PÕHIPUNKTID

Määrusega

hõlmatakse fluorosüsivesinikud (HFC)¹, perfluorosüsivesinikud (PFC)² ja väävelheksafluoriidid (SF6)³;
sätestatakse eeskirjad fluoritud kasvuhoonegaaside piiramiseks, kasutamiseks, kokkukogumiseks ja hävitamiseks;
kehtestatakse aastane piirmäär seoses fluorosüsivesinike mõjuga kliimale, mida vähendatakse ajavahemikul 2015–2030 järk-järgult.

Selles sätestatakse ka järgmised kohustused.

F-gaaside tahtlik vabastamine on keelatud, kui see ei ole toote ettenähtud kasutuseks tehniliselt vajalik. Tootjad peavad andma oma parima, et piirata heidet F-gaaside tootmise, transportimise ja ladustamise ajal.
F-gaase sisaldavate seadmete käitajad peavad võtma kõik ettevaatusabinõud, et vältida lekkeid. Nad peavad tagama seadmete korrapärase lekkekontrolli. Sõltuvalt potentsiaalsest mõjust kliimale ja sellest, kas seade on hermeetiliselt suletud, kohaldatakse erinevaid nõudeid.
Komisjon esitab määruse mõju kohta aruande 31. detsembriks 2022.

Liikmesriikide ametiasutuste ülesanne on võtta kasutusele sertifitseerimis- ja koolitusprogrammid ettevõtjatele ja isikutele, kes tegelevad F-gaase sisaldavate seadmete paigaldamise, teenindamise, hooldamise või kasutuselt kõrvaldamisega ning F-gaaside kokkukogumisega.

Alates 2015. kuni 2025. aastani kehtestatakse määrusega järk-järgult uute toodete müümise keeld, mis hõlmab F-gaase sisaldavaid teatava kategooria külmikuid ja sügavkülmikuid, kliimaseadmeid, vahte ja aerosoole, kui on olemas ohutumad ja kliimasõbralikumad alternatiivid.

Määruse eesmärk on vähendada ajapikku HFC kasutamise mõju kliimale. 2030. aastal on turul olevate fluorosüsivesinike aastalimiit 21 % ajavahemiku 2009–2012 tasemest.
Et tagada piirmäärade järgimine, eraldab komisjon tootjatele ja importijatele aastased kvoodid. Neid ei tohi ületada.

Tootjad, importijad, eksportijad, lähteaine kasutajad ja F-gaaside hävitamisega tegelevad ettevõtjad peavad esitama komisjonile igal aastal aruande.
F-gaaside seadmete importijad peavad tegema sama ja alates 2017. aastast peavad nad esitama tõendid, et nende imporditud seadmetes sisalduvad fluorosüsivesinikud on arvele võetud.

Määrusega tagatakse ka, et EL täidab Montreali protokolli Kigali muudatusest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi.
Kigali muudatusega lisati HFC Montreali protokolli alusel kontrollitavate ainete loetellu (vt kokkuvõte). See jõustus 1. jaanuaril 2019. HFC kasutamise järkjärguline vähendamine aitab kuni 2050. aastani kokku hoida ligikaudu 80 gigatonni CO₂ ekvivalenti ja aitab märkimisväärselt võidelda kliimamuutustega.
Kõik 198 Montreali protokolli osalist nõustusid võtma meetmeid HFC tootmise ja kasutamise järkjärguliseks vähendamiseks. Esimese vähendamise meetmed pidid EL ja teised arenenud riigid võtma 2019. aastal. Enamik arengumaid alustab järkjärgulist vähendamist 2024. aastal.

Määrus (EL) nr 517/2014 tunnistati 12. detsembrist 2024 kehtetuks määrusega (EL) 2024/573 (vt kokkuvõtet).

Inimtegevuse tagajärjel tekkivate kasvuhoonegaaside (fluoritud kasvuhoonegaasid) vähendamine