[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 12.12.2008

KOM(2008) 853 lõplik

2008/0248 (AVC)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

1. Lisatud ettepanekud moodustavad õigusaktid Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel.

1. Ettepanek nõukogu otsuse kohta lepingu allkirjastamiseks;

2. Ettepanek nõukogu otsuse kohta lepingu sõlmimiseks.

2. Süüria suhteid Euroopa Ühendusega reguleerib hetkel 18. juulil 1977 sõlmitud (jõustunud 1. jaanuaril 1978) koostööleping, mida on muudetud sellele järgnevate protokollidega. Nõukogu võttis vastu oma läbirääkimisdirektiivid 18. detsembril 1997 ja formaalselt alustas komisjon assotsieerumislepingu läbirääkimisi 14.–15. mail 1998. Esimesel neljal aastal oli edasiliikumine väga aeglane. Läbirääkimiste kiirus muutus pärast Süüria valitsuse ümberkujundamist 2001. aasta detsembris ning 5.–6. juunil 2002 toimunud kaheksandal istungjärgul lepiti kokku teksti esimestes peatükkides. Pärast Süüria mahuka tollitariifistiku esitamist said 2003. aasta septembris alata intensiivsed tollimaksude kaotamise läbirääkimised, mis viisid läbirääkimiste lõpetamiseni nende kaheteistkümnendas voorus 8.–9. detsembril 2003, millele järgnes rida tehnilisi arutelusid, mis viisid teksti parafeerimiseni komisjoni ja Süüria valitsuse poolt 19. oktoobril 2004 [ja 14. detsembril 2008] Brüsselis.

3 Leping esitati nõukogule 17. detsembril 2004 [KOM (2004) 808 lõplik]. Nõukogu ei jõudnud aga poliitilistel kaalutlustel selle allkirjastamises kokkuleppele.

Pidades silmas hiljutist positiivset arengut Süüria regionaalpoliitikas, eelkõige seoses suhetega Liibanoni ja Iisraeliga, on nüüd ELis jõutud konsensusele, et lepingu varase sõlmimise eesmärgil tuleks lepingu projekti ajakohastada.

Komisjon ja Süüria on seda silmas pidades kokku leppinud tehnilistes kohandustes, mis on vajalikud 2004. aasta assotsieerumislepingu projekti ajakohastamiseks, ja läbivaadatud leping parafeeriti 14. detsembril 2008. Tehtud kohandused on üksnes tehnilist laadi ning kajastavad alates 2004. aastast toimunud arengut (eelkõige viimane ELi laienemine, Süüria tollitariifistiku reform ning muutused harmoneeritud süsteemis ja ELi kombineeritud nomenklatuuris), mis mõjutab lepingu täitmist.

4. Ettepandud läbivaadatud assotsieerumisleping ELi ja Süüria vahel loob uued ja tihedamad suhted Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse kontekstis, mis sai alguse 1995. aastal Barcelona deklaratsiooniga. Assotsieerumisleping aitab kaasa regiooni rahu ja julgeoleku tagamisele ning stimuleerib Süüria ja ELi ning Süüria ja tema Vahemere piirkonna partnerite vahelisi kaubandus- ja majandussuhteid. Ettepandud leping oleks viimane puuduv osa Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomises 2010. aastal, nagu on ette nähtud Barcelona deklaratsioonis. Barcelona deklaratsioon rõhutab ELi prioriteeti selle julgeoleku ning majanduslike ja sotsiaalsete suhete tugevdamises koos lõunapoolsete Vahemere piirkonna partneritega. Lepingud on sõlmitud juba Tuneesia, Maroko, Alžeeria, Egiptuse, Iisraeli, Palestiina ala (PLO), Jordaania ja Liibanoniga; puudu on veel ainult Süüria.

5. ELi ja Süüria vaheline assotsieerumisleping on piiramatu kehtivusajaga ning avab tee võrdväärsel vastastikusel kohtlemisel ja partnerlusel põhinevate suhete süvendamiseks paljudes valdkondades. Demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepingu oluline osa. Kooskõlas nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsusega massihävitusrelvade leviku vastase võitluse kohta sisaldab leping olulise osana ka olemasolevate kohustuste täitmist desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate õigusaktide raames.

6. ELi ja Süüria vaheline assotsieerumisleping on samalaadne teiste Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingutega, kuid sisaldab kaugeleulatuvamaid ja olulisi sätteid mitmes valdkonnas: relvade leviku tõkestamine, terrorismivastasus, ulatuslik tollide kaotamine põllumajandustoodetele, kaubanduse tehnilised takistused, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, kaubanduse hõlbustamine, asutamisõigus ja teenused, riigihanked, intellektuaalse omandi õigused ja kaubandusvaidluste lahendamise mehhanismid. Samuti nähakse ette kaubandus- ja kaubandusega seotud sätete ajutine kohaldamine.

7. Leping keskendub järgmistele põhielementidele:

- regulaarne poliitiline dialoog, mis sisaldab koostööd ja relvastuse leviku tõkestamist;

- majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline dialoog ja koostöö paljudes valdkondades;

- Euroopa Ühenduse ja Süüria vahelise vabakaubanduspiirkonna järkjärguline loomine maksimaalselt kaheteistkümne aasta jooksul. Mõlemad lepinguosalised tunnistavad vabakaubanduse olulisust, mis on garanteeritud 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (edaspidi GATT) ning WTO asutamislepingule lisatud teiste mitmepoolsete kaubavahetuslepingutega;

- kinnitatakse Süüria tööstustoodete ekspordi vaba juurdepääsu ühendusse vastavalt 1978. aasta koostöölepingule. Vastutasuks liberaliseerib Süüria impordirežiimi, mille ta on ühenduse toodetele kehtestanud, vähendades pärast lepingu jõustumist kõik tollimaksud kaheteistkümneaastase üleminekuperioodi lõpuks nullini;

- töödeldud põllumajandustoodete osas nähakse ette konkreetsed vastastikused soodustused;

- Süüriast pärit põllumajandustooted liberaliseeritakse ühenduses vastavalt Barcelona protsessi eesmärkidele (järkjärguline liberaliseerimine koos läbivaatamise klausliga). Tundlike toodete loetelu osas kohaldatakse tariifikvoodid. Ühendusest Süüriasse eksporditavate toodete tollimaksud kaotatakse lineaarselt, nii et nulltariif saavutatakse alates lepingu jõustumisest kaheteistkümneaastase üleminekuperioodi lõpuks;

- Süüriast ühendusse imporditud kala ja kalatoodete kaubandus, välja arvatud piiratud arv tooteid, liberaliseeritakse ühe-kahe aasta jooksul. Nendele toodetele, millede osas liberaliseerimist ette ei nähta, kehtestatakse lepingus tariifikvoodid. Ühendusest Süüriasse eksporditava kala ja kalatoodete tollimaksud kaotatakse lineaarselt maksimaalselt 12aastase üleminekuperioodi jooksul alates lepingu jõustumisest;

- asutamisõigus ja teenused, mis garanteerivad Euroopa investoritele Süürias ettevõtete asutamisel enamsoodustusrežiimi või võrdse kohtlemise (olenevalt sellest, kumb on soodsam) ja avavad investeeringuteks peaaegu kõik sektorid, välja arvatud mõningad, mis kuuluvad hetkel riigi monopoli. Telekommunikatsiooni valdkond avatakse hiljemalt kuus aastat pärast jõustumist;

- kaubandusvaidluste lahendamise sätted kooskõlas WTO vaidluste lahendamise mehhanismile;

- isikute liikumise sätted;

- maksed ja kapitali liikumine, konkurents, riigihanked, intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õigused ning standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamisprotseduurid;

- kohustused ja koostöö rände (kaasa arvatud tagasivõtmine), õigusriigi, narkootikumide ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise, rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise valdkonnas;

- institutsionaalsed sätted lepingu rakendamise kohta, mis sisaldavad ministeeriumide tasemel assotsiatsiooninõukogu loomist lepingu rakendamise jälgimiseks, ning assotsiatsioonikomitee loomist;

- assotsiatsiooninõukogu võtab tarvitusele kõik vajalikud meetmed koostöö ja kontaktide soodustamiseks Euroopa Parlamendi ja Süüria Rahvusassamblee vahel.

Lepingu eesmärgiks on toetada Süüria majandus- ja poliitilist reformi, valmistada Süüriat ette maailmamajandusse integreerumiseks ning edendada regionaalset integratsiooni. Regulaarse poliitilise dialoogi kaudu võimaldab leping Euroopa Liidul kaasata aruteludesse Süüriaga kõik vastastikust huvi pakkuvad teemad, eriti inimõigusi ja demokraatlikke põhimõtteid, terrorismi ja relvade leviku tõkestamist puudutavad teemad.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 seoses artikli 300 teise lõike esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võttis 18. detsembril 1997 vastu direktiivid, mille alusel komisjon avas läbirääkimised Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel.

(2) Need läbirääkimised on lõppenud ning leping parafeeriti 19. oktoobril 2004 [ja 14. detsembril 2008].

(3) Euroopa Komisjon ja Süüria Araabia Vabariik kohustusid kuni assotsieerumislepingu jõustumiseni kohaldama ajutiselt teatavaid sätteid.

(4) Ajutise kohaldamise rakendamiseks vajalikud meetmed kehtestatakse vastavalt nõukogu 28. juuni 1999 otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestati komisjonile antud rakendamisvolituste kord[2].

(5) Assotsieerumisleping tuleks sõlmida ühenduse nimel ning selle sätete ajutine kohaldamine tuleks vastu võtta.

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kuna lepingut on võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval, volitatakse käesolevaga nõukogu eesistujat määrama isik(ud), kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutama Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel.

Artikkel 2

Järgmisi assotsieerumislepingu sätteid kohaldatakse ajutiselt kuni assotsieerumislepingu jõustumiseni: artikkel 2, artiklid 7 kuni 42, artikkel 61, artiklid 63 kuni 89, artikkel 97, artiklid 99 kuni 102, artikkel 107, artikkel 120, artiklid 132 kuni 138, ning artiklid 140 ja 141.

Artikkel 3

Lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalikud meetmed kehtestatakse vastavalt artiklis 4 nimetatud korrale.

Artikkel 4

3. Komisjoni abistab asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemist puudutavaid horisontaalküsimusi käsitlev korralduskomitee, mis moodustati nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3448/93, millega kehtestatakse põllumajandustoodete, töötlemise tulemusena saadavate teatavate kaupade osas kohaldatav kauplemiskord,[3] artikli 16 alusel; suhkruturu korralduskomitee, mis moodustati nõukogu 19. juuni 2001. aasta suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta käiva määruse (EÜ) nr 1260/2001[4] artikli 42 alusel, mida muudeti komisjoni 19. aprilli 2002. aasta määrusega (EÜ) 680/2002[5], või vajadusel turgude ühist korraldust käsitlevate teiste määruste alusel moodustatud komiteed või tolliseadustiku komitee, mis moodustati ühenduse tolliseadustiku kehtestanud 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92[6] artikli 248a alusel. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuses 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

2008/0248 (AVC)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 310 seoses artikli 300 teise lõike teise lausega, ja kolmanda lõike teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[7]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumisleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel kirjutati Euroopa Ühenduse nimel alla [koht] [aeg], ning võidakse lõplikult sõlmida hilisemal kuupäeval vastavalt … nõukogu otsusele …./………./EÜ.

(2) Leping tuleb heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumisleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel, lepingu lisad ja protokollid ning lõppaktis sisalduvad ühisdeklaratsioonid ja Euroopa Ühenduse deklaratsioonid on Euroopa Ühenduse nimel heaks kiidetud.

Lepingu, protokollide ja lõppakti tekstid moodustavad käesoleva otsuse osa.

Artikkel 2

Ühenduse seisukoha assotsiatsiooninõukogus ja assotsiatsioonikomitees määratleb nõukogu komisjoni ettepanekul või vajaduse korral komisjon vastavalt asutamislepingute vastavatele osadele.

Vastavalt lepingu artiklitele 124 ja 127 juhatab assotsiatsiooninõukogu nõukogu eesistuja. Komisjoni esindaja juhatab assotsiatsioonikomiteed vastavalt kokku lepitud eeskirjadele.

Otsuse assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee otsuste avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teeb vastavalt nõukogu ja komisjon iga juhtumi puhul eraldi.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingu artiklis 142 ette nähtud teatise Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

LISA

EUROOPA-VAHEMERE PIIRKONNA

ASSOTSIEERUMISLEPING

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE

JA NENDE LIIKMESRIIKIDE

NING TEISELT POOLT SÜÜRIA ARAABIA VABARIIGI VAHEL

BELGIA KUNINGRIIK

BULGAARIA VABARIIK

TŠEHHI VABARIIK

TAANI KUNINGRIIK

SAKSAMAA LIITVABARIIK

EESTI VABARIIK

KREEKA VABARIIK

HISPAANIA KUNINGRIIK

PRANTSUSE VABARIIK

IIRIMAA

ITAALIA VABARIIK

KÜPROSE VABARIIK

LÄTI VABARIIK

LEEDU VABARIIK

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK

UNGARI VABARIIK

MALTA VABARIIK

HOLLANDI KUNINGRIIK

AUSTRIA VABARIIK

POOLA VABARIIK

PORTUGALI VABARIIK

RUMEENIA

SLOVEENIA VABARIIK

SLOVAKI VABARIIK

SOOME VABARIIK

ROOTSI KUNINGRIIK

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS , edaspidi „ühendus”, ühelt poolt

ning SÜÜRIA ARAABIA VABARIIK , edaspidi „Süüria”, teiselt poolt,

ARVESTADES ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Süüria vahelisi olemasolevaid traditsioonilisi sidemeid ning nende ühiseid väärtushinnanguid,

ARVESTADES, et ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ja teiselt poolt Süüria soovivad neid sidemeid tugevdada ja luua püsivad vastastikkusel, partnerlusel ja ühisel arengul põhinevad suhted,

ARVESTADES seda, kui oluliseks lepinguosalised peavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, inimõiguste järgimist, demokraatlikke põhimõtteid ning poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis ongi assotsiatsiooni aluseks,

ARVESTADES Euroopas ja Süürias viimastel aastatel toimunud poliitiliste ja majanduslike arengutega ning olles teadlik vajadusest ühendada oma jõupingutused poliitilise stabiilsuse ja majandusarengu tugevdamiseks läbi koostöö soodustamise nii Euroopa-Vahemere piirkonna laiapõhjalise raamistiku kui allpiirkondlikul tasandil;

OLLES TEADLIKUD Süüria kavatsusest arendada oma majanduse koostoimet maailmamajandusega ning tema sellealasest koostööst ühenduse ja selle liikmesriikidega;

OLLES TEADLIKUD käesoleva, koostööl ja dialoogil põhineva lepingu olulisusest püsiva julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisel Euroopa-Vahemere piirkonnas;

ARVESTADES, et massihävitusrelvad ja nende kandevahendite levik nii valitsustele kui valitsusvälistele osalejatele on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule;

SOOVIDES teha koostööd massihävitusrelvadega seotud kaupade ja tehnoloogiate ebaseadusliku kasutamise ja salakaubaveo ohu vastu võitlemisel ning tunnustades, et tõhusa riikliku kontrollisüsteemi loomine ekspordi, transiidi ja lõppkasutuse üle hõlbustab samuti Süüria arenguks vajalike kaupade ja tehnoloogiate omandamist;

TEADLIKENA, et rahvusvaheline kuritegevus ja terrorism kujutavad ohtu lepingu eesmärkide saavutamisele ja piirkonna stabiilsusele;

SOOVIDES luua ja arendada regulaarset poliitilist dialoogi vastastikku huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi toetada Süüriat läbi tõhusate koostöömehhanismide tema püüdlustes majandusreformi ja sotsiaalse arengu suunas;

PIDADES SILMAS ühenduse ja Süüria vahelist erinevust majandusliku ja sotsiaalse arengu tasemes ning soovides teha koostööd nende erinevuste ületamiseks ja saavutada käesoleva assotsieerumislepingu eesmärgid selle vastavate sätete kaudu;

SOOVIDES tugevdada koostööd regulaarse dialoogi abil majandus-, teadus-, keskkonna-, tehnoloogia, audiovisuaalsetes, sotsiaal- ja kulutuuriküsimustes eesmärgiga õppida teineteist tundma ning saavutada parem vastastikune mõistmine;

VÕTTES ARVESSE vabakaubanduse olulisust ühenduse ja Süüria jaoks, mille tagab üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe aastast 1994 (GATT) ja teised mitmepoolsed lepingud, mis moodustavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisad;

OLLES VEENDUNUD, et käesolev assotsieerumisleping loob nende majandussuhete edasisele arengule sobiva keskkonna, eriti kaubanduse, investeeringute, tehnoloogilise moderniseerimise, koostöö, kaasa arvatud majanduse asjakohase restruktureerimise valdkonnas;

KINNITADES, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa neljanda jaotise reguleerimisalasse, on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldi lepinguosaliste suhtes ja mitte kui Euroopa Ühenduse ühe osa suhtes, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (vastavalt) teatab Süüriale, et lepingu sätted on muutunud tema kui Euroopa Ühenduse osa suhtes siduvaks vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollile Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisundi kohta. Sama kehtib Taani kohta vastavalt nimetatud lepingutele lisatud protokollile Taani seisundi kohta,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

1. Käesolevaga moodustatakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Süüria vahel.

2. Käesoleva lepingu eesmärgid on:

(a) luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab nende vahel arendada tihedaid sidemeid kõigis valdkondades, mis pakuvad lepinguosalistele dialoogi pidamiseks huvi;

(b) luua tingimused kaubavahetuse, teenuste ja kapitali kaubanduse järkjärguliseks liberaliseerimiseks;

(c) arendada kaubavahetust ja edendada tasakaalustatud majandus- ja sotsiaalsuhteid lepinguosaliste vahel, eriti läbi dialoogi ja koostöö, mille eesmärgiks on suurendada Süürias heaolu ning kiirendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

(d) soodustada koostööd nii Euroopa-Vahemere piirkonna laiapõhjalise raamistiku kui allpiirkondlikul tasandil läbi Süüria ja tema piirkondlike partnerite integratsiooni;

(e) edendada koostööd majanduse, sotsiaal-, kultuuri- ja rahandusvaldkonnas ning teistes vastastikku huvi pakkuvates valdkondades.

Artikkel 2

Demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga kehtestatud põhiliste inimõiguste austamine on ühenduse ja Süüria sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

I JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

Artikkel 3

Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog ja koostöö, millega edendatakse nendevahelisi püsivaid koostöösuhteid ja antakse panus Vahemere piirkonna heaolusse, stabiilsusesse ja julgeolekusse ning luuakse kultuuridevahelise mõistmise ja sallivuse õhkkond.

Artikkel 4

Lepinguosalised väljendavad oma ühist eesmärki püüda rajada Lähis-Idas mõlemapoolselt ja tõhusalt kontrollitav tsoon, kus ei ole tuuma-, keemia- ega bioloogilisi massihävitusrelvi ega nende kasutamise süsteeme. Lepinguosalised lepivad kokku ärgitada koos Vahemere piirkonna partnereid allkirjastama, ratifitseerima ja rakendama kõiki tuumarelva leviku tõkestamise meetmeid, mille hulka kuuluvad ka tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT), üldine tuumakatsetuste keelustamise leping (CTBT), bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) ja keemiarelva keelustamise konventsioon (CWC).

Artikkel 5

1. Lepinguosalised lepivad kokku tegema koostööd ja panustama massihävitus-, tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku vastasesse võitlusesse, täites täielikult oma olemasolevaid kohustusi rahvusvaheliste desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingute ja kokkulepete ning teiste olemasolevate rahvusvaheliste kohustuste ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames ning tagades nende tõhusa rakendamise. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte moodustab käesoleva lepingu põhiosa.

2. Lepinguosalised teevad selle saavutamiseks koostööd ja annavad oma panuse järgmisel viisil:

astudes samme kõigi teiste asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või nendega liitumiseks ning täielikuks rakendamiseks;

luues tõhusad riiklikud massihävitusrelvadega seotud kaupade ja tehnoloogiate ekspordi, transiidi ja lõppkasutuse, kaasa arvatud kahese kasutusega kaubad, kontrollsüsteemid, mis sisaldavad täitmismenetlusi koos asjakohaste karistustega.

3. Artiklite 4 ja 5 elemente täiendab ja tugevdab artiklis 6 sätestatud poliitiline dialoog.

Artikkel 6

1. Poliitiline dialoog katab ühist huvi pakkuvaid teemasid, eriti rahu, rahvusvahelise seaduse ja territoriaalse terviklikkuse austamist, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut, inimõigusi, demokraatiat ja piirkondlikku arengut, ning selle eesmärgiks on avada tee uutele koostöövormidele, et saavutada ühiseid eesmärke nendes valdkondades.

2. Poliitiline dialoog ja koostöö keskendub eriti:

(a) lepinguosaliste lähenemisprotsessi hõlbustamisele, arendades paremat vastastikust mõistmist ning edendades üksmeelt läbi korrapäraste nõupidamiste vastastikku huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes;

(b) kummalegi lepinguosalisele võimaluse andmisele teise lepinguosalise seisukohtade ja huvide paremaks mõistmiseks ning nende asjakohasele arvesse võtmisele;

(c) tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelisele tugevdamisele ja vastastikuse julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele Euroopa-Vahemere piirkonnas;

(d) ühisalgatuste abistamisele käesoleva lepingu aluseks olevate põhimõtete järgi.

3. Poliitiline dialoog toimub korrapäraselt ja vajaduse korral, eriti:

(a) ministeeriumide tasandil, peamiselt assotsiatsiooninõukogu raames;

(b) ühelt poolt Süüria kõrgemate ametnike ja teiselt poolt nõukogu eesistuja, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ja Euroopa Komisjoni tasandil;

(c) kasutades täiel määral ära diplomaatilisi kanaleid, kaasa arvatud ametnike korrapärased pressikonverentsid ja kontaktid kolmandate riikide diplomaatiliste esindajatega;

(d) kasutades vajadusel teisi meetmeid, kui need aitavad kaasa selle dialoogi tugevdamisele, arendamisele ja kiirendamisele.

II JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 7

Ühendus ja Süüria loovad vabakaubanduspiirkonna järk-järgult maksimaalselt 12 aastat kestva üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva lepingu jõustumisest vastavalt käesoleva lepingu ning 1994. aastal sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja selle järgnevate muudatuste, edaspidi GATT-i, sätetega.

I PEATÜKK

TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE

Artikkel 8

Tollimaks sisaldab maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

(a) riigisiseseid makse või muid riigilõive, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 24 lõikega 1;

(b) dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse, mis on rakendatud kooskõlas artiklitega 28 ja 29;

(c) tasusid ega muid lõive, mis on kehtestatud kooskõlas GATT-i VIII artikliga, eriti piiratakse neid tasusid ja muid lõive summani, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele ning millega ei kaitsta kaudselt kodumaiseid tooteid ega maksustata importi tulusaamise eesmärgil. Need põhinevad määradel, mis vastavad osutatud teenuse tegelikule väärtusele.

Artikkel 9

1. Lepinguosaliste vahelised impordi tollimaksud kaotatakse vastavalt alltoodud punktidele 1 ja 2.

2. Lepinguosaliste vahelised ekspordi tollimaksud kaotatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. Kõigi toodete tollimaksu baasmäär, millele kohaldatakse tollimaksude kaotamise sätteid, on:

a) käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult kohaldatud erga omnes Euroopa Ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad;[8]

b) I lisas sätestatud Süüria tollimaks.

4. Kui lepinguosaline vähendab oma lõikes 3 nimetatud kohaldatavat tollimaksu määra enne üleminekuperioodi lõppu, kohaldatakse selle lepinguosalise tollimaksude kaotamise sätteid alates vähendamise kuupäevast alandatud määradele.

5. Süüria ühinemisel WTO-ga on tollimaksu baasmääraks, millele kohaldatakse tollimaksude kaotamise sätteid, WTO seotud tollimäär või ühinemiskuupäeval erga omnes põhimõttel kohaldatud madalam tollimäär. Kui pärast WTO-ga ühinemist kohaldatakse tollimaksu vähendamist erga omnes põhimõttel, kehtib vähendatud maksumäär tollimaksu baasmäärana alates selle vähendamise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 10

Alates käesoleva lepingu allkirjastamisest ei kehtestata lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses uusi tollimakse ega tõsteta juba kohaldatavaid tollimakse.

Jagu 1

TÖÖSTUSTOOTED

Artikkel 11

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse ühendusest ja Süüriast pärit toodetele, mis kuuluvad koondnomenklatuuri gruppidesse 25 kuni 97 ja Süüria tollitariifistikku, välja arvatud II lisas loetletud tooted.

Artikkel 12

Süüriast pärit toodete importi ühendusse lubatakse tollimaksuvabalt, nagu on määratletud artiklis 8.

Artikkel 13

(1) Artiklis 8 määratletud tollimaksud, mida kohaldatakse ühendusest pärit kaupade importimisel Süüriasse, esitatakse lineaarseks kaotamiseks kuni nullini vastavalt järgmisele skeemile ja ajakavale:

1. Kõik I lisas loetletud 1 % ja 3 % tollimaksud kaotatakse alates käesoleva lepingu jõustumise päevast.

2. Välja arvatud lõigete 7 ja 8 alla kuuluvad tooted, kaotatakse kõik I lisas loetletud 5 % ja 7 % tollimaksud kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3. Välja arvatud lõigete 7 ja 8 alla kuuluvad tooted, kaotatakse kõik I lisas loetletud 10 % ja 15 % tollimaksud kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

4. Välja arvatud lõigete 7 ja 8 alla kuuluvad tooted, kaotatakse kõik I lisas loetletud 20 % tollimaksud üheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

5. Välja arvatud toode 8703.23.91 ning lõigete 7 ja 8 alla kuuluvad tooted, kaotatakse kõik I lisas loetletud 30 %, 40 % ja 50 % tollimaksud kaheteistkümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

6. Välja arvatud toode 8703.23.92, vähendatakse kõiki I lisas loetletud üle 50 % tollimakse 50 %-ni alates käesoleva lepingu jõustumisest ning kaotatakse kaheteistkümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

7. Protokollis 8 loetletud ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni infotehnoloogia lepingu alla kuuluvate toodete kõik tollimaksud kaotatakse alates käesoleva lepingu jõustumise päevast.

8. Kategooriate HS 28, 29, 30, 31, 35, 36, 37 ja 38 toodete kõik tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise hetkest.

9. I lisas nimetatud toote 8703.23.91 tollimaks jääb 40 % juurde kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ning kaotatakse seejärel üleminekuperioodi ülejäänud üheksa aasta jooksul.

10. I lisas nimetatud toote 8703.23.92 tollimaks jääb 60 % juurde nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest ning kaotatakse seejärel üleminekuperioodi ülejäänud kaheksa aasta jooksul.

(2) Kui antud toote puhul ilmnevad tõsised raskused, võib assotsiatsioonikomitee vastavalt lõikele 1 kohaldatavad ajakavad ühisel kokkuleppel läbi vaadata, võttes arvesse, et läbivaatamiseks esitatud ajakava ei või kõnealuse toote osas pikendada rohkem kui maksimaalselt 12 aasta pikkuseks üleminekuperioodiks. Kui assotsiatsioonikomitee ei ole otsust teinud 30 päeva jooksul alates Süürialt ajakava läbivaatamise taotluse saamisest, võib Süüria ajutiselt peatada ajakava kohaldamise kuni üheks aastaks.

Artikkel 14

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 15

1. Erandina artikli 13 sätetest võib Süüria võtta piiratud kestusega meetmeid, mis seisnevad tollimaksude suurendamises või taaskehtestamises üleminekuperioodi jooksul.

a) Need meetmed võivad hõlmata üksnes noori tööstusharusid või teatavaid sektoreid, mida korraldatakse ümber või mis on suurtes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

b) Nende meetmetega kehtestatavad ühendusest pärit olevate toodete suhtes Süürias kohaldatavad imporditollimaksud ei või ületada 25 % väärtuselisest tollimaksust ja peavad andma eelise ühendusest pärit toodetele. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes rakendatakse kõnealuseid meetmeid, ei või ületada 20 % ühendusest pärit tööstustoodete koguimpordist viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

c) Neid meetmeid kohaldatakse kuni viis aastat, kui assotsiatsioonikomitee ei ole lubanud pikemat kehtivusaega. Nende meetmete kohaldamine lõpetatakse hiljemalt maksimaalselt 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppedes.

d) Kõnealuseid meetmeid ei tohi võtta, kui kõikide asjaomase tootega seotud tollimaksude, koguseliste piirangute või samaväärse toimega maksude või meetmete kaotamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

e) Süüria teatab assotsiatsioonikomiteele igast erakorralisest meetmest, mida ta kavatseb võtta. Ühendus võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist enne nende meetmete rakendamist taotleda nende rakendamise ja nende kohaldamise valdkondade üle nõu pidamist. Nimetatud meetmete võtmisel annab Süüria komiteele käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. Ajakavas nähakse ette kõnesolevate tollimaksude järkjärguline kaotamine iga-aastaste võrdsete osadena, alustades hiljemalt kahe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Assotsiatsioonikomitee võib otsustada kohaldada erinevat ajakava.

2. Erandina lõike 1 neljandast lõigust võib assotsiatsioonikomitee lubada Süürial jätkata lõike 1 kohaselt võetavate meetmete rakendamist kõige rohkem kolme aasta jooksul pärast 12 aasta pikkuse üleminekuaja lõppu, et võtta arvesse uue tööstuse rajamisel ettetulevaid raskusi.

Jagu 2

PÕLLUMAJANDUS-, KALANDUS- JA TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED

Artikkel 16

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse koondnomenklatuuri, Süüria tollitariifistiku ja peatükkides 1 kuni 24 ning lisas II loetletud ühendusest ja Süüriast pärit toodetele.

Artikkel 17

Ühendus ja Süüria suurendavad järk-järgult omavahelise põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodete kaubanduse liberaliseerimist.

Artikkel 18

1. Süüriast pärit põllumajandustoodete impordi korral ühendusse tehakse protokolli nr 1 sätete kohaseid soodustusi.

2. Ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi korral Süüriasse tehakse protokolli nr 2 sätete kohaseid soodustusi.

3. Süüriast pärit kalandustoodete impordi korral ühendusse tehakse protokolli nr 3 sätete kohaseid soodustusi.

4. Ühendusest pärit kalandustoodete impordi korral Süüriasse tehakse protokolli nr 4 sätete kohaseid soodustusi.

Artikkel 19

Käesoleva jao alla kuuluvate töödeldud põllumajandustoodete kaubavahetuse korral rakendatakse protokollis nr 5 sätestatud korda.

Artikkel 20

1. Lepingu kolmanda rakendamisaasta jooksul vaatavad ühendus ja Süüria olukorra üle, et määrata vastavalt artiklis 17 sätestatud eesmärgile kindlaks meetmed, mida ühendus ja Süüria kohaldavad alates neljanda aasta algusest pärast käesoleva lepingu jõustumist.

2. Ilma eelnevat artiklit piiramata ning arvestades põllumajandus-, kalandus- ja töödeldud põllumajandustoodete kaubavahetuse mahtu, kontrollivad ühendus ja Süüria assotsiatsiooninõukogus üksikute toodete kaupa vastastikku ja korrektselt võimalusi anda teineteisele muid soodustusi.

Artikkel 21

1. Lepinguosalised teevad koostööd sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas eesmärgiga hõlbustada kaubandust. Lepinguosalised on sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamisel seotud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu põhimõtetega.

2. Lepinguosalised teevad nõudmisel kindlaks ja lahendavad konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel tekkivad probleemid eesmärgiga saavutada vastastikku rahuldav lahendus.

Artikkel 22

1. Kui lepinguosalise põllumajanduspoliitika rakendamise või selle kehtivate eeskirjade muutmise tagajärjel kehtestatakse erieeskirjad või kui selle põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud sätteid muudetakse või laiendatakse, võib kõnealune lepinguosaline asjaomaste toodete puhul muuta käesolevast lepingust tulenevat korda.

2. Sel juhul informeerib asjaomane lepinguosaline assotsiatsioonikomiteed. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku teise lepinguosalise taotlusel, et võtta vajalikul määral arvesse teise lepinguosalise huvisid.

3. Kui ühendus või Süüria muudab lõike 1 kohaldamisel käesolevas lepingus põllumajandustoodete jaoks ettenähtud korda, annavad nad teise lepinguosalise territooriumilt pärit toodetele nende importimisel käesolevas lepingus ettenähtud soodustustega võrdseid soodustusi.

4. Käesoleva artikli kohaldamist võib arutada assotsiatsiooninõukogu nõupidamistel.

PEATÜKK 2

ÜHISSÄTTED

Artikkel 23

Kõik muud impordi- ja ekspordipiirangud ja keelud peale tollimaksude lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses, mis on kehtestatud kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmetega, tühistatakse käesoleva lepingu jõustumisel. Uusi meetmeid ei kehtestata. See säte ei piira artiklite 28 ja 29 kohaldamist.

Artikkel 24

1. Teise lepinguosalise territooriumile imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid lõive kui need, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes. Lisaks sellele ei kohalda lepinguosalised riigimakse ega muid riigilõive, et võimaldada kodumaise toodangu kaitsmist.

2. Teise lepinguosalise territooriumile imporditud toodete suhtes kohaldatakse vähemalt sama soodsat režiimi kui samasuguste kodumaiste toodete suhtes kõigi nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostmist, vedu, turustamist või kasutamist mõjutavate seaduste, määruste ja nõuete osas. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veokulusid, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote riiklikul päritolul.

3. Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtki siseriiklikku koguselist eeskirja, mis on seotud toodete segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Lisaks sellele ei kohalda kumbki lepinguosaline siseriiklikke kvantitatiivseid eeskirju, et võimaldada kodumaise toodangu kaitsmist.

4. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata riigihanget reguleerivate seaduste, määruste, menetluste ega tavade suhtes, mis kuuluvad artiklite 67 kuni 71 alla.

Artikkel 25

Pettusevastane koostöö

1. Lepinguosalised on nõus, et halduskoostöö on oluline käesoleva jaotise alusel tagatud kohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustust võidelda eeskirjade eiramisega ning tolli- ja sellega seotud pettustega.

2. Kui lepinguosaline teeb objektiivse teabe põhjal kindlaks, et käesoleva jaotise alusel on halduskoostöö eeskirjade eiramise ja/või pettuse osas tegemata jäetud, võib asjaomane lepinguosaline kooskõlas selle artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te vastava sooduskohtlemise.

3. Käesoleva artikli tähenduses on halduskoostöö tegemata jätmine muuhulgas:

a) asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kindlakstegemisega seotud kohustuste korduv täitmata jätmine;

b) päritolutõendi edasine korduv kontrollimata jätmine või kontrollimise ja/või selle tulemuste edastamisega hilinemine;

c) korduv keeldumine või lubamatu viivitus volituste saamisel, et viia läbi haldus- ja uurimiskoostööd dokumentide ehtsuse või lepingute järgi soodusrežiimi andmiseks vajaliku teabe õigsuse tõestamiseks.

Käesoleva artikli tähenduses võib eeskirjade rikkumiseks või pettuseks muuhulgas olla olukord, kui kaupade import suureneb järsult ilma rahuldava põhjuseta, ületades teise lepinguosalise tavalist tootmistaset ja ekspordivõimsust ning on seotud eeskirjade rikkumist või pettust puudutava objektiivse teabega.

4. Ajutist peatamist võib kohaldada järgmistel tingimustel:

a) Lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal teinud kindlaks halduskoostöö tegemata jätmise ja/või pettuse tolli- ja sellega seotud küsimustes, teavitab oma leiust liigselt viivitamata assotsiatsioonikomiteed, edastades ka objektiivse teabe, ning alustab assotsiatsioonikomitees konsultatsioone eesmärgiga saavutada mõlema lepinguosalise jaoks vastuvõetav lahendus.

b) Kui lepinguosalised on assotsiatsioonikomitees konsultatsioone alustanud, nagu ülal kirjeldatud, ning ei suuda saavutada vastuvõetavat lahendust 3 kuu jooksul alates teate saamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise. Assotsiatsioonikomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest liigselt viivitamata.

c) Ajutine peatamine käesoleva artikli tähenduses on piiratud vajadusega kaitsta asjaomase lepinguosalise finantshuvisid. Ajutine peatamine ei tohi ületada kuut kuud, mida võib pikendada. Ajutisest peatamisest teavitatakse assotsiatsioonikomiteed kohe pärast selle heakskiitmist. Ajutise peatamise üle toimuvad assotsiatsioonikomitees perioodiliselt konsultatsioonid, eelkõige eesmärgiga selle lõpetamiseks niipea, kui nende kohaldamise tingimusi enam ei eksisteeri.

5. Samaaegselt teate edastamisega assotsiatsioonikomiteele käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikes teadaannetes teate importijatele. Importijatele mõeldud teade peab sisaldama teavet selle kohta, et asjaomase toote osas on objektiivse teabe põhjal aset leidnud halduskoostöö tegemata jätmine ja/või eeskirjade rikkumine või pettus.

Artikkel 25a

Haldusvigade haldamine

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu päritolustaatusega toodete määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad imporditollimaksudega seonduvad tagajärjed, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda assotsiatsiooninõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 26

Käesoleva lepingu sätete kohaldamine ei piira nõukogu 26. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1911/91 ja nõukogu 25. märtsi 2002. aasta määrust (EÜ) nr 704/2002 ühenduse õiguse sätete kohaldamise kohta Kanaari saartel.

Artikkel 27

1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ette nähtud kaubavahetuskorda.

2. Ühendus ja Süüria peavad assotsiatsiooninõukogus nõu selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomise kokkulepete üle ning vajadusel muude põhiküsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige toimuvad niisugused nõupidamised kolmanda riigi ühinemisel ühendusega, et oleks tagatud käesolevas lepingus deklareeritud ühenduse ja Süüria vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 28

1. Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli kohaldamise lepingu ning asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

2 Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise (Vaidluste lahendamine) sätteid.

Artikkel 29

1. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut.

2. Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega toimub subsideerimine 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI ja XVI artikli tähenduses, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu kooskõlas eeskirjadega, mis on määratletud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

3 Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise (Vaidluste lahendamine) sätteid.

Artikkel 30

1 . Lepinguosaliste vahel kohaldatakse 1994. aasta GATT-i XIX artiklit ja WTO kaitsemeetmete lepingut.

2. Enne 1994. aasta GATT-i kokkuleppe ja WTO kaitsemeetmete lepingus määratletud kaitsemeetmete rakendamist annab meetmeid rakendada sooviv lepinguosaline koostöönõukogule kogu asjakohase info, mida on tarvis olukorra põhjalikuks hindamiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Lahenduse leidmiseks peavad lepinguosalised viivitamatult pärast taotlevalt lepinguosaliselt taotluse saamist nõu assotsiatsiooninõukogus. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised kokkuleppele kaitsemeetmete rakendamisest loobumise osas 30 päeva jooksul alates nõupidamise algusest, võib kaitsemeetmeid rakendada kavatsev lepinguosaline kohaldada 1994. aasta GATT-i XIX artikli sätteid ning WTO kaitsemeetmete lepingut.

3. Käesoleva artikli kohaste kaitsemeetmete väljavalimisel eelistavad lepinguosalised neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem. Sellised meetmed ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik märgatava kahju hüvitamiseks ning meetmeid kohaldades tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase.

4. Kaitsemeetmete rakendamisel teavitatakse viivitamata assotsiatsioonikomiteed ja nende osas konsulteeritakse korrapäraselt komiteega eriti eesmärgiga neid niipea kaotada, kui asjaolud seda võimaldavad.

5. Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise (Vaidluste lahendamine) sätteid.

Artikkel 31

1. Kui käesoleva jaotise järgimisest tuleneb:

reeksport kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv riik säilitab asjaomase toote osas koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid, või

eksportiva lepinguosalise jaoks olulise toiduaine või toote tõsine puudujääk või selle oht

ja kui eespool kirjeldatud asjaolud põhjustavad või võivad põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib viimane võtta sobivaid meetmeid lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.

2. Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Sellised meetmed ei tohi kujutada põhjendamatut diskrimineerimist või kaubavahetuse varjatud piiramist, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete võtmist, siis nende võtmine lõpetatakse. Samuti ei kasutata lõike 1 punkti b alusel võetavaid meetmeid, suurendamaks omamaise asjaomast kaupa töötleva tööstuse eksporti või sellele tagatavat kaitset.

3. Enne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmete võtmist või niipea kui võimalik juhtudel, millele kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4, esitab ühendus või Süüria vastavalt olukorrale assotsiatsioonikomiteele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalist rahuldav lahendus. Lõikes 1 kirjeldatud olukordadest tulenevatest raskustest teatatakse nende uurimiseks koostöönõukogule. Koostöönõukogu võib teha vajaliku otsuse nende raskuste kõrvaldamiseks. Kui nõukogu ei ole teinud otsust 30 päeva jooksul talle asja arutamiseks esitamisest, võib eksportiv lepinguosaline kohaldada asjaomase toote eksportimisel sobivaid meetmeid.

4. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev informeerimine või läbivaatamine võimatu, võib meetmete kohaldamist kavandav osapool viivitamata kohaldada ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ning informeerib sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5. Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsioonikomiteele, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 32

Käesolevas lepingus sätestatu ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; seoses inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmise; kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsmise; taastumatute loodusvarade säilitamise; intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmise ning kulla või hõbedaga seotud eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 33

Päritolustaatusega toodete mõiste selle jaotise sätete kohaldamiseks ja nendega seotud halduskoostöö meetod on sätestatud protokollis 6.

Artikkel 34

Ühendusse importimisel kasutatakse kaupade liigitamiseks kaupade koondnomenklatuuri. Süüriasse importimisel kasutatakse kaupade liigitamiseks Süüria tollitariifistikku.

Artikkel 35

Süüria püüab alustada läbirääkimisi riikidega, kes on sõlminud Euroopa Liiduga tolliliidu lepingu eesmärgiga luua nende riikidega kõigis tolliliidu valdkondades sama kaubavahetusrežiim, nagu on ette nähtud käesoleva assotsieerumislepinguga.

PEATÜKK 3

TOLL JA TOLLIKÜSIMUSED

Artikkel 36

Eesmärgid

Lepinguosalised tunnistavad, et kaubandussätete täielikku kohaldamist ning sellele järgnevaid vastastikuseid soodustusi tänu tollimaksude liberaliseerimisele suurenenud kaubavoogudele tuleb toetada tõhusate tolliteenistustega. Sel eesmärgil nõustuvad lepinguosalised, et tollialased õigusaktid ja protseduurid peavad põhinema lihtsustamisel, harmoniseerimisel ja arvutistamisel, samuti mittediskrimineerimisel, läbipaistvusel ja vajadusel vältida ebavajalikke protseduurilisi takistusi kaubandusele. Nende vahendite abil kohustuvad lepinguosalised soodustama seaduslikku kaubandust ja rakendama tõhusat kontrolli, et võidelda pettuse ja keelatud kaubandusega.

Artikkel 37

Toll ja halduskoostöö

1. Selleks et tagada vastavus käesoleva jaotise sätetega ning vastata tõhusalt artiklis 1 sätestatud eesmärkidele, lähtub lepinguosaliste vaheline koostöö järgmistest põhimõtetest ning lepinguosalised kohustuvad:

a) vahetama teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b) tagama lepinguosaliste kahe- ja mitmepoolsel tasandil kokku lepitud tollieeskirjade ja protseduuride õige rakendamise;

c) tegema võimaluse korral koostööd õiguslike ja tegevusalgatuste alal, mis on seotud impordi, ekspordi ja tolliprotseduuridega, ning äriringkonnale osutatava teenuse tõhustamise suunas;

d) tegema koostööd tolliprotseduuride arvutistamisel ja töötama võimalusel koos ühiste standardite kehtestamise suunas;

e) võimaldama ja kindlustama ümberlaadimiste ja transiitliikumiste vabaduse läbi oma vastavate territooriumide vastavalt 1994. aasta GATT-i V artiklile ja rakendama vastavaid kokku lepitud rahvusvahelisi ja/või regionaalseid transiidile kohaldatavaid standardeid ja õigusakte;

f) tagama, et kõik impordi ja ekspordiga seotud halduslõivud ja maksud avaldatakse eelnevalt ning need vastavad osutatavatele teenustele vastavalt 1994. aasta GATT-i VIII artiklile;

g) leidma võimalusel ühised seisukohad tolli valdkonnas sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD); ning

h) osutama vajaduse korral tehnilist abi, sealhulgas seminaride korraldamine ja praktikantide töölerakendamine.

2. Olenemata lõikest 1, pakuvad mõlema lepinguosalise valitsused tolliküsimustes vastavalt protokolli 7 sätetele vastastikust haldusabi.

Artikkel 38

Tolli- ja seadusandlikud protseduurid

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollisätted ning -protseduurid põhinevad:

a) seadusliku kaubanduse kaitsmisel läbi tõhusa jõustamise ja seaduslikele nõuetele vastavuse;

b) õigusaktidel, milles välditakse äriühingute tarbetut koormamist, mis ei takista pettusevastast võitlust ja milles hõlbustatakse veelgi kõrgetele nõudmistele vastavate ettevõtjate tegevust;

c) kummagi lepinguosalise ühtsel tolliseadustikul, mida kohaldatakse kogu lepinguosalise territooriumil;

d) kaasaegsete tollimeetodite rakendamisel, sealhulgas riskianalüüs, lihtsustatud protseduurid kauba sisenemiseks ja vabastamiseks, vabastamisjärgsed kontrollid ja ettevõtte auditeerimismeetodid;

e) läbipaistvatel, tõhusatel ja lihtsustatud protseduuridel, et vähendada kulusid ja suurendada ettevõtjate, kaasa arvatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ennustatavust;

f) rahvusvahelistele standarditele vastavate infotehnoloogial põhinevate süsteemide arendamisel nii ekspordi- kui ka impordioperatsioonideks, et asendada paberipõhised protseduurid ning võimaldada kauplejate ja tolliasutuste, aga ka tolli ja teiste ametiasutuste vahel kogu ametliku teabe elektroonilist vahetamist ning soodustada sellega kiireid vabastusprotseduure. Sellised süsteemid võivad samuti ette näha maksude, lõivude ja muude tasude maksmise elektroonilise ülekande teel;

g) eeskirjadel ja protseduuridel, millega nähakse ette siduvad eelotsused tolliküsimuste, eriti tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Otsust võib muuta või tühistada igal ajal, kuid alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, kui otsus ei põhine esitatud ebaõigel või mittetäielikul teabel;

h) lihtsustatud protseduuridel volitatud kaubandusringkondadele vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, millele vastavad nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad kui suuremad ettevõtjad;

i) impordisätetel, mis ei sisalda nõudeid kauba eelinspekteerimise kohta, nagu on määratletud WTO kauba eelinspekteerimise lepingus; ning

j) eeskirjadel, mis tagavad, et karistused väiksemate tollieeskirjade või protseduurinõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ning nende rakendamine ei põhjusta tollivormistuses liigseid viivitusi vastavalt 1994. aasta GATT-i VIII artiklile.

2. Töömeetodite tõhustamiseks, asjatute takistuste vältimiseks kaubandusele ning operatsioonide mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja vastutuse tagamiseks lepinguosalised:

a) lihtsustavad kaupade vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi; see sisaldab koostööd protseduuride väljatöötamise valdkonnas, millega võimaldatakse impordi- ja ekspordiandmete edastamist ühele asutusele; ning tolli ja teiste kontrollorganite tegevuse koordineerimist, et võimaldada ametlike impordi- ja ekspordikontrollide läbiviimist võimalusel ühe asutuse poolt;

b) astuvad järgmisi samme tolli ja teiste asutuste poolt nõutavate andmete ja dokumentide vähendamise, lihtsustamise ja standardimise suunas, sealhulgas ühtse haldusdokumendi või andmesõnumi kasutamine rahvusvaheliste standardite alusel ja tuginedes võimalikult palju müügiteabele;

c) kohaldavad tolli valdkonnas rahvusvahelisi eeskirju ja standardeid, sealhulgas võimaluse korral tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni põhiosa;

d) sätestavad tõhusad ja kiired protseduurid, mis annavad kaebuse esitamise õiguse tolli ja muude asutuste haldustoimingute, kauba importi või eksporti mõjutavate määruste ja otsuste kohta kooskõlas 1994. aasta GATT-i X artikliga;

e) tagavad, et terviklikkuse kõrgeimad standardid säilitatakse asjakohaste selle valdkonnaga seotud rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide põhimõtteid kajastavate meetmete kohaldamisega.

Artikkel 39

Suhted äriringkondadega

Lepinguosalised lepivad kokku, et:

1) ettevõtjatega on vaja õigeaegselt konsulteerida olulistes õigusalaseid ettepanekuid ja tolliga seotud üldprotseduure käsitlevates küsimustes. Selleks kehtestab iga lepinguosaline vastavad konsultatsioonimehhanismid asutuste ja ettevõtjate vahel;

2) nad avaldavad (võimaluse korral elektrooniliselt) ning avalikustavad uued tolli ja kaubandusküsimustega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid ning kõnealuste õigusaktide ja protseduuride muudatused ja tõlgendused enne nende jõustumist. Samuti teevad nad avalikult kättesaadavaks ettevõtjatele huvi pakkuva teabe, näiteks tolliasutuste tööajad, sealhulgas sadamates ja piiriületuspunktides, ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;

3) nad aitavad kaasa ettevõtjate ja vastavate asutuste vahelisele koostööle mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate vastastikuse mõistmise memorandumite kasutamise kaudu, mis põhinevad neil, mille Maailma Tolliorganisatsioon on välja kuulutanud;

4) et nad tagavad, et nende vastavad tolli- ja tollialased nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkonna vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning kui olukord võimaldab nende nõuete või protseduuride eesmärkide saavutamist vähem koormaval viisil või kaubandust vähem piirates, kohandatakse need protseduurid vastavalt.

Artikkel 40

Tolliväärtuse määramine

1. GATT-i tolliväärtuste määramise leping ilma reservatsioonide ja võimalusteta reguleerib lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavaid tolliväärtuse määramise eeskirju.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada ühtne lähenemisviis tolliväärtuste määramise küsimuses, eriti töömeetodite ja toimimise aspektide „hea tava“, tunnus- või viiteindeksite kasutamise, tolliväärtuse täpsuse tõendamiseks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamisel ja väärtpaberite kasutamisel.

Artikkel 41

Läbivaatamine

Artiklites 38 kuni 40 sätestatud tingimused vaadatakse assotsiatsioonikomitees igal aastal läbi.

Artikkel 42

Tollikoostöö erikomitee

1. Käesolevaga asutavad lepinguosalised tollikoostöö ja päritolureeglite erikomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest. Komitee tuleb kokku lepinguosaliste vahel eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja päevakorraga. Komitee eesistujaks on vaheldumisi iga lepinguosalise esindaja. Komitee annab aru assotsiatsioonikomiteele.

2. Komitee ülesanded hõlmavad:

a) käesoleva jaotise rakendamise ja kohaldamise järelevalvet;

b) foorumi võimaldamist, et konsulteerida ja arutada kõigi tollialaste küsimuste üle, sealhulgas eelkõige tolliprotseduuride, tolliväärtuse määramise, tariifirežiimide, tollinomenklatuuri, tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi osutamise üle;

c) foorumi võimaldamist, et konsulteerida ja arutada päritolureeglite ja halduskoostöö üle;

d) koostöö tõhustamist tolliprotseduuride arendamise, kohaldamise ja rakendamise alal, vastastikust haldusabi tolliküsimustes, päritolureeglite ja halduskoostöö küsimustes.

3. Lepinguosalised võivad kokku leppida lisakohtumiste pidamises tollikoostöö või päritolureeglite ja vastastikuse haldusabi osas.

III JAOTIS

ASUTAMISÕIGUS JA TEENUSED

PEATÜKK 1

ASUTAMISÕIGUS

Artikkel 43

1. a) Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Süüria äriühingutele vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele.

b) Ilma et see piiraks III lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab ühendus oma liikmesriikides asutatud Süüria äriühingute tütarettevõtetele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui ühenduse või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele.

c) Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Süüria äriühingute liikmesriigis asutatud filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi samalaadsetele filiaalidele.

2. a) Ilma et see piiraks IV lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab Süüria ühenduse äriühingutele oma territooriumil vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui oma või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele, olenevalt sellest, mis on soodsam.

b) Süüria võimaldab oma territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtetele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui samalaadsetele Süüria äriühingutele.

c) Süüria võimaldab oma territooriumil asutatud ühenduse äriühingute filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi samalaadsetele äriühingutele.

3. Lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti b sätteid ei saa kasutada selleks, et hoiduda täitmast lepinguosalise selliseid õigusnorme, mida kohaldatakse selle lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise äriühingute tütarettevõtjate või filiaalide juurdepääsu suhtes teatavatele sektoritele või tegevustele.

Lõike 1 punktide b ja c ning lõike 2 punkti b kohaselt koheldakse äriühinguid, tütarettevõtteid ja filiaale, mis on asutatud ühenduses või Süürias käesoleva lepingu jõustumise päeval, ja äriühinguid, tütarettevõtteid ja filiaale, mis on asutatud pärast seda.

Artikkel 44

1. Artikli 43 sätteid ei kohaldata õhu-, sisevee- ega meretranspordi suhtes.

2. Mõlemad lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi mereveoteenuseid, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad mitmeliigilised veod, arendada oma territooriumil allpool nimetatud äritegevust kas tütarettevõtja või filiaali vormis, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad. Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

a) meretransporditeenuste ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük vahetult klientidele pakkumise tegemisest arve esitamiseni, sõltumata sellest, kas neid teenuseid osutab või pakub teenuse osutaja ise või selline teenuse osutaja, kellega teenuse müüjal on püsivad ärisuhted;

b) igasuguste transporditeenuste ja nendega seotud teenuste, sealhulgas ühendveoteenuste pakkumiseks vajalike sisemaatransporditeenuste, eelkõige sisevee-, maantee- ja raudteetransporditeenuste ostmine ja kasutamine enda huvides või oma klientide nimel (ja edasimüük oma klientidele);

c) veo- ja tollidokumentide või muude veetavate kaupade päritolu ja laadiga seotud dokumentide koostamine;

d) äriteabe andmine igasuguste vahenditega, kaasa arvatud arvutipõhised infosüsteemid ja elektrooniline andmevahetus (kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

e) ärisuhete loomine kohalike laevandusettevõtjatega, sealhulgas osalemine äriühingu aktsiakapitalis ja kohapeal palgatavate inimeste tööle võtmine (välismaalastest töötajate puhul käesoleva lepingu asjakohaste sätete järgi);

f) äriühingute nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

Artikkel 45

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ühenduse äriühing või Süüria äriühing – äriühing, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi või Süüria õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Süüria territooriumil.

Liikmesriigi või Süüria õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, kellel on vastavalt ühenduse või Süüria territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Süüria äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Süüria majandusega;

b) äriühingu tütarettevõtja – esimesena nimetatud äriühingu tegeliku kontrolli all olev äriühing;

c) äriühingu filiaal – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) asutamine – punktis a nimetatud ühenduse või Süüria äriühingu õigus alustada majandustegevust, asutades tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Süürias või ühenduses;

e) tegevus – majandustegevus;

f) majandustegevus – tööstuslik, kaubanduslik ja kutsealane tegevus;

g) liikmesriigi või Süüria kodanik – vastavalt liikmesriigi või Süüria kodanikuks olev füüsiline isik;

h) rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja 2. peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Süüriat asuvate liikmesriigi või Süüria kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Süüriat asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Süüria kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Süürias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 46

1. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliseid meetmeid või samme, mis kitsendavad teineteise äriühingute asutamis- ja tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga.

2. Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 57 sätete kohaldamist. Artikli 57 alla kuuluvaid olukordi reguleerivad üksnes nimetatud artikli sätted.

Artikkel 47

1. Ühenduse ettevõttel või Süüria territooriumil asutatud Süüria või ühenduse ettevõttel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Süüria või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Süüria kodanikud, tingimusel et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes sellised äriühingud, tütarettevõtted või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonid”, võtmeisikud on punktis c määratletud „äriühingusiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul:

a) organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult juhivad ettevõtet ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

ettevõtte, selle osakonna või allüksuse juhtimine;

teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontroll;

isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muu tööjõuga seotud tegevus;

b) organisatsioonis töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumine töötajate hulka, kelle erialal on nõutav luba;

c) äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni ettevõttesse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on sisuliselt samasugune.

3. Liikmesriikide või Süüria kodanike sisenemine vastavalt Süüria või ühenduse territooriumile ning ajutine viibimine Süürias või ühenduse territooriumil on lubatud, kui äriühingute esindajad on lõike 2 punktis a määratletud juhtival kohal töötavad isikud ja kui nad vastutavad Süüria või ühenduse äriühingu asutamise eest vastavalt ühenduses või Süürias, kui:

a) need esindajad ei teosta müüki ega osuta ise teenuseid, ja

b) äriühingul ei ole ühtegi teist esindajat, kontorit, filiaali ega tütarettevõtet vastavalt ühenduse liikmesriigis või Süürias.

Artikkel 48

Et ühenduse kodanikel ja Süüria kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata tegevust reguleeritud kutsealal, uurib assotsiatsiooninõukogu, milliseid meetmeid on vaja võtta kvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks.

Artikkel 49

Artikli 43 sätted ei takista lepinguosalist kohaldamast erieeskirju, mis käsitlevad tema territooriumil selliste teise lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamist ja tegevust, mis ei ole asutatud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, ja mis on põhjendatud nende filiaalide ning tema territooriumil asutatud äriühingute filiaalide juriidiliste või tehniliste erinevustega või finantsteenuste puhul usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega. Kohtlemise erinevused ei või olla suuremad, kui on tingimata vajalik sellistest juriidilistest või tehnilistest erinevustest tulenevalt või finantsteenuste puhul usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvest tulenevalt.

PEATÜKK 2

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE

Artikkel 50

1. Lepinguosalised annavad oma parima, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Süüria äriühingutel, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil kui teenuse tarbija, võttes arvesse lepinguosaliste teenindussektori arengut.

2. Assotsiatsiooninõukogu annab vajalikud soovitused lõikes 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 51

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlastatud areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist ja nõupidamisi sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi õhu-, maantee-, raudtee- ja siseveetranspordis.

Artikkel 52

1. Rahvusvahelise meretranspordi puhul kohustuvad lepinguosalised tõhusalt rakendama põhimõtet, mis tagab piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele kaubanduslikel alustel.

a) Lepinguosalised jätkavad piiramatu juurdepääsu põhimõtte tõhusat rakendamist rahvusvahelisel merendusturul ja kaubanduses kaubanduslikul ja mittediskrimineerival alusel;

b) Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on puist- ja vedellastivedude oluline tunnusjoon.

2. Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a) ei võta kasutusele lastijaotusklausleid tulevastes kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega, mis hõlmavad puist- ja vedellastivedusid ning liinilaevandust. See ei välista siiski sellise korra võimalust liinilaevavedude puhul sellistel erandlikel asjaoludel, mille puhul käesoleva lepingu osalise liinilaevandusettevõtjatel ei oleks teisiti enam võimalik osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

b) kaotavad ja hoiduvad käesoleva lepingu jõustumisel mis tahes ühepoolsete meetmete ja haldus-, tehniliste ning muude takistuste kehtestamisest, millel võib olla diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele.

Muu hulgas kohtlevad lepinguosalised teise lepinguosalise lipu all sõitvaid või teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutatavaid laevu, mida kasutatakse kaupade või reisijate või mõlema vedamiseks, sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ning sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsalt kui oma laevu.

PEATÜKK 3

ÜLDSÄTTED

Artikkel 53

1. Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva jaotise arendamist seoses “„majandusintegratsiooni lepinguga” nagu teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) V artiklis määratletud.

2. Assotsiatsiooninõukogu kontrollib lõikes 1 osutatud eesmärki esimest korda hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

3. Assotsiatsiooninõukogu võtab kontrollimisel arvesse lepinguosaliste seaduste ühtlustamisel asjaomaste tegevuste osas tehtud edusamme.

Artikkel 54

1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 55

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepingu osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, asutamist ja teenuste osutamist, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida lepinguosalistel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Eeltoodud säte ei piira artikli 54 kohaldamist.

Artikkel 56

Süüria ja ühenduse äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti käesoleva jaotise sätteid.

Artikkel 57

Tingimused, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei või olla GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsamad kui tingimused, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt ja mis kehtivad iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi kohta.

Artikkel 58

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei võeta arvesse tingimusi, mida ühendus, selle liikmesriigid või Süüria võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutest tulenevate kohustuste alusel GATS-i V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 59

1. Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei või neid kasutada selleks, et lepinguosaline saaks hoiduda lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

2. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 60

Käesoleva lepingu sätted ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

IV JAOTIS

MAKSED, KAPITALI LIIKUMINE JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

PEATÜKK 1

MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE

Artikkel 61

Kui artikli 63 sätetest ei tulene teisiti, kohustuvad lepinguosalised lubama kõigi jooksvate maksete tegemist vabalt konverteeritavas valuutas.

Artikkel 62

1. Ühendus ja Süüria tagavad käesoleva lepingu jõustumisest alates maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise välismaiste otseinvesteeringute korral Süüria äriühingutesse, mis on asutatud vastavalt kehtivatele seadustele, ning Asutamisõiguse ja teenuste jaotise sätete kohaselt tehtud investeeringute korral nendest saadud kasumi vaba likviidseks muutmise ja kodumaale tagasi toimetamise.

2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ning Süüria vahel ja see sobival ajal täielikult liberaliseerida.

Artikkel 63

Kui üks või mitu ühenduse liikmesriiki või Süüria on tõsistes raskustes või neid ähvardavad tõsised raskused seoses maksebilansiga, võib ühendus või Süüria vastavalt GATTi raames kehtestatud tingimustele ja Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII ja XIV artiklile kehtestada piirangud jooksvatele maksetele, kui sellised meetmed on hädavajalikud.

Olenevalt asjaoludest teatab ühendus või Süüria viivitamata sellest teisele lepinguosalisele ning esitab võimalikult kiiresti meetmete kõrvaldamise ajakava.

PEATÜKK 2

KONKURENTS

Artikkel 64

1. Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kui see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Süüria vahel:

a) kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjatevaheline kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine või mis seda esile kutsub;

b) turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Süüria territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt.

2. Lepinguosalised teevad koostööd oma konkurentsiseaduse rakendamisel ja vahetavad teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja ärisaladuse nõuetest. Koostöövormid on sätestatud V lisas.

3. Kui ühendus või Süüria leiab, et teatav teguviis on käesoleva artikli lõikega 1 kokkusobimatu ja kui see teguviis tekitab või võib tekitada teisele lepinguosalisele tõsiseid piiranguid, võib ta võtta sobivaid meetmeid pärast konsulteerimist assotsiatsioonikomitees või kui küsimuse konsulteerimiseks esitamisest on möödunud 30 tööpäeva.

Artikkel 65

Ilma et see piiraks GATT-is ettenähtud kohustusi, kohandavad liikmesriigid ja Süüria järk-järgult oma kaubanduslikke riigimonopole tagamaks, et viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest ei oleks kaupade hankimis- ja turustamistingimuste suhtes diskrimineerimist liikmesriikide ja Süüria kodanike vahel. Assotsiatsioonikomiteed teavitatakse selle eesmärgi rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 66

Riigi osalusega äriühingutele ja eri- või ainuõigustega ettevõtjatele tagab assotsiatsiooninõukogu, et käesoleva lepingu jõustumispäevale järgnevast viiendast aastast ei jõustata ega säilitata ühtki meedet, mis moonutab kaubandust ühenduse ja Süüria vahel sedavõrd, et see on vastuolus lepinguosaliste huvidega. See säte ei takista nendele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist juriidiliselt ega faktiliselt.

