Parem õigusloome – kokkulepe ELi institutsioonide vahel

KOKKUVÕTE:

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö

Iga uue koosseisu ametiaja alguses lepivad kolm institutsiooni kokku mitmeaastastes prioriteetides. Lisaks teevad nad igal aastal komisjoni iga-aastase tööprogrammi põhjal iga-aastaseid institutsioonidevahelisi prioriteete käsitleva ühisavalduse. Esimene selline ühisdeklaratsioon võeti vastu 2017. aasta kohta.

Mõju-uuringud

Kokkuleppega nähakse ette, et komisjon peaks läbi viima mõju-uuringu kõikide oma peamiste õigusloomega seotud ja mitteseotud ettepanekute kohta. Elemendid, mida tuleks mõju-uuringutes käsitleda:

Mõjuhinnangute objektiivse kvaliteedikontrolli tegemisel toetub komisjon õiguskontrollikomiteele, mis koosneb osaliselt välisekspertidest.

Parlament ja nõukogu võivad teha mõju-uuringud oma oluliste muudatuste kohta, kui nad peavad seda asjakohaseks ja vajalikuks. Lisaks sellele sätestatakse kokkuleppes eeskirjad avalikkuse ja sidusrühmadega konsulteerimiseks ja ELi õigusaktide järelhindamiseks.

Läbipaistvus

Kokkuleppes rõhutatakse õigusloomeprotsessi läbipaistvuse edendamise tähtsust, kasutades selleks muu hulgas:

Delegeeritud ja rakendusaktid

Kokkuleppes sätestatakse eeskirjad delegeeritud ja rakendusaktide kasutamise selgitamiseks ja hõlbustamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 ning see sisaldab lisa koos sellekohaste standardklauslitega. Eelkõige lepiti kokku, et:

ELi õiguse rakendamine ja kohaldamine

Kokkulepe hõlmab kolme uuenduslikku meedet, mis aitavad muuta ELi õiguse rakendamise ja kohaldamise paremaks ja selgemaks.

  1. ELi riigid peavad sõnaselgelt teavitama avalikkust ELi riikides võetud meetmetest ELi õiguse ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse või ELi õiguse rakendamiseks kooskõlas 2011. aasta ühisdeklaratsioonidega seoses selgitavate dokumentidega, mis kaasnevad nendest meetmetest teavitamisega;
  2. ELi riikidel palutakse ELi õigusakti oma õigusesse ülevõtmise akti või seotud dokumenti selgelt märkida lisatud reguleerivad täiendused (nn „gold plating“ ehk kuldamine), mida ELi õigusakt ei sisaldanud.
  3. Komisjonil tuleb oma iga-aastasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse märkida kõik ELi riikide õigusaktidesse tehtud reguleerivad lisandused.

Lihtsustamine

Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kolm institutsiooni tegema koostööd, et lihtsustada õigusakte ja vähendada koormusi, tagades samal ajal õigusaktiga taotletud eesmärkide täitmise. Kolm institutsiooni kinnitavad:

Komisjon esitab iga-aastase ülevaate ELi jõupingutuste tulemuste kohta õigusaktide lihtsustamisel ja halduskoormuse vähendamisel, kasutades selleks oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT).

Lepingu rakendamine

Kokkuleppe punktis 50 on sätestatud, et kolm institutsiooni hindavad korrapäraselt selle rakendamist institutsioonidevahelise kooskõlastuse rühma kaudu ja et nad kohtuvad igal aastal poliitilisel tasandil edusammude hindamiseks.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates .

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

  1. Kolmepoolsed läbirääkimised – kolmepoolsed mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajate vahel.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, , lk 11–14)

Viimati muudetud