01994A0103(01) — ET — 14.12.2019 — 017.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LEPING

(ELT L 001 3.1.1994, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

PROTOCOL ADJUSTING THE AGREEMENT ON THE EUROPEAN ECONOMIC AREA 

  L 1

572

3.1.1994

►M2

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/94, 8. veebruar 1994,

  L 85

64

30.3.1994

►M3

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 3/94, 8. veebruar 1994,

  L 85

65

30.3.1994

 M4

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 4/94, 8. veebruar 1994,

  L 85

66

30.3.1994

 M5

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 5/94, 8. veebruar 1994,

  L 85

71

30.3.1994

 M6

EMP Ühiskomitee Otsus nr 6/94, 8. märts 1994,

  L 95

22

14.4.1994

►M7

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 7/94, 21. märts 1994,

  L 160

1

28.6.1994

►M8

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 8/94, 7. juuni 1994,

  L 198

142

30.7.1994

►M9

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 10/94, 12. august 1994,

  L 253

32

29.9.1994

►M10

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 11/94, 12. august 1994,

  L 253

34

29.9.1994

 M11

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/95, 27 jaanuar 1995,

  L 47

19

2.3.1995

►M12

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/95, 10. märts 1995,

  L 86

58

20.4.1995

►M13

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 35/95, 19. mai 1995,

  L 205

39

31.8.1995

►M14

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 36/95, 19. mai 1995,

  L 205

45

31.8.1995

 M15

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 4/96, 29. veebruar 1996,

  L 102

45

25.4.1996

 M16

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 45/96, 19. juuli 1996,

  L 291

38

14.11.1996

►M17

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 54/96, 4. oktoober 1996,

  L 21

9

23.1.1997

 M18

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 71/96, 22. november 1996,

  L 21

12

23.1.1997

►M19

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 56/96, 28. oktoober 1996,

  L 58

50

27.2.1997

►M20

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 70/96, 29. november 1996,

  L 71

43

13.3.1997

►M21

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 84/96, 20. detsember 1996,

  L 71

44

13.3.1997

►M22

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 55/96, 28. oktoober 1996,

  L 85

64

27.3.1997

►M23

DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 83/96 of 13 December 1996 (*)

  L 145

52

5.6.1997

 M24

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 13/97, 14. märts 1997,

  L 182

44

10.7.1997

 M25

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 39/97, 10. juuli 1997,

  L 290

24

23.10.1997

 M26

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/97, 27. juuni 1997,

  L 290

26

23.10.1997

 M27

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 41/97, 10. juuli 1997,

  L 290

27

23.10.1997

 M28

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 42/97, 10. juuli 1997,

  L 290

28

23.10.1997

 M29

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 43/97, 10. juuli 1997,

  L 290

29

23.10.1997

 M30

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 44/97, 10. juuli 1997,

  L 290

30

23.10.1997

 M31

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 45/97, 10. juuli 1997,

  L 290

31

23.10.1997

 M32

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 46/97, 11. juuli 1997,

  L 290

32

23.10.1997

►M33

DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 37/97 of 27 June 1997 (*)

  L 160

38

4.6.1998

►M34

DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 38/97 of 27 June 1997 (*)

  L 160

39

4.6.1998

 M35

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 73/97, 4. oktoober 1997,

  L 193

39

9.7.1998

►M36

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 86/97, 31. oktoober 1997,

  L 193

40

9.7.1998

►M37

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 98/97, 12. detsember 1997,

  L 193

55

9.7.1998

 M38

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 99/97, 9. detsember 1997,

  L 193

59

9.7.1998

 M39

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 102/97, 15. detsember 1997,

  L 193

62

9.7.1998

 M40

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 13/98, 6. märts 1998,

  L 272

18

8.10.1998

►M41

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 18/98, 6. märts 1998,

  L 272

31

8.10.1998

►M42

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 54/98, 3. juuni 1998,

  L 30

57

4.2.1999

►M43

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 77/98, 31. juuli 1998,

  L 172

56

8.7.1999

 M44

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 78/98, 17. juuli 1998,

  L 172

57

8.7.1999

 M45

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 79/98, 17. juuli 1998,

  L 172

58

8.7.1999

 M46

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 80/98, 31. juuli 1998,

  L 172

59

8.7.1999

 M47

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 81/98, 31. juuli 1998,

  L 172

60

8.7.1999

 M48

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 99/98, 25. september 1998,

  L 189

73

22.7.1999

 M49

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 114/98, 27. november 1998,

  L 277

51

28.10.1999

 M50

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 35/2000, 31. märts 2000,

  L 141

62

15.6.2000

►M51

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 36/2000, 31. märts 2000,

  L 141

64

15.6.2000

 M52

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 37/2000, 31. märts 2000,

  L 141

65

15.6.2000

►M53

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 38/2000, 31. märts 2000,

  L 141

66

15.6.2000

►M54

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 39/2000, 11. aprill 2000,

  L 141

67

15.6.2000

►M55

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2000, 11. aprill 2000,

  L 141

68

15.6.2000

►M56

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 22/1999 26. veebruar 1999,

  L 148

47

22.6.2000

►M57

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 23/1999, 26. veebruar 1999,

  L 148

48

22.6.2000

►M58

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 24/1999, 26. veebruar 1999,

  L 148

49

22.6.2000

 M59

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 25/1999, 26. veebruar 1999,

  L 148

51

22.6.2000

 M60

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 26/1999, 26. veebruar 1999,

