EFSI eesmärk on toetada strateegilisi investeeringuid põhivaldkondades, nagu taristud, energiatõhusus, taastuvenergia, teadustegevus ja innovatsioon, ning parandada rahastamise kättesaadavust kuni 3000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele1. See saavutatakse ELi tagatise abil Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) (mis moodustavad koos Euroopa Investeerimispanga grupi) riskivõtmisvõime suurendamise teel. EFSI üldeesmärk oli mobiliseerida 2020. aasta lõpuks 500 miljardi euro väärtuses täiendavaid investeeringuid.
EFSI juhtimisstruktuur koosneb
EFSIst toetuse saamiseks on kõlblikud projektid, mis
ELi tagatis on tagasivõtmatu, tingimusteta ja esimesel nõudmisel realiseeritav tagatis EIP-le ja EIFile, mille eesmärk on suurendada suurema riskiga projektide mahtu või toetada muidu täiendavaid projekte. ELi tagatise maksimumsumma on 26 miljardit eurot.
ELi tagatisfond on likviidsuspuhver, millest tuleb EIP grupile maksta EFSI toetusega toimingu makseviivituse korral. Seda rahastatakse ELi eelarvest ja EFSI tagatisega toimingutest saadud tulust.
Euroopa investeerimisprojektide portaal
See on üldsusele kättesaadav kasutajasõbralik andmebaas, kus on üksikasjalikku teavet ELis praegu ja edaspidi teostatavate investeerimisprojektide kohta.
EFSI loodi 2015. aastal algselt kolmeks aastaks. Algset määrust (EL) 2015/1017 muudeti 2017. aasta detsembris määrusega (EL) 2017/2396, millega
Lisateave:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, , lk 1–38)
Määruse (EL) 2015/1017 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud