ELi kaubamärgiõigus (siseriiklik registreerimine)

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate ELi riikide õigusaktide ühtlustamise kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada kaubamärkide registreerimise ELi siseriiklikke õigusakte ja menetlusõiguse sätteid.
• Koos määruse (EÜ) nr 207/2009 muudatusega kuulub see ühenduse (EL) kaubamärgi reformipaketti. Selle paketi eesmärk on muuta kaubamärgi registreerimissüsteemid kogu ELis ettevõtjatele kättesaadavamaks ja tõhusamaks.

PÕHIPUNKTID

Käesoleva direktiiviga luuakse alus siseriiklike õigusaktide vastuvõtmisele kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide kohta

• mis registreeritakse üksikkaubamärkidena, kollektiivkaubamärkidena*, garantii- või sertifitseerimismärkidena ELi riigis või Beneluxi intellektuaalomandi ametis;
• mille rahvusvaheline registreerimine kehtib ELi riigis.

Vorm

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised (eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, kaupade või nende pakendi kuju), mida saab esitada graafiliselt. Selle tähisega peab olema võimalik eristada ühe isiku või ettevõtja kaupu või teenuseid teiste omadest.

Keeldumise põhjused

Kaubamärgi registreerimisest võib keelduda või kaubamärgi võib tunnistada kehtetuks mitmel põhjusel, muuhulgas järgmistel:

• see ei ole eristatav;
• see on kõigest kirjeldav;
• see koosneb tähistest, mis on kõnealuse tegevusala keelekasutuses tavapärased;
• see on vastuolus põhiseadusliku õiguse ja õigusaktide aluspõhimõtetega või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;
• see võib olla avalikkust eksitav, näiteks kõnealuse kauba või teenuse olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Samuti võib kaubamärgi registreerimisest keelduda või selle tunnistada kehtetuks, kui see on identne või sarnane varem registreeritud kaubamärgiga.

Õigused

• Kaubamärgi omanikul on loodud kaubamärgile ainuõigus.
• Tal on õigus keelata kõiki kasutamast tähist, mis on identne või nii sarnane, et tarbija võib selle tõenäoliselt segi ajada teise kaubamärgiga.
• Omanik ei tohi keelata kaubamärgi kasutamist äritegevuse käigus, kui on vaja näidata järgmist:
  • kolmanda isiku nime või aadressi, kui tegu on füüsilise isikuga;
  • kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste omadusi;
  • kaupade või teenuste kavandatud otstarvet.

Kasutamine

• Kaubamärgi omanik peab selle tegelikult kasutusele võtmaviie aasta jooksul kaubamärgi registreerimisest.
• Kui kasutamine katkestatakse viie aasta jooksul, siis kohaldatakse kaubamärgile kasutamata jätmise eest karistusi.

Registreerimise kord

Taotluses peab olema:

• kaubamärgi registreerimise avaldus;
• andmed taotleja identifitseerimiseks;
• loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks registreerimist taotletakse;
• kaubamärgi esitus viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks, mida kaitstakse.

Kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda asjaomase ELi riigi poolt kindlaks määratud lõiv.

Kehtivus ja pikendamine

• Kaubamärgid registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.
• Neid võib omaniku taotlusel ja pikendamise eest riigilõivu tasumisel pikendada veel kümneks aastaks. Riiklik kaubamärgi amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule kuus kuud enne kehtivuse lõppemist.

Käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2008/95/EÜ alates 14. jaanuarist 2019.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse 12. jaanuarist 2016. ELi riigid peavad selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 14. jaanuariks 2019.

TAUST

Lisateave vt kaubamärgi kaitse ELis (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTE

* Kollektiivkaubamärgid – kaubamärgi registreerimise taotlemisel on võimalik kaubamärk nimetada kollektiivkaubamärgiks. Sellist kaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate või teenuseosutajate ühendused.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1–26)

Direktiivi (EL) 2015/2436 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 16.06.2016