  L 148

53

22.6.2000

►M61

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 27/1999, 26.veebruar 1999,

  L 148

54

22.6.2000

 M62

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 44/2000, 19. mai 2000,

  L 174

55

13.7.2000

►M63

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 46/2000, 19. mai 2000,

  L 174

57

13.7.2000

►M64

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 46/2000, 19. mai 2000,

  L 174

58

13.7.2000

►M65

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 47/2000, 22. mai 2000,

  L 174

59

13.7.2000

 M66

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 64/2000, 28. juuni 2000,

  L 237

83

21.9.2000

►M67

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 70/2000, 2. august 2000,

  L 250

53

5.10.2000

 M68

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 38/1999, 30. märts 1999,

  L 266

27

19.10.2000

 M69

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 45/1999, 26. märts 1999,

  L 266

53

19.10.2000

►M70

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 60/1999, 30. aprill 1999,

  L 284

38

9.11.2000

►M71

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 69/1999, 2. juuni 1999,

  L 284

55

9.11.2000

►M72

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 70/1999, 2. juuni 1999,

  L 284

57

9.11.2000

►M73

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 71/1999, 2. juuni 1999,

  L 284

59

9.11.2000

►M74

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 72/1999, 15. juuni 1999,

  L 284

61

9.11.2000

 M75

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 73/1999, 28. mai 1999,

  L 284

63

9.11.2000

►M76

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 74/1999, 28. mai 1999,

  L 284

65

9.11.2000

 M77

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 82/1999, 25. juuni 1999,,

  L 296

39

23.11.2000

►M78

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 83/1999, 25. juuni 1999,

  L 296

41

23.11.2000

►M79

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 89/1999, 25. juuni 1999,

  L 296

51

23.11.2000

►M80

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 90/1999, 25. juuni 1999,

  L 296

53

23.11.2000

►M81

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 99/1999, 30. juuli 1999,

  L 296

78

23.11.2000

►M82

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 100/1999, 30. juuli 1999,

  L 296

79

23.11.2000

►M83

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 82/2000, 2. oktoober 2000,

  L 315

26

14.12.2000

 M84

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 83/2000, 2. oktoober 2000,

  L 315

28

14.12.2000

►M85

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 84/2000, 2. oktoober 2000,

  L 315

30

14.12.2000

 M86

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 85/2000, 2. oktoober 2000,

  L 315

32

14.12.2000

 M87

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 99/2000, 27. oktoober 2000,

  L 7

29

11.1.2001

►M88

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 100/2000, 10. november 2000,

  L 7

32

11.1.2001

►M89

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 101/2000, 10. november 2000,

  L 7

36

11.1.2001

►M90

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 102/2000, 10. november 2000,

  L 7

38

11.1.2001

►M91

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 112/2000, 15. detsember 2000,

  L 52

37

22.2.2001

 M92

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 114/2000, 22. detsember 2000,

  L 52

40

22.2.2001

►M93

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 172/1999, 26. november 1999,

  L 61

31

1.3.2001

►M94

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 173/1999, 26. november 1999,

  L 61

33

1.3.2001

 M95

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 174/1999, 26. november 1999,

  L 61

35

1.3.2001

 M96

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 187/1999, 17. detsember 1999,

  L 74

18

15.3.2001

 M97

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 188/1999, 17. detsember 1999,

  L 74

20

15.3.2001

►M98

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 192/1999, 17. detsember 1999,

  L 74

32

15.3.2001

►M99

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 17/2000, 28. jaanuar 2000,

  L 103

34

12.4.2001

►M100

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 24/2000, 25. veebruar 2000,

  L 103

51

12.4.2001

►M101

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 58/2001, 18. mai 2001,

  L 165

64

21.6.2001

►M102

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 59/2001, 18. mai 2001,

  L 165

65

21.6.2001

►M103

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 87/2001, 19. juuni 2001,

  L 238

41

6.9.2001

►M104

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 88/2001, 19. juuni 2001,

  L 238

43

6.9.2001

 M105

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 98/2001, 13. juuli 2001,

  L 251

25

20.9.2001

►M106

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 99/2001, 13. juuli 2001,

  L 251

26

20.9.2001

 M107

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 100/2001, 13. juuli 2001,

  L 251

27

20.9.2001

►M108

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 140/2001, 23. november 2001,

  L 22

34

24.1.2002

►M109

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 164/2001, 11. detsember 2001,

  L 65

46

7.3.2002

►M110

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 165/2001, 11. detsember 2001,

  L 65

48

7.3.2002

►M111

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 46/2002, 19. aprill 2002,

  L 154

34

13.6.2002

►M112

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 66/2002, 31. mai 2002,

  L 238

38

5.9.2002

 M113

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 67/2002, 31. mai 2002,

  L 238

40

5.9.2002

►M114

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 94/2002, 25. juuni 2002,

  L 266

71

3.10.2002

►M115

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 111/2002, 12. juuli 2002,

  L 298

37

31.10.2002

►M116

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 135/2002, 27. september 2002,

  L 336

36

12.12.2002

►M117

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 140/2002, 8. november 2002,

  L 19

5

23.1.2003

►M118

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 154/2002, 8. november 2002,

  L 19

52

23.1.2003

►M119

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 18/2003, 31. jaanuar 2003,

  L 94

78

10.4.2003

►M120

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 19/2003, 31. jaanuar 2003,

  L 94

80

10.4.2003

►M121

COUNCIL DECISION of 14 April 2003 (*)

  L 107

17

30.4.2003

►M122

COUNCIL DECISION of 14 April 2003 (*)

  L 107

40

30.4.2003

►M123

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 32/2003, 14. märts 2003,

  L 137

32

5.6.2003

 M124

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 38/2003, 14. märts 2003,

  L 137

46

5.6.2003

►M125

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 64/2003, 16. mai 2003,

  L 193

54

31.7.2003

►M126

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 85/2003, 20. juuni 2003,

  L 257

42

9.10.2003

►M127

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 86/2003, 20. juuni 2003,

  L 257

44

9.10.2003

►M128

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 96/2003, 11. juuli 2003,

  L 272

34

23.10.2003

 M129

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 163/2003 7. november 2003,

  L 41

64

12.2.2004

►M130

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 164/2003, 7. november 2003,