PEATÜKK 3

RIIGIHANKED

Artikkel 67

Riigihanked

1. Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma riigihangete turgude tulemusliku kahepoolse ja järkjärgulise avamise.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et temapoolsed pakkumisi ja osalemistaotlusi vastuvõtvad üksused, mis on osutatud VII lisas, tegutsevad läbipaistval, mõistlikul ja mittediskrimineerival viisil vastavalt lisas VII toodud määratlusele, ning et kummagi lepinguosalise tarnijaid koheldakse võrdselt ja tagatakse avatud ja tõhusa konkurentsi põhimõte.

3. Käesoleva jaotisega hõlmatud riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas võimaldab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise kaupadele, teenustele ja tarnijatele vähemalt sama soodsa režiimi, kui ta võimaldab omaenda kaupadele, teenustele ja tarnijatele.

4. Käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade ning erihangete osas tagab kumbki lepinguosaline, et tema VII lisas loetletud pakkumisi ja osalemistaotlusi vastuvõtvad üksused:

a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid teise lepinguosalise isiku välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra põhjal ja

b) ei diskrimineeri kohapealset tarnijat või teenuste osutajat selle alusel, et tarnitav toode või pakutav teenus pärineb teiselt lepingupoolelt.

5. Kolmandate riikide kaupadele, teenustele ja tarnijatele avatud riigihankeid ja erihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas võimaldab Süüria teise lepinguosalise kaupadele, teenustele ja tarnijatele vähemalt sama soodsa režiimi, kui ta võimaldab mistahes kolmanda riigi kaupadele, teenustele ja tarnijatele.

Riigihankelepinguga (GPA) kaetud riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas võimaldab ühendus viivitamata ja tingimusteta Süüria kaupadele, teenustele ja tarnijatele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui GPA osapoolte kaupadele, teenustele ja tarnijatele.

6. Lepinguosalised vaatavad regulaarselt üle hanketurgude tõhusa avamise ning alustavad hiljemalt kolme aasta pärast läbirääkimisi eesmärgiga laiendada VII lisas osutatud üksuste loetelu.

7. Käesolevas artiklis sätestatut ei tõlgendata:

kohustavana lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks;

takistavana lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks riigi julgeolekuks vältimatute või riigi kaitse-eesmärkideks vajalike riigihangete suhtes.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud vastavalt:

rahvusvahelisele kokkuleppele projekti ühiseks rakendamiseks või kasutamiseks lepinguosaliste poolt;

vägede paigutamisega seotud rahvusvahelistele kokkulepetele;

rahvusvahelise organisatsiooni teatavale menetluskorrale;

lepinguvälistele kokkulepetele või riigi abile ja riigihangetele abi- või koostööprogrammide raames.

Artikkel 68

Riigihangete läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused ja üldrakendatavad haldusotsused, sealhulgas standardsed lepingupunktid seoses käesoleva jaotisega hõlmatud riigihankega lisas VII nimetatud asjakohastes väljaannetes, sealhulgas ametlikult määratud elektroonilises meedias.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab samal viisil kõik kõnealuste meetmete muudatused.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastavad üksused tagavad asjaomaste riigihankemenetlustega loodud pakkumisvõimaluste tõhusa levitamise, varustades teise lepinguosalise tarnijaid kogu teabega, mis on vajalik kõnealuses hankes osalemiseks.

4. Riigihangete korraldamise teated peavad sisaldama VII lisas sätestatud teavet ning need tuleb avaldada õigeaegselt selliste vahendite kaudu, mis võimaldavad võimalikult laiaulatuslikku ja mittediskrimineerivat juurdepääsu lepinguosaliste huvitatud tarnijatele. Need vahendid on loetletud VII lisas.

Artikkel 69

Riigihanke tähtaeg

1. Kõik pakkumisi ja osalemistaotlusi vastuvõtvate üksuste poolt kehtestatud tähtajad peavad olema piisavad, et võimaldada teise lepinguosalise tarnijatel ja omamaistel tarnijatel pakkumisi ning vajaduse korral osalemistaotlusi või kvalifitseerimistaotlusi ette valmistada ja esitada. Nende tähtaegade määramisel võtavad üksused kooskõlas oma põhjendatud vajadustega arvesse selliseid tegureid nagu kavandatava hanke keerukus ja pakkumiste tavapärane edastamisaeg nii välis- kui ka kodumaalt.

2. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad üksused võtavad pakkumiste või osalemistaotluste vastuvõtmise või tarnijate nimekirja kvalifitseerumise viimase kuupäeva määramisel nõuetekohaselt arvesse avaldamisega seotud viivitusi.

3. Minimaalsed tähtajad pakkumiste vastuvõtmiseks on määratletud lisas VII.

Artikkel 70

Pakkumiste vaidlustamine

1. Iga lepinguosaline näeb ette mittediskrimineerivad, kiired, läbipaistvad ja tõhusad menetlused, mis võimaldavad pakkujatel esitada kaebusi käesoleva lepingu väidetavate rikkumiste kohta, mis toimuvad seoses hangetega, mille vastu nad tunnevad või on tundnud huvi.

2. Vaidlusi arutab erapooletu ja sõltumatu kontrolliorgan. Kontrolliorgan, mis ei ole kohus, peab kuuluma kohtu kontrolli alla või tal peavad olema kohtuga sarnased menetlustagatised.

Artikkel 71

Koostöö ja abi riigihangete osas

1. Lepinguosalised teevad koostööd riigihangete osas, vahetades kogemusi ja teavet parimate tegutsemisviiside ja reguleerivate raamistike osas.

2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd eesmärgiga saavutada riigihankesüsteemidest ja statistikast parem arusaamine ja parem juurdepääs nende vastavatele turgudele.

3. Tehnilist abi osutatakse põhjendatud taotluse alusel eelkõige üheskoos väljatöötatud koolitusprogrammide kaudu.

PEATÜKK 4

TEISED MAJANDUSKÜSIMUSED

Artikkel 72

Intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

1. Käesoleva artikli ja VI lisa sätete kohaselt võimaldavad ja tagavad pooled intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste[9] piisava ja tõhusa kaitse vastavalt kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS) ja maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisas IC sätestatud eeskirjadele, ning tõhusad vahendid nende õiguste kaitsmisel.

2. Pooled vaatavad käesoleva artikli ja VI lisa rakendamist regulaarselt läbi.

Artikkel 73

Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamismenetlused

1. Kohaldatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohastest standarditest, tehnilistest eeskirjadest ja vastavushindamismenetlustest tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas sätet, mille kohaselt „liikmed tagavad, et tehnilisi eeskirju ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele”.

2. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid soodustamaks, et Süüria kasutaks tööstustoodete puhul ning sertifitseerimismenetlustes ühenduse tehnilisi eeskirju ja Euroopa standardeid.

3. Lepinguosalised sõlmivad lõikes 2 sätestatud põhimõtete alusel sertifitseerimiste vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid, kui vajalikud tingimused on täidetud.

4. Koostöö eesmärk on aidata Süürial lähendada oma õigusakte ühenduse vastava valdkonna õigusaktidele.

V JAOTIS

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

I PEATÜKK

EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

Artikkel 74

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärk on lahendada lepinguosaliste vahelisi kaubandusvaidlusi võimalusel vastastikuse kokkuleppe teel.

Artikkel 75

Reguleerimisala

Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis on seotud jaotiste II–V tõlgendamise ja kohaldamisega, sealhulgas sellistel juhtudel, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meetmega rikutakse neid jaotisi, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti.

II PEATÜKK

VAIDLUSTE ÄRAHOIDMINE

KONSULTATSIOONID JA VAHENDAMINE

Artikkel 76

Konsulteerimised

1. Lepinguosalised püüavad lahendada jaotiste II–IV tõlgendamisega ja rakendamisega seotud erimeelsused ausameelsete konsulteerimiste teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2. Lepinguosaline palub teiselt lepinguosaliselt kirjalikult konsultatsiooni, saates kirja koopia kaubanduskomiteele ning näidates kirjas, kuidas meede kahjustab tema õigusi. Samuti tuleb viidata nende jaotiste vastavatele sätetele.

3. Konsultatsioone alustatakse 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, ning neid peetakse kostjariigi territooriumil, kui lepinguosalised ei lepi teisiti kokku. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 60 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Kogu konsulteerimiste käigus avaldatud informatsioon on konfidentsiaalne.

4. Kui konsultatsioone ei peeta lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul ning mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse kohta ei ole sõlmitud lepingut, võib hagev lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 78.

Artikkel 77

Vahendus

1. Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõuda, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada kaubanduskomitee poolt nimetatud vahendajat. Vahendustaotlus esitatakse kirjalikult ning peab sisaldama konsultatsioonide teemaks olnud meedet ning vastastikku kokku lepitud vahendustingimusi.

2. Kaubanduskomitee esimees nimetab 10 päeva jooksul alates vahendustaotluse saamisest vahendaja, kes loositakse artikli 79 lõikes 2 nimetatud isikute hulgast, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt 15 päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise ettepanekud ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitusi edasiste sammude kohta, mis on kooskõlas nende jaotistega, mille abil vaidlust võiks lahendada. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

3. Lõikes 2 nimetatud ajalisi piiranguid võib vastavalt olukorrale lepinguosaliste kokkuleppel muuta. Mõlemad pooled peavad kõigist muudatustest teavitama kirjalikult kaubanduskomiteed.

4. Juhul kui vahenduse tulemusena jõutakse mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, teavitavad mõlemad pooled sellest kirjalikult kaubanduskomiteed.

III PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMISMENETLUS

Artikkel 78

Vahekohtu moodustamise algatamine

1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artiklis 76 kirjeldatud konsultatsioonide käigus lahendada, või kui lepinguosalised kasutasid artiklis 77 kirjeldatud vahendust ning ei ole 15 päeva jooksul alates vahendaja arvamuse avaldamisest mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest teatanud, või kui lepinguosaline ei suuda täita vastastikku kokku lepitud lahendust, võib hagev lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist, esitades kirjaliku taotluse nii kostjale kui kaubanduskomiteele.

2. Hagev lepinguosaline näitab taotluses meetmed, mis tema meelest on nende jaotistega vastuolus ning viitab ka vastavatele sätetele.

Artikkel 79

Vahekohtunike nimetamine

1. Vahekohus koosneb kolmest liikmest.

2. Kaubanduskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline võib valida vahekohtunikeks viis isikut. Lepinguosalised lepivad kokku 5 isikus, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Kaubanduskomitee tagab, et nimekirja hoitakse alati nendele nõuetele vastavana.

3. Vahekohtunikel peavad olema eriteadmised või kogemused õiguse ja/või rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna, nad ei tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt[10] ega olla nendega seotud ning peavad järgima VIII lisas sätestatud tegevusjuhendit.

Artikkel 80

Vahekohtu koosseis

1. 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist kaubanduskomiteele peavad lepinguosalised vahekohtu koosseisu osas kokkuleppe saavutamiseks nõu. Juhul kui lepinguosalised ei jõua selle koosseisu osas kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline paluda kaubanduskomitee esimehel või komitee delegaadil valida kõik kolm liiget loosi teel, tõmmates kõigist kolmest nimekirja kategooriast (st kummagi lepinguosalise valitud vahekohtunike nimekirjad ja mõlema poole mittekodanikest koostatud ühine nimekiri). Juhul kui lepinguosalised jõuavad ühe või rohkema vahekohtu liikme osas kokkuleppele, valitakse ülejäänud liikmed loosi teel vastavatest nimekirjadest. Vahekohtusse kuulub alati kaks liiget, kes on kummagi lepinguosalise kodanikud, ja ühest liikmest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanik, viimane on ka vahekohtu esimees.

2. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal valitakse kolm vahekohtunikku.

3. Kui üks lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei vasta tegevusjuhendi nõuetele, peavad lepinguosalised nõu ning kui jõuavad vastavale kokkuleppele, vahetavad selle vahekohtuniku välja ning valivad uue vahekohtuniku vastavalt lõikele 4. Juhul kui lepinguosalise ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise osas kokkuleppele, antakse küsimus edasi vahekohtu esimehele[11], kelle otsus on lõplik.

4. Kui vahekohtunik ei saa istungil osaleda või kui ta vahetatakse vastavalt lõikele 3 välja, valitakse asendusliige 5 päeva jooksul vastavalt esialgse vahekohtuniku valimise menetlusele. Vahekohtu istungid peatatakse selle menetluse ajaks.

Artikkel 81

Töökord

1. Kaubanduskomitee rakendab vahekohtu istungite läbiviimisel lepinguosaliste vahel kokku lepitud ja käesolevale lepingule lisatud töökorda.

2. Vahekohtu istungid on vastavalt töökorrale avalikud, välja arvatud juhul, kui vahekohus otsustab enda algatusel või lepinguosaliste taotlusel teisiti.

Artikkel 82

Teave ja tehniline nõustamine

Lepinguosalise taotluse korral või omal initsiatiivil võib vahekohus saada teavet ja tehnilisi nõuandeid isikutelt ja organisatsioonidelt, keda ta peab asjakohaseks. Vahekohtul on vajadusel lisaks õigus küsida ekspertide arvamust. Sel viisil hangitud mis tahes teave tuleb avaldada mõlemale lepinguosalisele. Huvitatud lepinguosalistel on õigus esitada vahekohtutele amicus curiae kokkuvõtteid vastavalt töökorrale.

Artikkel 83

Kohaldatav seadus

Vahekohtud tõlgendavad käesolevate jaotiste sätteid kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavapäraste reeglitega, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga.

Artikkel 84

Vahekohtu otsus

1. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele 90 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus arvab, et sellest tähtajast ei suudeta kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult kaubanduskomiteed ja lepinguosalisi, näidates ära ka hilinemise põhjused. Mitte mingil juhul ei tohiks vahekohus seda teha hiljem kui 120 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2. Otsuses esitatakse faktilised leiud, käesoleva lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ning vahekohtu mis tahes leidude ja järelduste põhimotiiv.

3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas seoses kergestiriknevate kaupadega, teeb vahekohus kõik võimaliku, et anda oma otsus lepinguosalistele 75 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mitte mingil juhul ei tohiks vahekohus seda teha hiljem kui 100 päeva pärast seda kuupäeva. Vahekohus võib teha eelotsuse selle kohta, kas juhtum on kiireloomuline.

4. Kõik vahekohtu otsused, sealhulgas lõppotsus ja mis tahes eelotsused, võetakse vastu häälteenamusega.

5. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib oma kaebuse tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult vahekohtu esimeest, kaubanduskomiteed ja teist lepinguosalist mis tahes hetkel enne otsuse edastamist lepinguosalistele ja kaubanduskomiteele. Selline loobumine ei piira lepinguosalise õigust esitada uus kaebus samas asjas hilisemal ajahetkel.

6. Vahekohus võib mõlema lepinguosalise taotlusel igal ajal oma töö ajutiselt peatada ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. 12 kuu möödudes aeguvad vahekohtu moodustamise volitused, ilma et see piiraks kaebuse esitanud lepinguosalise õigust taotleda kunagi hiljem vahekohtu moodustamist samas asjas.

Artikkel 85

Otsuse täitmine

1. Lepinguosalised on kohustatud võtma vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid ning püüavad jõuda otsuse rakendamiseks vajalikus ajas kokkuleppele.

2. Hiljemalt 30 päeva jooksul pärast otsuse väljastamist lepinguosalistele teatab kostjaks olev osapool kaebuse esitanud osapoolele aja, mida ta vajab otsuse täitmiseks (edaspidi „mõistlik aeg”). Mõlemad lepinguosalised seavad endale eesmärgiks leppida kokku mõistlik aeg.

