Elujõulise Euroopa teadusruumi väljaarendamine

2014. aasta septembri teatis Euroopa teadusruumi (ERA) kohta on ERA teine eduaruanne. Selles rõhutatakse, et ERA partnerluses osalejad - ELi riigid, teadusorganisatsioonid ja Euroopa Komisjon - on teinud teadustegevuse ühtse turu loomisel tublisid edusamme. Samuti märgitakse selles raskusi, mis seisavad ees enne Euroopa teadusruumi lõplikku väljaarendamist.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Euroopa teadusruum - 2014. aasta eduaruanne (COM(2014) 575 final, 15.9.2014).

KOKKUVÕTE

2014. aasta septembri teatis Euroopa teadusruumi (ERA) kohta on ERA teine eduaruanne. Selles rõhutatakse, et ERA partnerluses osalejad - ELi riigid, teadusorganisatsioonid ja Euroopa Komisjon - on teinud teadustegevuse ühtse turu loomisel tublisid edusamme. Samuti märgitakse selles raskusi, mis seisavad ees enne Euroopa teadusruumi lõplikku väljaarendamist.

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatise põhijärelduse kohaselt on Euroopa tasandil loodud kõik eeldused, et Euroopa teadusruum (ERA), mille teadussaavutused on kõigile vabalt kättesaadavad, saaks edukalt toimida. Kuna aga Euroopa teadusruumi väljaarendamine on järkjärguline protsess, peavad eelkõige ELi riigid tegema nüüd vajalikke uuendusi, et Euroopa teadusruum muutuks tõeliselt toimivaks.

Aruandes kinnitatakse, et praeguseks on kindlalt täidetud alljärgnevad Euroopa teadusruumi väljaarendamiseks vajalikud tingimused, mis kuulutati välja 2012. aasta ERA teatises.

• ELi riigid võtavad üha enam meetmeid Euroopa teadusruumi toetuseks ning seda on ka näha liikmesriikide reformikavadest.
• EL on kaasanud Euroopa teadusruumi Euroopa poolaastasse (majanduspoliitika iga-aastane koordineerimistsükkel) ning eraldanud Euroopa teadusruumi meetmete jaoks märkimisväärselt vahendeid, nt avatud töölevõtmise edendamiseks, väljaannete ja andmete üldise kättesaadavuse tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse toetuseks programmi „Horisont 2020” raames.
• Mitmesugused teadusorganisatsioonid, nt teadusuuringute rahastajad ning teadusasutused, toetavad aktiivselt Euroopa teadusruumi tegevuskava.
• On loodud Euroopa teadusruumi järelevalvemehhanism ning see annab üha rohkem andmeid, mille alusel hinnata teadustöö tulemuslikkust ELi riikide ja teadusasutuste tasandil.

Teadusuuringute nõrgad küljed

• Kuigi pea kõik ELi riigid on võtnud vastu riiklikud teadusuuringute strateegiad, esineb teadusuuringuteks vahendite eraldamisel ikka veel suuri erinevusi. Samuti pole kokku lepitud rahvusvaheliste vastastikuste eksperdihinnangute üleeuroopalisi standardeid.
• ELis on doktorikraadi taotlejatel vaja põhjalikumat väljaõpet, et neil oleksid sobivad oskused tööks väljaspool teadusasutusi.
• Kuigi on lisandunud ELi riike, mille riiklikes teadusasutustes rakendatakse avatud värbamise tavasid, on nende tavade rakendamine riikide, uurimisasutuste ja kategooriate lõikes ebaühtlane.
• Ehkki enam kui pooltes ELi riikides toimub algatusi soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks teadustöös, on tegelike muutuste tempo liiga aeglane.
• ELi riigid suudavad juba paremini tagada avatud juurdepääsu teadusuuringute tulemustele (väljaannetele ja andmetele) ning koostada riiklikke teadmussiirde strateegiaid, kuid mõlemas valdkonnas on veel nii mõndagi teha.

Eduaruandes märgitakse, et 2015. aasta keskpaigaks peavad ELi riigid koostama ERA tegevuskava. Selle tulemusena peaksid sündima algatused riikide enda vajaduste täitmiseks.

Eelseisvad ülesanded

Selleks, et kasutada ära kõik Euroopa avatud teadussüsteemide võimalused ja soodustada innovatsiooni, peab Euroopa avatud teadusruum rakendama uusi poliitilisi prioriteete ja teadussaavutusi ning pakkuma jätkusuutlikke lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele. Seoses kasvava nõudlusega usaldusväärsete ja vastutustundega tehtud teadusuuringute järele ning teadusuuringute ja nende tulemuste jagamise uute võimalustega (st vaba juurdepääs teadustöödele) sõltub Euroopa teadusruumi edu uutest sidusrühmadest.

Viimati muudetud: 13.05.2015