Avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutus
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2013/30/EL avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kohta
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
- Sellega nõutakse, et Euroopa Liidus (EL) tuleb avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessides
- võtta kõiki sobivaid meetmeid, et hoida ära suurõnnetusi;
- tagada juurdepääs piisavatele füüsilistele, inim- ja finantsressurssidele, et piirata suurõnnetuste tagajärgi, kui need on toimunud.
- See kehtib kõigi olemasolevate ja kavandatavate rajatiste suhtes.
- See aitab tagada merekeskkonna kaitse ja ennekõike hea keskkonnaseisundi saavutamise või säilitamise, nagu on eesmärgina sätestatud merestrateegia raamdirektiivis – direktiiv 2008/56/EÜ (vt kokkuvõte), millega kehtestatakse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik.
PÕHIPUNKTID
Load ja reguleerimine
- Avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks peavad käitajad saama loa sõltumatult asutuselt. Huvide konflikti vältimiseks peavad ELi liikmesriigid selgelt eraldama avamere ohutuse ja keskkonnategurite reguleerimise ja muud ülesanded, mis on seotud majandusliku arendamise, lubade andmise ja tulude haldamisega.
- Enne mis tahes tegevuse alustamist peab rajatise käitaja või omanik esitama pädevale asutusele
- ettevõttesisese suurõnnetuste ennetamise poliitika dokumendi;
- ettevõtte ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteemi, ja
- suurõnnetusohu aruande.
Hädaolukorra lahendamise plaanid
- Käitajad peavad koostama ka käitisesisese hädaolukordade lahendamise plaani suurõnnetuse puhul reageerimiseks. See peab hõlmama naftareostusele reageerimise analüüsi.
- Riiklikud ametiasutused peavad koostama hädaolukordade lahendamise plaanid, mis hõlmavad kõiki nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid avamere nafta- ja gaasirajatisi ning ühendatud taristuid ja võimalikke mõjutatud alasid.
Üldsuse teavitamine
- Direktiivis on sätestatud, et uuringute eesmärgil puurkaevu puurimist ei alustata enne, kui üldsust on täielikult teavitatud ja ta on saanud väljendada oma arvamust kavandatavate avamereprotsesside võimaliku mõju kohta.
- Õnnetuste võimaliku piiriülese mõju tõttu peavad liikmesriikide pädevad asutused vahetama korrapäraselt teavet, teadmisi ja kogemusi vastavate asutustega mujal ELis ning konsulteerima valdkonna esindajate, muude sidusrühmade ja Euroopa Komisjoniga.
Euroopa Meresõiduohutuse Ameti roll
Määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (vt kokkuvõte) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet saab aidata liikmesriikidel koostada oma hädaolukordade lahendamise plaane ning tuvastada ja jälgida nafta- ja gaasilekkeid.
Veevarudele tekitatud kahju mõiste muutmine
Direktiiviga 2013/30/EL muudetakse keskkonnavastutuse direktiiviga 2004/35/EÜ (vt kokkuvõte) määratletud veevarudele tekitatud kahju mõistet, et viia see kooskõlla direktiivi 2000/60/EÜ (ELi vee raamdirektiiv, vt kokkuvõte) ja direktiivi 2008/56/EÜ (vt ülalpool) määratlustega. See tähendab, et veevarudele tekitatud kahju on kahju, mis mõjub märkimisväärselt veevarude ja merevete keskkonnaseisundile (ökoloogilisele, keemilisele või kvantitatiivsele seisundile).
Muutmismäärus (EL) 2018/1999
Määrusega (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, asendati direktiivi 2013/30/EL artikli 25 lõik 1, mille kohaselt peavad liikmesriigid määruse (EL) 2018/1999 alusel toimuva aruandluse raames esitama komisjonile igal aastal aruanded vähemalt järgmise teabega:
- rajatiste arv, vanus ja asukoht;
- tehtud kontrollide ja uurimiste arv ja liik ning jõustamistegevused ja vastutusele võtmise kohta tehtud otsused;
- juhtumeid käsitlevad andmed vastavalt ühisele aruandlussüsteemile;
- avameretegevust reguleeriva õigusraamistiku suur muudatus;
- avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside läbiviimine seoses suurõnnetuste ennetamise ja asetleidnud suurõnnetuste tagajärgede piiramisega.
MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?
Direktiiv 2013/30/EL pidi liikmesriikides jõustuma 19. juuliks 2015.
TAUST
Lisateave
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.6.2013, lk 66–106)
Direktiivi 2013/30/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56–75)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1–9)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73)
Vt konsolideeritud versioon.
Viimati muudetud: 17.12.2021