  L 41

67

12.2.2004

►M131

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 165/2003, 7. november 2003,

  L 41

69

12.2.2004

►M132

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 181/2003, 5. detsember 2003,

  L 88

63

25.3.2004

►M133

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 9/2004, 6. veebruar 2004,

  L 116

56

22.4.2004

 M134

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 10/2004, 6. veebruar 2004,

  L 116

58

22.4.2004

►M135

COUNCIL DECISION of 30 March 2004 (*)

  L 130

11

29.4.2004

►M136

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 78/2004, 8. juuni 2004,

  L 219

13

19.6.2004

►M137

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 79/2004, 8. juuni 2004,

  L 219

24

19.6.2004

►M138

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 58/2004, 23. aprill 2004,

  L 277

29

26.8.2004

 M139

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 65/2004, 26. aprill 2004,

  L 277

182

26.8.2004

►M140

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 66/2004, 26. aprill 2004,

  L 277

183

26.8.2004

►M141

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 67/2004, 26. aprill 2004,

  L 277

185

26.8.2004

►M142

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA ÜHISKOMITEE OTSUS, nr 138/2004 29. oktoober 2004,

  L 342

30

18.11.2004

►M143

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 87/2004, 8. juuni 2004,

  L 349

48

25.11.2004

 M144

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 88/2004, 8. juuni 2004,

  L 349

49

25.11.2004

►M145

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 89/2004, 8. juuni 2004,

  L 349

51

25.11.2004

►M146

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 90/2004, 8. juuni 2004,

  L 349

52

25.11.2004

►M147

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 115/2004, 6. august 2004,

  L 64

1

10.3.2005

►M148

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 116/2004, 6. august 2004,

  L 64

3

10.3.2005

►M149

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 117/2004, 6. august 2004,

  L 64

5

10.3.2005

►M150

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 130/2004, 24. september 2004,

  L 64

57

10.3.2005

►M151

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 137/2004, 24. september 2004,

  L 64

80

10.3.2005

►M152

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 160/2004, 29. oktoober 2004,

  L 102

45

21.4.2005

►M153

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 177/2004, 3. detsember 2004,

  L 133

33

26.5.2005

►M154

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 178/2004, 3. detsember 2004,

  L 133

35

26.5.2005

►M155

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 180/2004, 16. detsember 2004,

  L 133

42

26.5.2005

►M156

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 181/2004, 16. detsember 2004,

  L 133

44

26.5.2005

►M157

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 182/2004, 16. detsember 2004,

  L 133

46

26.5.2005

►M158

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 183/2004, 16. detsember 2004,

  L 133

48

26.5.2005

►M159

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 23/2005, 8. veebruar 2005,

  L 161

52

23.6.2005

►M160

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2005, 11. märts 2005,

  L 198

38

28.7.2005

►M161

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 43/2005, 11. märts 2005,

  L 198

45

28.7.2005

►M162

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 72/2005, 29. aprill 2005,

  L 239

64

15.9.2005

►M163

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 73/2005, 29. aprill 2005,

  L 239

66

15.9.2005

 M164

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 74/2005, 29. aprill 2005,

  L 239

67

15.9.2005

►M165

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 75/2005, 29. aprill 2005,

  L 239

68

15.9.2005

►M166

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 88/2005, 10. juuni 2005,

  L 268

24

13.10.2005

►M167

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 89/2005, 10. juuni 2005,

  L 268

25

13.10.2005

►M168

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 107/2005, 8. juuli 2005,

  L 306

45

24.11.2005

 M169

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 136/2005, 21. oktoober 2005,

  L 321

1

8.12.2005

►M170

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 123/2005, 30. september 2005,

  L 339

32

22.12.2005

►M171

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 129/2005, 30. september 2005,

  L 339

55

22.12.2005

►M172

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 135/2005, 21. oktoober 2005,

  L 14

24

19.1.2006

►M173

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 17/2006, 27. jaanuar 2006,

  L 92

46

30.3.2006

►M174

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 38/2006, 10. märts 2006,

  L 147

58

1.6.2006

►M175

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 39/2006, 10. märts 2006,

  L 147

61

1.6.2006

►M176

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2006, 10. märts 2006,

  L 147

63

1.6.2006

►M177

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 41/2006, 10. märts 2006,

  L 147

64

1.6.2006

►M178

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 73/2006, 2. juuni 2006,

  L 245

44

7.9.2006

►M179

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 74/2006, 2. juuni 2006,

  L 245

45

7.9.2006

►M180

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 75/2006, 2. juuni 2006,

  L 245

46

7.9.2006

►M181

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 98/2006, 7. juuli 2006,

  L 289

50

19.10.2006

 M182

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 128/2006, 22. september 2006,

  L 333

60

30.11.2006

►M183

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 138/2006, 27. oktoober 2006,

  L 366

83

21.12.2006

►M184

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 139/2006, 27. oktoober 2006,

  L 366

85

21.12.2006

►M185

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 153/2006, 8. detsember 2006,

  L 89

25

29.3.2007

 M186

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 161/2006, 8. detsember 2006,

  L 89

40

29.3.2007

►M187

NÕUKOGU OTSUS, 23. juuli 2007,

  L 221

15

25.8.2007

►M188

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 63/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

43

22.11.2007

►M189

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 64/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

45

22.11.2007

►M190

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 65/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

47

22.11.2007

►M191

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 66/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

