Assotsieerimisleping Ukrainaga

PÕHIPUNKTID

Lepingu koosseisu kuulub preambul, milles sätestatakse lepingu sõlmimise põhjused ja selle eesmärgid. Sellele järgneb seitse jaotist.

Üldpõhimõtted

Lepinguosalistevahelise lepingu põhiosaks on järgmised põhimõtted:

• demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava austamine, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse;
• suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete austamise edendamine ning samuti massihävitusrelvade leviku tõkestamine.

Samuti lepivad EL ja Ukraina kokku, et nende suhete aluseks on vaba turumajanduse põhimõtted. Lisaks tunnistavad nad, et nende suhete tihendamisel on kesksel kohal

• õigusriik ja hea valitsemistava;
• võitlus korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu;
• jätkusuutliku arengu edendamine, ning
• tõhus mitmepoolsus.

Intensiivsem poliitiline dialoog ja koostöö

Poliitilist dialoogi arendatakse edasi, et jõuda järkjärgulise lähenemiseni ELi ja Ukraina vahel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning samuti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Muuhulgas püütakse sellega

• tugevdada koostööd ja dialoogi rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, et tulla toime üleilmsete ja piirkondlike väljakutsete ja ohtudega;
• edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Selle valdkonna prioriteedid on:

• õigusriigi arendamine ja kõikide tasandite haldusinstitutsioonide tugevdamine üldiselt ning
• õiguskaitse, konkreetselt õigusemõistmise valdkonnas.

Eesmärk on tugevdada kohtusüsteemi, parandada selle tõhusust, tagada selle sõltumatus ja erapooletus ning võidelda korruptsiooni vastu. Lepinguosaliste koostöö õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.

Samuti kohustuvad lepinguosalised

• süvendama rände, varjupaiga ja piiride haldamise alast dialoogi ja koostööd ning
• võitlema organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu.

Selles jaotises märgitakse otseselt lepinguosaliste soovi tihendada inimestevahelisi kontakte ning tunnistatakse, et on oluline kehtestada Ukraina kodanikele ELi viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud hästi juhitud ja turvalise liikuvuse nõuded.

Kaubandus ja kaubandusküsimused

Lepinguosaliste eesmärk on luua põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Nende kindel eesmärk on kujundada uus ja soodne kliima eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamiseks ning konkurentsi edendamiseks, mis on väga olulised tegurid majanduse ümberkorraldamiseks ja ajakohastamiseks. Põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond hõlmab tollitariifide ja kvootide järkjärgulist kõrvaldamist, mis toetab kooskõlas Ukraina õigusaktide lähendamisega ELi õigusaktidele, standarditele ja tavadele (acquis) edasist majandusintegratsiooni ELi ühtse turuga.

Majandus- ja valdkondlik koostöö

Selles jaotises käsitletakse koostööd mitmesugustel majandusaladel ja erinevates valdkondades ELi õiguse ja tavadega ning asjakohastel juhtudel rahvusvaheliste normide ja standarditega järkjärgulise lähendamise põhimõttel. Asjaomased valdkonnad on järgmised:

• energeetika;
• makromajanduslik koostöö;
• riigi rahanduse juhtimine;
• maksustamine;
• keskkond;
• tööstus- ja ettevõtluspoliitika;
• koostöö tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alal;
• kodanikuühiskonna koostöö;
• piiriülene ja piirkondlik koostöö.

Finantskoostöö

EL ja ELi liikmesriigid on andnud Ukrainale rahalist abi 1990ndatest aastatest alates. Assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks võib Ukraina jätkuvalt saada rahalist abi asjakohastest ELi rahastamismehhanismidest ja -vahenditest. Varasem Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend on aastateks 2021–2027 asendatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“.

Institutsioonilised, üldised ja lõppsätted

Viimases jaotises käsitletakse ELi ja Ukraina vaheliste suhete korraldamist. Institutsiooniline struktuur on järgmine.

• ELi ja Ukraina tippkohtumine. See võimaldab tipptasemel poliitilist dialoogi presidentide vahel.
• Assotsieerimisnõukogu. See on ministrite tasemel dialoog, kus saab teha siduvaid otsuseid.
• Assotsieerimiskomitee. Abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel. Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid, et rakendada valdkondlikku koostööd.
• Parlamentaarne assotsieerimiskomitee. See on foorum, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Ukraina Ülemraada liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada.
• Kodanikuühiskonna platvorm. See edendab korrapäraseid kodanikuühiskonna kohtumisi ning võib anda soovitusi assotsieerimisnõukogule.

Ajutine kaubanduse liberaliseerimine

Seoses Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõjaga Ukraina vastu võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu 25. mail 2023 vastu määruse (EL) 2023/1077, kehtestades ajutised kaubanduse liberaliseerimise meetmed, millega täiendatakse kaubanduskontsessioone assotsieerimislepingu alusel ja peatatakse olemasolevad kaubanduse kaitsemeetmed üheks aastaks. Need meetmed jõustusid 6. juunil 2023. Määrusega uuendatakse varasemat määrust (EL) 2022/870.

Üheks aastaks peatatakse kõik Ukrainaga assotsieerimislepingu IV jaotisega loodava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohased tariifid, mida ei olnud veel liberaliseeritud. Peatamine hõlmab

• puu- ja köögivilju, mille suhtes kohaldatakse sisenemishindade süsteemi; ning põllumajandustooteid ja töödeldud põllumajandustooteid, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote;
• Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude sissenõudmist ja
• impordi ühiste eeskirjade rakendamist Ukrainast pärit impordi suhtes.