ÜKP määrusega kehtestatakse kalavarude majandamise eeskirjad, aidates sellega kaitsta mere bioloogilisi ressursse, tõsta tootlikkust, saavutada kalandussektoris tegutsejate rahuldavat elatustaset, turgude stabiilsust ning tagada toiduvarude kättesaadavus mõistliku hinna eest. Turumeetmete ja rahalise toetuse osas hõlmab ÜKP määrus ka magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust ning samuti kalanduse ja vesiviljeluse toodete töötlemist ja turustamist.
PÕHIPUNKTID
Kalavarude majandamise eesmärk on võimaldada kaluritel saavutada maksimaalne püük kalavarude taastootmist märkimisväärselt ohustamata (nende „maksimaalne jätkusuutlik saagikus“). Selleks on kõigile ärilisel eesmärgil kasutatavatele kalavarudele määratud lubatud kogupüük (või „kalapüügivõimalused“). Kui võimalik, siis 2015. aastaks, aga hiljemalt 2020. aastaks, mõnel juhul 2025. aastaks, pidi kõigi kalavarude püügitase olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.
Kalavarude majandamine põhineb teaduslikel nõuannetel. ELi liikmesriigid peavad koguma ja haldama teaduslike nõuannete jaoks vajalikke andmeid ning tegema need kättesaadavaks. Need hõlmavad bioloogilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke andmeid. EL toetab rahaliselt andmekogumise tegevust.
ÜKP määruse eesmärk on lossimiskohustuse kehtestamisega lõpetada raiskav tava visata soovimatu saak tagasi merre (tagasiheide). Lossimiskohustus kehtestati järk-järgult aastatel 2015–2019 ja on nüüd täielikult jõus. Selle kohaselt on kalurid kohustatud lossima kogu reguleeritud kaubanduslike liikide saagi.
Tehnilised meetmed on ulatuslik eeskirjade kogum, millega reguleeritakse seda, kuidas, kus ja millal tohivad kalurid kala püüda. Need on kehtestatud kõigile Euroopa merepiirkondadele, kuid need on piirkondlikke olusid arvesse võttes erinevates merepiirkondades märkimisväärselt erinevad.
ÜKP määrusega detsentraliseeritakse otsustamist ja tuuakse see püügipiirkondadele lähemale (nn piirkondadeks jaotamise protsess). Sellega nähakse ette nõuandekomisjonide moodustamine igas geograafilises piirkonnas. Liikmesriigid, kellel on majandamisalane huvi konkreetse piirkonna vastu, võivad teha üksikasjalike meetmete ettepanekud, mille komisjon võib võtta ELi õigusesse.
Kalanduse kontrollisüsteem tagab ÜKP määruse eeskirjade järgimise, sealhulgas uue määruse (EL) 2023/2842 (juhtimismäärus) ja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses (määrus (EÜ) nr 1005/2008 – vt kokkuvõte). Määrusega (EL) nr 1026/2012 (vt kokkuvõte) sätestatakse eeskirjad, mis kehtivad kalavarude kaitsmise kohta mittesäästvat kalapüüki lubavates riikides.
Uued turustusstandardid, mis puudutavad märgistamist, kvaliteeti ja jälgitavust, võimaldavad tarbijatel olla paremini informeeritud müügil oleva kala päritolust ja selle tootmisviisist.
Nüüdsest kohaldatakse ELi vetest väljaspool kalastavatele ELi laevadele säästvuse põhimõtet. Komisjonile antakse volitused pidada läbirääkimisi ja sõlmida ELi nimel säästva kalapüügi partnerluslepinguid teatavate ELi mittekuuluvate partnerriikidega. Need lepingud:
võimaldavad ELi laevadel püüda ülemääraseid varusid partnerriigi eksklusiivses majandusvööndis õiguslikult reguleeritud keskkonnas rahalise toetuse eest;
keskenduvad ressursside säilitamisele ja keskkonnasäästlikkusele, tagades, et kõigi ELi laevade suhtes kohaldatakse samu kontrolli- ja läbipaistvuseeskirju.
Liikmesriigid peavad toetama säästva vesiviljeluse arengut mitmeaastaste riiklike kavade kaudu.
ÜKP määruse läbivaatamine
2023. aastal avaldas komisjon aruande ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. See raport hindab ÜKP toimivust, 10 aastat pärast viimast reformi 2013. aastal. Selles antakse ülevaade sellest, mis toimib ja kus on saavutatud käegakatsutavaid tulemusi, kus rakendamine on maha jäänud ja milliseid jõupingutusi on veel vaja teha, et ühise kalanduspoliitika potentsiaali täielikult ära kasutada. Samal ajal on sellel ka tulevikku suunatud perspektiiv, mis pakub tulevikuvisiooni ja teed kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse suunas.
Komisjon avaldab igal aastal teatise, milles antakse ülevaade edusammudest kalavarude olukorras ja algatatakse laialdane üldsusega konsulteerimine järgmise aasta püügivõimaluste kindlaks määramiseks. Teatises hinnatakse edusamme säästva kalapüügi saavutamisel ELi vetes ning vaadatakse üle tasakaal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel, sektori sotsiaal-majanduslikud tulemused ja lossimiskohustuse rakendamine. Samuti esitatakse selles põhisuunad, millel põhinevad järgmise aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad ettepanekud.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Seda kohaldatakse alates .
TAUST
Ühine kalanduspoliitika sai alguse 1970. aastal. See on teinud läbi mitu reformi, neist viimane jõustus .
Määrus (EL) nr 1380/2013 Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, , ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, , lk 22–61).
Määruse (EL) nr 1380/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2025. aastaks (COM(2024) 235 final, ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2053, , millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude majandamise mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1936/2001, (EL) 2017/2107 ja (EL) 2019/833 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/1627 (ELT L 238, , lk 1–64).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, , millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, , lk 1–49).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final/2, ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1004, , kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, , lk 1–21).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1026/2012, , milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega (ELT L 316, , lk 34–37).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, , millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, , lk 1–50).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, , lk 1–32).