Tarbija teavitamine, taganemisõigus ja muud tarbija õigused

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Välja arvatud mõned erandid, nagu tervishoiu- ja sotsiaalteenused (ja finantsteenused kuni 2026. aasta juunini), hõlmab direktiiv 2011/83/EL paljusid kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitud lepinguid, nagu müügilepingud³, teenuslepinguid⁴, internetipõhise digitaalse infosisu või digiteenuste lepingud ning vee, gaasi, elektri ja kaugkütte tarnelepingud.
• Seda kohaldatakse kauplustes ja väljaspool äriruume (nt tarbija kodus) sõlmitud lepingute või kauglepingute (nt internetis) suhtes, samuti lepingute suhtes, mille alusel kaupleja osutab või kohustub andma tarbijale üle digiteenuse⁵ või digisisu⁶ ning tarbija annab või kohustub andma üle isikuandmed⁷.
• Samuti sätestatakse selles internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele täiendavad teavitamiskohustused lepingute kohta, mille tarbijad sõlmivad erinevate tarnijatega internetipõhises kauplemiskohas. Lisaks kehtestatakse sellega eeskirjad, mis reguleerivad hindade isikupõhiselt kohandamise läbipaistvust ning internetipõhiste pakkumiste ja tarbijaõiguste järjestamist „tasuta“ internetipõhiste teenuste kasutamisel.

Teavitamiskohustus

• Enne lepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale selges ja arusaadavas keeles teabe, näiteks
  • oma nime ja kontaktandmed,
  • toote põhiomadused ja
  • kehtivad tingimused (sealhulgas maksetingimused, tarneaeg, lepingu täitmine ja kehtivusaeg ning lepingu lõpetamise tingimused).
• Kauplustes tuleb esitada teave, mis ei ole juba ilmne.
• Teavitamisnõuded, eelkõige taganemisõiguse kohta, on üksikasjalikumad kauglepingute puhul (näiteks internetis, telefoni või posti teel) ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul (näiteks kui kaupleja külastab tarbija kodu).
• Internetipõhistes kauplemiskohtades sõlmitud lepingute puhul kehtivad konkreetsed teavitamisnõuded. Internetipõhised kauplemiskohad peavad
  • teavitama tarbijaid sellest, kas kolmandast isikust teenuseosutaja on kaupleja või muu isik (st teine tarbija);
  • hoiatama tarbijat, et ELi tarbijakaitse-eeskirju ei kohaldata muude isikutega sõlmitud lepingute suhtes, ja
  • selgitama, kes vastutab lepingu täitmise eest: kolmandast isikust kaupleja või internetipõhine kauplemiskoht ise.
• Kauplejad peavad tarbijaid teavitama, kui pakkumishinda isikupärastatakse automatiseeritud otsusprotsessi alusel.

• Direktiiviga (EL) 2024/825 muudetakse direktiivi 2011/83/EL, kehtestades uued normid, millega tagatakse, et tarbijaid teavitatakse müügikohas ostetavate toodete vastupidavusest ja parandatavusest. Selle teabe eesmärk on aidata neil teha kestlikumaid ostuvalikuid. Kauplejad peavad enne ostu sooritamist esitama tarbijatele järgneva teabe:
  • meeldetuletus kauba vastavuse õigusliku garantii⁸ ja selle peamiste aspektide kohta, sealhulgas selle kohta, et garantii minimaalne kestus on kaks aastat, mis on selgelt esitatud ühtlustatud teate abil;
  • kui tootja pakub lisakuludeta vastupidavusega seotud müügigarantiid, mis hõlmab kogu kaupa ja mille kestus on vähemalt kaks aastat, ning teavitab sellest kauplejat, peab kaupleja tarbijat ühtlustatud märgise abil teavitama;
  • digisisu ja digitaalteenuste puhul meeldetuletus seadusest tuleneva vastavusgarantii olemasolu kohta;
  • meeldetuletus müügijärgsete teenuste ja müügigarantiide olemasolu ja tingimuste kohta;
  • digielementidega kauba või digisisu ja digiteenuste puhul minimaalne ajavahemik, mille jooksul tootja või pakkuja pakub tarkvarauuendusi.
• Kauglepingute puhul nõutakse muutmisdirektiiviga (EL) 2024/825 kauplejatelt, nad teavitaksid tarbijaid makse- ja tarnetingimustest, sealhulgas keskkonnasõbralikest tarnevõimalustest, ja vajaduse korral sellest, kuidas käsitletakse kaebusi.
• Euroopa Komisjon on võtnud vastu rakendusmääruse (EL) 2025/1960, milles täpsustatakse ühtlustatud teate ja märgise kujundust ning sisu, mida kasutatakse tarbijate teavitamiseks nende õigustest.

