Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2017/2394 – tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vaheline koostöö

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on kaitsta tarbijaid piiriüleste ELi tarbijaõiguse rikkumiste eest, moderniseerides asjaomaste riiklike asutuste omavahelist koostööd ELi, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikides ning koostööd Euroopa Komisjoniga.

Uued eeskirjad aitavad suurendada tarbijate ja ettevõtete usaldust elektroonilisse kaubanduse vastu ELis.

Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 2006/2004 alates 17. jaanuarist 2020.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Määrus hõlmab selle lisas loetletud 26 ELi õigusakti, mis kaitsevad tarbijate õigusi (tulevikus võidakse lisada uusi, et laiendada määruse kohaldamisala uutele õigusloome valdkondadale) ja see kehtib nende õigusaktide mis tahes rikkumise korral.

Nendeks rikkumisteks võivad olla:

Rikkumine võib olla tegevus või tegevusetus ning see võib olla lõppenud enne, kui õigusakti täitmise tagamist alustati või see lõpule viidi.

Pädevad asutused

Iga ELi riik peab määrama ja tagama vahendid:

ELi riigid võivad vajaduse korral kaasata ka määratud asutused, et määruse teatavatel tingimustel rikkumise kohta teavet koguda või õigusaktide täitmise tagamise meetmeid rakendada.

Määruses on loetletud pädevate asutuste minimaalsed uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, sealhulgas õigus rikkumise lõpetamiseks või mõjutatud tarbijatele õiguskaitsevahendite pakkumiseks kauplejalt kohustuste võtmine.

Lisaks saavad asutused teha järgmist:

Vastastikune abistamine

ELi-siseste rikkumiste puhul sätestatakse määruses ühelt ELi riigilt teisele esitatavate teabenõuete ja õigusaktide täitmise tagamise meetmed.

Asutused peavad teabenõudele reageerima 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti, ning peavad rakendama asjakohaseid meetmeid viivitamata ja harilikult kuue kuu jooksul. Määruses sätestatakse ka tingimused, mille alusel võidakse nõudest keelduda.

Koordineeritud tegevus

Laiaulatusliku rikkumise toimumise põhjendatud kahtluse korral peavad mõjutatud asutused viivitamata teavitama komisjoni, teisi pädevaid asutusi ja ühtseid kontaktasutusi, ning alustama kokkuleppel koordineeritud tegevust määratud koordinaatoriga.

Komisjon peab teatama riiklikele asutustele kõikidest kahtlustatavatest rikkumistest, mis on talle teatavaks saanud. Kui on põhjendatud kahtlus laiaulatusliku ELi hõlmava rikkumise toimumise kohta, peavad liikmesriigi asutused viima läbi asjakohase uurimise ning alustama koordineeritud tegevust, kui uurimine kinnitab, et rikkumine on tõenäoliselt toimumas. Koordineeritud tegevust, mis käsitleb ELi mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist, peab alati koordineerima komisjon.

ELi riigid võivad koordineeritud tegevuses osalemisest keelduda, kui kohtumenetlus on juba algatatud või kui uurimine on näidanud, et väidetav rikkumine on selles riigis väike.

Kogu ELi hõlmavad tegevused

Määrusega kehtestatakse ka uus ELi hõlmav turu hoiatussüsteem, et tekkivaid ohte kiiremini avastada. Uus hoiatussüsteem ühendab juba olemasoleva süsteemi tarbijakaitsealase koostöö määruse (määrus (EÜ) nr 2006/2004) ulatuslikuma asjakohase ja vajaliku teabe vahetamisega.

Lisaks saavad teatud välisorganid (tarbijate ja kauplejate ühendused, Euroopa tarbijakeskused ja määratud asutused, kellele ELi riigid või komisjon on selle õiguse andnud) anda hoiatusi („välishoiatused“). See suurendab sidusrühmade rolli tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamisel.

Asutused võivad otsustada ka läbi viia lauskontrolle* rikkumiste avastamiseks, kuid need on tavaliselt komisjoni koordineeritud.

Andmekaitse

Asutused võivad taotleda asjakohast teavet otse kolmandatelt osapooltelt vastavalt direktiivile 2000/31/EÜ (e-kaubanduse kohta) ja järgides andmekaitsealaseid õigusakte (määrus (EÜ) nr 45/2001 Euroopa andmekaitseinspektor, määrus (EÜ) 2016/679 – üldine andmekaitsemäärus (GDPR) ja direktiiv (EL) 2016/680 – isikuandmete kaitsmine, kui seda kasutavad politsei ja kriminaalõigusasutused).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2020.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Lauskontrollid: tarbijaturgude koordineeritud uurimised.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131)

Määruse (EL) 2016/680 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1–22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul („direktiiv elektroonilise kauba kohta“) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16)

Viimati muudetud: 14.05.2018