49

22.11.2007

►M192

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 67/2007, 29. juuni 2007,

  L 304

51

22.11.2007

►M193

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 68/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

52

22.11.2007

►M194

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 69/2007, 15. juuni 2007,

  L 304

53

22.11.2007

►M195

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 70/2007, 29. juuni 2007,

  L 304

54

22.11.2007

 M196

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 71/2007, 29. juuni 2007,

  L 304

56

22.11.2007

►M197

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 96/2007, 27. juuli 2007,

  L 47

1

21.2.2008

►M198

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 97/2007, 28. september 2007,

  L 47

3

21.2.2008

►M199

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 115/2007, 28. september 2007,

  L 47

36

21.2.2008

►M200

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 131/2007, 28. september 2007,

  L 47

67

21.2.2008

►M201

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 132/2007, 26. oktoober 2007,

  L 100

1

10.4.2008

►M202

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS, nr 142/2007, 26. oktoober 2007,

  L 100

70

10.4.2008

►M203

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 147/2007, 26. oktoober 2007,

  L 100

99

10.4.2008

►M204

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 19/2008, 1. veebruar 2008,

  L 154

38

12.6.2008

►M205

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 20/2008, 1. veebruar 2008,

  L 154

40

12.6.2008

►M206

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 39/2008, 14. märts 2008,

  L 182

42

10.7.2008

►M207

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 75/2008, 6. juuni 2008,

  L 257

41

25.9.2008

►M208

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 76/2008, 6. juuni 2008,

  L 257

45

25.9.2008

►M209

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 77/2008, 6. juuni 2008,

  L 257

46

25.9.2008

►M210

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 78/2008, 6. juuni 2008,

  L 257

47

25.9.2008

 M211

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 81/2008, 4. juuli 2008,

  L 280

12

23.10.2008

►M212

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 93/2008, 4. juuli 2008,

  L 280

34

23.10.2008

►M213

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 94/2008, 4. juuli 2008,

  L 280

36

23.10.2008

 M214

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 109/2008, 26. september 2008,

  L 309

39

20.11.2008

►M215

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 110/2008, 5. november 2008,

  L 339

93

18.12.2008

►M216

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2009, 17. märts 2009,

  L 130

36

28.5.2009

►M217

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 61/2009, 29. mai 2009,

  L 232

13

3.9.2009

►M218

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 75/2009, 29. mai 2009,

  L 232

39

3.9.2009

►M219

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 76/2009, 30. juuni 2009,

  L 232

40

3.9.2009

►M220

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 90/2009, 3. juuli 2009,

  L 277

43

22.10.2009

►M221

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 91/2009, 3. juuli 2009,

  L 277

45

22.10.2009

►M222

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 92/2009, 3. juuli 2009,

  L 277

47

22.10.2009

 M223

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 93/2009, 3. juuli 2009,

  L 277

49

22.10.2009

►M224

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 94/2009, 8. juuli 2009,

  L 277

50

22.10.2009

►M225

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 117/2009, 22. oktoober 2009,

  L 334

20

17.12.2009

►M226

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 118/2009, 22. oktoober 2009,

  L 334

22

17.12.2009

►M227

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 119/2009, 22. oktoober 2009,

  L 334

23

17.12.2009

►M228

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 153/2009, 4. detsember 2009,

  L 62

56

11.3.2010

►M229

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 159/2009, 4. detsember 2009,

  L 62

65

11.3.2010

►M230

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 160/2009, 4. detsember 2009,

  L 62

67

11.3.2010

►M231

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 16/2010, 29. jaanuar 2010,

  L 101

26

22.4.2010

►M232

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 57/2010, 30. aprill 2010,

  L 181

26

15.7.2010

►M233

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 58/2010, 30. aprill 2010,

  L 181

27

15.7.2010

►M234

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 78/2010, 11. juuni 2010,

  L 244

37

16.9.2010

►M235

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 79/2010, 11. juuni 2010,

  L 244

39

16.9.2010

►M236

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 80/2010, 11. juuni 2010,

  L 244

41

16.9.2010

►M237

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 92/2010, 2. juuli 2010,

  L 277

46

21.10.2010

 M238

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 96/2010, 2. juuli 2010,

  L 277

53

21.10.2010

►M239

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline LEPING

  L 291

4

9.11.2010

 M240

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 4/2011, 11. veebruar 2011,

  L 117

1

5.5.2011

 M241

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 50/2011, 20. mai 2011,

  L 196

29

28.7.2011

►M242

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 76/2011, 1. juuli 2011,

  L 262

33

6.10.2011

 M243

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 91/2011, 19. juuli 2011,

  L 262

63

6.10.2011

►M244

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 92/2011, 19. juuli 2011,

  L 262

64

6.10.2011

 M245

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 104/2011, 30. september 2011,

  L 318

42

1.12.2011

►M246

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 61/2012, 30. märts 2012,

  L 207

41

2.8.2012

►M247

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 101/2012, 30. aprill 2012,

  L 248

39

13.9.2012

►M248

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 102/2012, 30. aprill 2012,

  L 248

40

13.9.2012

►M249

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 109/2012, 15. juuni 2012,

  L 270

31

4.10.2012

►M250

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 121/2012, 15. juuni 2012,

  L 270

44

4.10.2012

►M251

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 122/2012, 15. juuni 2012,

  L 270

46

4.10.2012

►M252

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 139/2012, 13. juuli 2012,

  L 309

21

8.11.2012

►M253

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 140/2012, 13. juuli 2012,

  L 309

23

8.11.2012

►M254

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 141/2012, 13. juuli 2012,

  L 309

25

8.11.2012

 M255

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 142/2012, 13. juuli 2012,

  L 309

26

8.11.2012

►M256

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 143/2012, 13. juuli 2012,

  L 309

27

8.11.2012

►M257

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 190/2012, 28. september 2012,

