ELi majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – seitsmes aruanne

KOKKUVÕTE:

komisjoni aruanne (KOM(2011) 776 (lõplik)) – Euroopa 2020. aasta strateegia piirkondlik ja linnamõõde

MIS ON ARUANDE EESMÄRK?

• Aruandes hinnatakse, kuidas saavad piirkonnad ja linnad toetada strateegia „Euroopa 2020” kolme liiki majanduskasvu eesmärki (arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv).
• Selles mõõdetakse, kui kaugel on linnad ja piirkonnad 2020. aastaks seatud riiklike eesmärkide saavutamisest ja see on aluseks 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusprogrammile.

PÕHIPUNKTID

• Aruka majanduskasvu eesmärk on parandada haridust, edendada teadus- ja arendustegevust ning soodustada liikumist digitaalühiskonna saavutamise suunas. Aruandes märgitakse järgmist.
  • Haridus ja koolitus: viiendik piirkondadest on saavutanud eesmärgi, mille kohaselt tuleb 2020. aastaks suurendada 40%-ni nende 30–34-aastaste osakaalu, kellel on lõpetatud kolmanda taseme haridus. Endiselt valitsevad piirkondade vahel märkimisväärsed erinevused seoses eesmärgiga vähendada koolist väljalangenute osakaalu alla 10%-ni.
  • Teadus- ja arendustegevus: 2008. aastal saavutas ainult 16 piirkonda 2020. aastaks seatud riiklikud eesmärgid. Euroopa 2020. aasta eesmärk on investeerida 3% SKP-st teadus- ja arendustegevusse.
  • Digitaalühiskond: 2010. aastal oli lairibavõrguga hõlmatud 95% elanikkonnast, kuid maapiirkondades oli see näitaja tunduvalt väiksem (83%). Võrkude kasutamine era- ja avaliku sektori e-teenuste osutamiseks kasvas, kuid hõlmas siiski vaid 40% elanikkonnast.
• Jätkusuutliku majanduskasvu eesmärk on parandada ressursitõhusust, arendada vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikat, kaitsta keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust ning edendada konkurentsivõimelist majandust. Aruandes märgitakse järgmist.
  • Ressursitõhus Euroopa: strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% ning suurendada energiatõhusust ja taastuvenergia tarbimist 20%. Piirkonnad saavad sellele kaasa aidata näiteks puhtamate ja säästvamate ühistranspordiliikide kaudu ning toetades arukate hoonete rajamist.
  • Säästvad linnad: linnapiirkondadel võib olla kliimamuutuse vastu võitlemisel otsustav tähtsus. Linnapeade paktiga, millele on alla kirjutanud enam kui 2500 linnapead, pannakse linnadele kohustus vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks üle 20%.
• Kaasava majanduskasvu eesmärk on edendada töökohtade, oskuste ja tööturu reformi ning ühtlasi vähendada vaesust ja vältida vähemuste marginaliseerumist ühiskonnas. Aruandes märgitakse järgmist.
  • Tööhõive: strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on suurendada 20–64-aastaste tööhõivemäära 75%-ni. Paljudes piirkondades, eriti Taanis, Saksamaal, Madalmaades, Austrias, Rootsis ja Ühendkuningriigis (1), on see eesmärk saavutatud. Mujal on endiselt palju arenguruumi.
  • Vaesus ja tõrjutus: strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on vähendada vaesuse või tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 20 miljoni võrra. Nende kahe kategooria piirkondade rahvastiku osakaal ulatub 10%-st enam kui 50%-ni.
  • Kaasavad linnad: paradoksaalsel kombel on arenenumates ELi riikides töötuse määr ja töötu leibkonna liikmete protsent üldiselt suurem ning tõsise materiaalse puuduse all kannatab rohkem inimesi.
• Aruande juurde kuuluvas komisjoni talituste töödokumendis on täiendavaid statistilisi andmeid.

TAUST

Lisateave:

• Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes eduaruanne (Euroopa Komisjoni veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes eduaruanne (KOM(2011) 776 (lõplik), 24.11.2011)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni talituste töödokument. Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmenda eduaruande kaasdokument (SEK(2011) 1372 (lõplik), 24.11.2011)

Viimati muudetud: 28.07.2016

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).