[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.4.2008

KOM(2008) 170 lõplik

2008/0066 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise kohta Euroopa Ühenduse nimel

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Teema: nõukogu otsuse ettepanek ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta

Uus-Meremaa on ainus väljaspool Euroopat asuv tööstusriik, millega EÜ ei ole ikka veel sõlminud teadus- ja tehnikakoostöö lepingut. Praegu põhineb ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline koostöö komisjoni ja Uus-Meremaa valitsuse vahelisel teadus- ja tehnikakoostöö tehnilisel kokkuleppel, mis allkirjastati ja jõustus 17. mail 1991. Kõnealuse kokkuleppega ei ole ette nähtud koostöö institutsioonilist kooskõlastamist ega sätestatud erieeskirju intellektuaalomandi õiguste käsitlemise ja kaitse kohta.

Viimase pooleteist aasta jooksul on Uus-Meremaa valitsus avaldanud kõige kõrgemal poliitilisel tasemel korduvalt soovi kõnealuse teadus- ja tehnikakokkuleppe ajakohastamiseks ametliku lepingu vormis. Lisaks esitas Uus-Meremaa teadus- ja tehnoloogiaminister 17. oktoobri 2006. aasta kirjas volinik Potočnikile ajakohastamissoovi konkreetsed põhjendused. Kõnealuses kirjas määratleti mitu Uus-Meremaale huvi pakkuvat prioriteetset valdkonda, milles soovitakse koostööd tihendada eelkõige raamprogrammi kaudu. Sellised valdkonnad on toit, põllumajandus, biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, tervishoid, keskkond ning teadlaste liikuvus. Need vastavad täielikult valdkondadele, mida komisjoni talitused peavad Euroopa vaatepunktist huvitavaks ja edasise koostöö seisukohalt paljutõotavaks.

Seepärast vastas volinik Potočnik 23. novembril 2006 Uus-Meremaa teadus- ja tehnoloogiaministri kirjale ning kinnitas, et on samuti seisukohal, et ühenduse ja Uus-Meremaa vaheline ametlik teadus- ja tehnikakoostöö leping oleks kasulik, ja et ta tervitaks teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimist.

Seega volitas nõukogu komisjoni ettepaneku alusel komisjoni pidama 18. septembril 2007 Euroopa Ühenduse nimel Uus-Meremaa valitsusega läbirääkimisi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle ning andis asjakohased läbirääkimisjuhised. Läbirääkimiste tulemusel valmis käesolevale dokumendile lisatud lepingu eelnõu, mis parafeeriti 20. novembril 2007.

Leping on läbirääkimisjuhistega kooskõlas: selle aluspõhimõtted on mõlemapoolne kasu, vastastikune juurdepääs teineteise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdne kohtlemine, intellektuaalomandi tõhus kaitse ning intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine.

Lisaks on artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud, et lepinguosaliste täitevasutuste asutatud ühiskomitee võib vajaduse korral teha kummagi lepinguosalise riigisisest heakskiitmise korda järgides lepingusse tehnilisi muudatusi. Kaks läbirääkimiste poolt leppisid kokku, et sellised tehnilised muudatused peaksid piirduma nende tehniliste mõistete ja viidete muutmisega, mis võivad muutuda ühelt raamprogrammilt teisele üleminekul. Tehniliste muudatuste kiireks rakendamiseks ja lepingu sisu mittemõjutavate muudatuste keeruka menetlemise vältimiseks palub komisjon, et nõukogu volitaks teda EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 4 kohaselt kiitma ühenduse nimel heaks lepingu artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud muudatused.

Lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt sõlmitakse leping esialgu viieks aastaks ja see pikeneb pärast nimetatud esialgset perioodi juhul, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepinguosalisele, et soovib lepingu lõpetada.

