Ettepanek Nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu allakirjutamise kohta /* KOM/2006/0180 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.4.2006

KOM(2006) 180 lõplik

2006/0061 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu allakirjutamise kohta

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku taustaks on ühelt poolt Euroopa Liidu kõrghariduse tegevuskava, mille kohaselt Euroopa Liidu kõrgharidus peab jõudma otstarbekuse ja kvaliteedi poolest maailmas juhtivale kohale, ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja USA suhted, mis eeldavad laiemat haridusalast koostööd.

Haridusest on saanud Lissaboni strateegia oluline osa, mille kohaselt peab Euroopa Liidu haridus saavutama maailmas juhtpositsiooni aastaks 2010. Sellisele eesmärgile saab jõuda üksnes siis, kui Euroopa haridust kohandatakse kooskõlas maailmas toimuvate arengutega, eelkõige tehes koostööd ja võrreldes lähenemisviise ning standardeid selliste maailma kõige arenenumate riikidega nagu Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“).

Suhted USAga on Euroopa Liidu jaoks strateegilise tähtsusega ja neid laiendatakse pidevalt. Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisel Dromolandis 2004. aastal jõudsid riigipead ja valitsusjuhid kokkuleppele otsida koostöövõimalusi ja häid tavasid majanduskasvu, töökohtade loomise ja uuenduste edendamiseks. 18. mail 2005 võttis komisjon vastu teatise Euroopa Liidu ja USA vahelise tugevama partnerluse kohta,[1] milles Lissaboni strateegiaga kooskõlas määratleti hariduse ja koolituse alast koostööd kui olulist vahendit teadmiste ja uuenduste arengu stimuleerimiseks ning kutsuti üles uuendama ja tugevdama kehtivat kõrg-ja kutsehariduse lepingut. 20. juunil 2005 Washingtonis toimunud Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisel leppisid riigi-ja valitsusjuhid kokku atlandiülese majandusintegratsiooni ja-kasvu edendamise algatuses, milles määratletakse haridusalast koostööd kui üht vahendit suurendada sünergiat mõlemal pool Atlandit, sest meist on saanud üha enam teadmistepõhised majandused, ning lubasid uuendada ja tugevdada USA ja Euroopa Liidu kõrg-ja kutsehariduse lepingut, mis hõlmab Fulbrighti ja Euroopa Liidu kava haridusalaseks koostööks ja atlandiüleseks vahetuseks meie kodanike vahel.

Kehtiv leping sõlmiti aastal 2000 ja sellega uuendati Euroopa Ühenduse ja USA programmi järgmiseks viieks aastaks kuni 2005. aastani. Välishindamine viidi läbi oktoobrist 2004 kuni märtsini 2005. Sõltumatu hinnangu põhjal jõuti järeldusele, et nimetatud programm on tõhus vahend atlandiülese pikaajalise kõrg-ja kutseharidusalase partnerluse ja koostöö loomiseks ning see on aidanud kaasa vastastikuse mõistmise ja inimressursside arendamise kvaliteedi parandamisele. 27. juunil 2005 võttis komisjon vastu teatise hindamise tulemuste kohta[2].

Vastavalt nõukogu 24. oktoobri 2005. aasta otsuse (millega volitati komisjoni alustama USAga läbirääkimisi uue lepingu üle)[3] lisas esitatud läbirääkimissuunistele on komisjon pidanud USAga läbirääkimisi uue lepingu üle.

Nõukogul palutakse kiita heaks otsused selle lepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks, millega uuendatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist koostööprogrammi kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas ajavahemikuks 2006–2013.

2. ETTEPANEKU EESMÄRGID

2.1. Üldeesmärk

Euroopa Liidu ja USA programmi üldised eesmärgid:

1. edendada vastastikust arusaamist Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide rahvaste vahel, sealhulgas laiendada teadmisi nende keeltest, kultuurist ja institutsioonidest

2. parandada inimressursi arengu kvaliteeti nii Euroopa Ühenduses kui Ameerika Ühendriikides, sealhulgas globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele vastamiseks vajalike oskuste omandamist.

Euroopa Liidu ja USA programmi eesmärk on seetõttu parandada mõlemapoolselt kõrg-ja kutsehariduse kvaliteeti.

2.2. Konkreetsed eesmärgid

Euroopa Liidu ja USA programmi konkreetsed eesmärgid:

3. edendada Euroopa Ühenduse ja USA koostööd kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas

4. aidata kaasa kõrg-ja kutsekoolide arendamisele

5. aidata kaasa individuaalsete osalejate isiklikule arengule nende endi huvides ja programmi üldise eesmärgi saavutamise nimel

6. aidata kaasa atlandiülestele vahetustele ELi ja USA kodanike vahel.

2.3. Rakenduslikud eesmärgid

Euroopa Liidu ja USA programmi rakenduslikud eesmärgid:

7. toetada kõrg-ja kutsekoolide vahelist koostööd, et edendada ühiseid õppeprogramme ja liikuvust

8. parandada atlandiülest üliõpilaste liikuvust, edendades läbipaistvust, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja õppe-ja koolitusperioodide vastastikust tunnustamist ning, kui see on asjakohane, ainepunktide ülekandmist

9. toetada kõrg-ja kutsehariduse vallas tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelist koostööd, et hoogustada noorsoopoliitika põhimõtete arutelusid ja kogemuste vahetamist, ning

10. toetada spetsialistide atlandiülest liikuvust, et parandada vastastikust mõistmist Euroopa Liidu ja USA suhete seisukohast olulistes küsimustes.

3. KOOSKÕLA EUROOPA LIIDU MUUDE PÕHIMÕTETEGA

Euroopa Liidu ja USA kõrg-ja kutsehariduse programm peaks olema täielikus kooskõlas Euroopa Liidu kõnealuste valdkondade muude vahenditega ja neid täiendama, võimaldades Euroopa Liidu ja USA vahelise koostöö kaudu püüelda kvaliteetse hariduse eesmärkide saavutamise poole. Lisaks sellele looks programm atlandiülese inimestevahelise koostöö, mida pole teistes Euroopa Liidu hariduse ja kutseõppe programmides.

Samuti täiendab programm Euroopa Liidu tipptasemel keskuste võrgu tegevust USA ülikoolides, pakkudes vahetusteks lisavõimalusi ja soodustades mõlemal pool Atlandi ookeani asuvate asutuste ja organisatsioonide vahelist struktuurset koostööd.

Sellega aitab programm kaasa komisjoni avaliku diplomaatia alastele pingutustele USAs, sh avaliku diplomaatia alasele tegevusele komisjoni delegatsioonides Washingtonis ja New Yorgis, kooskõlas suuremate pingutustega avaliku diplomaatia vallas, pidades eelkõige silmas ELi peamisi strateegilisi partnereid.