  L 341

44

13.12.2012

►M258

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 204/2012, 26. oktoober 2012,

  L 21

57

24.1.2013

►M259

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 233/2012, 7. detsember 2012,

  L 81

35

21.3.2013

►M260

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 18/2013, 1. veebruar 2013,

  L 144

23

30.5.2013

►M261

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 101/2013, 3. mai 2013,

  L 291

67

31.10.2013

►M262

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 118/2013, 14. juuni 2013,

  L 318

20

28.11.2013

 M263

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 132/2013, 14. juuni 2013,

  L 318

34

28.11.2013

►M264

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 133/2013, 8. juuli 2013,

  L 345

1

19.12.2013

►M265

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 134/2013, 8. juuli 2013,

  L 345

2

19.12.2013

►M266

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 211/2013, 8. november 2013,

  L 92

37

27.3.2014

►M267

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 212/2013, 8. november 2013,

  L 92

38

27.3.2014

►M268

Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise LEPING

  L 170

5

11.6.2014

►M269

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS, nr 109/2014, 16. mai 2014,

  L 310

80

30.10.2014

►M270

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS, nr 110/2014, 16. mai 2014,

  L 310

82

30.10.2014

►M271

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 111/2014, 16. mai 2014,

  L 310

83

30.10.2014

►M272

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 112/2014, 16. mai 2014,

  L 310

84

30.10.2014

►M273

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 146/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

55

27.11.2014

►M274

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 147/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

56

27.11.2014

►M275

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 148/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

58

27.11.2014

►M276

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 149/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

59

27.11.2014

►M277

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 150/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

60

27.11.2014

►M278

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 151/2014, 27. juuni 2014,

  L 342

61

27.11.2014

►M279

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 157/2014, 9. juuli 2014,

  L 15

85

22.1.2015

►M280

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 158/2014, 9. juuli 2014,

  L 15

86

22.1.2015

►M281

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 159/2014, 9. juuli 2014,

  L 15

87

22.1.2015

►M282

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 192/2014, 25. september 2014,

  L 202

44

30.7.2015

►M283

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 201/2014, 25. september 2014,

  L 202

55

30.7.2015

►M284

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 202/2014, 25. september 2014,

  L 202

56

30.7.2015

►M285

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 244/2014, 24. oktoober 2014,

  L 230

52

3.9.2015

►M286

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 247/2014, 13. november 2014,

  L 263

36

8.10.2015

►M287

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 248/2014, 13. november 2014,

  L 263

38

8.10.2015

►M288

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 249/2014, 13. november 2014,

  L 263

40

8.10.2015

►M289

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 250/2014, 13. november 2014,

  L 263

42

8.10.2015

►M290

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 251/2014, 13. november 2014,

  L 263

44

8.10.2015

►M291

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 252/2014, 13. november 2014,

  L 263

46

8.10.2015

►M292

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 253/2014, 13. november 2014,

  L 263

47

8.10.2015

►M293

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 300/2014, 12. detsember 2014,

  L 311

55

26.11.2015

►M294

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 301/2014, 12. detsember 2014,

  L 311

56

26.11.2015

►M295

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 32/2015, 25. veebruar 2015,

  L 93

49

7.4.2016

►M296

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 33/2015, 25. veebruar 2015,

  L 93

50

7.4.2016

 M297

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 70/2015, 20. märts 2015,

  L 129

54

19.5.2016

►M298

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 71/2015, 20. märts 2015,

  L 129

56

19.5.2016

►M299

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 72/2015, 20. märts 2015,

  L 129

85

19.5.2016

►M300

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 73/2015, 20. märts 2015,

  L 129

87

19.5.2016

►M301

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline LEPING

  L 141

3

28.5.2016

►M302

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 102/2015, 30. aprill 2015,

  L 211

55

4.8.2016

►M303

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 105/2015, 30. aprill 2015,

  L 211

60

4.8.2016

►M304

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 129/2015, 30. aprill 2015,

  L 211

90

4.8.2016

►M305

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 172/2015, 11. juuni 2015,

  L 341

73

15.12.2016

►M306

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 173/2015, 11. juuni 2015,

  L 341

74

15.12.2016

►M307

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 174/2015, 11. juuni 2015,

  L 341

75

15.12.2016

►M308

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 196/2015, 10. juuli 2015,

  L 8

33

12.1.2017

►M309

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 280/2015, 30. oktoober 2015,

  L 161

68

22.6.2017

►M310

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2016, 5. veebruar 2016,

  L 189

60

20.7.2017

►M311

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 63/2016, 18. märts 2016,

  L 270

34

19.10.2017

►M312

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 64/2016, 18. märts 2016,

  L 270

35

19.10.2017

►M313

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 65/2016, 18. märts 2016,

  L 270

36

19.10.2017

►M314

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 132/2016, 3. juuni 2016,

  L 308

39

23.11.2017

►M315

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 133/2016, 3. juuni 2016,

  L 308

40

23.11.2017

►M316

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 160/2016, 8. juuli 2016,

  L 73

34

15.3.2018

►M317

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 161/2016, 8. juuli 2016,

  L 73

35

15.3.2018

►M318

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 162/2016, 8. juuli 2016,

  L 73

36

15.3.2018

►M319

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 197/2016, 23. september 2016,

  L 80

42

22.3.2018

►M320

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 115/2017, 13. juuni 2017,

  L 142

13

7.6.2018

►M321

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 116/2017, 13. juuni 2017,

  L 142

39

7.6.2018

►M322

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 117/2017, 13. juuni 2017,

  L 142

40

7.6.2018

►M323

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 154/2018, 6. juuli 2018,

  L 183

23

19.7.2018

►M324

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 254/2016, 2. detsember 2016,