Uus-Meremaaga läbirääkimiste pidamine teadus- ja tehnikakoostöö lepingu üle ja selle lepingu sõlmimine on Euroopa huvides. Kõnealune leping võimaldaks täielikult ära kasutada asjaomase tööstusriigiga koostöö tegemise potentsiaali. Arvestades, et alates 1991. aastast on juba olemas mitteametlik teadus- ja tehnikakokkulepe, oleks lepingu ajakohastamisega kaasnev haldus- ja töökoormus suhteliselt väike.

Seoses sellega teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu

- kiidaks Euroopa Ühenduse nimel heaks käesolevale dokumendile lisatud otsused;

- teataks Uus-Meremaa ametiasutustele, et Euroopa Ühendus on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused.

- Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise kohta Euroopa Ühenduse nimel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on pidanud ühenduse nimel Uus-Meremaa valitsusega läbirääkimisi teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2) Läbirääkimised päädisid käesolevale otsusele lisatud lepinguga, mis parafeeriti 20. novembril 2007.

(3) Komisjoni läbirääkimiste tulemusena valminud leping tuleb allkirjastada, pidades silmas selle võimalikku sõlmimist hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

(1) Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isik, kellel on õigus Euroopa Ühenduse nimel alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelisele teadus- ja tehnikakoostöö lepingule tingimusel, et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2) Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon võtab vastu ühenduse seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 6 lõike 1 alusel asutatud ühiskomitees seoses lepingu artikli 6 lõike 3 punkti c kohaste lepingu tehniliste muudatustega.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

Eesistuja

2008/0066 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 170 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon on pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Uus-Meremaa valitsusega teadus- ja tehnikakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2) Lepinguosaliste esindajad allkirjastasid lepingu ……(kuupäev) ……(koht) tingimusel, et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3) Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping[1].

Artikkel 2

Komisjon esindab ühendust ja võtab vastu ühenduse seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 6 lõike 1 alusel asutatud ühiskomitees seoses lepingu artikli 6 lõike 3 punkti c kohaste lepingu tehniliste muudatustega.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Ühenduse nimel käesoleva lepingu artikli 13 lõikes 1 ettenähtud teate.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö kohta

Euroopa Ühendus (edaspidi „ühendus”) ja Uus-Meremaa valitsus, edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE, et lepinguosalised tegelevad teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisega mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, ning olles teadlikud teaduslike teadmiste kiirest levikust ning nende positiivsest panusest kahepoolse ja rahvusvahelise koostöö edendamisse;

MÄRKIDES, et mitmes teadus- ja tehnikavaldkonnas on toimunud koostöö ja teabevahetus Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise 17. mai 1991. aasta teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe alusel;

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnikakoostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas rahumeelse ja mõlemapoolset kasu toova viljaka partnerluse loomise teel;

MÄRKIDES, et selline koostöö ja koostöö tulemuste rakendamine aitab kaasa lepinguosaliste majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning

SOOVIDES luua koostöömeetmete elluviimiseks ametlikku raamistikku, mis tugevdab lepinguosaliste vahelist teadus- ja tehnikakoostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. Koostöö – hõlmab nii otsest kui ka kaudset koostööd.

2. Otsene koostöö – lepinguosaliste või nende täitevasutuste vaheline koostöö teadus- ja tehnikavaldkonnas.

3. Kaudne koostöö – muu kui otsene koostöö, mis toimub teadus- ja tehnikavaldkonnas ühelt poolt Uus-Meremaa valitsuse või Uus-Meremaa osalejate ja teiselt poolt ühenduse või ühenduse osalejate vahel järgmiselt:

a) Uus-Meremaa valitsuse või Uus-Meremaa osalejate osalemine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 166 kohases ühenduse raamprogrammis (edaspidi „raamprogramm”) ning

b) ühenduse või ühenduse osalejate osalemine Uus-Meremaa uurimisprogrammides või -projektides, mis sarnanevad raamprogrammiga hõlmatud teadus- ja tehnikavaldkondade uurimisprogrammide või -projektidega.