4. KONSULTEERIMINE HUVIRÜHMADEGA

- Kutsehariduse koostöömeetodite uuring aastal 200

Komisjoni korraldatud uuring kinnitas Euroopa Liidu ja USA kutsehariduse alase koostöö tähtsust. Kutseõppeasutused ei pruugi olla atlandiüleseks koostööks hästi ette valmistatud, kuigi selline koostöö võib olla mõlemale poolele väga rikastav ja annab atlandiüleseks liikuvuseks uusi võimalusi üliõpilastele, praktikantidele ja personalile, kellel muidu neid võimalusi poleks. Uuringus märgiti, et kutsehariduse olemasolu paralleelselt kõrgharidusega nõuab eelarve märkimisväärset suurendamist.

- Vahepealne välishindamine

Välishindamine toimus 2005. aasta alguses. Hindamine kinnitas programmi asjakohasust ja tõhusust ning et programm on kasulik osalevatele asutustele, teaduskondadele ja üliõpilastele. Programmi peetakse siiski liiga väikeseks, et mõjutada Euroopa Liidu ja USA kodanike vastastikust mõistmist. Kuigi projektid on jätkusuutlikud, ei jätkata kõiki tegevusi samal viisil. Hindajad soovitavad eelkõige juurutada süsteemi, mis pakub edukatele projektidele täiendavat liikuvustoetust. 27. juunil 2005 võttis komisjon vastu teatise hindamise tulemuste kohta[4].

– Seminar Washingtonis 2004. aastal Euroopa Liidu ja USA koostöö tuleviku kohta

27. novembril 2004 organiseeriti Washingtonis koos USA haridusministeeriumiga (FISPE) USA ja Euroopa Liidu juhtivate ekspertide ja valitsuse esindajate ümarlauaarutelu. Eksperdid jõudsid järeldusele, et Euroopa Liidu ja USA programm on väga kasulik osalevatele asutustele, teaduskondadele ja üliõpilastele ning strateegilise tähtsusega Euroopa Liidu ning USA inimeste vaheliste suhete jaoks. Nad rõhutasid, et programm võimaldas atlandiülese mitmepoolse partnerluse väljaarendamist, millel on positiivne mõju teaduskondadele ja osalevatele vahetusõpilastele. Iseäranis üliõpilased saavad sellest kasu, sest see suurendab oluliselt nende teadmisi erinevatest kultuuridest, parandab kohanemisvõimet ja õpitulemusi ja suurendab nende võimalusi leida oma võimetele vastav ametikoht rahvusvahelisel turul. Samuti rõhutati, et tuleks teha rohkem programmi laiema ja pikaajalisema mõju tagamiseks. See eeldaks laiemapõhjalist programmi ja meetmeid üksikprojektide jätkusuutlikkuse parandamiseks. Kõige lõpuks soovitati programm ühendada meetmete ja poliitilise dialoogiga süsteemsete küsimuste üle.

5. UURITUD VÕIMALUSED

5.1. Lähenemisviisid ja vahendid: Poliitiline dialoog ja poliitika kooskõlastamine

Euroopa Liidu ja USA vaheline dialoog selles poliitikavaldkonnas saab kindlasti kaasa aidata hariduse ja koolituse strateegiate paremale mõistmisele, juurutada heade tavade vahetust ja viia meetmeteni, mis mõjutavad kodanikke otseselt.

Dialoog üksi ei tekita siiski alt-üles suunatud inimestevahelist uuenduslikku koostööd, noorte kõrgetasemelise liikuvuse hõlbustamist ega noorte ja noorsoo-organisatsioonide paremat ligipääsu atlandiülese vahetuse võimalustele. Sellise tegevuse käivitamiseks ja toetamiseks on tarvis konkreetsete meetmete programmi.

5.2. Kulutuste programmi võimalikud alternatiivsed vormid

5.2.1. Liitumine olemasolevate või kavandatud programmidega

Olemasolevad haridus-ja koolitusprogrammid, nagu Socrates või Leonardo da Vinci, on kavandatud ja suunatud ainult liikmesriikidele. Otsustamisprotsess, meetmete liigitus ja rakendusmehhanismid ei sobi hästi Euroopa Liidu ja USA kõrgharidus-ja koolitusalase kahepoolse koostöö jaoks. Sama kehtib ka elukestva õppe programmi kohta.

Programmiga Erasmus Mundus püütakse parandada kõrghariduse kvaliteeti Euroopa Liidus ja propageerida seda ülemaailmselt kolmandate riikide üliõpilastele ja teadlastele suunatud stipendiumikava kaudu. Erasmus Mundus on kõrgharidusele suunatud programm, mille eesmärk on eelkõige pakkuda magistriõpet üliõpilastele väljastpoolt Euroopa Liidu. Sellisel kujul ei ole programm kavandatud kahepoolsete vahetuste, atlandiülese õppekava arendamise ega asutustevahelise koostöö tarbeks. See ei käsitle kutseõpet ja keskendub kõrghariduse omandanutele, samal ajal kui kavandatud USA koostööprogrammi keskmes on eelkõige põhiastmes õppivatele üliõpilastele suunatud tegevus.

Ka teised välisprogrammid ei sobi Euroopa Liidu ja USA kahepoolse koostöö eesmärkide saavutamiseks.

5.2.2. Lepingu uuendamine ja programmi jätkamine praegusel kujul

Kavandatud leping ja sellega loodav programm ei erine radikaalselt praegusest koostööstruktuurist ning see on kooskõlas nii komisjoni 18. mai 2005. aasta teatisega, milles kutsuti üles tugevdama praegust koostööd,[5] kui ka Euroopa Liidu ja USA 2005. aasta juunis toimunud tippkohtumisel võetud ühise kohustusega uuendada ja tugevdada lepingut, et ergutada haridusalast koostööd ja atlandiülest vahetust Euroopa Liidu ja USA kodanike vahel.

Programm peaks võtma arvesse saadud kogemusi ja sõltumatu vahehindamise järeldusi, tehes vahet kõrg-ja kutsehariduse vahel, edendades ühiseid õppekavasid, tuginedes tippteadmistele ja toetades üliõpilaste, praktikantide ja personali vahetusi.

Hindamisel leiti, et olemasoleva programmi väike eelarve on piiranud programmi potentsiaalset mõju kõrgharidusele ja takistanud olulise koostöö arengut kutsekoolituse valdkonnas. Kavandatava lepinguga loodav programm toob kaasa eelarve suurenemise (2 mln eurolt umbes 6,5 mln euroni aastas), et võtta arvesse Euroopa Liidu ja USA kõrg-ja kutseharidussüsteemi ning koostöö potentsiaali.