3. Juhul kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu otsuse täitmiseks vajaliku mõistliku aja suhtes kokkuleppele, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline kaubanduskomiteelt esialgse vahekohtu uuesti kokku kutsumist, et määrata mõistliku aja pikkus. Pärast kaubanduskomitee poolt kokku kutsumist teeb vahekohus otsuse 20 päeva jooksul pärast selle taasmoodustamist. Juhul kui esialgne vahekohus või mõned selle liikmed ei saa kokku tulla, kohaldatakse artiklis 80 kirjeldatud korda. Otsuse tegemiseks on sellisel juhul aega 20 päeva alates vahekohtu taasmoodustamisest.

4. Asjaomane lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ja kaubanduskomiteed enne mõistliku aja möödumist meetmetest, mida ta on vahekohtu otsuse täitmiseks vastu võtnud või kavatseb vastu võtta.

5. Juhul kui lepinguosaliste vahel tekib arvamuste lahknevus meetme vastavuse kohta nendele jaotistele ja lõikele 4, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kaubanduskomiteelt kirjalikult küsimuses otsuse tegemiseks esialgse vahekohtu kasutamist, näidates taotluses, kuidas meede on nende jaotistega vastuolus. Pärast kaubanduskomitee poolt kokku kutsumist teeb vahekohus otsuse 45 päeva jooksul alates selle taasmoodustamisest.

6. Juhul kui esialgne vahekohus või mõni selle liige ei saa uuesti kokku tulla, kohaldatakse artiklis 80 kirjeldatud menetlust. Otsuse tegemiseks on sellisel juhul aega 45 päeva alates vahekohtu taasmoodustamisest.

7. Juhul kui asjaomane lepinguosaline ei teavita rakendusmeetmetest enne mõistliku aja möödumist, peab kostjaks olev osapool kaebuse esitanud lepinguosalise nõudmisel esitama ajutise hüvituse pakkumise. Juhul kui lepinguosalised ei saavuta 30 päeva jooksul pärast mõistliku aja lõppu hüvituse osas kokkulepet, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus, sellest kaubanduskomiteed teavitades, peatada jaotistes II–V toodud soodustuste rakendamine võrdselt sellise tühistamise või vähendamise tasemega, mille on põhjustanud meede, mille kohta on leitud, et see rikub käesolevate jaotiste tingimusi. Teade edastatakse samaaegselt ka teisele lepinguosalisele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kümme päeva pärast teate esitamist rakendada peatamise, välja arvatud juhul, kui kostjaks olev osapool on taotlenud vahekohtu moodustamist vastavalt lõikele 8.

8. Kui kostjaks olev osapool leiab, et peatamise tase ei vasta meetme põhjustatud tühistamisele või vähendamisele, tuleb kaubanduskomisjonile esitada taotlus enne lõikes 7 nimetatud 10päevast tähtaega vahekohtu taaskokkukutsumiseks. Vahekohus teavitab kaubanduskomiteed soodustuste peatamise tasemest 30 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise taotluse esitamisest. Soodustusi ei peatata enne, kui vahekohus on oma otsuse teinud ning mis tahes peatamine peab vastama vahekohtu otsusele.

9. Soodustuste peatamine on ajutine ning seda kohaldatakse nii kaua, kuni meede, millega rikuti jaotisi II–V, on tühistatud või muudetud selliselt, et see on käesolevate jaotistega vastavuses, või kuni lepinguosalised on vaidluse suhtes kokkuleppele jõudnud. Kui kostjaks olev osapool leiab, et ta on otsuse täitmiseks vajalikud meetmed rakendanud, kuid soodustused on endiselt peatatud, võib pöörduda esialgse vahekohtu poole, kes teeb otsuse, kas selline peatamine tuleb lõpetada või seda muuta. Otsus tehakse 45 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse esitamisest vahekohtu taasmoodustamiseks.

10. Juhul kui esialgne vahekohus või mõni selle liige ei saa uuesti kokku tulla, kohaldatakse artiklis 80 kirjeldatud menetlust. Otsuse tegemiseks on sellisel juhul aega 45 päeva alates vahekohtu taasmoodustamisest.

11. Kõik käesolevas artiklis sätestatud otsused on lõplikud ja siduvad ning need tuleb muuta kättesaadavaks kaubanduskomiteele, kes avalikustab need juhul, kui kaubanduskomitee ei otsusta konsensuse teel teisiti.

12. Süüria Araabia Vabariigi liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ei välista miski käesolevas lepingus Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi lubatud soodustuste peatamist lepinguosalise poolt.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 86

1. Käesoleva jaotise alusel kehtestatud vahekohtumenetluse käigus ei käsitleta küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) aluslepingust tulenevate õiguste ja kohustustega.

2. Käesolevates jaotistes ette nähtud vaidluste lahendamismenetlus ei piira ühtki tegevust WTO raamistikus, sealhulgas vaidluste lahendamine. Siiski ei tohi lepinguosaline juhul, kui konkreetse meetme suhtes on algatatud vaidluse lahendamismenetlus kas käesoleva jaotise artikli 78 lõike 1 või WTO lepingu alusel, alustada sama meetme suhtes teist menetlust enne, kui esimene menetlus on lõppenud. Käesoleva lõike tähenduses loetakse vaidluse lahendamismenetlus WTO lepingu raames alustatuks alates lepinguosalise taotluse esitamisest vahekohtu moodustamiseks vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 6.

3. Kuni Süüria Araabia Vabariigi saamiseni Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks tõlgendab vahekohus käesoleva lepingu jaotiste II–V sätte eeldatavat rikkumist, mis sisaldab või viitab Maailma Kaubandusorganisatsiooni aluslepingu sättele, vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi vastavatele otsustele. Süüria Araabia Vabariigi liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peatavad vahekohtud menetlused, kui nad leiavad, et nad ei saa vaidlust lahendada ilma WTO sätet tõlgendamata, kui sellisele sättele viidatakse käesoleva lepingu jaotistes II–V. Sellisel menetluse peatamisel võib kumbki lepinguosaline taotleda vaidluse lahendamist WTO-s.

Artikkel 87

1. Kõik käesolevas jaotises kehtestatud tähtajad on antud kalendripäevades alates viidatavale tegevusele või asjaolule järgnevast päevast.

2. Kõiki käesolevas jaotises nimetatud tähtaegu võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 88

Käesolevas jaotises sätestatud menetluste raames esitatavad dokumendid, välja arvatud vahekohtu otsused, on konfidentsiaalsed.

Artikkel 89

Süüria Araabia Vabariigi kirjalikud ja suulised nõuded esitatakse araabia keeles, Euroopa Ühenduse nõuded mis tahes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

VI JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 90

Eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad intensiivistama majanduskoostööd vastastikuste huvide ja käesoleva lepingu üldiste eesmärkide kohaselt.

2. Majanduskoostöö eesmärk on toetada Süüria enda jõupingutusi püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks.

Artikkel 91

Reguleerimisala

1. Koostöös keskendutakse peamiselt sektoritele, mis kannatavad siseraskuste all või mida mõjutab Süüria majanduse üldine liberaliseerimine ning eelkõige Süüria ning ühenduse vahelise kaubanduse liberaliseerimine.

2. Koostöös keskendutakse peamiselt valdkondadele, mis võivad lähendada ühenduse ja Süüria majandust, eelkõige neile, mis aitavad kaasa püsiva kasvu ja tööhõive saavutamisele.

3. Lepinguosalised edendavad Süüria ja teiste piirkonna riikide majanduskoostööd.

4. Eri sektorite majanduskoostöö elluviimisel võetakse arvesse keskkonnakaitset ja ökoloogilise tasakaalu säilitamist, mis on nende sektorite seisukohast oluline, sealjuures arvestatakse ka lepinguosaliste majandus- ja sotsiaalarengu taset.

5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et hõlmavad majanduskoostööga muid sektoreid, mis ei ole käesoleva jaotise sätetega reguleeritud.

Artikkel 92

Meetodid ja üksikasjalikud eeskirjad

Majanduskoostööd tehakse eelkõige järgmiste tegevuste kaudu:

a) kahe lepinguosalise korrapärane kõiki makromajanduspoliitika aspekte hõlmav majandusdialoog;

b) korrapärane teabe ja ideede vahetus igas koostöösektoris, kaasa arvatud ametnike ja ekspertide kohtumised;

c) nõuannete, teadmiste ja koolituse edasiandmine;

d) ühistegevus, nagu seminarid ja õpikojad;

e) tehniline, haldus- ja õigusloomeabi;

f) ühisettevõtete soodustamine; teadusuuringute tulemuste kasutamine tehnoloogilistes rakendustes, innovatiivsetes lahendustes ja arengus.

Artikkel 93

Piirkondlik koostöö

Piirkondliku koostöö edendamiseks toetavad lepinguosalised toiminguid, millel on piirkondlik mõju või mis ühendavad piirkonna teisi riike.

Sellised toimingud võivad hõlmata järgmist:

a) piirkonnasisese kaubanduse soodustamine;

b) investeeringud;

c) keskkonnaküsimused;

d) majandusliku infrastruktuuri väljatöötamine;

e) teaduslikud ja tehnoloogilised uuringud;

f) kultuuriga seotud küsimused;

g) tolliga seotud küsimused;

h) infotehnoloogia;

i) veeküsimused, sealhulgas niisutamine;

j) kohalike haldusasutuste vaheline detsentraliseeritud koostöö;

k) tervishoid.

Artikkel 94

Haridus ja koolitus

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et teha kindlaks ja rakendada kõige tõhusamaid meetmeid, et parandada märkimisväärselt hariduse ja kutsehariduse olukorda Süürias, eelkõige seoses avaliku ja erasektori ettevõtetega, kaubandusega seotud teenustega, avaliku haldusega ja ametiasutustega, tehniliste asutuste, standardiseerimis- ja sertifitseerimisasutuste ja teiste asjakohaste organisatsioonidega. Seoses sellega pööratakse erilist tähelepanu tööstuse restruktureerimisega seotud kutseõppele.

Koostöö soodustab ka ühenduse ja Süüria eriasutuste vaheliste sidemete loomist ning edendab teabe ja kogemuste vahetust ning tehniliste ressursside ühist kasutamist.

Artikkel 95

Teadus- ja tehnikakoostöö

Koostöö eesmärk on:

a) soodustada püsisidemete loomist lepinguosaliste teadus- ja tehnoloogiaringkondade vahel eelkõige järgmiste toimingute abil:

pakkuda Süüriale juurdepääsu ühenduse teadus- ja arendusprogrammidele kooskõlas kolmandate riikide osalust reguleerivate olemasolevate sätetega;

Süüria osalemine detsentraliseeritud koostöö võrgustikes;

koolituse edendamine teadus- ja arendussektoris.

b) Süüria teadus- ja rakendusteadus- ning arenguvõimaluste suurendamine inimressursi võimekuse suurendamise ning teadus-, tehnilise ja materiaalse abi osutamisega uurimisasutustele.

c) tehnoloogiliste uuenduste toetamine, uute tehnoloogiate edastamine ja oskuste levitamine, eelkõige keskkonnasõbralike meetodite edendamise ja Süüria tööstusalase võimekuse kiirendamise eesmärgil.

Artikkel 96

Keskkond

1. Koostöö eesmärk on vältida keskkonnaseisundi halvenemist, parandada selle kvaliteeti, ohjeldada saastamist, kaitsta inimtervist ja kasutada loodusvarasid mõistlikult, et tagada jätkusuutlik areng.

2. Koostöö, mis edendab ka piirkondlikke keskkonnaprojekte, keskendub eelkõige järgmiste õigusaktide, sealhulgas ÜRO lepingute harmoniseerimisega seotud valdkondadele:

a) kõrbestumise vastu võitlemine;

b) bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine;

c) integreeritud veeressursside majandamine, sealhulgas niisutamine ning pinna- ja põhjavee saastumise või sooldumise ohjeldamine;

d) taastuvate energiaallikate kasutamine;

e) puhta tootmise edendamine ja tööstustegevuse tõttu tekkivate keskkonnamõjude ja ohutusriskide ennetamine;

f) kaubandus ja keskkond;

g) õhukvaliteedi kontrollimine;

h) meresaaste ennetamine ja kontrollimine;

i) jäätmemajandus;

j) põllumajanduse mõju pinnase ja vee omadustele;

k) keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus;

l) kõrgetasemeliste keskkonnajuhtimis-, -otsustus-, -seire- ja -järelevalvemeetodite kasutamine, sealhulgas keskkonnateabesüsteemide (EIS) kasutamine ja keskkonnamõju hindamine (EIA);

m) keskkonnakriiside juhtimine;

n) kliimamuutustega kohanemine.

Artikkel 97

Tööstuskoostöö

Koostöö edendab ja tugevdab eelkõige:

a) tööstuskoostööd ühenduse ja Süüria ettevõtjate vahel, sealhulgas Süüria pääsu nii ettevõtjate vastastikuseks lähendamiseks kui ka hajutatud koostööks loodud ühenduse võrkudesse;

b) Süüria tööstuse, sealhulgas vastavate valdkondade, nt standardite, kvaliteedi kindlustamise ja tööstusdisaini infrastruktuuri ja tugiasutuste moderniseerimist ja ümberstruktureerimist;

c) eraettevõtluse arengut soosiva keskkonna loomist ja toetamist, et stimuleerida tööstustoodangu kasvu ja mitmekesistamist, pidades silmas jätkusuutlikku arengut;

d) koostööd ühenduse ja Süüria väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel;

e) uuendusi, teadus- ja arendustegevust ning tehnoloogia ja toodete omandamist Süüria majandusarengu kiirendamiseks;

f) Süüria tööstustoodangu mitmekesistamist;

g) inimressursside suurendamist;

h) investeerimissummade hõlpsamat kättesaadavust;

i) uuenduste soodustamist;

j) teabe abiteenuste arendamist;

k) või mis tahes muud poolte vahel kokku lepitud koostöövaldkonda.

Artikkel 98

Investeeringud ja investeeringute edendamine

Koostöö eesmärgiks on Süürias investeeringute jaoks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine. See tähendab eriti järgmiste valdkondade arendamist:

a) ühtlustatud ja lihtsustatud halduskord; ühisinvesteeringuvahendid, eelkõige mõlema lepinguosalise väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse investeerimiseks; infokanalid ja investeerimisvõimaluste kindlakstegemise vahendid;

b) osapoolte vahelisi investeeringuid soodustava õiguskeskkonna loomine, vajaduse korral liikmesriigi ja Süüria vaheliste investeeringukaitselepingute sõlmimise ja topeltmaksustamist ärahoidvate lepingute sõlmimise teel;

c) juurdepääs kapitaliturgudele tootlike investeeringute rahastamiseks Süürias;

d) Süüria ja ühenduse äriühingute ühisettevõtted.

Artikkel 99

Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamismenetlused

Käesolevas valdkonnas on koostöö eesmärk eelkõige:

a) suurendada ühenduse eeskirjade kohaldamist tehniliste eeskirjade, metroloogia, akrediteerimise, standardimise ja vastavushindamise valdkonnas;

b) Süüria laborite ja vastavushindamise asutuste arendamine eesmärgiga sõlmida õigel ajal ja võimaluste piires vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingud;

c) standardimis- ja kvaliteedistruktuuride ja -asutuste arendamine Süürias.

Artikkel 100

Intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

Koostöö intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste valdkonnas laieneb taotluse korral ja kokku lepitud tingimustel muuhulgas järgmistele valdkondadele:

a) intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ja järgimise alane õigusloome;

b) õiguste valdajatel selliste õiguste kuritarvitamise ja konkurentidel nende õiguste rikkumise takistamine;

c) võltsimise ja piraatluse vastase võitlusega tegelevate riiklike organisatsioonide loomine ja tugevdamine, kaasa arvatud töötajate koolitamine, teadlikkuse tõstmine ja teadmistel põhineva võimekuse loomisega seotud tegevused, mille eesmärgiks on tugevdada Süüria võimet rakendada intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õiguse kaitset.

Artikkel 101

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et ühtlustada oma standardeid ja eeskirju, eelkõige selleks, et:

a) tugevdada ja restruktureerida Süüria rahandussektorit;

b) arendada panganduse, kindlustuse ja teiste Süüria finantssektorite raamatupidamis-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme.

