendis peetavas kõnes olukorrast Euroopa Liidus septembris 2016. Euroopa solidaarsuskorpus käivitati ametlikult kolm kuud hiljem ja seda toetasid kaheksa ELi rahastamisprogrammi, sh „Erasmus+“ koos Euroopa vabatahtliku teenistusega.
Komisjon on teinud ettepaneku, et Euroopa solidaarsuskorpus jätkaks uuel programmiperioodil 2021–2027.
Õigusaktiga läheb vabatahtlik tegevus programmilt „Erasmus+“ üle Euroopa solidaarsuskorpusele.
Sellega muudetakse ka määrust (EL) nr 1293/2013 keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) kohta ja otsust nr 1313/2013/EL ELi kodanikukaitse mehhanismi kohta.

Lisateave:

Euroopa solidaarsuskorpus (Euroopa Noorteportaali veebisait).

PÕHIMÕISTED

Vabatahtlik tegevus: kuni 12 kuud kestev tasustamata vabatahtlik tegevus.

Praktika: 2–6 kuud kestev tasustatud töökogemus, mida saab pikendada ühe korra ja maksimaalselt 12 kuuks.

Töö: 3–12 kuud kestev tasustatud töö, mis põhineb kirjalikul töölepingul.

Naaberriigid: ELi 16 lähimat ida- ja lõunanaabrit:

idas: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina;
lõunas: Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina^**, Süüria ja Tuneesia.

^**Kõnealust nimetust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ja see ei mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1–20)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73)

Määruse (EL) nr 1288/2013 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185–208)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924–947)

Vt konsolideeritud versioon.

*Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Viimati muudetud: 11.01.2019