5.3. Kavandatud võimaluste positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamine

Eesmärkide saavutamisel on programmil lühiajaline ja pikaajaline positiivne mõju nii noortele kui ka kõrg-ja kutseharidusega tegelevatele asutustele ja organisatsioonidele. Atlandiülene liikuvus annab osavõtjatele väärtusliku kogemuse, mis aitab neil paremini integreeruda tänapäeva ühiskonda ja teadmistepõhisesse majandusse.

Asutustevaheline koostöö aitab parandada õppekavasid ja õpetamismeetodeid, kui õpitakse üksteise häid tavasid ja arendatakse koos välja uusi lähenemisviise.

Pikema aja jooksul aitab koostöö hoida Euroopa Liidu ja USA vahelistes suhetes olemasolevat head inimestevahelist mõistmist.

Programmil ei ole vastuolulisi mõjusid sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil.

5.4. Käesoleva võimaluse valiku põhjused

Valitseb laialdane üksmeel, et kõrgharidus peab jääma programmi keskseks osaks. Samal ajal annab programm ka võimaluse atlandiüleses koostöös osalemiseks sellistele kutseõppeasutustele, mis muidu sellises koostöös osaleda ei saaks.

Elukestva hariduse raames ning inimestevahelise mõõtme tugevdamiseks Euroopa Liidu ja USA vahelistes suhetes on programm avatud ka peamiselt väljastpoolt akadeemilist ringkonda ja avalikku haldust noortele spetsialistidele, kes tahavad jätkata õpinguid või saada väljaõpet Euroopa Liidu ja USA suhetes olulise tähtsusega valdkondades, mis määratakse kindlaks USA ametiasutustega konsulteerimise käigus.

Programmi mõju saaks suurendada poliitikale suunatud projektidega valdkondades, kus Euroopa Liidul ja USAl on ühised huvid. Nende süsteemse mõjuga projektide mõju võib ulatuda kaugemale asutustest/organisatsioonidest/inimestest, kes on otseselt nende rakendamisse kaasatud. Nende projektide eesmärk oleks suurendada teadlikkust ja heade tavade vahetust sellistes aspektides nagu haridus-ja koolitussüsteemi kvaliteet ja ühilduvus, elukestva õppimise võimaldamine kõigile ning haridus-ja koolitussüsteemi avamine kogu maailmale.

6. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

6.1. Õiguslik alus

Ettepanek põhineb asutamislepingu artiklitel 149, 150 ja 300.

6.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Programm täiendab liikmesriikide ja USA vahelise kahepoolse koostöö kavasid, tehes ettepaneku mitmepoolse koostööraamistiku säilitamiseks. Liikmesriikide pädevust respekteeritakse täielikult, jättes algatusõiguse teatud asutustele ja organisatsioonidele. Kavandatud programmi uuendamisega ei nähta ette korraldusi, mis oleksid vastuolus kõnealuses valdkonnas liikmesriikidele antud ainupädevusega. Proportsionaalsus on tagatud.

7. SEKKUMISE KIRJELDUS

Programm järgib eesmärke järgmiste meetmete kaudu:

7.1. Programmilised meetmed kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas:

7.1.1. Liitude projektid

Selle meetme sihtrühmadeks on kõrg-ja kutseharidusega tegelevad asutused ja organisatsioonid, nende personal, üliõpilased ja praktikandid. Meede vastab kahele konkreetsele eesmärgile: aidata kaasa kõrg-ja kutseharidusega tegelevate asutuste ja organisatsioonide arendamisele ning suurendada personali, üliõpilaste ja praktikantide liikuvust.

Seda liiki projektid tuginevad suuresti ühisprojektidele, mida praegu rahastatakse, ning toetavad ELi ja USA kõrghariduse mitmepoolsete liitude loodud ja juhitavaid topelt-või ühiseid teaduskraade, sh stipendiume üliõpilastele, teaduskondadele ja personalile.

Liitude projektid keskenduvad esmatähtsatele valdkondadele, mis on Euroopa Liidu ja USA vahelises koostöös keskse tähtsusega ja mis määratakse kindlaks USA ametiasutustega konsulteerimise käigus.

7.1.2. Tippteadmiste liikuvuse projektid (järelmeede)

Selle meetme põhjal võib programmiga toetada peamiselt üliõpilaste liikumist kõrg-ja kutsekoolide liitude projektidesse, millel on tõendatud tipptase, sh nendesse, mida on rahastatud eelnevate ELi ja USA vaheliste lepingutega. Kõnealune meede parandab programmi profiili ja rõhutab tippteadmiste tähtsust. See motiveeriks rahastatud projekte rohkem kaasa aitama hea kvaliteediga liikuvusprojektide jätkusuutlikkusele.

7.2. Poliitikale suunatud meetmed

Kõnealuse meetme sihtrühmaks on kõrg-ja kutseharidusega tegelevad organisatsioonid. Meede järgib Euroopa Liidu ja USA vahelise koostöö tõhustamise konkreetseid eesmärke kõrg-ja kutsehariduse arendamise suhtes, keskendudes esmatähtsatele teemadele. Pikemas perspektiivis mõjutaks see meede poliitika ja süsteemi arendamist.

Tegevused selles kategoorias hõlmavad uuringuid, konverentse, seminare, töörühmi ja võrdlusanalüüse.

7.3. Schuman-Fulbrighti üksikisiku liikuvuse toetused

Kõnealuse meetme sihtrühmaks on spetsialistid (sh koolitusspetsialistid), peamiselt väljaspool akadeemilist ringkonda ja avalikku haldust (otsustajad, sotsiaalpartnerite esindajad, ajakirjanikud jne), kes tahavad jätkata õpinguid või saada koolitust Euroopa Liidu ja USA suhetes olulise tähtsusega valdkondades, mis määratakse kindlaks USA ametiasutustega konsulteerimise käigus.

7.4. Vilistlasühendus

Selle meetme all võib programmiga toetada vilistlasühendusi, mille liikmed on osalenud EÜ ja USA vahelise kõrg-ja kutsehariduse koostööprogrammi rahastatud üliõpilasvahetustes.

8. MÕJU EELARVELE

Kavandatud programmi maksimaalne maksumus oleks 46 miljonit eurot kaheksa aastase ajavahemiku jooksul (2006–2013), tingimusel et USA teeb vastavad vahendid kättesaadavaks.

8.1. Eelarve suurendamise põhjused

Nagu on märgitud alapunktis 5.2, on 2000.–2005.aasta programmi väike eelarve piiranud programmi potentsiaalset mõju kõrgharidusele ja takistanud olulise koostöö arengut kutsehariduse valdkonnas.

8.2. Kulude prognoos – võrdlussummad arvutuste tegemiseks

8.2.1. Meetmed kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas

Kui projektid ei hõlma liikuvust, on keskmine toetus 120 000 eurot.

Liitude ühisprojektid: 664 000 eurot nelja-aastastele projektidele, s.o 544 000 eurot üliõpilaste stipendiumidele (arvestatud 1000 eurot kuus ning 2000 eurot reisi-ja kolimiskuludeks üliõpilase kohta keskmiselt 15-kuulise õppeperioodi kohta ja kokku 32 üliõpilase kohta), 60 000 eurot ühekordsete maksetena liitude partneritele (7500 eurot institutsiooni kohta aastas: 7500x2x4) ja 60 000 eurot teaduskondade ja personali liikuvuse toetusteks (1000 eurot teaduri kohta nädalas pluss 1000 eurot reisikuludeks).

Liitude tippteadmiste liikuvuse projektid: rahastatakse samal põhimõttel nagu liitude ühisprojekte.

8.2.2. Muud meetmed

Poliitikale suunatud meetmed: 100 000 eurot.

Schuman-Fulbrighti üksikisiku liikuvuse toetused: 20 000 eurot (3000 eurot kuus + 2000 eurot reisikulude katteks toetusesaaja kohta keskmiselt kuuekuulise stipendiumi korral).

Toetus vilistlasühendusetele on ligikaudu 15 000 eurot aastas.

8.3. Kavandatud tulemused

Programmiga toetatakse ligikaudu 274 projekti kaheksa-aastase ajavahemiku jooksul (vaata üksikasju finantsselgituse punktis 8). Programmi kestuse jooksul osaleb liikuvusega seotud tegevustes 6000 inimest Euroopa Liidust ja USAst.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6]

ning arvestades järgmist:

11. 24. oktoobri 2005. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle.

12. Ühenduse nimel pidas komisjon Ameerika Ühendriikidega lepingu üle läbirääkimisi vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle) lisas esitatud direktiividele.

13. Ühendus ja Ameerika Ühendriigid loodavad saada koostööst vastastikust kasu, mis ühenduse seisukohalt peaks täiendama liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelisi kahepoolseid programme ning pakkuma Euroopa lisandväärtust.

14. Leping, mille üle komisjon pidas läbirääkimisi, tuleb alla kirjutada, pidades silmas selle võimalikku sõlmimist hilisemal kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isik või isikud, kellel on õigus ühenduse nimel alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelisele kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingule, tingimusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja […]

2006/0061 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[7]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

15. 24. oktoobri 2005. aasta otsusega volitas nõukogu komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle.

16. Ühenduse nimel pidas komisjon Ameerika Ühendriikidega lepingu üle läbirääkimisi vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni pidama Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise üle) lisas esitatud direktiividele.

17. Ühendus ja Ameerika Ühendriigid loodavad saada koostööst vastastikust kasu, mis ühenduse seisukohalt peaks täiendama liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelisi kahepoolseid programme ning pakkuma Euroopa lisandväärtust.

18. Leping kirjutati kooskõlas nõukogu […] otsusega …/…/EÜ ühenduse nimel alla […] tingimusel, et seda oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval.

19. Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel

1. Ühendus kiidab heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi pikendamise kohta.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Euroopa Ühenduse delegatsioon lepingu artiklis 6 osutatud ühiskomitees koosneb komisjoni esindajast ning teda abistab esindaja igast liikmesriigist.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja on volitatud nimetama isiku, kellel on õigus esitada lepingu artikli 12 lõikes 1 ettenähtud teade.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

EUROOPA ÜHENDUSE JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHELISE KÕRG-JA KUTSEHARIDUSALASE KOOSTÖÖPROGRAMMI UUENDAMISE LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

teiselt poolt (edaspidi „lepinguosalised“),

MÄRKIDES, et 1990. aasta novembris Euroopa Ühenduse (EÜ) ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide (USA) valitsuse vastuvõetud atlandiüleses deklaratsioonis viidatakse otseselt vastastikuse koostöö tugevdamisele mitmesugustes valdkondades, mis otseselt mõjutavad nende kodanike praegust ja tulevast heaolu, nagu näiteks haridus-ja kultuurialaste vahetuskavade ja ühisprojektide, sealhulgas akadeemiliste vahetuste ja noorte vahetuskavade vallas

MÄRKIDES, et EL-USA tippkohtumisel Madridis 1995. aasta detsembris vastuvõetud uue atlandiülese tegevuskava IV meetmes – sildade ehitamine üle Atlandi ookeani – viidatakse EÜ ja USA vahelisele kõrg-ja kutseharidusalase koostöökava lepingule kui võimalusele käivitada lai valik uuenduslikke koostöömeetmeid, millest saavad otsest kasu üliõpilased ja õpetajad, ning uue tehnoloogia kasutuselevõtmisele klassiruumides, ühendades Ameerika Ühendriikides asuvad haridusasutused Euroopa Liidus paiknevatega ning ergutades õpetama üksteise keeli, ajalugu ja kultuuri;

MÄRKIDES, et 1997. aasta atlandiülesel konverentsil "Sild üle Atlandi ookeani: inimestevahelised sidemed" toodi esile Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelised koostöövõimalused vabahariduse vallas

MÄRKIDES, et EL-USA tippkohtumisel juunis 2005 leppisid riigi-ja valitsusjuhid kokku atlandiülese majandusintegratsiooni ja-kasvu edendamise algatuses, mis määratleb haridusalast koostööd kui üht vahendit suurendada sünergiat mõlemal pool Atlandit, sest meie majandustest on saanud üha enam teadmistepõhised majandused, ning lubasid uuendada ja tugevdada USA ja Euroopa Liidu kõrg-ja kutsehariduse lepingut, mis hõlmab Fulbrighti ja Euroopa Liidu kava haridusalaseks koostööks ja atlandiüleseks vahetuseks meie kodanike vahel

ARVESTADES, et kõrg-ja kutseharidusvaldkonna koostööprogrammi käivitava 1995. aasta Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu ning kõrg-ja kutseharidusvaldkonna koostööprogrammi uuendava 2000. aasta Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu vastuvõtmine ja rakendamine jõustavad atlandiülese deklaratsiooni kohustused ning näitavad väga edukat ja tasuvat koostööd

TUNNUSTADES, et haridusel on keskne panus ülemaailmses teadmistepõhises majanduses osaleda suutvate inimressursside arendamisel,

TÕDEDES, et haridus-ja kutseharidusalane koostöö peaks täiendama muid Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelisi asjakohaseid koostööalgatusi,

TUNNUSTADES, et on tähtis tagada vastastikune täiendavus selliste kõrg-ja kutsehariduse alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD, UNESCO ja Euroopa Nõukogu algatustes,

TÕDEDES, et lepinguosalistel on ühine huvi nendevahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostöö vastu,

LOOTES saada vastastikust kasu kõrg-ja kutseharidusalasest koostööst,

TÕDEDES, et on vaja laiendada juurdepääsu käesoleva lepingu raames toetatavatele meetmetele, eeskätt kutsehariduse vallas, ning

SOOVIDES panna ametliku aluse jätkuvale kõrg-ja kutseharidusalasele koostööle,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel

Eesmärk

Käesoleva lepinguga uuendatakse kõrg-ja kutseharidusalast 2000. aasta koostööprogrammi (edaspidi „programm“), mis algselt seati sisse kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi sisseseadmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise 1995. aasta lepinguga.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus on kasutatud järgmisi mõisteid:

1. kõrgkool – asutus, kus on kohaldatavate õigusnormide ja tavade kohaselt võimalik omandada kõrgharidus, sõltumata selle asutuse nimest;

2. kutsekool – avalik-õiguslik, avaliku sektori osalusega või eraõiguslik organisatsioon, kes olenemata oma nimest kavandab ja pakub kohaldatavate õigusnormide ja tavade kohaselt kutseharidust, kutsealast jätkukoolitust, kutsealast täiendõpet või ümberõpet; ning

3. üliõpilane – isik, kes osaleb õppes, mida pakub käesolevas artiklis määratletud kõrg-või kutsekool.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Programmi üldeesmärkideks on:

20. edendada vastastikust arusaamist Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide rahvaste vahel, sealhulgas laiendada teadmisi nende keeltest, kultuurist ja institutsioonidest;

21. parandada inimressursi arengu kvaliteeti nii Euroopa Ühenduses kui Ameerika Ühendriikides, sealhulgas globaalse teadmistepõhise majanduse väljakutsetele vastamiseks vajalike oskuste omandamist.

2. Programmi konkreetseteks eesmärkideks on:

22. edendada Euroopa Ühenduse ja USA koostööd kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas

23. aidata kaasa kõrg-ja kutsekoolide arendamisele

24. aidata kaasa individuaalsete osalejate isiklikule arengule nende endi huvides ja programmi üldise eesmärgi saavutamise nimel;

25. aidata kaasa atlandiülestele vahetustele ELi ja USA kodanike vahel.

3. Programmi rakenduslikeks eesmärkideks on:

26. toetada kõrg-ja kutsekoolide vahelist koostööd, et edendada ühiseid õppeprogramme ja liikuvust

27. parandada atlandiülest üliõpilaste liikuvust, edendades läbipaistvust, kvalifikatsiooni tõestavate dokumentide ja õppe-ja koolitusperioodide vastastikust tunnustamist ning, kui see on asjakohane, ainepunktide ülekandmist

28. toetada kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelist koostööd, et hoogustada noorsoopoliitika põhimõtete arutelusid ja kogemuste vahetamist, ning

29. toetada spetsialistide atlandiülest liikuvust, et parandada vastastikust mõistmist Euroopa Liidu ja USA suhete seisukohast olulistes küsimustes.

Artikkel 4

Põhimõtted

Käesoleva lepingu kohases koostöös lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide pädevust ning kõrg-ja kutsekoolide iseseisvust austatakse täielikult

2. Käesoleva lepingu raames teostatavatest meetmetest saadakse vastastikust kasu

3. Euroopa Ühenduse eri liikmesriigid ja Ameerika Ühendriigid osalevad selles laiaulatuslikult;

4. Tunnustatakse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide kogu kultuurilist, ühiskondlikku ja majanduslikku mitmekesisust.

Artikkel 5

Programmi meetmed

Programmi rakendatakse käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas kirjeldatud meetmete abil.

Artikkel 6

Ühiskomitee

1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee. Sellesse kuulub võrdne arv kummagi lepinguosalise esindajaid.

2. Ühiskomitee ülesanneteks on:

30. käesoleva lepingu alusel kavandatud koostöö läbivaatamine;

31. kaks korda aastas lepinguosalistele aruande esitamine käesoleva lepingu alusel tehtava koostöö ulatuse, seisu ja tõhususe kohta.

3. Ühiskomitee tuleb kokku iga kahe aasta tagant või vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele, kusjuures selliseid koosolekuid peetakse vaheldumisi Euroopa Ühenduses ja Ameerika Ühendriikides.

4. Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel. Igal koosolekul koostatakse protokoll, mis sisaldab otsuseid ja põhilisi arutatud küsimusi. Kummagi lepinguosalise esindajate hulgast koosolekut ühiselt juhatama valitud isikud kinnitavad protokolli ja see esitatakse koos kaks korda aastas esitatava aruandega kummagi lepinguosalise asjaomastele ministri tasandil ametnikele.

Artikkel 7

Järelevalve ja hindamine

Programmi jälgitakse ja hinnatakse koostöö vormis vastavalt vajadusele. See võimaldab vajaduse korral tegevust ümber suunata vastavalt programmi rakendamise käigus ilmnevatele vajadustele või võimalustele.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Käesoleva lepingu kohane tegevus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest ning Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide rakendatavatest õigusnormidest, põhimõtetest ja kavadest. Võimaluste piires rahastavad lepinguosalised kogu tegevust võrdsetes osades. Lepinguosalised püüavad kava raames ette näha tegevusi, mis on oma kasulikkuse ja ulatuse poolest võrreldavad.

2. Ühiskomitee enda või ühiskomitee huvides kantud kulud katab see lepinguosaline, kelle ees liikmed vastutavad. Ühiskomitee koosolekutega otseselt seotud kulud, välja arvatud reisi-ja elamiskulud, katab võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 9

Töötajate sisenemine

Kumbki lepinguosaline teeb kõik endast sõltuva, et hõlbustada teise käesoleva lepingu kohases koostöös osaleva lepinguosalise töötajate ja üliõpilaste ning selles koostöös kasutatavate materjalide ja varustuse sisenemist oma territooriumile ja sealt väljumist.

Artikkel 10

Muud lepingud

Käesolev leping ei asenda ega mõjuta kuidagi muid lepinguid ega tegevusi, mida Euroopa Ühenduse mõne liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel rakendatakse käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

Artikkel 11

Käesoleva lepingu kohaldamispiirkond

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Ameerika Ühendriikide territooriumi suhtes.

Artikkel 12

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et käesoleva lepingu jõustumise eelduseks olevad õiguslikud nõuded on täidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Käesolev leping asendab kõrg-ja kutseharidusalast koostööprogrammi uuendava Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise 2000. aasta lepingu täies ulatuses.

2. Käesolev leping kehtib kaheksa aastat ja seda võib pikendada või muuta vastastikusel kirjalikul kokkuleppel.

Muudatused või pikendused jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nende muutmis-või pikendamiskokkuleppe jõustumise eelduseks olevad nõuded on täidetud.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kaksteist kuud kirjalikult ette. Käesoleva lepingu aegumine või lõpetamine ei mõjuta selle alusel juba sõlmitud kokkulepete kehtivust ega kestust.

Artikkel 13

Käesolev leping on koostatud [koht] [päev]. [kuu] 2006 kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles; kõik need versioonid on võrdselt autentsed. Erinevuste korral kohaldatakse ingliskeelset teksti.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Euroopa Ühenduse nimel Ameerika Ühendriikide nimel

LISA

MEETMED

1. MEEDE – Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide liitude ühisprojektid

1. Lepinguosalised toetavad kõrgharidus-, kutseharidus-ja koolitusasutusi, kes loovad EÜ ja USA vahelisi liite kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas ühisprojektide läbiviimiseks.

2. Kõik ühised liidud luuakse mitmepoolse partnerlusena EÜ ja USA kõrg-ja kutseharidusasutuste vahel.

3. Liitude ühisprojektid peavad tavaliselt hõlmama atlandiülest üliõpilasvahetust ühiste õppeprogrammide raames, püüdes hoida liikumise mõlemal suunal võrdsena, ning nägema ette piisava keelelise ja kultuurilise ettevalmistuse.

4. Lepinguosaliste asjaomased ametiasutused lepivad kokku EÜ ja USA vaheliste liitude abikõlblikes valdkondades, lähtudes EÜ ja USA vahelise koostöö jaoks kõige olulisematest valdkondadest.

2. MEEDE – Tippteadmiste liikuvuse projektid (järelmeede)

Lepinguosalised võivad rahaliselt toetada üliõpilaste liikumist selliste kõrg-ja kutseharidusasutuste liitude vahel, kes on kinnitatud andmete kohaselt rakendanud lepinguosaliste rahastatud ühisprojekte tipptasemel.

3. MEEDE –Poliitikale suunatud meetmed

Kõrg-ja kutsehariduse arendamisega seoses võivad lepinguosalised Euroopa Ühenduse ja USA vahelise koostöö tõhustamise eesmärgil rahaliselt toetada mitmepoolseid projekte, milles osalevad kõrg-ja kutsehariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid. Poliitikale suunatud meetmed hõlmavad uuringuid, konverentse, töörühmi ja võrdlusanalüüse ning on horisontaalsel tasandil suunatud kõrg-ja kutsehariduse küsimustele, sealhulgas kvalifikatsiooni tunnustamine.

4. MEEDE – Schuman-Fulbrighti toetused

Lepinguosalised kavatsevad maksta stipendiume kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele (sealhulgas spetsialistid, kes on täiendõppel mõnes ülikoolis või kutsekoolis), kes soovivad tegeleda õpingute või koolitusega EÜ ja USA vaheliste suhete jaoks olulistes valdkondades, mille määravad lepinguosalised ühiselt. Schuman–Fulbrighti toetuste süsteemi tõhustamiseks ja toetusesaajate abistamiseks võivad lepinguosalised rahaliselt toetada organisatsiooni, kelle nad ühiselt määravad.

5. MEEDE –Vilistlasühendus

Lepinguosalised võivad rahaliselt toetada vilistlasühendusi, mille liikmed on osalenud EÜ ja USA vahelise kõrg-ja kutsehariduse koostööprogrammi raames rahastatud üliõpilasvahetustes. Vilistlasühendusi võivad juhtida lepinguosaliste poolt ühiselt nimetatud organisatsioonid.

PROGRAMMI HALDAMINE

Nimetatud meetmeid haldavad kummagi lepingupoole pädevad ametnikud. Nende ülesannete hulka võib kuuluda:

1. ettepanekute esitamise eeskirjade ja korra kehtestamine, sealhulgas ühtsete suuniste koostamine taotlejatele

2. ajakava koostamine projektikonkursi väljakuulutamiseks, taotluste esitamiseks ja valiku tegemiseks

3. teabe levitamine programmi ja selle rakendamise kohta

4. akadeemiliste nõustajate ja ekspertide nimetamine

5. soovituste esitamine lepinguosaliste asjaomastele ametiasutustele selle kohta, milliseid projekte rahastada

6. finantsjuhtimine ning

7. ühtse lähenemisviisi kujundamine programmi järelevalve ja hindamise osas.

Tavaliselt toetab Euroopa Ühendus Euroopa Ühendusest pärit projektipartnereid ning USA USAst pärit projektipartnereid. Lepinguosalised võivad toetused määrata kindlasummalise abina, kasutada ühikukulude astmestikku ja/või maksta need stipendiumidena.

TEHNILINE ABI

Rahalisi vahendeid võib kasutada programmi rakendamiseks vajalike teenuste ostmiseks. Eelkõige võivad lepinguosalised kasutada eksperte, korraldada seminare, kollokviume või muid kohtumisi, mis tõenäoliselt hõlbustaksid programmi rakendamist; ning teha hindamise, teavitamise, teabe avalikustamise ja levitamisega seotud toiminguid.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE kohta, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) vahelise lepingu allkirjastamist ja sõlmimist kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamiseks.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: HARIDUS JA KULTUUR

Eesmärk: Parandada vastastikku hariduse kvaliteeti kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu.

Meede: HARIDUS

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

15.02.03 Hariduse ja kutseõppe alane koostöö kolmandate riikidega

15.01.04. 17 Hariduse ja kutseõppe alane koostöö kolmandate riikidega – haldusjuhtimiskulud

15.01.04.32 Haridus-, audiovisuaal-ja kultuurivaldkonna täitevasutus – toetused 4. eelarverubriigi programmidele

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: 2006–2013

Meetme kestus määratakse lõplikult läbirääkimiste käigus ning selle suhtes kohaldatakse vahepealse ülevaatamise klauslit.

3.3. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 | Kogusumma |

Tegevuskulu |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a) | 2,224 | 3,780 | 4,957 | 5,924 | 6,004 | 20,551 | 43,441 |

Maksete assigneeringud | b) | 0,994 | 3,158 | 4,486 | 5,537 | 5,972 | 23,294 | 43,441 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[2] |

Tehniline ja haldusabi | 8.2.4 | c) | 0,000 | 0,352 | 0,352 | 0,352 | 0,352 | 1,056 | 2,464 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 2,224 | 4,132 | 5,309 | 6,276 | 6,356 | 21,607 | 45,905 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,994 | 3,510 | 4,838 | 5,889 | 6,324 | 24,350 | 45,905 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[3] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 8.2.5 | d | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 1,134 | 3,024 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 8.2.6 | e | 0,010 | 0,028 | 0,010 | 0,028 | 0,010 | 0,065 | 0,150 |

Kaasrahastamise üksikasjad: ei kohaldata

Lepingu alusel uuendatava programmi raames toetab Euroopa Liit ELi institutsioonide ja üliõpilaste kaasamist. Liikmesriikide ega muude asutuste kaasrahastamist ei eeldata.

4.1.2. Kooskõla rahastamisprogrammidega

( Ettepanek on kooskõlas olemasoleva rahastamisprogrammiga.

( Ettepanekuga seoses tuleb finantsperspektiivi asjaomane rubriik uuesti planeerida.

( Ettepanekuga seoses võib tekkida vajadus kohaldada institutsioonidevahelise kokkuleppe[8] sätteid (st paindlikkusinstrumenti või finantsperspektiivi läbivaatamist).

Ettepanek on kooskõlas olemasoleva rahastamisprogrammiga. Eelkõige vastavad 2006. aasta eelarvele kuluprognoos ja finantsmõju. Samas on ajavahemikuks 2007–2013 välja töötatud kuluprognoos ja finantsmõju esialgsed ning kajastavad komisjoni suundumust uute finantsperspektiividega seoses. Kuluprognoosid ei mõjuta 4. eelarverubriigi all pärast nõukogu ja parlamendi kokkulepet ajavahemiku 2007–2013 finantsraamistiku osas avanevate rahaliste vahendite suurust ning on võimalik, et prognoose tuleb vastavalt kohandada.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

4.1.4. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 aasta kaupa ja hiljem |

Personali hulk kokku | 2,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi-või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kahepoolse koostöölepingu eesmärk kõrg-ja kutsehariduse ning noorsooküsimuste valdkonnas on parandada vastastikust mõistmist ELi ja USA elanike vahel, valmistada inimesi paremini ette teadmisteühiskonnaga kohanemiseks ning tõsta vastastikku kõrghariduse, koolituse ning ELi ja USA noorte vabahariduse taset.

Kahepoolne koostööleping kajastab lepinguosaliste poliitilist tahet kõrgeimal tasandil.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Euroopa Liidu ja USA vahelise programmiga kaasneks lisandväärtus mitmel tasandil: selle abil tekivad õppeasutuste vahel atlandiülesed kontaktid, moodustuvad nii üksikisikute, akadeemilise ja halduspersonali kui üliõpilaste atlandiülesed võrgustikud ning arendatakse edasi teatavaid teemasid ja õppeaineid. ELi ja USA vahelise kõrg-ja kutsehariduse koostööprogrammi uuendamisega säiliks ja areneks edasi ka mitmepoolne lähenemisviis, millega kaasatakse kõigi meetmete rakendamisse eri liikmesriikide asutusi ja inimesi. Selline mitmepoolne lähenemine on siiani programmi eesmärgi järgimisel, st vastastikuse mõistmise parandamisel ning hariduse ja kutseõppe kvaliteedi tõstmisel ELis ja USAs, tõhusaks osutunud. Samuti on sellega kahepoolsete programmide puhul kaasnenud teatav mastaabisääst ja kvaliteedi tõus.

ELi ja USA vahelise kõrg-ja kutsehariduse koostööprogrammi eesmärgid oleksid täielikult kooskõlas sama valdkonna muude ELi rahastamisvahendite eesmärkidega. Lepinguga loodaks teisi programme täiendav raamistik, mis võimaldaks liikuda kõrgetasemelise hariduse eesmärgi suunas ELi ja USA vahelise koostöö abil. Lisaks sellele tekiks programmiga atlandiülene inimestevaheline koostöö, mida pole teistes Euroopa Liidu haridus-ja koolitusprogrammides.

Eelkõige täiendab kahepoolne koostööprogramm Erasmus Mundus programmi, keskendudes põhiastmes õppivate üliõpilaste vahetusele ning hõlmates atlandiülese vahetuse kutseharidusasutuste vahel.

Samuti täiendab programm Euroopa Liidu keskuste tegevust, pakkudes vahetusteks lisavõimalusi ja soodustades mõlemal pool Atlandi ookeani asuvate asutuste ja organisatsioonide vahelist struktuurset koostööd.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk: | Näitajate mittetäielik loetelu |

Üldised eesmärgid |

parandada Euroopa Liidu ja USA rahvaste vastastikust mõistmist, valmistada kodanikke paremini ette teadmisteühiskonnaga kohanemiseks tõsta vastastikku hariduse kvaliteeti | kvantitatiivsed andmed programmis osalejate ja huvirühmade suhtumise kohta, mis on saadud vahe-ja järelhindamiste käigus läbiviidud uurimustest |

Konkreetsed eesmärgid |

edendada Euroopa Liidu ja USA koostööd kõrg-ja kutseharidusega seotud küsimustes aidata kaasa kõrg-ja kutsekoolide arendamisele aidata kaasa individuaalsete osalejate isiklikule arengule nende endi huvides ja programmi üldise eesmärgi saavutamise nimel | kvantitatiivsed andmed ametnike ja haldustöötajate suhtumise kohta, mis on saadud intervjuudest kvantitatiivsed andmed programmiga hõlmatud organisatsioonide ja asutuste eest vastutavate isikute suhtumise kohta, mis on saadud uurimustest kvantitatiivsed andmed osalejate suhtumise kohta, mis on saadud uurimustest |

Tulemusi võib määratleda eeliste või halvemustena vahetusse sihtrühma kuuluvate isikute jaoks nende osalemise lõppedes avalikus sekkumises. Seega peab tulemused määratlema sekkumise rakenduslikest eesmärkidest lähtuvalt.

Rakenduslikud eesmärgid | Osalejate tulemused |

toetada kõrg-ja kutsekoolide vahelist koostööd, et edendada ühiseid õppeprogramme ning üliõpilaste ja õppejõudude vahetust | Institutsioonid: täiustatud õppekavad ja-metoodikad, vastava ainepunktisüsteemi suurem läbipaistvus ja selgus, suurem valmisolek atlandiüleseks koostööks, Üliõpilased: rikastav atlandiülene kogemus, parem haridus ja kultuurierinevuste mõistmine, |

toetada kõrg-ja kutsehariduse alal tegutsevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelist koostööd, et hoogustada arutelusid ja kogemuste vahetamist poliitikaküsimustes | Organisatsioonid, asutused: poliitikaküsimuste parem mõistmine, |

toetada spetsialistide atlandiülest vahetust, et parandada vastastikust mõistmist Euroopa Liidu ja USA suhete seisukohast olulistes küsimustes | Üksikisikud: ELi ja USA vaheliste suhete põhiküsimuste parem mõistmine. |

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[9]

X Tsentraliseeritud juhtimine

X otse, haldajaks on komisjon

X kaudselt, volitades

X täitevasutust

ٱ finantsmääruse artiklis 185 sätestatud ühenduste asutusi

ٱ riigi avaliku sektori asutusi või avaliku teenuse pakkumise ülesandega asutusi

ٱ Detsentraliseeritud juhtimine või juhtimine koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Ühishaldus rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Kavandatud programmi aluseks on Euroopa Liidu ja USA ühisrahastamise põhimõte. Konkursikutseid haldab Euroopa Komisjon eelnevalt USA asutustega kooskõlastatud ühiste suuniste alusel.

Programmi juhtimiseks võib Euroopa Komisjon kasutada täitevasutust. See on põhjendatud, kui ELi ja USA vahelise programmi kavandatud finantsraamistik jääb samaks. Täitevasutuse kasutamine on õigustatud ka ELi ja USA vahelise programmi rahaliste vahendite vähenemise korral, kui samalaadne leping sõlmitakse Kanadaga, mis suurendab mastaabisäästu ning põhjendab mõnede meetmete rakendamist täitevasutuse kaudu.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

ELi ja USA ühiste projektide järelevalve toimub nii dokumentaalselt (stipendiaatide korrapärase aruandluse põhjal) kui kohapeal, kus sellega tegelevad komisjon ja USA nimetatud asjakohased struktuurid.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamine põhineb programmi jooksva etapi rakendamisel saadud kogemustel, tagasisidel programmis osalejatelt, kutsehariduse valdkonna uuringul programmi raames, konsulteerimisel ekspertidega ning programmi jooksva etapi vahehindamisel.

Seletuskiri hõlmab eelhindamise ja mõju hindamise põhiaspekte.

Eelhindamise peamised järeldused kõrg-ja kutseharidusega seoses on järgmised:

- programm on kasulik osalevatele asutustele, teaduskondadele ja üliõpilastele; eriti tõhus on programm üliõpilaste ja töötajate kultuuridevaheliste erisuste mõistmise parandamisel

- samuti aitas programm kaasa õppekavade väljatöötamisele ning eriti ülikoolide ja kutseõppeasutuste atlandiüleste võrgustike tugevdamisele

- programmi peetakse siiski liiga väikeseks, et mõjutada Euroopa Liidu ja USA kodanike vastastikust mõistmist

- vahetusprojektide jätkusuutlikkus seati kahtluse alla järelmeetmete rahastamise puudumise tõttu

- kutsehariduse käsitlemine koos kõrgharidusega nõuab eelarve märkimisväärset suurendamist

- kutseharidus vajas erilähenemist, et kohandada teatavaid rakenduskriteeriume selle valdkonna spetsiifikale

- vahehindamine soovitab mõningaid rakenduslikke muudatusi: a) suurendada liitude projektide kestust, b) pöörata tähelepanu parimate tavade väljaselgitamisele ja vahetamisele, c) võtta edukate projektide puhul kasutusele täiendavate vahetustoetuste süsteem.

6.2.2. Vahe-ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Kavandatava programmi ettevalmistamisel võetakse arvesse eelhindamise järeldusi ning seatakse eesmärgiks:

- programmi läbiproovitud ja end tõestanud komponentide säilitamine ja edasiarendamine,

- eraldi lähenemisviisi väljaarendamine kutseharidusele,

- tuginemine tipptasemelisteks osutunud projektidele,

- liikuvuse tugevdamine,

- programmi rahalise toetuse suurendamine.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Põhimõtteliselt toimub vahehindamine pärast esimest kolme rakendusaastat ning lõplik järelhindamine sekkumise lõpus.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Rahastamisotsustes ning komisjoni ja toetusesaajate vahelistes lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale Euroopa Ühenduse toetuse saajate kohapealse kontrollimise võimalus ning volitused nõuda selliste lepingute ja juriidiliste kohustuste raames tehtud kõigi kulutuste tõendamist viie aasta jooksul pärast lepinguperioodi lõppemist.

Toetusesaajad on kohustatud esitama tegevus-ja finantsaruanded, mida analüüsitakse sisu ja kulude kõlblikkuse seisukohalt, pidades silmas Euroopa Ühenduse rahastamise eesmärke, lepingulisi kohustusi ning majanduslikke ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Rahastamislepingutele lisatakse haldus-ja finantsteave, mis selgitab kulude kõlblikkust selliste lepingute raames. Kui asjakohane, piirdub rahastatavate projektide kontrollimise ja auditeerimise (ning valiku tegemiseks vajaliku hindamise) hõlbustamiseks teatavate kuluelementide katmine Euroopa Ühenduse vahenditest artiklitega, mis on toetusesaaja raamatupidamiskorralduses reaalsed, tuvastatavad ja tõendatavad.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Rakenduseesmärkide nimetused | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 | KOKKU |

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011–2013 aasta kaupa |

Ametnikud või ajutised töötajad[10] (XX 01 01) | A*/AD | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

B*, C*/AST | ¾ 3/4 | 3/4 3/4 | 3/4 3/4 | 3/4 3/4 | 3/4 3/4 | 3/4 3/4 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[11] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[12] | 0 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |

KOKKU | 2,5 | 5,5 | 5,5 | 5,5 | 5,5 | 5,5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

A*/AD Strateegiline arendustöö, programmi haldamine, suhted partnerriikidega

B*/AST Finantsabi

C*/AST Üldine ja finantsaspektidega seotud sekretariaaditugi

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige iga allika puhul ametikohtade arv).

2,5 Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud.

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud.

1 Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) | 0,270 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 2,916 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne)(täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,270 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 0,378 | 2,916 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

(2,5 töötajat 2006. aastal x 108 000 eurot) + (3,5 töötajat aastatel 2007–2013 x 7 aastat x 108 000 eurot = 2 916 000 eurot

Arvestus põhineb eeldusel, et haridus-, audiovisuaal-ja kultuurivaldkonna täitevasutus osaleb programmi rakendamisel. Vastasel juhul vajatakse komisjoni kaht lisatöötajat.

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

ei kohaldata

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011-2013 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,030 | 0,080 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[14] Lepingu alusel moodustatud ühine EL-USA komitee | 0,018 | 0,018 | 0,035 | 0,070 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage viitega eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,010 | 0,028 | 0,010 | 0,028 | 0,010 | 0,065 | 0,150 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused: 2 x 3000 (USAsse) + 6 x 700 (liikmesriikidesse) = 10 200 eurot

Ühiskomitee iga-aastane kohtumine liikmesriikidega. 25 x 700 x 4 = 70 000 eurot

[1] KOM(2005) 196.

[2] KOM(2005) 274.

[3] Nõukogu (põllumajandus ja kalandus) 2685. istungil esmaspäeval, 24. oktoobril, ja teisipäeval, 25. oktoobril 2005. aastal vastu võetud dokumendis 13437/05 A-punktide nimekirja punkt 6.

[4] KOM(2005) 274.

[5] KOM(2005) 196.

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 19 ja 24.

[9] Kui märgitud on mitu meetodit, esitage täiendavad üksikasjad käesolevas punktis jao „Asjakohased märkused“ all.

[10] Kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[11] Kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[12] Kulud sisalduvad võrdlussummas.

„…ÂÃ¾¿PQ…†lKþÿ347KLQ[\?Žovisuaal-ja kultuurivaldkonna täitevasutuse kasutamise võimalust uuritakse asutuse hindamise raames. Hindamine toimub 2006. aastal, pidades silmas uute haridusprogrammide rakendamist aastatel 2007–2013.

[16] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

52006PC0180(01)