Selle eesmärk on parandada ELis õigusloomet, tagades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon („kolm institutsiooni“) pühenduvad lojaalsele ja läbipaistvale koostööle kogu õigusloometsükli jooksul.
Iga uue koosseisu ametiaja alguses lepivad kolm institutsiooni kokku mitmeaastastes prioriteetides. Lisaks teevad nad igal aastal komisjoni iga-aastase tööprogrammi põhjal iga-aastaseid institutsioonidevahelisi prioriteete käsitleva ühisavalduse. Esimene selline ühisdeklaratsioon võeti vastu 2017. aasta kohta.
Mõju-uuringud
Kokkuleppega nähakse ette, et komisjon peaks läbi viima mõju-uuringu kõikide oma peamiste õigusloomega seotud ja mitteseotud ettepanekute kohta. Elemendid, mida tuleks mõju-uuringutes käsitleda:
Mõjuhinnangute objektiivse kvaliteedikontrolli tegemisel toetub komisjon õiguskontrollikomiteele, mis koosneb osaliselt välisekspertidest.
Parlament ja nõukogu võivad teha mõju-uuringud oma oluliste muudatuste kohta, kui nad peavad seda asjakohaseks ja vajalikuks. Lisaks sellele sätestatakse kokkuleppes eeskirjad avalikkuse ja sidusrühmadega konsulteerimiseks ja ELi õigusaktide järelhindamiseks.
Läbipaistvus
Kokkuleppes rõhutatakse õigusloomeprotsessi läbipaistvuse edendamise tähtsust, kasutades selleks muu hulgas:
parema praktilise korra kokkulepet kolme institutsiooni vahel rahvusvaheliste lepingute puhul tehtava koostöö ja teabe jagamise kohta;
seadusandlike aktide ühist andmebaasi, mis võimaldab selgelt jälgida õigusloomeprotsessi eri etappe.
Delegeeritud ja rakendusaktid
Kokkuleppes sätestatakse eeskirjad delegeeritud ja rakendusaktide kasutamise selgitamiseks ja hõlbustamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 ning see sisaldab lisa koos sellekohaste standardklauslitega. Eelkõige lepiti kokku, et:
komisjon konsulteerib delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ELi riikide ekspertidega ning et parlamendi ja nõukogu ekspertidel on võrdne juurdepääs kõigile asjaomastele kohtumistele ja dokumentidele;
kõik Lissaboni lepingu eelsed toimikud viiakse kiiresti kooskõlla;
toimuvad edasised läbirääkimised delegeeritud ja rakendusaktide mittesiduvate piiritlemiskriteeriumide kindlaksmääramiseks (st ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamise mittesiduvad kriteeriumid) ning
luuakse delegeeritud õigusaktide avalik register (institutsioonidevaheline delegeeritud õigusaktide register „DelReg“ on kasutusel alates 2017. aasta lõpust).
ELi õiguse rakendamine ja kohaldamine
Kokkulepe hõlmab kolme uuenduslikku meedet, mis aitavad muuta ELi õiguse rakendamise ja kohaldamise paremaks ja selgemaks.
ELi riigid peavad sõnaselgelt teavitama avalikkust ELi riikides võetud meetmetest ELi õiguse ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse või ELi õiguse rakendamiseks kooskõlas 2011. aasta ühisdeklaratsioonidega seoses selgitavate dokumentidega, mis kaasnevad nendest meetmetest teavitamisega;
ELi riikidel palutakse ELi õigusakti oma õigusesse ülevõtmise akti või seotud dokumenti selgelt märkida lisatud reguleerivad täiendused (nn „gold plating“ ehk kuldamine), mida ELi õigusakt ei sisaldanud.
Komisjonil tuleb oma iga-aastasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse märkida kõik ELi riikide õigusaktidesse tehtud reguleerivad lisandused.
Lihtsustamine
Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kolm institutsiooni tegema koostööd, et lihtsustada õigusakte ja vähendada koormusi, tagades samal ajal õigusaktiga taotletud eesmärkide täitmise. Kolm institutsiooni kinnitavad:
oma kohustust kasutada uuestisõnastamist olemasolevate õigusaktide sagedasemaks muutmiseks ning kui uuestisõnastamine ei ole asjakohane, siis kodifitseeritakse õigusakti tekst võimalikult kiiresti pärast muutmisakti vastuvõtmist;
oma soovi edendada kõige tõhusamaid regulatiivseid vahendeid, nagu ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine, et vältida ülemäärast reguleerimist ja vähendada halduskoormust.
Kokkuleppe punktis 50 on sätestatud, et kolm institutsiooni hindavad korrapäraselt selle rakendamist institutsioonidevahelise kooskõlastuse rühma kaudu ja et nad kohtuvad igal aastal poliitilisel tasandil edusammude hindamiseks.
Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta (2016/2005(ACI)) (ELT C 50, , lk 91–97)
Ühisavaldus ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta (ELT C 446, , lk 1–3)
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 1. jagu, liidu õigusaktid, artikkel 290 (ELT C 202, , lk 172)
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 1. jagu, liidu õigusaktid, artikkel 291 (ELT C 202, , lk 173)
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 2. jagu, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, artikkel 295 (ELT C 202, , lk 175)
Ühisavaldus ELi 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta (ELT C 484, , lk 7–8)
Euroopa Parlamendi ja komisjoni avaldus, mis tehakse institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe vastuvõtmisel (ELT L 124, , lk 1)