Võitlus intellektuaalomandi õiguste rikkumisega kolmandates riikides

Käesolevas teatises vaadatakse läbi komisjoni 2004. aastal määratletud intellektuaalomandi õiguste välisriikides tagamise ja kaitse strateegia. Selles tuuakse esile võimalused, kuidas saaks olemasolevat poliitikat täiustada vastavalt muutuvatele vajadustele.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kaubandus, majanduskasv ja intellektuaalomand - intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kolmandates riikides (COM(2014) 389 final, 1. juuli 2014).

KOKKUVÕTE

MIS ON KÄESOLEVA TEATISE EESMÄRK?

OLULISEMAD PUNKTID

Teatises soovitatakse järgmisi meetmeid:

—	rohkem on vaja suhelda avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja teistega, et parandada teadlikkust intellektuaalomandi rikkumiste mõjust kolmandates riikides;

—	parandada andmete kogumist ja rikkumistest teatamist ning määrata kindlaks prioriteetsed riigid, kus on vaja meetmeid võtta;

—	arendada edasi ELi õigusakte, näiteks võttes vastu komisjoni ettepaneku ärisaladust käsitleva õigusakti (avaldamata oskus- ja äriteave) kohta;

—	edendada tihedamat koostööd komisjoni ja ELi riikide vahel teabevahetuse kaudu;

—	teha jätkuvaid pingutusi intellektuaalomandi kaitseks rahvusvahelisel areenil;

—	lisada kaubandusläbirääkimistel lepingutesse ka intellektuaalomandi õiguste kaitse, näiteks hiljuti sõlmitud lepingud Singapuri, Kanada, Gruusia ja Moldovaga;

—	algatada intellektuaalomandi alane dialoog kõige olulisemate riikidega, nagu on juba käimas Hiina, Venemaa ja Brasiiliaga;

—	pakkuda tehnilist abi arenguriikidele, kes tahavad oma intellektuaalomandi kaitse süsteemi parandada, kuid kellel puuduvad selleks vajalikud ressursid;

—	kasutada probleemide lahendamiseks erinevaid kahe- ja mitmepoolseid vaidluste lahendamise menetlusi;

—	aidata kolmandates riikides intellektuaalomandiga seotud raskustes ettevõtjaid ELi asjatundlike töötajate või intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe abil.

TAUST

Uued tooted ja teenused vajavad kaitset, et loovus ja innovatsioon saaksid õitseda. Seda ülesannet täidavadki intellektuaalomandi õigused. Arenguriikide puhul aitavad need õigused suurendada nende intellektuaalse vara potentsiaali ning siduda neid tihedamalt rahvusvahelise kaubandusega.

Pärast 2004. aasta strateegias kokkuleppimist on märgatavalt suurenenud Euroopa ettevõtjate intellektuaalomandiga seotud rikkumiste hulk ja muutunud nende iseloom. Eriti digitaaltehnoloogia võimaldab teoseid odavalt ja kvaliteetselt suures koguses paljundada. Võlts- ja piraatkaupade rahvusvahelise turu maht oli 2008. aastal hinnanguliselt 2% maailma kaubandusest.

Viimati muudetud: 10.09.2015