Lisaks üksikisikule avaldatavale mõjule aeglustab pikaajaline töötus ka Euroopa Liidu (EL) riikide majanduse kasvupotentsiaali, suurendab sotsiaalse tõrjutuse ohtu, vaesust ja ebavõrdsust ning kasvatab sotsiaalteenuste ja riigi rahanduse kulusid.
Soovituse eesmärk on pakkuda ELi riikidele ühtset mudelit kõnealuse probleemiga tegelemiseks.
PÕHIPUNKTID
Soovitused ELi riikidele
Tööotsijaid tuleks motiveerida registreeruma tööturuasutustes, parandades teavitamist pakutava toetuse kohta. 18 kuu jooksul pärast töötuks jäämist tuleb tööotsijatele pakkuda tööturule integreerimise lepingut, mis hõlmab järgmist:
ühtne kontaktpunkt, mis aitab tööle pääseda;
personaalne hindamine, mis hõlmab tööalast konkurentsivõimet, takistusi töö leidmisel ja varasemaid tööotsinguid;
eri organisatsioonide pakutavate asjakohaste teenuste ühendamine;
personaalne nõustamine tööturuasutuste ja teiste partnerite poolt;
selged eesmärgid ja kohustused, näiteks aktiivsed jõupingutused töökoha leidmiseks, sobivate tööpakkumiste vastuvõtmine ning osalemine haridus- ja koolitusprogrammis.
Tööturule integreerimise lepingus peaks olema märgitud, mida teenuse raames töötule pakutakse. Sõltuvalt kättesaadavusest ELi riikides ja individuaalsetest asjaoludest võiks leping sisaldada ka
abi tööotsingutel ja pärast tööle asumist;
mitteformaalse1 ja informaalse2 õppe valideerimist;
Tööturule integreerimise lepingut tuleks korrapäraselt jälgida ja asjaolude muutumisel kohandada. Saadud toetusi ja personaalseid hindamisi käsitlevat teavet tuleb teenuseosutajate vahel turvaliselt vahetada ning tööotsijaid tuleb vabadest töökohtadest ja koolitusvõimalustest paremini teavitada. Kui see on asjakohane, võiksid need võimalused olla eri piirkondades ja teistes ELi riikides, kasutades eelkõige Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES).
Tihedamad sidemed tööandjatega
Samuti tuleks ELi riikidel
julgustada ja arendada partnerlusi tööandjate, sotsiaalpartnerite, tööhõiveteenistuste, valitsusasutuste, sotsiaalteenuste ning haridus- ja koolitusteenuste osutajatega;
töötada välja tööandjatele suunatud teenused, näiteks vabade töökohtade seire, töölesuunamisel osutatav toetus, nõustamine ja väljaõpe ning toetus pärast töölesuunamist;
keskendada rahalised stiimulid kavadele, mille eesmärk on integreerimine tööturule, näiteks värbamistoetused ja sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine.
Hindamine ja järelevalve
ELi tööhõivekomitees tuleb teha rakendamise järelevalvet, mis puudutab eelkõige järgmist:
millises ulatuses on registreeritud pikaajalised töötud naasnud tööturule;
kas integreerimine on kestlik ja
tööturule integreerimise lepingute kasutamine.
Tuleb hinnata riiklikke tööturuasutusi ning vahetada kogemusi ja häid tavasid.
toetada ja koordineerida äriühingute vabatahtlikke algatusi ja liite seoses pikaajaliste töötute jätkusuutliku integreerimisega tööturule;
toetada sotsiaalse innovatsiooni projekte pikaajaliste töötute tööturule integreerimiseks, tehes seda eelkõige ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI)haru „Progress” kaudu;
hinnata käesoleva soovituse järelmina võetud meetmeid ning esitada nõukogule aruanne hiljemalt .
Mitteformaalne õpe: korraldatud õpe (nt õpe, mida viib läbi õpetaja või isik, kellel on õppijast rohkem kogemusi), mis võib, kuid ei pruugi põhineda õppekaval. See rajaneb õpilase individuaalsetel oskustel, ent ei anna ametlikku kvalifikatsiooni (nt skautlus).
Informaalne õpe: õpe, mis ei põhine õppekaval ega anna kvalifikatsiooni. Õpetaja on isik, kellel on õppijast rohkem kogemusi (nt lapsevanem, kes õpetab lapsele tähestikku).
PÕHIDOKUMENT
Nõukogu soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, , lk 1–5)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Nõukogu otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2015) (ELT L 268, , lk 28–32)