Õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tugevdamine ELis

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

Mehhanismi peamine eesmärk on parandada igasuguste loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tulemuslikkust nii ELis kui ka mujal. Kuigi mehhanismi põhieesmärk on kaitsta inimesi, hõlmab see ka keskkonna ja vara, sealhulgas looduspärandi kaitset.

Mehhanismi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

• saavutada kõrgetasemeline kaitse õnnetuste eest,
  • ennetades või vähendades nende võimalikku mõju,
  • edendades ennetuskultuuri ning
  • parandades koostööd elanikkonnakaitse- ja muude asjakohaste teenistuste vahel;
• suurendada valmisolekut õnnetustele reageerimiseks nii riiklikul kui ka ELi tasandil;
• kiirendada ja tõhustada reageerimist õnnetuste või õnnetuste ohu korral, sealhulgas võttes meetmeid õnnetuste otseste tagajärgede leevendamiseks;
• suurendada üldsuse teadlikkust ja valmisolekut õnnetusteks;
• suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist;
• tõhustada koostööd ja koordineerimist piiriülesel tasandil ja nende liikmesriikide vahel, keda ohustavad sama laadi õnnetused.

Riskide ennetamine ja juhtimine

Mehhanismi põhitähelepanu on suunatud õnnetuste ennetamisele, mille raames tõstetakse eriti esile riskihindamist ja riskijuhtimise kavandamist. Otsusega nr 1313/2013/EL, mida muudeti otsusega (EL) 2019/420, nõutakse liikmesriikidelt järgmist:

• arendada edasi riskijuhtimisvõimekuse hindamist riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil;
• iga kolme aasta järel esitada Euroopa Komisjonile asjakohaste hindamiselementide kokkuvõte, keskendudes peamistele riskidele;
• osaleda vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimisvõimekuse hindamise kohta.

Muutmismääruse (EL) 2021/836 kohaselt teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et määrata kindlaks ja töötada välja õnnetustele vastupidavusega seotud ELi eesmärgid. Need mittesiduvad eesmärgid esitatakse komisjoni soovitustes ning need põhinevad praegusi olusid arvestavatel ja kaugelevaatavatel stsenaariumidel, milles võetakse arvesse andmeid varasemate sündmuste kohta ja kliimamuutuste mõju suurõnnetuse ohtudele.

Liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik

Et parandada väljaõppe ja teadmiste jagamist, nõutakse muutmisotsusega (EL) 2019/420, et komisjon looks asjaomaste elanikkonnakaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna teadlaste, organite ja institutsioonide, sealhulgas tippkeskuste ja ülikoolide võrgustiku. Neist moodustub koos komisjoniga liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik.

Komisjon asutas teadmusvõrgustiku ametlikult 10. novembril 2021. aastal (rakendusotsusega 2021/1956). Rakendusotsuses esitatakse teadmusvõrgustiku juhtimisstruktuur ja tegevusviis. Teadmusvõrgustiku juhtimisstruktuur koosneb nõukogust ja kahe samba (suutlikkuse arendamise ja teadussamba) töörühmadest. Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon.

Komisjonil on ka järgmised ülesanded:

• tugevdada koostööd koolituse vallas ning suurendada teadmiste ja kogemuste jagamist liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide vahel;
• töötada välja kommunikatsioonistrateegia, et teha mehhanismi raames võetud meetmetega saavutatud tulemused kodanikele nähtavaks;
• anda medaleid, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust sellele mehhanismile ja silmapaistvat panustamist sellesse.

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC)

Selleks, et tõhustada õnnetusteks valmisolekut ja õnnetustele reageerimist ELi tasandil, on Brüsselis komisjoni juhtimisel ööpäev ringi tegutsev hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. See on mehhanismi koordineerimiskeskus ja operatiivharu.

Täiendavad vahendid on järgmised:

• ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem – IT-vahend, mille abil saavad osalevad riigid hädaolukordades operatiivselt teavet edastada;
• õppused ja koolitusprogramm liikmesriikide õnnetustele reageerimise võimekuse tõstmiseks ja elanikkonnakaitsealase abi paremaks koordineerimiseks;
• elanikkonnakaitseüksused, mis on inimestest ja varustusest koosnevad reageerimisvalmis üksused;
• Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss – liikmesriikide poolt vabatahtlikkuse alusel varem eraldatud õnnetustele reageerimise vahendid, mis on valmis ELi kodanikukaitse operatsioonideks mobiliseerimiseks. Nende hulka kuuluvad kvaliteetsed üksused (sh abimeeskonnad, eksperdid ja varustus), mida EL kaasrahastab suuremal määral.

Muutmismäärusega (EL) 2021/836 antakse hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele täiustatud operatiiv-, analüüsi-, seire-, teabehaldus- ja kommunikatsioonivahendeid.

rescEU

Muutmisotsusega (EL) 2019/420 luuakse ka rescEU – lisaressursid abi pakkumiseks olukordades, kus riiklikul tasandil olemas olev võimekus ja liikmesriikide poolt Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi varem eraldatud vahendid ei suuda tõhusat reageerimist tagada.

rescEU vahendite algne koosseis ressursside ja kvaliteedinõuete osas sätestati rakendusotsusega (EL) 2019/570. Algselt kuulusid rescEU koosseisu järgmistel eesmärkidel kasutatavad ressursid:

• metsatulekahjude õhust kustutamine;
• meditsiiniline õhuevakuatsioon;
• erakorralise meditsiini rühmad;
• meditsiinivahendite varu kogumine.