4. Intellektuaalomand – lähtutakse 14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendusest.

5. Osaleja – iga alaliselt Uus-Meremaal või ühenduses elav füüsiline isik või Uus-Meremaal või ühenduses asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ja õigus omada mis tahes õigusi ja võtta enda nimel mis tahes kohustusi, välja arvatud lepinguosalised. Kahtluste vältimiseks: Uus-Meremaa riigiettevõtted ja -asutused ( Crown Entities ) on osalejad, mõiste „lepinguosaline” neid ei hõlma. EÜ Teadusuuringute Ühiskeskus on kaudse koostöö puhul osaleja ja otsese koostöö puhul täitevasutus.

Artikkel 2

Eesmärk ja põhimõtted

1. Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad rahumeelset koostööd kooskõlas käesoleva lepingu ja mõlema lepinguosalise õigus- ja haldusnormidega.

2. Koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

1. mõlemapoolne ja võrdne panus ning kasu;

2. osalejate vastastikune juurdepääs teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammidele ja -projektidele;

3. koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

4. teadmistepõhise ühiskonna edendamine mõlema lepinguosalise majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgil ning

5. intellektuaalomandi kaitse vastavalt artiklile 8.

Artikkel 3

Koostöö

1. Lepingu raames toimuv otsene koostöö võib hõlmata:

6. mitmesuguseid kohtumisi, sealhulgas ekspertide kohtumisi, et arutada ja vahetada teavet teaduse ja tehnikaga seotud üldistel või eriteemadel ning määrata kindlaks koos teostatavad teadus- ja arendusprojektid ja -programmid;

7. teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevusi, poliitikat, tavasid ning õigus- ja haldusnorme käsitleva teabe vahetust;

8. teadlaste, tehniliste töötajate ja muude ekspertide külastusi ning vahetust üldistes ja eriküsimustes ning

9. muud tegevust teadus- ja tehnikavaldkonnas, sealhulgas koostööprojektide ja -programmide rakendamist, mille kohta võtab otsuse vastu artiklis 6 osutatud ühiskomitee kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormidega.

2. Iga Uus-Meremaa või ühenduse osaleja võib kaudse koostöö arendamiseks osaleda teise lepinguosalise juhitud või rahastatud uurimisprogrammis või -projektis, kui teised selles programmis või projektis osalejad on sellega nõus; osalemine toimub kooskõlas lepinguosaliste asjaomaste õigus- ja haldusnormide ning sellistes programmides või projektides osalemise eeskirjadega.

3. Kui üks lepinguosaline sõlmib käesoleva lepingu raames teise lepinguosalise osalejaga kaudse koostöö lepingu, annab teine lepinguosaline talle vastava taotluse korral igakülgset põhjendatud abi sellise lepingu tõrgeteta rakendamiseks.

4. Lepingus sätestatud koostööd koordineerib ja soodustab Uus-Meremaa poolt teadus- ja tehnoloogiaministeerium või selle õigusjärglane ning ühenduse poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni talitused, kes tegutsevad täitevasutustena.

Artikkel 4

Rakenduskokkulepped

1. Vajaduse korral võib koostöö toimuda rakenduskokkulepete alusel, mille on sõlminud lepinguosalised või komisjon ja Uus-Meremaa organisatsioonid, kes rahastavad Uus-Meremaa valitsuse nimel uurimisprogramme või -projekte. Sellistes kokkulepetes võidakse sätestada:

a) teatavas valdkonnas või teataval eesmärgil tehtava koostöö laad ja kestus;

b) koostöö käigus loodud intellektuaalomandi käsitlemine kooskõlas käesoleva lepinguga;

c) rahastamiskohustused;

d) koostööga seotud kulude jaotus ja

e) mis tahes muud asjakohased küsimused.

2. Käesoleva lepinguga hõlmatakse lepingu jõustumise kuupäevast alates koostöö, mis on käesoleva lepingu jõustumise ajal pooleli.