  L 215

52

23.8.2018

►M325

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 255/2016, 2. detsember 2016,

  L 215

53

23.8.2018

►M326

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 40/2017

  L 297

51

22.11.2018

►M327

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 102/2017,

  L 36

63

7.2.2019

►M328

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 103/2017,

  L 36

65

7.2.2019

►M329

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 149/2017,

  L 128

50

16.5.2019

►M330

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 150/2017, 28. august 2017,

  L 174

1

27.6.2019

►M331

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 208/2017, 27. oktoober 2017,

  L 219

22

22.8.2019

►M332

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 251/2017, 15. detsember 2017,

  L 254

74

3.10.2019

►M333

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 32/2018, 9. veebruar 2018,

  L 323

63

12.12.2019

►M334

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 33/2018, 9. veebruar 2018,

  L 323

65

12.12.2019

►M335

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 34/2018, 9. veebruar 2018,

  L 323

67

12.12.2019

►M336

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 76/2018,

  L 26

75

30.1.2020

►M337

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 302/2019,

  L 68

46

5.3.2020

►M338

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 98/2019, 29. märts 2019,

  L 210

84

2.7.2020


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 349, 25.11.2004, lk  70 (79/2004)

 C2

Parandus, ELT L 053, 23.2.2006, lk  65 (nr 89/2005)

 C3

Parandus, ELT L 047, 21.2.2008, lk  69 (nr 131/2007)

 C4

Parandus, ELT L 247, 13.9.2012, lk  16 (104/2011)



(*)

Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud.




▼B

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LEPING

SISUKORD

PREAMBUL

I OSA

EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

II OSA

KAUPADE VABA LIIKUMINE

1. peatükk

Põhiprintsiibid

2. peatükk

Põllumajandus-ja kalandustooted

3. peatükk

Koostöö tolliküsimustes ja kaubanduse hõlbustamisega seotud küsimustes

4. peatükk

Muud kaupade vaba liikumisega seotud eeskirjad

5. peatükk

Söe-ja terasetooted

III OSA

ISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE

1. peatükk

Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad

2. peatükk

Asutamisõigus

3. peatükk

Teenused

4. peatükk

Kapital

5. peatükk

Majanduslik ja rahapoliitiline koostöö

6. peatükk

Transport

IV OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD JA MUUD ÜHISEESKIRJAD

1. peatükk

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad

2. peatükk

Riigiabi

3. peatükk

Muud ühiseeskirjad

V OSA

NELJA VABADUSEGA SEOTUD HORISONTAALSÄTTED

1. peatükk

Sotsiaalpoliitika

2. peatükk

Tarbijakaitse

3. peatükk

Keskkond

4. peatükk

Statistika

5. peatükk

Äriühinguõigus

VI OSA

KOOSTÖÖ NELJA VABADUSEGA HÕLMAMATA VALDKONDADES

VII OSA

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

1. peatükk

Assotsiatsiooni struktuur

2. peatükk

Otsustamismenetlus

3. peatükk

Ühtsus, järelevalvemenetlus ja vaidluste lahendamine

4. peatükk

Kaitsemeetmed

VIII OSA

FINANTSMEHHANISM

IX OSA

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

PROTOKOLLID

LISAD

LÕPPAKT



PREAMBUL

▼M187

EUROOPA ÜHENDUS,

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

▼M268

HORVAATIA VABARIIK,

▼M187

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI ►M268  ————— ◄ ,

MALTA ►M268  VABARIIK ◄ ,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

ning

ISLAND,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

NORRA KUNINGRIIK,

▼B

OLLES VEENDUNUD, et Euroopa Majanduspiirkond annab oma panuse rahul, demokraatial ja inimõigustel põhineva Euroopa rajamisse;

TAASKINNITADES suurt tähtust, mida omistatakse lähedusel, pikaajalistel ühistel väärtustel ja Euroopa identiteedil põhinevatele eesõiguslikele suhetele Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja EFTA riikide vahel;

OLLES OTSUSTANUD turumajanduse alusel kaasa aidata kaubanduse ülemaailmsele liberaliseerimisele ja koostööle, eelkõige kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooni sätetega;

VÕTTES ARVESSE eesmärki luua dünaamiline ja ühtne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineb ühistel konkurentsieeskirjadel ja võrdsetel konkurentsitingimustel ning tagab piisavad täideviimisvahendid, sealhulgas kohtu tasandil, ning rajatakse võrdõiguslikkuse, vastastikkuse ja lepinguosaliste hüvede, õiguste ja kohustuste üldise tasakaalu alusel;

OLLES OTSUSTANUD võimalikult täiel määral ellu viia kaupade, isikute , teenuste ja kapitali vaba liikumise kogu Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil, samuti tugevdada ja laiendada koostööd kõrval- ja horisontaalpoliitika valdkonnas;

SEADES EESMÄRGIKS edendada Euroopa Majanduspiirkonna harmoonilist arengut ja olles veendunud vajaduses aidata käesoleva lepingu kohaldamise kaudu kaasa majanduslikku ja sotsiaalset laadi piirkondlike erinevuste vähendamisele;

SOOVIDES kaasa aidata Euroopa Parlamendi liikmete ja EFTA riikide parlamentide liikmete vahelise koostöö, samuti Euroopa Ühenduse ja EFTA riikide töösuhtepoolte omavahelise koostöö tugevdamisele;

OLLES VEENDUNUD, et lepinguga antud õigusi ja nende õiguste kohtulikku kaitset kasutades on üksikisikutel etendada Euroopa Majanduspiirkonnas tähtis osa;

