Volinike kolleegium

PÕHIPUNKTID

Protsessi algul esitab Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale. Seejärel valitakse president Euroopa Parlamendi liikmete häälteenamusega.

Esimest korda pidid ELi juhid 2014. aastal komisjoni presidenti valides arvesse võtma selle aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Praktiliselt tähendab see, et selle aasta juulis toimunud Euroopa Parlamendi liikmete hääletusel pidi presidendikandidaat saama Euroopa Parlamendi liikmete enamuse toetuse Komisjoni presidendi kandidaat esitab Euroopa Parlamendile poliitilised suunised oma ametiajaks, et võimaldada enne hääletamist teadvat mõttevahetust.

Volinike kolleegiumi koosseis

Valitud komisjoni president pöördub liikmesriikide valitsusjuhtide poole, et saada abi volinike kolleegiumi moodustamiseks. Kolleegiumi liikmed (volinikud) valitakse nende üldise pädevuse ja ELi-le pühendumuse alusel. Pärast presidendi ja valitsusjuhtide vahelisi konsultatsioone võtab Euroopa Liidu Nõukogu valitud presidendi nõusolekul vastu komisjoni liikmeteks pakutud isikute nimekirja. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. Komisjoni president otsustab komisjoni sisemise korralduse üle ja määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab (nt energia, keskkond või kaubandus). See on protsess, mis nõuab lahknevate nõudmiste ja ootuste kooskõlastamisel suur poliitilist asjatundlikkust.

Euroopa Parlamendi roll

Kui volinikukandidaatide isikud ja vastutusalad on selgunud, lähevad nad avalikule kuulamisele oma poliitikavaldkonnale vastava parlamendikomitee ette. Seal küsitletakse neid põhjalikult, et selgitada välja nende sobivus antud ametikohale ja teadmised selles valdkonnas. See on kõike muud kui formaalsus. On juhtunud, et volinikukandidaadid on pidanud tagasi astuma, sest neil ei õnnestunud võita komitee heakskiitu. Seejärel toimub parlamendis tervikuna uue komisjoni koosseisu üle hääletamine ning pärast heakskiitmist määrab Euroopa Ülemkogu komisjoni ametisse. Uus kolleegium astub tavaliselt ametisse 1. novembril.

Komisjon vastutab täies koosseisus Euroopa Parlamendi ees. Euroopa Parlament on ainus ELi institutsioon, millel on õigus Euroopa Komisjon selle viieaastase ametiaja jooksul umbusaldusavaldusega laiali saata.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Euroopa Liidu lepingu artikli 18 kohaselt nimetatakse kõrgeks esindajaks komisjoni asepresident. ELi juhid valivad sellele ametikohale pädeva isiku kokkuleppel komisjoni presidendiga. Kõrge esindaja osaleb komisjoni töös, kuid on lisaks ka välisministrite kohtumistel eesistuja ja vastutab Euroopa Liidu välisteenistuse juhtimise eest. Kõrge esindaja kujundab ja korraldab ka ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.

Volinike arv

Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 5 alusel vastab alates novembrist 2014 komisjoni liikmete arv kahele kolmandikule liikmesriikide arvust, välja arvatud juhul, kui ELi juhid otsustavad seda arvu muuta. Mais 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu siiski, et see arv vastab jätkuvalt liikmesriikide arvule.