Artikkel 5

Töötajate ja varustuse liikumine

Kumbki lepinguosaline hõlbustab kooskõlas lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide asjakohaste õigus- ja haldusnormidega koostöös osalevate töötajate ning kasutatavate materjalide ja varustuse pääsu oma territooriumile ja sealt välja.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1. Täitevasutused loovad käesoleva lepingu tõhusaks rakendamiseks teadus- ja tehnikakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest ning seda juhivad ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Uus-Meremaal ja ühenduses.

3. Ühiskomitee ülesanded on:

a) arvamuste ja teabe vahetamine teadus- ja tehnikaküsimustes;

b) lepinguosalistele käesoleva lepingu rakendamiseks soovituste andmine, mis võib hõlmata artiklis 3 osutatud koostöö kindlaks määramist ja ettepanekuid selle täiendamiseks ning konkreetseid meetmeid artikli 3 lõikes 2 ettenähtud vastastikuse juurdepääsu parandamiseks;

c) vajaduse korral käesolevasse lepingusse tehniliste muudatuste tegemine kooskõlas kummagi lepinguosalise riigisisese heakskiitmise korraga ning

d) koostöö, sealhulgas artikli 3 lõikes 2 ettenähtud vastastikuse juurdepääsu ja kummagi lepinguosalise külalisteadlaste vastuvõtmise korra hetkeseisu, edukuse ja tõhususe läbivaatamine igal koosolekul ning selle kohta lepinguosalistele aruande esitamine.

4. Ühiskomitee kehtestab oma töökorra. Ühiskomitee otsused võetakse vastu konsensuslikult .

5. Ühiskomitee koosolekutel osalevate esindajate reisi- ja majutuskulud katab nendega seotud lepinguosaline. Kõik muud kõnealuste koosolekutega seotud kulud katab võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 7

Rahastamine

1. Käesoleva lepingu rakendamine sõltub rahalistest vahenditest ning asjaomase lepinguosalise kohaldatavatest õigus- ja haldusnormidest.

2. Koostöökulud kantakse vastavalt asjaomaste osalejate või lepinguosaliste otsusele.

3. Kui üks lepinguosaline annab teise lepinguosalise osalejatele kaudse koostööga seoses rahalist toetust, vabastatakse rahastava lepinguosalise poolt teise lepinguosalise osalejatele antav abi, rahaline või muu toetus maksudest vastavalt asjakohastele õigus- ja haldusnormidele, mis on kummagi lepinguosalise territooriumil jõus sellise abi, rahalise või muu toetuse andmise ajal.

Artikkel 8

Teave ja intellektuaalomandi õigused

1. Koostööga seotud ning omandiõigusega hõlmamata teaduslikku ja tehnilist teavet võib kumbki lepinguosaline avalikustada tavapäraste kanalite kaudu üldises korras.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta käsitleb otseses koostöös osalejate intellektuaalomandi õigusi ja kohustusi ning koostöös osalemisega seotud õigusi ja kohustusi kooskõlas asjakohaste õigus- ja haldusnormide ning rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1C lisaga, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi osas koheldakse otseses koostöös osalevaid teise lepinguosalise osalejaid võrdväärselt enda osalejatega vastavalt iga uurimisprogrammi või -projekti osaluseeskirjadele või kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 9

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse:

a) territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel ja

b) Uus-Meremaa territooriumil.

See ei takista rahvusvahelise õiguse kohast koostööd avamerel, avakosmoses või kolmandate riikide territooriumil.

Artikkel 10

Muud lepingud ja vaidluste lahendamine

1. Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste vahel või ühenduse mis tahes liikmesriigi ja Uus-Meremaa valitsuse vahel sõlmitud ja/või sõlmitavatest muudest lepingutest.

2. Kõik lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimused ja vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel konsultatsioonide teel.

Artikkel 11

Lisa staatus

Käesoleva lepingu lisa kujutab endast täitevasutuste vahelist mittesiduvat kokkulepet otsese koostöö käigus loodud ja kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste ja muude omandiõiguste kohta.