OLLES OTSUSTANUD säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ja tagada loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine eelkõige säästva arengu põhimõtte ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete võtmise põhimõtte alusel;

OTSUSTADES eeskirjade täiustamisel võtta aluseks tervise, turvalisuse ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme;

MÄRKIDES sotsiaalse mõõtme arendamise, sealhulgas meeste ja naiste võrdse kohtlemise tähtsust Euroopa Majanduspiirkonnas, soovides tagada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada Euroopa Majanduspiirkonnas tingimusi täieliku tööhõive saavutamiseks, elatustaseme ja töötingimuste parandamiseks;

OLLES OTSUSTANUD toetada tarbijate huve ja tugevdada nende turuseisundit, seades eesmärgiks kõrgetasemelise tarbijakaitse;

SEOSES ühiste eesmärkidega, mis on suunatud Euroopa tööstuse teaduslike ja tehnoloogiliste aluste tugevdamisele ja selle muutmisele rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks;

VÕTTES ARVESSE, et käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta mingil määral EFTA riikide võimalust ühineda Euroopa ühendustega;

ARVESTADES, et täie lugupidamisega kohtute sõltumatuse suhtes on lepinguosaliste eesmärgiks saavutada ja säilitada käesoleva lepingu ja ühenduse õiguse niisuguste sätete ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, mis on olulisel kujul üle võetud käesolevasse lepingusse, samuti jõuda üksikisikute ja ettevõtjate võrdse kohtlemiseni nelja vabaduse kohaldamise ja konkurentsitingimuste osas;

ARVESTADES, et käesolev leping ei piira lepinguosaliste sõltumatust otsuste tegemisel ega lepingute sõlmimise õigust vastavalt käesolevale lepingule ja rahvusvahelises õiguses sätestatud piirangutele,

ON OTSUSTANUD sõlmida järgmise lepingu:



I OSA

EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.  Käesoleva assotsieerumislepingu eesmärk on lepinguosaliste vaheliste kaubandus- ja majandussuhete püsiv ja tasakaalustatud tugevdamine võrdsetes konkurentsitingimustes ja ühesuguste eeskirjade järgimine, et luua ühtne Euroopa Majanduspiirkond, edaspidi „EMP”.

2.  Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks hõlmab assotsiatsioon vastavalt käesolevale lepingule järgmist:

a) 

kaupade vaba liikumine;

b) 

isikute vaba liikumine;

c) 

teenuste vaba liikumine;

d) 

kapitali vaba liikumine;

e) 

sellise süsteemi loomine, mis tagab, et konkurentsi ei kahjustata ja konkurentsieeskirju austatakse ühtviisi; ning

f) 

tihedam koostöö muudes valdkondades, näiteks uurimis- ja arendustegevuse, keskkonna, hariduse ja sotsiaalpoliitika alal.

Artikkel 2

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) 

mõiste „leping” tähendab põhilepingut, selle protokolle ja lisasid, samuti neis nimetatud dokumente;

(b) 

►M135  the term ‘EFTA States’ means the ►M187  ————— ◄ Iceland, the Principality of Liechtenstein and the Kingdom of Norway; ◄

(c) 

mõiste „lepinguosalised” tähendab ühenduse ja EÜ liikmesriikide suhtes ühendust ja EÜ liikmesriike või ühendust või EÜ liikmesriike. Sellele mõistele igal konkreetsel juhul omistatav tähendus tuleb kindlaks teha lepingu asjakohaste sätete ning ühenduse ja EÜ liikmesriikide vastava pädevuse alusel, nii nagu see tuleneb Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust või Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingust;

▼M135

(d) 

the term ‘Act of Accession of 16 April 2003’ shall mean the Act concerning the conditions of Accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded, adopted in Athens on 16 April 2003;

▼M187

(e) 

mõiste „25. aprilli 2005. aasta ühinemisakt” tähendab akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta, mis võeti vastu 25. aprillil 2005 Luxembourgis;

▼M268 —————

▼M268

(f) 

mõiste „9. detsembri 2011. aasta ühinemisakt” tähendab Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitlevat akti, mis kirjutati alla Brüsselis 9. detsembril 2011.

▼B

Artikkel 3

Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et kindlustada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine.

Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Lisaks aitavad nad kaasa käesoleva lepingu raames toimuvale koostööle.

Artikkel 4

Käesoleva lepingu reguleerimisalas, piiramata selle mis tahes erisätete kohaldamist, on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Artikkel 5

Lepinguosaline võib artikli 92 lõikes 2 ja artikli 89 lõikes 2 sätestatud korras igal ajal tõstatada probleeme vastavalt kas EMP Ühiskomitee või EMP Nõukogu tasandil.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks kohtupraktika edasist arengut, käsitletakse käesoleva lepingu sätteid, niivõrd kui nende sisu langeb kokku Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamislepingu vastavate eeskirjadega ja nende kahe lepingu kohaldamiseks vastuvõetud õigusaktidega, lepingu rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohastele otsustele, mis on tehtud enne käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu lisades või EMP Ühiskomitee otsustes nimetatud dokumendid on lepinguosalistele kohustuslikud ja peavad kuuluma nende siseriiklikku õiguskorda järgmiselt:

a) 

EMÜ määrusele vastav õigusakt tuleb sellisena üle võtta lepinguosaliste siseriiklikku õiguskorda;

b) 

EMÜ direktiivile vastava õigusakti puhul on lepinguosaliste ametiasutustel õigus valida nimetatud akti rakendamise vorm ja viis.



