Euroopa pagulaste ümberasustamiskava

KOKKUVÕTE:

soovitus (EL) 2015/914 Euroopa ümberasustamiskava kohta

MIS ON SOOVITUSE EESMÄRK?

Käesolev soovitus ümberasustamise* kava kohta kuulub Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta mais esitatud Euroopa rände tegevuskava esimeste meetmete hulka.
Selles kutsutakse Euroopa Liidu (EL) riike üles oma territooriumile ümber asustama selgelt rahvusvahelist kaitset vajavad 20 000 isikut ning pakkuma neile rahvusvahelist kaitset, nagu pagulasseisundit, et need ümberasustatud isikud ei jääks ELi jõudmise lootuses inimesi ebaseaduslikult üle piiri toimetavate kurjategijate meelevalda.

PÕHIPUNKTID

Mida kujutab ümberasustamise meede?

Ümberasustamine on protsess, mille käigus viiakse selgelt rahvusvahelist kaitset vajavad põgenikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel kolmandast riigist ELi riiki, kus neile tagatakse seaduslik kaitse. Iga ELi riik vastutab iga üksiku vastuvõtmisotsuse eest.
Ümberasustamist ei tohi ajada segamini rände tegevuskavas samuti kavandatud ümberpaigutamise* meetmetega, mille kohaselt on ette nähtud jaotusmehhanismELis rahvusvahelist kaitset vajavatele isikutele.
Euroopa Liitu ümberasustatavate isikute prioriteetsed päritolupiirkonnad on käesoleva soovituse kontekstis Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Aafrika Sarve piirkond.

Jaotamiskvoot

Kõik ümberasustamiskohad tuleb jaotada ELi riikide vahel jaotamiskvoodi alusel, tuginedes järgmistele kriteeriumidele:

ELi riigi sisemajanduse kogutoodang (40%), mis näitab riigi majanduslikku suutlikkust pagulaste vastuvõtmiseks;
elanikkonna suurus (40%), et võtta arvesse suutlikkust võtta vastu teatav arv pagulasi;
töötuse määr (10%) on näitaja, mis peegeldab pagulaste integreerimise võimet;
varjupaigataotluste varasem arv ja ümberasustatud pagulaste arv ühe miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2010–2014 (10%), sest see peegeldab ELi riikide hiljutisi jõupingutusi.

Selle kvoodi alusel peaks Saksamaa asustama ümber kõige rohkem inimesi (3086 ehk 15,4%), talle järgnevad Prantsusmaa (2375 – 11,8%), Ühendkuningriik (2309 – 11,5%) ja Itaalia (1989 – 9,9%).

Eelarve

Lisaks eraldatakse selle kava toetuseks 50 miljonit eurot ELi 2015. aasta eelarvest. Täiendav raha ELi ümberasustamiskava jaoks (mis jaotatakse ühtlaselt 2015. ja 2016. aasta peale) lisatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi.

Rakendamine

Osalemine ümberasustamiskavas on vabatahtlik. ELi riigid pidid võtma kohustuse luua ümberasustamiseks kohad 2015. aasta septembriks.

ELi abistavad kava rakendamisel ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja teised asjaomased organisatsioonid (selliste meetmetega nagu varjupaigataotlejate identifitseerimine ja üleviimine). Kavas osaleb ka Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet.

MIS AJAST SOOVITUST KOHALDATAKSE?

Kava peaks kestma kaks aastat alates soovituse vastuvõtmise kuupäevast (8. juuni 2015).

TAUST

Pärast mitut tragöödiat, milles hukkus tuhandeid inimesi, kes üritasid jõuda Vahemere rannikule, esitas EL ühise lahenduse rändeprobleemile.

2015. aasta mais esitas komisjon ELi rände tegevuskava, milles sätestatakse terviklik lähenemisviis, sealhulgas esimene meetmete rakenduspakett, täpsemalt:

käesolev ümberasustamiskava 20 000 isikule, kes asuvad väljaspool ELi;
40 000 varjupaigataotleja ümberasustamine Itaalia ja Kreeka abistamiseks;
inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitlev tegevuskava;
Frontexi operatsioonide Triton ja Poseidon läbiviimine, et päästa Vahemerel rohkem elusid.

Käesolevale soovitusele järgnesid nõukogus kokku tulnud ELi riikide valitsuste esindajate järeldused (20. juuli 2015) 22 504 isiku ümberasustamise kohta mitmepoolsete ja riiklike kavade abil rahvusvahelise kaitse selge vajaduse alusel. Ümberasustamiskohad jaotati ELi riikide ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi vahel vastavalt järelduste lisas võetud kohustustele, mitte soovituses sätestatud jaotamiskvoodi alusel.

Komisjon tegi 2015. aasta septembris ettepaneku täiendavate rändemeetmete kohta. Nende seas on ettepanek paigutada erakorraliselt ümber 120 000 isikut, kes vajavad selgelt kaitset (Kreekast, Ungarist ja Itaaliast), ning ümberpaigutamise alaline kriisimehhanism kõigile ELi riikidele.

Lisateave:

* PÕHIMÕISTED

Ümberasustamine: kava, mille kohaselt ELi riigid tagavad oma territooriumil pagulastele ja ümberasustatud isikutele rahvusvahelise kaitse ja pikaajalise lahenduse. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet tunnistab need isikud ümberasustamise nõuetele vastavaks, et neile saaks tagada turvalise õigusliku seisundi. ELi riigid vastutavad iga üksiku vastuvõtmisotsuse eest.

Ümberpaigutamine: rahvusvahelist kaitset vajavate või seda mingil kujul juba saanud isikute viimine ühest ELi riigist teise, kus neile tagatakse samasugune kaitse. Ümberpaigutamine on ELi solidaarsusmeede, millega aidatakse ELi riike, kes seisavad silmitsi varjupaigataotlejate või pagulaste massilise sissevooluga.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni 8. juuni 2015. aasta soovitus (EL) 2015/914 Euroopa ümberasustamiskava kohta (ELT L 148, 13.6.2015, lk 32–37)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Euroopa rände tegevuskava (COM(2015) 240 final, 13.5.2015)

Viimati muudetud: 18.08.2016