Artikkel 12

Muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel diplomaatiliste nootide vahetamise teel, välja arvatud tehnilised muudatused, mida teeb ühiskomitee artikli 6 lõike 3 punkti c kohaselt. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, jõustub muudatus päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teavitavad üksteist muudatuse jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

Artikkel 13

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teatavad teineteisele lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest.

2. Leping sõlmitakse esialgu viieks aastaks. Kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepinguosalisele, et soovib lepingu esialgse ajavahemiku järel lõpetada, jääb leping nimetatud ajavahemiku möödudes jõusse, kuni kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma soovist leping lõpetada. Sel juhul kaotab leping kehtivuse kuus kuud pärast vastava teate kättesaamist.

3. Lepingu lõpetamine ei mõjuta selle alusel toimuvat koostööd, mis on lepingu lõpetamise hetkel veel pooleli, ega lepingu lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

SELLE KINNITUSEKS on Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

KOOSTATUD …………. (koht) ……… (kuupäev) kahes eksemplaris inglise, bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

EUROOPA ÜHENDUSE NIMEL: | UUS-MEREMAA VALITSUSE NIMEL: |

LISA

Uus-Meremaa ja Euroopa Ühenduse vahelise otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õigusi ja muid omandiõigusi käsitlev kokkulepe

Teadus- ja tehnoloogiaministeerium ning Euroopa Ühenduste komisjon (edaspidi „täitevasutused”) on kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (edaspidi „leping”) artikliga 11 jõudnud järgmisele arusaamisele lepingu raames toimuva otsese koostöö (nagu see on määratletud lepingu artiklis 1) käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste kaitse osas.

1. Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud intellektuaalomandi õiguste suhtes järgimisi eeskirju:

a) intellektuaalomandi õigused kuuluvad täielikult intellektuaalomandi loonud lepinguosalisele. Kui intellektuaalomand on loodud ühiselt ja lepinguosaliste osa intellektuaalomandi loomises ei ole võimalik kindlaks määrata, on intellektuaalomand nende ühisomandis.

b) välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, tagab lepinguosaline, kellele intellektuaalomand kuulub või kes selle kasutusele võtab, teisele lepinguosalisele otseseks koostööks vajalikud juurdepääsuõigused. Sellised juurdepääsuõigused antakse kasutustasuta.

c) välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, annavad lepinguosalised juhul, kui intellektuaalomand on nende ühisomandis, üksteisele mitteainuõigusliku tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi kõnealuse intellektuaalomandi kasutamiseks lepinguosaliste enda tarvis.

2. Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste otsese koostöö käigus loodud või kasutusele võetud autoriõiguste ja nendega seotud õiguste suhtes järgimisi eeskirju:

a) kui lepinguosaline avaldab koostööst tulenevaid või sellega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ning tulemusi ajakirjades, artiklites, aruannetes, raamatutes, Internetis või muus vormis, sealhulgas videolintidel või elektroonilistel andmekandjatel, teeb avaldav lepinguosaline kõik endast oleneva, et teine lepinguosaline saaks kõikides riikides, kus kehtib autoriõiguste kaitse, mitteainuõigusliku, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsentsi selliste teoste tõlkimiseks, taasesitamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks. Avaldaval lepinguosalisel ei ole siiski kohustust hankida sellist litsentsi kolmandatelt isikutelt, kelle kohta ta esmakordse avaldamise ajal ei teadnud, et neil on selliste teoste suhtes intellektuaalomandi õigused.

b) kõigile avalikult levitatavatele eksemplaridele, mis sisaldavad lõike 2 punkti a sätete alusel autoriõigusega kaitstud teoseid, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime avaldada. Samuti peab eksemplaridel olema selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

3. Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, ei kaasne lõigete 1 ja 2 kohase intellektuaalomandiga ei otsest ega kaudset garantiid, sealhulgas ei garanteerita teatavaks otstarbeks sobivust, omandiõigusi ega seda, et omandiõigusi ei ole rikutud.

