PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad esitama korrapäraselt eduaruandeid. Määruse I lisas olev vorm koosneb viiest osast ja võimaldab kergesti koondada eri programmide andmeid, et tõhusalt hinnata partnerluslepinguga² seotud edusamme iga ELi riigi puhul.
Suurprojektid moodustavad suure osa ELi kulutustest ning neil on majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel otsustav tähtsus. II lisas oleva aruande tüüpvormiga sätestatakse teave, mida komisjon vajab suurprojekti kinnitamiseks. Nõutava teabe alusel tehakse kindlaks, et projekti käigus ei paigutata ümber olemasolevaid töökohti teistest ELi piirkondadest.
Suurprojekti kinnitamise eeltingimuseks on kulude ja tulude analüüs, sh finantsanalüüs ja riskihindamine. Kasutades III lisas sätestatud lähenemisviisi, peaks suurprojektide kulude ja tulude analüüs näitama, et projekt on majanduslikust seisukohast soovitatav.
Korraldusasutused võivad IV lisas sätestatud vormi kasutades esitada ühiseid tegevuskavasid, mis hõlmavad vähemalt kümmet miljonit eurot või 20% programmi(de)le eraldatud riiklikust toetusest. Tegu on taristuväliste projektidega, mis muudavad programmi(de) rakendamise toetusesaajate jaoks sujuvamaks.
Alates 31. maist 2016 kuni 2023. aastani tuleb programmide kohta esitada iga-aastaseid rakendusaruandeid. V lisas olevas vormis sätestatakse teave, mida komisjon vajab majanduskasvu ja tööhõive eesmärgiga seotud edusammude hindamiseks. X lisas olevas vormis sätestatakse teave, mida komisjon vajab territoriaalse koostöö programmide³ edusammude hindamiseks.
Korraldusasutused peavad esitama iga nende vastutusel oleva programmi kohta haldaja kinnituse, kasutades VI lisas esitatud vormi. See on seotud vahendite õige ja sihtotstarbelise kasutamise ning auditiga.
Auditeerimisasutustele on ette nähtud auditistrateegia (VII lisa), auditiarvamuse (VIII lisa) ja auditeerimise aastaaruande (IX lisa) konkreetsed vormid.

* PÕHIMÕISTED

Korraldusasutus: ametiasutus, mis tegeleb programmi elluviimise, projektide valimise, eelarve rakendamise järelevalve ning teabe edastamisega komisjonile, partneritele ja avalikkusele.
Partnerlusleping: ELi riigid peavad koostama ning rakendama strateegilisi kavasid, mille investeerimisprioriteedid hõlmavad kõiki struktuuri- ja investeerimisfonde. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised läbirääkimised partnerluslepingute üle toimuvad seitsmeaastase perioodi alguses pärast konsultatsioone huvirühmade, kodanikuühiskonna ning kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega.
Euroopa territoriaalne koostöö: Euroopa territoriaalse koostöö programmide eesmärk on julgustada erinevate ELi riikide piirkondi ja linnu tegema koostööd, jagama teadmisi ning ühiste programmide, projektide ja võrgustike abil üksteiselt õppima, et parandada piiriülest integratsiooni ning elukvaliteeti.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni 20. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/207, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eduaruannete, suurprojektide kohta teabe esitamise, ühise tegevuskava, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete, vahendite haldaja kinnituse, auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormide ning kulude ja tulude analüüsimise metoodika kohta ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormi kohta (ELT L 38, 13.2.2015, lk 1–122)

Teave ELi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika projektide kohta – eeskirjad ja vormid

KOKKUVÕTE:

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

TAUST

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

KOKKUVÕTE:

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

TAUST

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

SEONDUVAD DOKUMENDID