Artikkel 102

Põllumajandus ja kalandus

1. Lepinguosalised keskenduvad koostöös järgmisele:

a) selliste tegevuspõhimõtete toetamine, mida nad rakendavad toodangu mitmekesistamiseks;

b) erasektori arengu soodustamine toidusõltuvuse vähendamiseks;

c) keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamine;

d) kalavarude säilitamine ja ratsionaalne juhtimine;

e) vabatahtlike suhete tihendamine ühenduses ja Süürias majandusharusid ja elukutseid esindavate ettevõtjate, ühenduste ja organisatsioonide vahel;

f) erainvesteeringute toetamine ja edendamine;

g) tehniline abi ja koolitus;

h) agronoomiauuringud, uute tehnoloogiate kasutamine;

i) koostöö fütosanitaar- ja veterinaarstandardite osas;

j) infrastruktuuride ja jaotuse moderniseerimine;

k) maapiirkondade ühtlane arendamine, sealhulgas põhiteenuste parandamine ja sellega seotud majandustegevuse arendamine;

l) koostöö maapiirkondade vahel, maapiirkondade arenguga seotud kogemuste ja oskusteabe vahetus;

m) või mis tahes muu lepinguosaliste vahel kokku lepitud koostöövaldkond.

2. Koostöö võib toimuda nt oskusteabe vahendamise, ühisettevõtete loomise või koolitusprogrammide vormis.

Artikkel 103

Vedu

Koostöö ja tehniline abi keskendub eelkõige järgmistele valdkondadele:

a) Euroopa ja Vahemere piirkonna transpordivõrgustiku arendamisega, eriti ühendustega seotud üld- ja regionaalset huvi pakkuvate raudtee, sadamate ja lennujaamade infrastruktuuride restruktureerimine ja moderniseerimine jätkusuutlikku arengut silmas pidades;

b) ühenduses valitsevatele tegevusstandarditele vastavate standardite loomine ja tagamine;

c) tehniliste seadmete täiendamine, et need vastaksid ühenduse kõigi transpordiliikide, konteinervedude ja ümberlaadimise standarditele;

d) transiidinõuete järkjärguline lihtsustamine;

e) lennujaamade, raudteejaamade ja lennujuhtimiskeskuste korralduse parandamine, sealhulgas asjaomaste siseriiklike asutuste koostöö parandamine

f) laevandusohutuse suurendamine ja meresaaste, eriti süsivesinike meretranspordiga seotud saaste ennetamine, ning mereohutusega seotud meetmete rakendamine;

g) linnatranspordi arendamine.

Artikkel 104

Infoühiskond ja elektrooniline side

Koostöös keskendutakse järgmisele:

a) dialoogi arendamine infoühiskonna eri aspektide, kaasa arvatud e-strateegia aspektide ja elektroonilise side poliitika ja reguleerimise üle;

b) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimine, vastavustestimine ja sertifitseerimine;

c) Euroopa Liidu ja Süüria võrkude ja teenuste ühendamine ja koostalitlusvõime;

d) raadiosideskaala planeerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada Euroopa-Vahemere piirkonnas koordineeritud ja efektiivne raadioside kasutamine;

e) uute info- ja sidetehnoloogiate, kaasa arvatud satelliittehnoloogia ja infoteenuste levitamine;

f) teadus-, tehnilise arengu ja ühisprojektide edendamine või tööstusrakendused elektroonilises sides ja infoühiskonnas;

g) Süüria organitele võimaluse andmine osaleda neile mõeldud asjaomaste valdkondade pilootprojektides ja Euroopa programmides.

Artikkel 105

Energia

Koostöö ja tehniline abi keskendub eelkõige järgmistele valdkondadele:

a) uute gaasi- ja elektriühenduste arendamine eesmärgiga parandada tarnete kindlust Mashreqi regioonis ning Euroopa-Vahemere piirkonna energiavõrkude edasine arendamine;

b) energia infrastruktuuride ja ülekandevõrkude, sealhulgas maa-aluste õli- ja gaasihoidlate ohutuse ja turvalisuse suurendamine;

koostöö naftavarude tootmise arendamise valdkonnas;

tehnoloogiaalane koostöö rafineerimissektoris ja naftatoodete kvaliteedinormide harmoniseerimine;

c) energiaturgude avamine ja tõhusate reguleerivate raamistike arendamine, kaasa arvatud eristamine ja sõltumatud reguleerivad organid, eesmärgiga tagada hästitoimiv turg ja kulusid kajastav energiahinna kujundamine;

d) tehnoloogiline koostöö rahvusvaheliste standardite ja menetluste valdkonnas, energiapoliitika analüüs, energiabilansid, energeetikaandmete kogumine ja juhtimine;

e) taastuva energia ja piirkonnale omaste energiaallikate edendamine ning energia säästmise ja energia tõhustamise meetmete edendamine, eriti ehituse ja transpordisektoris;

f) koostöö uuendatud energiatootmise, -ülekande- ja -jaotustehnoloogiate valdkonnas, et vähendada tehnilisi kadusid ja suurendada efektiivsust.

Vajadusel näevad osapooled ette üksikasjalikuma energeetikasektoris tehtava koostöö raamistiku.

Artikkel 106

Turism

Käesolevas valdkonnas on koostööalased prioriteedid järgmised:

a) turismitööstusega seotud teadmiste parandamine ja turismi mõjutava poliitika suurema järjepidevuse tagamine;

b) koostöö edendamine naaberriikide piirkondade ja linnade vahel;

c) turistidele pakutava teabe kvaliteedi tõstmine ja nende huvide kaitsmine;

d) kultuuripärandi tähtsuse esiletoomine turisminduses;

e) turismi ja keskkonna vastastikuse säästva koostoime tagamine;

f) turismi konkurentsivõimelisuse tõstmine eelkõige hotellide juhtimises suurema professionaalsuse toetamise kaudu;

g) teabe vahetamine turismi kavandatava arengu ja turismialaste turundusettevõtmiste, esitluste, näituste, kohtumiste ja väljaannete kohta.

Artikkel 107

Toll

1. Lepinguosalised edendavad ja toetavad koostööd nende tolliteenistuste vahel, et tagada artiklis 36 sätestatud eesmärkide saavutamine, eelkõige tollimenetluste lihtsustumine ja seadusliku kaubanduse toetamine, säilitades tõhusa kontrollivõime.

2. Ilma käesoleva lepinguga loodud koostööd piiramata, osutatakse haldusasutuste vahelist vastastikust abi tolliküsimustes vastavalt protokollile 7: Haldusasutuste vaheline vastastikune abi tolliküsimustes.

3. Koostöö toob muuhulgas kaasa:

a) tehnilise abi osutamise, sealhulgas vajadusel seminaride organiseerimine ja praktikantide vahetus;

b) parima kasutusviisi arendamine ja jagamine; ning

c) tolliküsimuste parandamine ja lihtsustamine turule juurdepääsu, päritolueeskirjade ja nendega seotud küsimuste osas.

Artikkel 108

Statistikaalane koostöö

Käesolevas valdkonnas on koostöö peamine eesmärk meetodite ühtlustamine, et luua usaldusväärne statistika haldamise baas kaubandust, elanikkonda, migratsiooni ja üldiselt kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondi käsitlevatest statistilistest andmetest, mis sobivad statistika koostamiseks.

VII JAOTIS

SOTSIAAL- JA KULTUURIKOOSTÖÖ

PEATÜKK 1

SOTSIAALDIALOOG

Artikkel 109

1. Lepinguosalised alustavad vastastikust huvi pakkuvates sotsiaalsetes küsimustes korrapärast dialoogi.

2. Dialoogi käigus püütakse leida viise ja vahendeid, et teha täiendavaid edusamme töötajate liikumise ning vastuvõtjariikide territooriumil seaduslikult elavate Süüria ja Euroopa Liidu kodanike võrdse kohtlemise ning sotsiaalse integreerimise valdkonnas.

3. Dialoogi käigus keskendutakse probleemidele, mis on seotud järgmistega:

a) võõrkogukondade elu- ja töötingimused;

b) ränne;

c) Süüria ja ühenduse kodanike võrdset kohtlemist käsitlevad projektid ja programmid, kultuuri ja tsivilisatsiooni vastastikune tundmaõppimine, sallivuse suurendamine ja diskrimineerimise kõrvaldamine.

PEATÜKK 2

SOTSIAALKOOSTÖÖ MEETMED

Artikkel 110

1. Lepinguosalised kinnitavad koos majanduse arenguga toimuva sotsiaalse arengu tähtsust. Nad asetavad eelisjärjekorda eelkõige sotsiaalsete põhiõiguste austamise.

2. Lepinguosaliste parema koostöö tagamiseks sotsiaalvaldkonnas nähakse ette meetmed ja kavad lepinguosalistele huvi pakkuvates valdkondades.

Eelistatakse järgmiseid tegevusi:

a) migratsiooniga seotud surve vähendamine kõrge migratsiooniastmega piirkondades töökohtade loomise ja koolituse pakkumise kaudu;

b) kodumaale tagasi saadetud ebaseaduslike immigrantide reintegreerimine;

c) naiste rolli suurendamine sotsiaalses ja majanduslikus arengus;

d) Süüria pereplaneerimis- ning ema ja lapse kaitse kavade arendamine ja edendamine;

e) sotsiaalkaitsesüsteemi parandamine;

f) ravikindlustussüsteemi arendamine;

g) elutingimuste parandamine ebasoodsamatel, tiheda asustusega aladel;

h) liikmesriikides elavate Süüria ja Euroopa noorte ühisrühmade vahetusprogrammide rakendamine ja rahastamine, et edendada kultuuride vastastikust tundmaõppimist ja soodustada sallivust.

Artikkel 111

Koostööprojekte võib koordineerida koos liikmesriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 112

Enne käesoleva lepingu jõustumisele järgneva esimese aasta lõppu moodustab assotsiatsiooninõukogu töörühma. Töörühma ülesanne on hinnata korrapäraselt 1. ja 2. peatüki sätete rakendamist.

PEATÜKK 3

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 113

1. Vastastikuse tundmise ja arusaamise edendamiseks ning võttes arvesse juba väljatöötatud projekte, kohustuvad lepinguosalised teineteise kultuurist lugu pidades tugevdama kestva kultuuridialoogi eeldusi ja soodustama pidevat omavahelist kultuurikoostööd kõikides tegevusvaldkondades.

2. Lepinguosalised pööravad koostööprojektide ja -kavade kindlaksmääramisel ning ühismeetmete võtmisel eelkõige tähelepanu noortele, kirjalikele ning audiovisuaalsetele väljendus- ja sidevahenditele ning kultuuripärandi kaitsele, taastamisele ja säilitamisele ning kultuuri levitamisele.

3. Lepinguosalised otsivad võimalusi Süüria osaluse suurendamiseks ühenduse selle valdkonna algatustes.

4. Lepinguosalised edendavad vastastikku kasulikku tegevust informatsiooni ja side alal.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ ÕIGUSE JA RÄNDE VALDKONNAS NING ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTU VÕITLEMISE VALDKONNAS

Artikkel 114

Õigusinstitutsioonide ja -normide tugevdamine

Tehes koostööd käesoleva jaotise alla kuuluvates valdkondades, peavad lepinguosalised eriti tähtsaks õigusnormide ja -institutsioonide tugevdamist kõikidel tasanditel haldussfääris üldiselt ning eelkõige õiguskaitse ja kohtusüsteemi vallas.

Kohtualases koostöös keskendutakse eelkõige kohtuorganite iseseisvusele, nende mõjususe parandamisele ja juristide koolitusele.

Artikkel 115

Rändealane koostöö

1. Lepinguosalised kinnitavad nende territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust. Eesmärgiga suurendada nendevahelist koostööd alustavad lepinguosalised laiaulatuslikku dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas illegaalne ränne, inimsmugeldamine ja -kaubandus, rändeküsimuste kajastamine sisserändajate päritoluriigi majandus- ja sotsiaalarengu strateegiates.

2. Koostöö põhineb lepinguosaliste vastastikuse nõustamise käigus läbi viidud vajaduste analüüsil ning seda viiakse ellu kooskõlas ühenduse, liikmesriikide ja Süüria vastavate kehtivate õigusaktidega. Koostöö keskendub eelkõige järgmistele valdkondadele:

a) rände algpõhjused;

b) vastu võetud isikute õigused ja seisund, seaduslikult riigis elavate mittekodanike õiglane kohtlemine, haridus ja koolitus, ning rassismi ja ksenofoobia vastased meetmed;

c) vastastikku huvi pakkuvad küsimused viisavaldkonnas;

d) piirikontrolli valdkonna organisatsioon, koolitus, parimad kasutusviisid ja muud tegevuslikud meetmed ning vajaduse korral varustus, olles teadlik selle võimalikust kahesest kasutamisest;

e) tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine illegaalse rände, sisserändajate smugeldamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

f) riiklike õigusaktide ja praktikate väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelist kaitset vajavate isikute suhtes, eesmärgiga täita kehtivaid rahvusvahelisi õigusakte;

g) illegaalsete elanike humaansetes ja väärikates tingimustes tagasisaatmine, sealhulgas nende vabatahtliku tagasimineku soodustamine ning selliste isikute tagasilubamine vastavalt paragrahvile 3.

3. Illegaalse sisserände vältimise ja kontrollimise alase koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku lubada oma illegaalseid sisserändajaid tagasi. Selleks:

võtab Süüria liikmesriigi nõudmise korral pärast vajalike identifitseerimismenetluste läbiviimist ilma täiendavate formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult;

võtavad Euroopa Liidu liikmesriigid Süüria nõudmise korral pärast vajalike identifitseerimismenetluste läbiviimist ilma täiendavate formaalsusteta tagasi kõik oma kodanikud, kes viibivad Süüria territooriumil ebaseaduslikult.

Euroopa Liidu liikmesriigid ja Süüria annavad enda kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja lubavad neil kasutada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke haldusvõimalusi.

Lepinguosalised lepivad kokku, et sõlmivad nõudmise korral võimalikult kiiresti lepingu, millega reguleeritakse tagasivõtmise, sealhulgas teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise erikohustusi.

Artikkel 116

Rahapesu

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha igakülgseid jõupingutusi ja koostööd, et vältida enda rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel ja eelkõige ebaseaduslike narkootikumide ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegevusest saadud raha pesuks.

2. Koostöö selles vallas võib hõlmata haldus- ja tehnilist abi, et edendada rahapesu tõkestamise eesmärgil selliste normide rakendamist ja vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas rahapesuvastane töökond (FATF).

Artikkel 117

Ebaseaduslike narkootikumide vastane koostöö

1. Lepinguosalised teevad koostööd enda volituste ja pädevuse piires, et tagada tasakaalustatud ja ühtne lähenemine läbi pädevate asutuste tõhusa koordineerimise tervise, õiguse ja siseasjade valdkonnas eesmärgiga vähendada ebaseaduslike narkootikumide levitamist, nendega kauplemist ja nõudmist nende järele ning saavutada tõhusam kontroll keemiliste lähteainete ebaseadusliku kaubanduse üle.

2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud koostöövahendid. Tegevus põhineb ühiselt kokku lepitud põhimõtetel, mis on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste konventsioonidega, ÜRO Üldassamblee poliitilise deklaratsiooni ja narkootikumide nõudluse vähendamise erideklaratsiooniga, mis võeti vastu ÜRO Üldassamblee eriistungil 1998. aastal.

3. Pooltevaheline koostöö sisaldab tehnilist ja haldusabi eelkõige järgmistes valdkondades: riiklike õigusaktide ja poliitikate väljatöötamine; riiklike institutsioonide ja teabekeskuste loomine; personali koolitus; narkootikumide alane teadustöö; illegaalsete narkootikumide ja psühhotroopsete ainete valmistamiseks kasutatavate lähteainete mitmekesistumise tõkestamine. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha koostööd ka muudes valdkondades.

Artikkel 118

Organiseeritud kuritegevuse alane koostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja sellega võitlemise osas, eelkõige järgmistes valdkondades: inimkaubandus; dokumentide võltsimine; seksuaalsetel eesmärkidel ärakasutamine; korruptsioon; rahaliste vahendite võltsimine; keelatud, võltsitud või piraattoodete ebaseaduslik kaubandus ja ebaseaduslikud tehingud teatud tööstusjäätmete ja radioaktiivse materjaliga; tulirelvade ja lõhkeainete kaubandus; arvutikuritegevus; varastatud autod.