4. Kui täitevasutused ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes järgmisi eeskirju.

a) Teisele lepinguosalisele otsese koostöö tegemiseks vajaliku teabe edastamisel, määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi (edaspidi „avaldamisele mittekuuluv teave”).

b) Avaldamisele mittekuuluvat teavet vastuvõttev lepinguosaline võib edastada nimetatud teabe oma alluvuses olevatele asutustele või neis töötavatele isikutele otsese koostööga seotud konkreetsel eesmärgil. Teavet vastuvõttev lepinguosaline kehtestab asjaomastele asutustele, nende töötajatele ja kolmandatele isikutele, sealhulgas töövõtjatele ja alltöövõtjatele, avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes konfidentsiaalsuskohustuse.

c) Avaldamisele mittekuuluvat teavet andva lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku korral võib teine lepinguosaline levitada avaldamisele mittekuuluvat teavet laiemalt, kui on lubatud lõike 4 punktis b. Lepinguosalised teevad koostööd laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra kehtestamiseks. Taotluse korral annab kumbki lepinguosaline kõnealuse nõusoleku oma õigus- ja haldusnormidega lubatud ulatuses.

d) Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või kohtumistel esitatud teavet või töötajate töölevõtmise ja teadusrajatiste kasutamisega seotud teavet käsitatakse avaldamisele mittekuuluva teabena, kui teabe esitaja on määranud selle lõike 4 punkti a kohaselt avaldamisele mittekuuluvaks.

e) Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita teabe levitamisega seotud piiranguid ja tingimusi, mis on sätestatud käesolevas lisas, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

5. Käesolevat kokkulepet võib muuta täitevasutuste vastastikusel kirjalikul nõusolekul.

6. Käesolev kokkulepe jõustub lepingu jõustumise päeval.

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU NIMETUS

Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta.

TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Eelkõige teadusuuringute peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi, infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi ning energeetika ja transpordi peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ning nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read), sh järgmised rubriigid: lepingu rakendamisega seotud kulud (õpikojad, seminarid, koosolekud) kaetakse Euroopa Ühenduse raamprogrammi eriprogrammide halduskulude ridadelt (XX.01.05.03).

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Esialgu viis aastat kuupäevast, mil lepinguosalised vahetavad diplomaatilisi noote, millega teatavad üksteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused; kestust pikendatakse vaikimisi vastavalt lepingu artiklile 13.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu) :

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

xx01.05.03 | Mittekohust. | Liigendamata[2] | EI | JAH | JAH | Nr 1A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | . | Kokku |

Tegevuskulud[3] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 0 |

Maksete assigneeritud | b | 0 | 0 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[4] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,10 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,10 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,10 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[5] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,10 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,10 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n+5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

x Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi üleplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[6] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3 Finantsmõju tuludele

x Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n–1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleks esitada järgmine lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Otsus võimaldab lepinguosalistel parandada ja tihendada koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnikavaldkondades.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Lepingu aluspõhimõtted on mõlemapoolne kasu, vastastikune juurdepääs teineteise programmidele ja tegevusele, mis on seotud lepingu eesmärgiga, võrdne kohtlemine, intellektuaalomandi tõhus kaitse ja intellektuaalomandi õiguste õiglane jagamine. Samuti on ettepanek kooskõlas ühenduse kaetavate halduskuludega, mis on ette nähtud ELi ekspertide ja ametnike lähetusteks ning õpikodade, seminaride ja koosolekute korraldamiseks Euroopa Ühenduses ja Uus-Meremaal.

5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Otsus peaks võimaldama nii Uus-Meremaal kui ka Euroopa Ühendusel saada mõlemapoolset kasu sihtprogrammidega kaasnevast teaduse ja tehnika arengust. See võimaldab eriteadmiste vahetamist ning oskusteabe edastamist teadlastele, tootjatele ja kodanikele.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[8].