Kliendi finantsteenused

Muutmisdirektiiviga (EL) 2023/2673 kehtestatakse tarbijale suunatud finantsteenuseid käsitlevad normid, näiteks järgnev.

• Lepingueelne teave, mille kauplejad peavad tarbijatele esitama enne lepingu allkirjastamist. Tarbijatel peab olema piisavalt aega selle teabe töötlemiseks ja mõistmiseks ning teiste toodetega võrdlemiseks, et teha teadlik otsus. Liikmesriigid võivad sellega seoses kehtestada rangemad siseriiklikud eeskirjad.
• Tarbijate õigus taotleda inimese sekkumist, et mõista paremini konkreetse lepingu mõju nende rahalisele olukorrale, kui kaupleja kasutab veebipõhiseid vahendeid, näiteks juturoboteid.
• Nõue, et liikmesriigid kehtestaksid meetmed, millega piiratakse eksitavate turundusvõtete (kasutajaliidesed, mis meelitavad kasutajaid tegema asju, mida nad ei kavatse teha) kasutamist, et mõjutada tarbija valikuid.
• Direktiivi 2011/83/EL täiendamine „turvavõrgu süsteemiga“ finantsteenuste jaoks, mis on muudest valdkondlikest õigusaktidest välja jäetud või ainult osaliselt nendega hõlmatud.

Taganemisõigus

• Tarbijad võivad teatavate eranditega kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest ilma igasuguste selgituste ja kuludeta taganeda 14 päeva jooksul alates kauba tarnimisest või teenuslepingu sõlmimisest. Piisab müüja poolt pakutavast taganemisteate tüüpvormist. Kui tarbijat ei ole tema õigustest teavitatud, pikeneb taganemistähtaeg 12 kuu võrra.
• Erandeid kohaldatakse mitmel juhul, näiteks kiiresti riknevate kaupade, tarbija poolt avatud pitseeritud kaupade puhul, mida ei saa tagastada tervise või hügieeniga seotud põhjustel, ning hotellibroneeringute või autorendi puhul, mis on seotud konkreetsete kuupäevadega. Erandeid kohaldatakse teatavatel tingimustel ka lepingute suhtes digisisu üleandmiseks, mida ei anta üle füüsilisel andmekandjal, kui lepingu täitmine on alanud. Kui tarbija taganeb lepingust, hoidub ta digisisu või digiteenuse kasutamisest ja selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisest.
• Muutmisdirektiiv (EL) 2023/2673 võimaldab tarbijatel kasutada oma taganemisõigust kõigist kauglepingutest, nõudes oma pakkujalt, et nad tagaksid, et nende kasutajaliidesed pakuksid kergesti leitavat taganemisfunktsiooni.

Ei mingeid põhjendamatuid kulusid ega lisatasusid

• Kauplejad ei tohi nõuda tarbijalt maksevahendi kasutamise eest tasu, mis on suurem kui kaupleja poolt selliste vahendite kasutamise eest kantav kulu. Paljudel juhtudel on selliste tasude võtmine makseteenuste direktiivi (direktiiv (EL) 2015/2366 – vt kokkuvõte) kohaselt täielikult keelatud.
• Helistades kauplejale, et esitada sõlmitud lepingu kohta küsimus või kaebus, ei pea tarbija maksma rohkem kui telefonikõne põhitariifi järgi.
• Tasuliste lisateenuste pakkumiseks peab kauplejal olema tarbija sõnaselge nõusolek. Selliste maksete puhul ei tohi tellimisvormil kasutada eelnevalt märgistatud kastikesi.

Karistused

• Direktiiviga 2011/83/EL nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Samuti sisaldab see loetelu kriteeriumidest, mida tuleb nende karistuste määramisel kohaldada.
• Liikmesriigid peavad tagama, et kui kooskõlas määrusega (EL) 2017/2394 (vt kokkuvõte) määratakse suurte piiriüleste rikkumistega seotud koordineeritud meetmete raames karistusi, hõlmavad need võimalust määrata trahve haldusmenetluse kaudu või algatada kohtumenetlus trahvide määramiseks või mõlemat, kusjuures selliste trahvide maksimumsumma on vähemalt 4 % kaupleja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides. Juhtudel, kui trahv tuleb määrata kooskõlas määrusega (EL) 2017/2394, kuid teave kaupleja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, peavad liikmesriigid nägema ette võimaluse määrata trahve, mille maksimumsuurus peab olema vähemalt 2 miljonit eurot.