ELi toetuse sidumine usaldusväärse majandusjuhtimisega
Ajavahemikul 2014-2020 on erinevatest ELi fondidest toetuse andmine tihedalt seotud ELi riikides usaldusväärse majandusjuhtimise tagamiseks vajalike meetmete rakendamisega. Kui riigis seda põhimõtet ei järgita, võidakse ELi-poolne rahastamine peatada.
ÕIGUSAKT
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Suunised selle kohta, kuidas rakendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 kohaseid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega (COM(2014) 494 (final), 30.7.2014).
KOKKUVÕTE
Ajavahemikul 2014-2020 on erinevatest ELi fondidest toetuse andmine tihedalt seotud ELi riikides usaldusväärse majandusjuhtimise tagamiseks vajalike meetmete rakendamisega. Kui riigis seda põhimõtet ei järgita, võidakse ELi-poolne rahastamine peatada.
MIS ON TEATISE EESMÄRK?
Teatises selgitatakse komisjoni võimalusi määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 mõningate sätete rakendamiseks. Selle artikli kohaselt tuleb ELi riikidele viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist jagatava toetuse abil tagada usaldusväärne majandusjuhtimine. Seda nimetatakse makromajanduslike tingimuste* kohaldamiseks ja selle eesmärk on suurendada kulutuste tõhusust.
PÕHIPUNKTID
Määrusega antakse komisjonile kaks uut volitust.
Esiteks võib komisjon lasta valitsusel ELi vahendid ümber suunata, kui leitakse, et teatud majandusprobleemide tõttu on vaja riigi algset üldist rahastusprogrammi muuta.
Seejuures määrab komisjon kindlaks programmid ja prioriteedid, mis peaksid saama rohkem rahalisi vahendeid, ja need, millele piisab vähemast.
Kui valitsus eirab komisjoni nõuet või ei võta asjakohaseid meetmeid, võib komisjon esitada soovituse peatada osa (kuni 50%) asjaomastele programmidele ELi fondidest ettenähtud makseid.
Teiseks esitab komisjon soovituse ELi-poolne rahastamine osaliselt peatada, kui riik ei järgi ELi majandusjuhtimise eeskirju ning kui on tekkinud näiteks ülemäärane eelarvepuudujääk või märkimisväärne eelarve tasakaalustamatus.
Komisjoni ettepanekul peatatava rahastamise tegelik määr valitakse selliselt, et see ergutaks asjaomast riiki algset taotlust täitma. Komisjon võtab arvesse majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.
Mõlemal juhul on ELi valitsuste (Euroopa Liidu Nõukogu) otsustada, kas kiita komisjoni soovitus toetuse peatamise kohta heaks või lükata see tagasi.
TAUST
Varem piirdusid ELi finantsvahendite ja majandusjuhtimise seosed vaid ühe fondiga (ühtekuuluvusfond). Nüüd on need laienenud ülejäänud neljale fondile (regionaal-, sotsiaal-, põllumajandus- ja kalandusfond).
PÕHIMÕISTED
* Makromajanduslik tingimus: rahastamine sõltub sellest, kas kõnealuses riigis järgitakse ELi majandusjuhtimise menetlust.
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320-469).
Viimati muudetud: 08.12.2014