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalve kord

Komisjoni talitused hindavad korrapäraselt kõiki koostöölepingu raames toimuvaid tegevusi, millele lisanduvad ühenduse ja Uus-Meremaa ühised korrapärased hindamised. Kõnealune hindamine hõlmab järgmist

a) Tulemuslikkuse näitajad:

– lähetuste ja koosolekute arv;

– eri valdkondade arv, milles koostööd tehakse.

b) Teabe kogumine

Raamprogrammi eriprogrammidest saadud teabe põhjal ning teabe alusel, mida Uus-Meremaa annab lepingu kohaselt loodavale ühiskomiteele.

c) Üldine hindamine

Komisjon hindab lepingus osalemisega seotud tegevusi enne esialgse viieaastase rakendusperioodi lõppu.

6.2 Hindamine

Komisjon hindab käesoleva koostöölepinguga hõlmatud tegevusi enne esialgse viieaastase rakendusperioodi lõppu.

6.3 Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Lepinguosalised hindavad vähemalt iga kahe aasta tagant lepingu kohaldamist artiklis 6 nimetatud ühiskomitee koosolekutel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kui raamprogrammi rakendamine nõuab väliste töövõtjate kasutamist või hõlmab rahalisi toetusi kolmandatele isikutele, korraldab komisjon vajaduse korral finantsauditi, seda eelkõige juhul, kui tal on põhjust kahelda tehtud töö või tegevusaruannetes kirjeldatud töö tõepärasuses.

Ühenduse finantsauditeid teostavad ühenduse töötajad või raamatupidamiseksperdid, kes on heaks kiidetud auditeeritava lepinguosalise õigusaktide kohaselt. Ühendus on oma valikus vaba, kuid peab vältima huvide konflikti, millest auditeeritav lepinguosaline võib ühendust teavitada.

Lisaks tagab komisjon, et teadustegevuses kaitstakse Euroopa Ühenduse finantshuve tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise korral rakendatakse ennetavaid ning proportsionaalseid meetmeid ja karistusi.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks lisatakse kõikidesse raamprogrammi rakendamisel kasutatavatesse lepingutesse eeskirjad kontrolli, meetmete ja karistuste kohta viidetega määrustele nr 2988/95, 2185/96 ja 1073/99.

Eelkõige peavad lepingutes sisalduma järgmised punktid:

- lepingu erisätted, millega kaitstakse EÜ finantshuve tehtud tööde kontrollimise kaudu;

- pettustevastase võitluse inspektorite osalemine määruste nr 2185/96 ja 1073/99 kohaselt;

- lepingute rakendamisega seotud kõigi tahtlike või hooletusest tulenevate rikkumiste puhul halduskaristuste kohaldamine raammääruse nr 2988/95 kohaselt, sealhulgas musta nimekirja koostamine;

- eeskirjade rikkumisest või pettusest tulenevad võimalikud sissenõuded pööratakse täitmisele EÜ asutamislepingu artikli 256 kohaselt.

Lisaks korraldavad teadusuuringute peadirektoraadi vastutavad töötajad rutiinse meetmena teaduslike ja eelarveliste aspektide kontrolli. Kohapealset kontrolli korraldab Euroopa Kontrollikoda.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi: ei kohaldata

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2008 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[10] (XX 01 01) | A*/AD | 0 |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[11] | 0 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[12] | 0 |

KOKKU | 0 |

8.2.2 Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Lepingu haldamine hõlmab ELi ja Uus-Meremaa ekspertide ning ametnike lähetusi ja koosolekutel osalemist.

8.2.3 Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2008 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[13] |

Muu tehniline ja haldusabi | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,1 |

– sisene |

– väline |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,02 | 0,1 |

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2008 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal – ei kohaldata

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2008 | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[14] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[1] Lepingu teksti vt ELT L xxxx.

[2] Liigendamata assigneeringud.

[3] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[4] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 05 alla.

[5] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, v.a artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[6] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[7] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage veerge.

[8] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis „Asjakohaste märkuste” all.

[9] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[10] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[11] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[12] Ametikoha kulud sisalduvad võrdlussummas.

[13] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[14] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.