Rahaturufondid

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega sätestatakse Euroopa Liidus (EL) kehtivad õigusnormid, millega muudetakse rahaturufondid1 vastupidavamaks ja turuvapustuste suhtes vähem haavatavaks. Selleks tagatakse rahaturufondide valitsejatele ühtsed usaldatavusnõuete, valitsemis- ja läbipaistvusnormid.

PÕHIPUNKTID

Kõnealust õigusakti kohaldatakse kõikide ELis valitsetavate ja/või turustatavate rahaturufondide suhtes. Rahaturufonde on kolme liiki:

Õigusakti kohaselt peab rahaturufondidel olema piisavalt likviidseid varasid, et tulla toime ootamatu investeeringute väljavõtmisega.

Õigusaktiga kehtestatakse portfelli hajutamise ja varade hindamise nõuded. Rahaturufond ei tohi investeerida rohkem kui:

Määrusega sätestatakse:

See takistab rahaturufondidel finantsabi saamist teistelt asutustelt, eelkõige pankadelt.

Samuti nõutakse selles, et rahaturufondi valitsejad

Euroopa Komisjon peab õigusakti läbi vaatama .

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates , välja arvatud mõned eeskirjad, mida kohaldatakse alates (artikli 11 lõige 4, artikli 15 lõige 7, artikkel 22 ja artikli 37 lõige 4). Seda kohaldatakse täielikult fondidele, mis peavad muutma oma eeskirju alates (artikkel 44).

TAUST

PÕHIMÕISTED

  1. Rahaturufondid. Avatud investeerimisfond, mis emiteerib aktsiad investoritele nende tegevuse rahastamiseks.
  2. Pöördrepoleping. Väärtpaberite ostja nõustub need tagasi müüma kokkulepitud hinnaga konkreetsel kuupäeval.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, , lk 8–45)

Määruse (EL) 2017/1131 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud