Euroopa Regionaalarengu Fond (2014–2020)

PÕHIPUNKTID

Toetuskõlblikkus

Kõik ELi riikide piirkonnad on toetuskõlblikud, kuid toetuste eraldamisel lähtutakse ELi prioriteetidest ja piirkonna tüübist.

Põhivaldkonnad

ERFi investeeringud keskenduvad neljale põhivaldkonnale:

• innovatsioon ja teadusuuringud;
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT);
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine;
• vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava majanduse edendamine.

Investeeringute liigid

• VKEdesse püsivate töökohtade loomiseks ja säilitamiseks;
• igat liiki ettevõtjatesse, kes tegutsevad innovatsiooni ja teadusuuringute, vähem süsinikuheidet tekitava majanduse ning samuti IKT valdkonnas, kes teevad koostööd VKEdega;
• taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele energia-, keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid, aga ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustaristusse;
• VKEde käibekapitali vajaduse korral ajutise meetmena, et tõhusalt reageerida rahvatervise kriisile (pärast COVID-19 pandeemia puhkemist); ja
• piirkondade sisemise potentsiaali arendamisse.

Üldine eelarve

Eelarve aastatel 2014–2020 on üle 185 miljardi euro.

Poliitilised ja eelarveprioriteedid

• ERFi vahendite eraldamisel on väga olulised eespool nimetatud neli põhivaldkonda, mis on eri piirkonnakategooriates erinevad.
• Piirkonnad on määratletud nende SKP alusel protsendina ELi keskmise suhtes:
  • enam arenenud piirkonnad: SKP üle 90 %
  • üleminekupiirkonnad: SKP 75–90 %
  • vähem arenenud piirkonnad: SKP alla 75 %
• Enam arenenud piirkondades, (üleminekupiirkondades), (vähemarenenud piirkondades) eraldatakse igas riigis vähemalt 80 % (60 %) (50 %) ERFi vahendite kogusummast kahele või enamale neljast põhivaldkonnast, nimelt innovatsioonile ja teadusuuringutele, VKEdele, IKT-le ja vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele, kusjuures viimase tähtsuse tõttu tuleb igas riigis vähemalt 20 % (15 %) (12 %) ERFi vahendite kogusummast suunata konkreetselt vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava majandusega seotud projektidele.
• Vähemalt 5 % ERFi vahenditest eraldatakse sihtotstarbeliselt linnade säästvaks arenguks. ELi tasandil tuleb luua linnade arendusvõrgustik, mis aitaks kaasa koostöövõrkude loomisele ja kogemuste vahetamisele linnade säästva arendamise kohta.

Rakendamine

• ERFi rakendamine toimub riiklikul tasandil seitsmeaastaste programmide kaudu ELi riigi ja ELi vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel, kaasates viit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (ESI-fondid):
  • ERF,
  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF),
  • Ühtekuuluvusfond,
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ning
  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).
• Iga ELi riik valmistab selle ette, kaasates partnereid, kes esindavad piirkondlikke ja kohalikke avaliku sektori asutusi ning mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse ja muid huvirühmi.

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus

Määrusega (EL) 2020/460 loodud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus annab ELi riikide käsutusse 37 miljardit eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, et tugevdada tervishoiusüsteeme ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, lühiajalise töötamise kavasid ja kogukonnapõhiseid teenuseid.

Koroonaviiruse erimeetmed: suurem paindlikkus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kasutamisel

Muutmismäärus (EL) 2020/558 võimaldab ELi riikidel vahendeid üle kanda Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahel, eri piirkondade kategooriate vahel ja 3 fondi konkreetsete prioriteetsete valdkondade vahel.

Alates 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 saab COVID-19-ga seotud ühtekuuluvuspoliitika programme erandkorras rahastada aruandeaasta jooksul 100 % ulatuses ELi vahenditest. Meetmed lihtsustavad ka programmi heakskiitmist, et kiirendada rakendamist, hõlbustada rahastamisvahendite kasutamist ja lihtsustada auditeid.