ELi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (2014–2020)

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend – vahend, mille abil EL suudab edendada stabiilsust ja rahu, tagades, et sellega võetavad meetmed on tõhusad ja järjepidevad.

See hõlmab järgmisi valdkondi:

• kriisile reageerimine;
• konfliktide ennetamine;
• rahu kindlustamine ja kriisiks valmisolek;
• ülemaailmsete ja piirkonnaüleste julgeolekuohtudega tegelemine.

PÕHIPUNKTID

Toetus

Selle rahastamisvahendiga seotud tehniline ja finantsabi on suunatud kolmele prioriteedile.

• 1.
  Kiire reageerimine kriisiolukordadele või tekkivatele kriisiolukordadele, et ennetada poliitilisi konflikte või vältida olukordade laienemist relvastatud konfliktiks. Muu hulgas

  • toetatakse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni resolutsioonide rakendamist ning rahvusvahelisi kriminaalkohtuid;
  • meetmeid oluliste infrastruktuuride, üldkasutatavate hoonete ja majandusvara konfliktijärgseks taastamiseks;
  • meetmeid võitluseks tulirelvade ebaseadusliku kasutamise vastu, miinide avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning
  • elanikkonna ootamatu liikumise võimaliku mõju käsitlemist.

  Selle prioriteediga seotud meetmed ei kesta tavaliselt kauem kui 18 kuud.

   

• 2.
  Konfliktide ennetamine ja kriisivalmidus:

  • varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi edendamine poliitika kujundamises ning kogukondadevaheliste pingete korral usalduse suurendamine vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise kaudu;
  • osalemine stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides, mis määrati kindlaks 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel:
    • politsei – suutlikkuse suurendamine,
    • õigusriigi tugevdamine,
    • tsiviiladministratsiooni ning
    • kodanikukaitse tugevdamine;
  • loodusvarade kasutamise piiramine konfliktide rahastamisel (näiteks meetmed nn konfliktiteemantidega kauplemise tõkestamiseks).

  Selle prioriteediga seotud meetmed on pikaajalised.

   

• 3.
  Ülemaailmsete ohtudega tegelemine pikaajaliste meetmete abil

  • terrorismivastase võitluse eesmärgil;
  • organiseeritud kuritegevuse (sh küberkuritegevuse) ohuga tegelemine;
  • elutähtsate infrastruktuuride (süsteemid, mis on hädavajalikud elutähtsate ühiskondlike toimingute, näiteks elektri- või transpordiliinide säilitamiseks) kaitsmine;
  • kliimamuutustest tulenevate julgeolekuohtudega tegelemine;
  • keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vähendamine;
  • suutlikkuse suurendamine arengu tagamiseks.

   

Paindlik lähenemisviis ja kodanikuühiskonna kaasamine

Suurema tõhususe huvides muudetakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi raames abi paindlikumaks, pikendades kriisidele reageerimise meetmete maksimaalset kestust 30 kuuni ja rakendatakse pikaajaliste konfliktide korral täiendavat eriabimeedet, mis tugineb varasema meetme tulemustele.

Rahaliste vahenditega võidakse täiendada ka ELi humanitaarabi ja pikaajalise arengukoostöö rahastamist.

Kui see on võimalik ja asjakohane, kasutatakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendiga seotud meetmete puhul vabaühenduste, põlisrahvaid esindavate organisatsioonide ja kohalike kodanikuühenduste abi.

Eelarve ja rakendamine

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi eelarve aastateks 2014–2020 on 2,339 miljardit eurot. Suurem osa programmi rakendamisega seotud eeskirjadest ja menetlustest on kirjas määruses (EL) nr 236/2014. See on valdkondadevaheline määrus, millega ühtlustatakse ja lihtsustatakse kõigi ELi välistegevuse vahendite rakendamist.

Määruse (EL) nr 236/2014 muutmine

Seoses ELi kohustusega saavutada kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid (1. kestliku arengu eesmärk vaesuse kaotamise ja 16. kestliku arengu eesmärk rahu ja õiguse edendamise kohta) ning samuti seoses ELi ühisavaldusega uue Euroopa arengukonsensuse kohta, muudetakse määrusega (EL) 2017/2306 esialgset määrust.

Muudetud määrus võimaldab ELil erandlikel asjaoludel abistada partnerriikide sõjalise suutlikkuse suurendamist eesmärgiga tagada arendustegevuse, nagu koolituste, juhendamise, varustamise, infrastruktuuri täiustamise jms julgeolek. ELi abi võib kasutada sõjaväe suutlikkuse suurendamise rahastamiseks üksnes arendustegevuse julgeoleku eesmärgil, teisisõnu, seda ei tohi kasutada surmava varustuse, korduvate sõjaliste kulutuste rahastamiseks või võitlusvõime väljaõppe suurendamiseks.

Nende uute meetmete jaoks ajavahemikul 2018–2020 on eraldatud 100 miljonit eurot.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning julgeoleku ja arengu toetamine suutlikkuse suurendamise muudatus jõustub alates 2018. aasta jaanuarist.

TAUST

Lisateave:

• Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1–10)

Määruse (EL) nr 230/2014 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus (ELT C 210, 30.6.2017, lk 1–24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95–108)

Viimati muudetud: 13.04.2018