Kalapüük Atlandi ookeani kirdeosas – süvamere kalavarusid ja rahvusvahelisi vesi käsitlevad eeskirjad

PÕHIPUNKTID

• Põhjatraalidega (püügivahendid, mis on mõeldud liikide püüdmiseks merepõhjast või merepõhja lähedalt) on süvamerepüük keelatud sügavamal kui 800 meetrit veepinnast.
• Lähtudes parimatest olemasolevatest teaduslikest tõenditest, kehtestas Euroopa Komisjon 2022. aastal määruse (EL) 2022/1614 alusel loetelu ohualdiste mereökosüsteemide esinemise või tõenäolise esinemise piirkondadest ELi vetes. Need alad on suletud kogu ELi vetes põhjapüügivahenditega toimuvale püügitegevusele sügavamal kui 400 meetrit.
• Kasutusele võetakse kaks kalapüügiloa liiki, mis kehtivad
  • laevadele, millelt lossitakse iga püügireisi korral rohkem kui 8 % ja asjaomasel kalendriaastal vähemalt kümme tonni süvamereliikide isendeid (sihtpüügiluba);
  • laevadele, millel toimub süvamereliikide kaaspüük² ja millele kehtib luba lossida15 % rohkem kui kümme tonni (kaaspüügiluba).
• Püügivõimsuse piirmäär kehtestatakse selliste laevade püügivõimsuse põhjal, millelt lossiti aastatel 2009–2011 rohkem kui kümme tonni süvamereliike.
• Süvamereliikide sihtpüük piirdub ainult nende aladega, kus selline püük toimus aastatel 2009–2011 (nn varasemad püügialad).
• Teadusuuringutega seotud püügiks väljaspool varasemat püügiala peavad ELi liikmesriigid esitama komisjonile oma kalalaevade nimel taotluse. Koos taotlusega tuleb esitada ka mõjuhinnang ning andmed teadusuuringutega seotud kalapüügi hinnangulise kestuse ning püügis osalevate laevade hinnangulise arvu ja püügivõimsuse kohta. Komisjon kehtestab asjaomase püügi tingimused rakendusaktidega. Teadusuuringutega seotud püügi kestus võib olla maksimaalselt kuni üks aasta (seda võib pikendada ühe korra).
• Laevad on kohustatud teatama kokkupuudetest³ ohualdiste mereökosüsteemidega üle 400 meetri sügavuses vees ja liikuma vähemalt viie meremiili kaugusele alalt, kus kokkupuude leidis aset.
• Määrusega kehtestatakse rangemad eeskirjad, muu hulgas
  • ümberlaadimise⁴ piirangud;
  • reaalajas aruandlus kvootide kasutamise kohta;
  • järelmeetmed püügi kohta valeandmete esitamisel;
  • kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid.
• Üle 100 kg suurusi süvamereliikide koguseid tohib lossida üksnes selleks ettenähtud sadamates. Lossimiskavatsusest tuleb teatada vähemalt neli tundi ette ja kuni 12 meetri pikkuste laevade puhul vähemalt üks tund ette.
• Kalapüügiluba võidakse tühistada vähemalt kaheks kuuks, kui rikutakse püügiloas esitatud tingimusi seoses
  • ebasobivate püügivahendite kasutamisega;
  • tegutsemispiirkondade ja püügi piirnormidega;
  • nõudega võtta pardale vaatleja.
• Määrusega kehtestatakse ka andmekogumise standardeid käsitlevad eeskirjad ning vaatleja kohaloluga seotud nõuded, et tagada asjakohaste, õigeaegsete ja täpsete andmete kogumine nii süvamereliikide püügi kui ka kaaspüügi kohta. Ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutumise andmeid tuleb koguda vähemalt 20 %-lt laevadelt, mis kasutavad põhjatraale ja põhjanakkevõrke, ja 10 %-lt muudelt laevadelt. Komisjon võib protsendimäärasid kohandada, tuginedes teaduslikele nõuannetele.
• Ülalpool nimetatud meetmeid kohaldatakse ELi vetes ja teatavates Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee vetes, kus toimub kalapüük ELi laevadega. Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni piirkonnas kohaldatakse jätkuvalt praegu kehtivaid eeskirju kalapüügilubade, määratud sadamate ja andmete kogumise kohta, samuti kehtib selles piirkonnas rohkemate vaatlejate kasutamise nõue 20 %-l laevadest.
• Määrust on hinnatud, et määrata kindlaks, millises ulatuses on selle eesmärgid saavutatud. 2021. aasta mais avaldatud hindamise leiate spetsiaalselt veebisaidilt: süvamerepüük.