Selle ulatust on hiljem laiendatud, hõlmates varude kogumist, puhastamise võimekust keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaintsidentide piirkonnas ning transpordi ja logistika võimekust (vt allpool).

Muutmismäärusega (EL) 2021/836 lubatakse komisjonil otse hankida rescEU ressursse transpordi ja logistika valdkonnas ning teisi ressursse (ainult piisavalt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel). Euroopa Komisjon rahastab rescEU ressursse täies ulatuses.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks rescEU ressursid, võttes arvesse

• kindlaks tehtud ja uusi riske;
• üldisi ressursse ja puudujääke ELi tasandil, eelkõige järgmistes valdkondades:
  • metsatulekahjude õhust kustutamine;
  • keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaintsidentid;
  • erakorraline meditsiiniabi;
  • transport ja logistika.

Komisjon on muutnud rakendusotsust (EL) 2019/570 kaheksa korda.

• Rakendusotsuses (EL) 2019/1930 nähakse ette kahte tüüpi meditsiinilise evakueerimise ressursid:
  • suure nakkusohuga haigusi põdevate katastroofiohvrite ja
  • mittenakkavaid haigusi põdevate katastroofiohvrite puhul.
• Rakendusotsuse (EL) 2020/414 kohaselt lisatakse vastusena Euroopa Liidu Nõukogu COVID-19 järeldustele rescEU vastutusaladele meditsiiniliste vastumeetmete, intensiivravi meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite varu loomine eesmärgiga võidelda tõsiste piiriüleste terviseohtude vastu.
• Rakendusotsusega (EL) 2020/452 luuakse rescEU ressursid vähese tõenäosusega, kuid suure mõjuga ohtudele reageerimiseks. Nende ressursside loomiseks määratakse kindlaks vähese tõenäosuse, kuid suure mõjuga ohtude kategooriad, võttes arvesse selliste ohtude võimalikke stsenaariume.
• Rakendusotsusega (EL) 2021/88 muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570, laiendades selle kohaldamisala, et lisada rescEU vastutusalade hulka infrastruktuuri, hoonete, sõidukite, seadmete ja kriitiliste tõendusmaterjalide keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumamaterjalist puhastamine. See vastutusala võib hõlmata ka saastega kokku puutunud isikute, sealhulgas hukkunute asjakohast saastest puhastamist.
• Rakendusotsusega (EL) 2022/288 muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 selle kohaldamisala laiendamiseks, hõlmates rescEU varude raames ajutise varjupaiga pakkumist ja erakorralise meditsiini rühmi.
• Rakendusotsusega (EL) 2022/461 muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 selle kohaldamisala laiendamiseks, hõlmates rescEU varude raames transpordi- ja logistikaressursse.
• Rakendusotsusega (EL) 2022/465 muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 selle kohaldamisala laiendamiseks, hõlmates rescEU varude raames ka mobiilseid laboreid ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu (KBRT) tuvastamise, proovide võtmise, kindlakstegemise ja seireressursse.
• Rakendusotsusega (EL) 2022/1198 muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/570 vastuseks Ukraina sõjas ilmnenud energiaga seotud elutähtsa taristu haavatavusele, hõlmates rescEU varude raames hädaolukorra energiavarustuse vahendeid.

rescEU täiendavad rakenduseeskirjad on sätestatud rakendusotsuses (EL) 2019/1310. Selle rakendusaktiga kehtestatakse kõik rescEU operatsioonideks vajalikud eeskirjad, nagu kasutuselevõtu kriteeriumid ja kriteeriumid vasturääkivate taotluste korral, demobiliseerimise ja riigisisese kasutamise eeskirjad.

Eelarve

• Mehhanismi rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020 on eraldatud veidi üle 574,02 miljoni euro.
• Rahastamine on ajavahemikuks 2021–2027 märkimisväärselt suurenenud tänu 1,26 miljardi euro eraldamisele lisaks kuni 2,06 miljardile eurole kodanikukaitsealastele meetmetele seoses COVID-19 kriisi mõjule ettenähtud ELi taasterahastuga (vt kokkuvõte).

Osalemine

Mehhanismis ja eelpool loetletud vahendites võivad osaleda Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid, läbirääkijariigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid. Lisaks liikmesriikidele osalevad mehhanismis Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia ja Türgi.

Muu

Komisjon võttis 5. mail 2022 vastu rakendusotsuse (EL) 2022/706, millega kehtestatakse kriteeriumid ja menetlused, et tunnustada ja austada medaliga pikaajalist pühendumust mehhanismile ja silmapaistvat panustamist sellesse. Rakendusaktiga nähakse ette kahte liiki medalid – üks pikaajalise pühendumuse ja teine silmapaistva panustamise eest. Tunnustus hõlmab kogu katastroofi ohjamise tsüklit. Medalid antakse üle Euroopa elanikkonnakaitse foorumil või muudel ametlikel tseremooniatel ad hoc põhimõttel.