Teekond pangandusliidu suunas

Euroopa Liit asutab pangandusliidu turvalise pangandussüsteemi tagamiseks ning vältimaks riigi raha kasutamist maksejõuetuse ohus pankade päästmiseks.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks (COM(2012) 510 final, 12.9.2012) (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

2008. aasta finantskriisi järelmina on EL asunud ellu viima põhjalikke finantsalaseid õigusreforme. Samas ei piisa üksnes nendest. Tugeva süsteemi tagamiseks ja maksumaksjate raha kaitseks on vaja Euroopa ühtseid süsteeme.

Loodav pangandusliit on mõeldud nii euroala riikidele kui ka muudele ELi liikmesriikidele, kes soovivad osaleda.

See koosneb kolmest põhiosast.

Pankade järelevalve

2013. aasta novembrist kehtinud ELi õigusakt, millega loodi ühtne järelevalvemehhanism, kohustab Euroopa Keskpanka (EKP) teostama järelevalvet pankade üle tihedas koostöös riikide järelevalveasutustega.

Suurimate pankade üle teostab EKP otsejärelevalvet. Kõik ülesanded, mis ei ole selgelt antud Euroopa Keskpangale, jäävad riikide järelevalveasutustele, kuid vajadusel võib EKP nende üle järelevalvet teostada.

EKP tagab uute panganduse usaldatavusnõuete, mis nõuavad pankadelt näiteks kapitalibaasi suurendamist ja tugevdamist, järjepideva järgimise. Need nõuded kehtivad kõikidele pankadele ELi 28 liikmesriigis.

Praegu tegeleb EKP pankade finantsseisundi hindamisega, millele lisanduvad stressitestid viiakse läbi tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Pankade restruktureerimine

Restruktureerimine põhineb ühtsel solveerimismehhanismil, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. See peaks tagama, et aktsionärid ja võlausaldajad kannavad esimesena oma osa kriisiolukorras pankade restruktureerimise kuludest kohustuste teisendamise teel, vastandina päästmiseks antavale riigiabile (kui pankade päästmiseks kasutatakse maksumaksjate raha).

Selleks luuakse:

• üleeuroopaline solveerimisasutus, mis juhib raskustes pankade ümberkorraldamist tõhusalt ning minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele;
• ühtne pankade solveerimise fond, mis võib toetada uue asutuse poolt rakendatavaid restruktureerimiskavasid. Selle rahastamine toimuks ette makstavate osamaksudena.

Ühtse solveerimismehhanismi reguleerimine toimub kahe dokumendi alusel: määrus, milles sätestatakse mehhanismi põhilised aspektid, ning valitsustevaheline leping, milles käsitletakse ühtse pankade solveerimisfondi teatud spetsiifilisi aspekte.

Hoiustajate raha kaitse

Esialgu ei ole kavas luua ühtset hoiuste tagamise süsteemi. Seevastu nõutakse õigusaktis, et iga liikmesriik asutaks riikliku hoiuste tagamise fondi, mille rahastamine põhineb pankade ettemaksetel. Fondid saavad vabatahtlikult vastastikku raha laenata.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1022/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (ELT L 287, 29.10.2013).

Ettepanekud

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute solveerimiseks ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse pankade solveerimisfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2013) 520 final) (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (KOM(2010) 368 (lõplik) (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EÜ ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012) 280 final) (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Viimati muudetud: 09.03.2014