Abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatav õigus

KOKKUVÕTE:

nõukogu määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruses sätestatakse ühtsete eeskirjade kogum, et määrata kindlaks, millist siseriiklikku õigust kohaldada abielulahutuse või lahuselu menetlustes, mis puudutavad erinevast rahvusest abikaasasid, kes elavad riigis, mille kodanikud nad ei ole, või kes ei ela enam samas Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis.
• See täiendab määrust (EÜ) nr 2201/2003 (vt kokkuvõte), milles sätestatakse eeskirjad, kuidas määrata kindlaks, mis kohtule tuleb esitada abielulahutuse või lahuselu taotlus.

PÕHIPUNKTID

Osalevad riigid

Määrust kohaldatakse 17 liikmesriigis, mis osalevad tõhustatud koostöös nendes küsimustes: Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia.

Teised liikmesriigid võivad ühineda igal ajal.

Millal määrust kohaldatakse?

Määrust kohaldatakse, kui abielulahutuse ja lahuselu menetluses tekib siseriikliku õiguse konflikt, st kui samale abielulahutusele või lahuselule on võimalik kohaldada mitme riigi õigust (näiteks selle riigi õigust, mille kodakondsus abikaasadel on, või nende peamise elukohariigi õigust).

Seda ei kohaldata järgmiste küsimuste suhtes:

• füüsiliste isikute õigus- ja teovõime;
• abielu eksisteerimine, kehtivus või tunnustamine;
• abielu kehtetuks tunnistamine;
• abikaasade nimi;
• abielu omandiõiguslikud tagajärjed;
• vanemlik vastutus;
• ülalpidamiskohustused;
• usaldusomand või pärimine.

Õiguse valik

Abikaasad võivad sõlmida ametliku kokkuleppe, et valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatav õigus, tingimusel et selleks on

• selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või
• selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist elab kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal, või
• selle riigi õigus, mille kodanik on üks abikaasadest kokkuleppe sõlmimise ajal, või
• selle riigi õigus, mille kohus asja menetleb.

Abikaasad võivad sõlmida kokkuleppe või seda muuta igal ajal kuni asja kohtumenetlusse võtmiseni.

Kui kohaldatavat õigust pole valitud

Kui abikaasad ei vali õigust, mida kohaldatakse nende abielulahutuse või lahuselu suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust

• 1.

  kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht või selle puudumise korral,

• 2.

  kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest elab kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis; või selle puudumise korral,

• 3.

  mille kodanikud on mõlemad abikaasad kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral,

• 4.

  kus kohtusse pöördutakse.

Kui menetlusele kohaldatav siseriiklik õigus ei sisalda lahutusõigust või see ei taga ühele abikaasadest tema soo tõttu võrdset võimalust abielulahutust või lahuselu taotleda, kohaldatakse kohtu asukohariigi õigust.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 21. juunist 2012.

TAUST

Kaks teist määrust sätestavad eeskirjad kohaldatava õiguse määramiseks juhul, kui tekib siseriikliku õiguse konflikt. Määrust (EÜ) nr 593/2008 (vt kokkuvõte) kohaldatakse lepingulistele võlasuhetele ja määrust (EÜ) nr 864/2007 (vt kokkuvõte) lepinguvälistele võlasuhetele, välja arvatud perekonnasuhted ja riigi vastutus.

Määrus nr 1259/2010, milles sätestatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse määramise eeskirjad, võeti vastu tõhustatud koostöö teel, et täiendada määrust (EÜ) nr 2201/2003, milles sätestatakse eeskirjad kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes kohtuasjades, mis on seotud abielulahutuse ja lahuseluga (ning samuti vanemliku vastutusega).

Lisateave:

• Abielulahutus ja lahuselu – teave lahutusõiguse kohta, mida kohaldatakse ELis rahvusvaheliste paaride korral (Euroopa Komisjon)
• Abielu lahutamine ja abikaasade lahuselu (YourEurope)

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16)

SEONDUVAD DOKUMENDID

25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (ELT L 178, 2.7.2019, lk 1–115)

Komisjoni 10. augusti 2016. aasta otsus 2016/1366, millega kinnitatakse Eesti osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 216, 11.8.2016, lk 23–25)

Komisjoni 27. jaanuari 2014. aasta otsus 2014/39/EL, millega kinnitatakse Kreeka osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 23, 28.1.2014, lk 41–42)

Komisjoni 21. novembri 2012. aasta otsus 2012/714/EL, millega kinnitatakse Leedu osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 323, 22.11.2012, lk 18–19)

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29)

Määruse (EÜ) nr 2201/2003 järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Viimati muudetud: 03.06.2021