2. Lepinguosalised teevad tihedat koostööd asjakohaste mehhanismide ja standardite väljatöötamisel.

3. Tehniline ja halduskoostöö selles valdkonnas sisaldab kuritegevuse vastu võitlemisega või selle tõkestamisega tegelevate asutuste ja struktuuride koolitamist ja tugevdamist ning meetmete väljatöötamist kuritegevuse tõkestamiseks.

IX JAOTIS

TERRORISMIVASTANE KOOSTÖÖ

Artikkel 119

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd terrorismi tõkestamise ja vähendamise valdkonnas kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusaktidega. Seda teevad nad eelkõige:

1. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 ning muude asjakohaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja instrumentide täieliku rakendamise raamistikus;

2. vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega;

3. vahetades arvamusi terrorismi vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnika ja koolituse osas, ning vahetades kogemusi terrorismi tõkestamise osas.

X JAOTIS

RAHANDUSALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 120

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ja Süüria toetamiseks uue raamistiku täielikuks kasutamiseks vajalike reformide elluviimisel tehakse Süüriaga rahandusalast koostööd vastavalt ühenduse asjaomaste finantsmenetlustele ja ressurssidele.

Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste menetluste osas, kasutades kõige asjakohasemaid vahendeid.

Lisaks käesoleva lepingu V ja VIII jaotisega hõlmatud valdkondadele tehakse finantskoostööd eelkõige järgmistes valdkondades :

a) majanduse ja halduse ajakohastamiseks ettenähtud reformide edendamine;

b) majanduse infrastruktuuri ajakohastamine;

c) erainvesteeringute ja töökohtade loomise soodustamine;

d) reageerimine vabakaubanduspiirkonna astmelisest rajamisest Süüriale põhjustatud majandusliku mõju tagajärgedele, eelkõige moderniseerides tööstust ja muutes selle struktuuri;

e) sotsiaalsektoris rakendatava poliitikaga kaasnevad meetmed.

Artikkel 121

Vahemere riikide ümberkorralduskavade toetamiseks ettenähtud ühenduse rahastamisvahendite raames ja koostöös Süüria asutuste ning muude toetajate, eriti rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, uurib ühendus sobivaid võimalusi, et toetada Süüria poolt teostatavat ümberkorralduspoliitikat, mille eesmärk on taastada finantstasakaal kõikides tähtsates aspektides ning luua majanduskasvu toetav ja samal ajal sotsiaalset heaolu suurendav majanduskeskkond.

Artikkel 122

Koordineeritud lähenemisviisi kasutuselevõtmise tagamiseks erandlike makromajanduslike ja rahandusprobleemide puhul, mis võivad tekkida käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel, peavad lepinguosalised V jaotises ettenähtud korrapärast majandusdialoogi, et pöörata erilist tähelepanu kaubanduse ja finantsvoogude kontrollimisele ühenduse ja Süüria vahelistes suhetes.

XI JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 123

Käesolevaga asutatakse assotsiatsiooninõukogu, kes tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas ja alati vajaduse korral oma esimehe algatusel ning kooskõlas oma töökorras sätestatud tingimustega.

Assotsiatsiooninõukogu vaatab läbi käesoleva lepingu rakendamises ning Süüria reformi- ja arengusaavutuste toetamiseks tehtava koostöö edusammud. Assotsiatsiooninõukogu vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 124

1. Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Süüria valitsuse liikmed.

2. Assotsiatsiooninõukogu liikmeid võib esindada nõukogu töökorras sätestatud tingimustel.

3. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma töökorra.

4. Koostöönõukogu eesistujaks on nõukogu töökorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Süüria valitsuse liige.

Artikkel 125

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsiatsiooninõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel.

2. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning nad võtavad vajalikke meetmeid nende otsuste rakendamiseks. Assotsiatsiooninõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi.

3. Ta koostab oma otsused ja soovitused kahe lepinguosalise kokkuleppel.

Artikkel 126

1. Nõukogu volituste kohaselt moodustatakse assotsiatsioonikomitee, kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest.

2. Assotsiatsiooninõukogu võib anda oma volitused osaliselt või täielikult edasi assotsiatsioonikomiteele.

Artikkel 127

1. Assotsiatsioonikomitee tuleb kokku ametnike tasandil ja sinna kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Süüria valitsuse esindajad.

2. Assotsiatsioonikomitee kehtestab oma töökorra.

3. Assotsiatsioonikomitee eesistuja on vaheldumisi Euroopa Komisjoni ja Süüria Valitsuse liige.

Artikkel 128

1. Assotsiatsioonikomiteel on volitused teha otsuseid käesoleva lepingu haldamise kohta ning nõukogu poolt temale delegeeritud valdkondades.

2. Ta koostab oma otsused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel. Need otsused on lepinguosalistele kohustuslikud ja nad võtavad nende täitmiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 129

Assotsiatsiooninõukogu moodustab lepingu rakendamiseks vajalikud töörühmad ja organid ning moodustab hiljemalt 6 kuu jooksul pärast jaotiste II–V rakendamist V jaotise II peatüki artiklis 76 nimetatud organi.

Artikkel 130

Assotsiatsiooninõukogu võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja Süüria Rahvusassamblee vahelist koostööd ja kontakte.

Artikkel 131

Kumbki lepinguosaline võib suunata assotsiatsiooninõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega, välja arvatud V jaotisega reguleeritud küsimused, mis on seotud kaubandusvaidluste lahendamisega jaotiste II–IV raames.

Artikkel 132

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid:

a) mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 133

Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a) ei tohi meetmed, mida Süüria rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel;

b) ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Süüria suhtes, põhjustada diskrimineerimist Süüria kodanike ega Süüria äriühingute vahel.

Artikkel 134

Käesoleva lepingu sätetel ei ole järgmisi mõjusid:

a) kummagi lepinguosalise poolt antud maksusoodustuse laiendamine rahvusvahelistele lepingutele või kokkulepetele, millega ta on seotud;

b) kummagi lepinguosalise poolt pettuse või maksudest kõrvalehoidmise vältimisele suunatud meetmete vastuvõtmise või kohaldamise takistamine;

c) kummagi lepinguosalise õiguse piiramine kohaldada oma maksualaste õigusaktide sätteid maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 135

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu täitmist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata assotsiatsiooninõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid nimetatud organis.

Artikkel 136

Õigusaktide ühtlustamine

Lepinguosalised annavad endast parima käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike õigusaktide ühtlustamisel.

Artikkel 137

Protokollid 1 kuni 8 ja lisad I kuni VIII on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Deklaratsioonid ja kirjavahetus on esitatud lõppaktis, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 138

Käesoleva lepingu kohaldamisel on „lepinguosalisteks” ühelt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Süüria.

Artikkel 139

Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise päevast.

Artikkel 140

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepinguid nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Süüria territooriumi suhtes.

Artikkel 141

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris araabia, bulgaaria, hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, soome ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 142

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, millal lepinguosalised teatavad teineteisele, et käesolevas lõikes nimetatud menetlused on lõpule viidud.

2. Jõustumisel asendab käesolev leping Euroopa Majandusühenduse ja Süüria vahelise lepingu ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Süüria vahelise lepingu, millele kirjutati alla Brüsselis 18. jaanuaril 1977.

Artikkel 143

Ajutine rakendamine

1. Hoolimata artiklist 142 kohustuvad ühendus ja Süüria rakendama artiklit 2, artikleid 7 kuni 42 (II jaotis: Kaupade vaba liikumine), artikleid 61 ja 63 (Maksed ja kapitali liikumine), artikleid 64 kuni 73 (Konkurents, Riigihanked, ja Muud majandusküsimused), artikleid 74 kuni 89 (V jaotis: Vaidluste lahendamine), artiklit 97 (Tööstuskoostöö), artiklit 99 (Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamismenetlused), artiklit 100 (Intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õigused), artiklit 101 (Finantsteenused), artiklit 102 (Põllumajandus ja kalandus), artiklit 107 (Toll), artiklit 120, artikleid 132 kuni 138, ja artikleid 140 ja 141 (XI jaotis: Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted) kolmanda kuu esimesest päevast alates sellest, kui ühendus ja Süüria on teineteisele teatanud selleks vajalike meetmete läbiviimisest. Teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile, kes võtab käesoleva lepingu hoiule.

2. Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel 18. jaanuaril 1977 allkirjastatud lepingu alusel moodustatud koostöönõukogu täidab oma ülesandeid mutatis mutandis alusel kuni assotsieerumislepingu XI jaotises sätestatud assotsiatsioonikomitee loomiseni.

Ülalnimetatud artiklite ajutisel kohaldamisel tõlgendatakse „assotsiatsiooninõukogu“ ja „assotsiatsioonikomiteed“ koostöönõukogu ja selle loodud komiteedena.

3. Kui lepinguosalised rakendavad vastavalt lõikele 1 käesoleva lepingu mis tahes sätet enne selle jõustumist, mõistetakse mis tahes viidet sellisele sättele kuni käesoleva lepingu jõustumiseni viitena kuupäevale, millest alates lepinguosalised nõustuvad rakendama seda sätet kooskõlas lõikega 1.

Kogu lepingut puudutav ühisdeklaratsioon

Lepinguosalised kordavad käesoleva lepingu alusel suhete arendamisel oma täielikku kohustust austada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid ja eesmärke ning kohustuvad tegema koostööd eesmärgiga saavutada Lähis-Idas põhjendatud ja laiaulatuslik rahu vastavalt Madridi suunistele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 242 ja 338, ning püüda luua piirkonnas kõigi massihävitus-, tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade vaba tsoon ning luua stabiilne ja heaolupiirkond.

Euroopa Ühenduse deklaratsioon artikli 64 kohta

Ühendus deklareerib, et artikli 64 lõike 1 tõlgendamise kontekstis hindab ta kõiki selle artikliga vastuolus olevaid tegevusi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sisalduvatest eeskirjadest, sealhulgas teisesed õigusaktid, tulenevate kriteeriumide alusel.

Ühisdeklaratsioon artikli 64 kohta

Lepinguosalised tunnistavad, et Süüria kavatseb välja töötada oma konkurentsiseaduse. Selle seaduse väljatöötamisel arvestab Süüria Euroopa Liidus välja töötatud konkurentsieeskirju. Artikli 64 lõike 2 kohase koostööks kasutatavate haldusmeetmete rakendamise tingimuseks on Süüria konkurentsiseaduse jõustumine ja selle rakendamise eest vastutava asutuse ülesannete vastuvõtmine.

Rändealast koostööd puudutav ühisdeklaratsioon (artikli 115 punkt f)

Lepinguosalised lepivad kokku, et jaotise VIII artikli 115 punkti f rakendamisel tagavad nad „tagasisaatmise keelu” põhimõtete austamise, ilma et see piiraks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Üldassamblee resolutsiooni 194 (1948) sätteid.

Ühisdeklaratsioon artikli 113 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et nad pööravad erilist tähelepanu arheoloogiliste vaatamisväärsuste ja mälestiste kaitsele, säilitamisele ja taastamisele.

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd Süüria kultuuripärandiga seotud ja ebaseaduslikult riigist välja viidud arheoloogiliste väärtuste tagastamise osas vastavalt kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonile (UNESCO 1970).

Ühisdeklaratsioon EÜ üldise soodustuste süsteemi kohta

Käesoleva lepinguga tagatud soodustused sisaldavad Euroopa Ühenduse üldise soodustuste süsteemiga (GSP) tagatud soodustusi, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 980/2005, üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta, mida kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2008, mida on nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 732/2008 pikendatud ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011.

PROTOKOLLIDE JA LISADE LOEND

Protokoll 1 : | Süüriast pärit põllumajandustoodete ühendusse importimise kord. |

Protokoll 2 : | Ühendusest pärit põllumajandustoodete Süüriasse importimise kord. |

Protokoll 3 : | Süüriast pärit kalandustoodete ühendusse importimise kord |

Protokoll 4 : | Ühendusest pärit kalandustoodete Süüriasse importimise kord. |

Protokoll 5 : | Töödeldud põllumajandustoodete kord. |

Protokoll 6 : | Mõiste "päritolustaatusega tooted" määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta. |

Protokoll 7 : | Haldusasutuste vaheline vastastikune abistamine tolliküsimustes. |

Protokoll 8 : | Artikliga 13.7 kaetud toodete nimekiri. |

I lisa: | Artiklis 9.3 nimetatud Süüria tollitariifistik. |

II lisa: | Artiklites 11 ja 16 nimetatud toodete nimekiri. |

III lisa: | Artiklis 43.1.b nimetatud ühenduse klauslite nimekiri (Asutamisõigus). |

IV lisa: | Artiklis 43.2 nimetatud Süüria klauslite nimekiri (Asutamisõigus). |

V lisa: | Artiklis 64.2 nimetatud koostöövormid (Konkurents). |

VI lisa: | Intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi õigused. |

VII lisa: | Riigihanked: protseduurireeglid, taotlusi vastuvõtvate üksuste loetelu ja muud dokumendid. |

VIII lisa: | Vaidluste lahendamine (V jaotis): protseduurireeglid ja käitumiskoodeks. |

FINANTSSELGITUS | Fichefin/08/35192 6.0.2005.1-2008 DDG/EM/mlc |

KUUPÄEV: 27.11.2008 |

1. | EELARVERUBRIIK: 10. peatükk – Põllumajandussaaduste tollimaksud | ASSIGNEERINGUD: 2009. aasta esialgne eelarveprojekt 1 403,5 miljonit eurot |

2. | PEALKIRI: Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumisleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel |

3. | ÕIGUSLIK ALUS: Asutamislepingu artikkel 310 koostoimes artikli 300 lõigetega 2 ja 3 |

4. | EESMÄRGID: Assotsiatsiooni loomine ühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel |

5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | KÄESOLEV EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) | JÄRGMINE EELARVEAASTA 2009 (miljonites eurodes) |

5.0 | KULUD - EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) - RIIGIASUTUSED - MUUD | - | - | - |

5.1 | TULUD - EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD) - RIIKLIKUD | - | - | - 0,3 |

2010 | 2011 | 2012 |

5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | - | - | - |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | - | - | - |

5.2 | ARVUTAMISMEETOD: - |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |

6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |

6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |

MÄRKUSED: Ettepanek on tehtud põllumajandustoodetega toimuvat kaubandust käsitleva assotsieerumislepingu sõlmimiseks. Prognooside kohaselt võib käesoleva ettepanekuga kaasneda omavahendite vähenemine umbes 0,3 miljoni euro võrra (netosumma pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist). |

[1] ELT C

[2] EÜT L 184, 17.7 1999 lk 23.

[3] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18.

[4] EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1.

[5] EÜT L 104, 20.4.2002, lk 26. .

[6] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[7] ELT C […], […], lk.

[8] Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987) vastavalt iga-aastastele ajakohastustele.

[9] Käesoleva lepingu tähenduses sisaldab kaubandusomandi õigus arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisaini, geograafiliste tähiste, kaasa arvatud päritolu- ja allikamärgistused, teenindusmärkide, kaubanduslike nimetuste, mikrolülituste topoloogia, taimesortide, avaldamisele mittekuuluva teabe ja kõlvatu konkurentsi kaitsega seotud õigusi, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a (1967. aasta Stockholmi akt), ning teisi VI lisas loetletud mitmepoolsete konventsioonidega seotud õigusi.

[10] See ei takista valitsuse liikmetel ja ametnikel vahekohtunikeks olemast, kuid nad peavad tegutsema rangelt ad personam põhimõttel ning ei tohi oma riigi valitsuselt ega asutustelt juhiseid saada. Sama kehtib mis tahes muust allikast, olgu selleks valitsusväline organisatsioon või kolmanda riigi valitsus, pärit juhiste kohta.

[11] Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu esimees ei vasta tegevusjuhendi nõuetele, suunatakse küsimus edasi vahekohtu ühele järelejäänud kolmanda riigi kodanikust liikmele, kelle nime tõmbab loosi teel kaubanduskomitee, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.