II OSA

KAUPADE VABA LIIKUMINE



1. PEATÜKK

PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 8

1.  Käesoleva lepingu sätete kohaselt kehtestatakse lepinguosaliste vahel kaupade vaba liikumine.

2.  Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikleid 10–15, 19, 20 ja 25–27 üksnes lepinguosalistest riikidest pärinevate toodete suhtes.

3.  Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid üksnes toodete suhtes, mis:

a) 

kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 25–29, välja arvatud protokollis nr 2 loetletud tooted;

b) 

on kindlaks määratud protokollis nr 3 vastavalt selles sätestatud erikorrale.

Artikkel 9

1.  Päritolureeglid sätestatakse protokollis nr 4. Nimetatud reeglid ei piira mis tahes rahvusvaheliste kohustuste täitmist, mida lepinguosalised on ette näinud või võivad ette näha vastavalt üldisele tolli- ja kaubanduskokkuleppele.

2.  Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi käesoleva lepinguga saavutatud tulemuste arendamiseks, et veelgi parandada ja lihtsustada kõiki päritolureeglitega seotud aspekte ja tõhustada koostööd tolliküsimustes.

3.  Esimene läbivaatamine toimub enne 1993. aasta lõppu. Järgmised läbivaatamised toimuvad iga kahe aasta järel. Lepinguoalised kohustuvad nende läbivaatamiste alusel otsustama, missuguseid asjakohaseid meetmeid lisada käesolevasse lepingusse.

Artikkel 10

Lepinguosaliste vahel on keelatud impordi- ja eksporditollimaksud ning samaväärse toimega maksud. Ilma et see piiraks protokollis nr 5 sätestatud korra kohaldamist, kehtib see ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 11

Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 12

Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 13

Artiklid 11 ja 12 ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast, seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsega, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 14

Lepinguosalised ei kehtesta teiste lepinguosaliste toodete suhtes otseselt või kaudselt mingeid riigimakse lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes.

Lepinguosalised ei kehtesta teiste lepinguosaliste toodete suhtes mingeid selliseid riigimakse, mis võimaldaksid muid tooteid kaudselt kaitsta.

Artikkel 15

Kui tooteid eksporditakse ühe lepinguosalise territooriumile, ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud riigimakse.

Artikkel 16

1.  Lepinguosalised tagavad, et mis tahes kaubanduslikke riigimonopole kohandatakse nii, et kaupade hankimis- ja turustamistingimustes ei esineks diskrimineerimist EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanike vahel.

2.  Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kõikide organite suhtes, mille kaudu lepinguosaliste pädevad asutused juriidiliselt või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või mõjutavad olulisel määral lepinguosaliste vahelist importi või eksporti. Neid sätteid kohaldatakse ka riigilt teistele delegeeritud monopolide suhtes.



2. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS- JA KALANDUSTOOTED

Artikkel 17

I lisas on esitatud veterinaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad erisätted ja erikord.

Artikkel 18

Ilma et see piiraks põllumajandustoodetega kauplemise erikorra kohaldamist, tagavad lepinguosalised, et artiklis 17 ja artikli 23 punktides a ja b sätestatud korda, mida kohaldatakse muude kui artikli 8 lõikes 3 nimetatud toodete suhtes, ei ohustaks muud tehnilised kaubandustõkked. Kohaldatakse artiklit 13.

Artikkel 19

1.  Lepinguosalised vaatavad läbi kõik raskused, mis võivad tekkida põllumajandustoodetega kauplemisel, ning püüavad leida sobivaid lahendusi.

2.  Lepinguosalised kohustuvad jätkama jõupingutusi, et põllumajandustoodetega kauplemist järkjärguliselt liberaliseerida.

3.  Sel eesmärgil korraldavad lepinguosalised enne 1993. aasta lõppu ja edaspidi iga kahe aasta järel põllumajandustoodetega kauplemise tingimuste läbivaatamise.

4.  Nimetatud läbivaatamiste tulemuste alusel, oma vastava põllumajanduspoliitika raames ja Uruguay vooru tulemusi arvestades teevad lepinguosalised käesoleva lepingu raames sooduskohtlemise, kahe- või mitmepoolsuse, vastastikkuse ja vastastikuse kasu alusel otsuse põllumajandussektori mis tahes liiki kaubandustõkete edasise vähendamise kohta, sealhulgas selliste kaubandustõkete osas, mis tulenevad põllumajandusvaldkonna kaubanduslikest riigimonopolidest.

Artikkel 20

Kalu ja meresaadusi käsitlevad sätted ja kord on esitatud protokollis nr 9.



3. PEATÜKK

KOOSTÖÖ TOLLIKÜSIMUSTES JA KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

Artikkel 21

1.  Lepinguosalised lihtsustavad omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks piirikontrolli ja -formaalsusi. Sellekohane kord sätestatakse protokollis nr 10.

2.  Lepinguosalised abistavad üksteist tolliküsimustes, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine. Sellekohane kord sätestatakse protokollis nr 11.

3.  Kooskõlas VI osas sätestatud eeskirjadega tugevdavad ja laiendavad lepinguosalised koostööd, et eelkõige kaubanduse hõlbustamiseks ettenähtud ühenduse programmide, projektide ja meetmete kaudu lihtsustada kaubavahetusega seotud toiminguid.

4.  Olenemata artikli 8 lõikest 3 kohaldatakse käesolevat artiklit kõikide toodete suhtes.

Artikkel 22

Lepinguosaline, kes kavatseb enamsoodustusrežiimi alla kuuluvate kolmandate riikide suhtes kohaldatavaid tollimakse või muid samaväärse toimega makse oluliselt vähendada või nimetatud maksude kohaldamise peatada, teatab sellest, kui võimalik, EMP Ühiskomiteele hiljemalt 30 päeva enne kõnealuse vähendamise või peatamise jõustumist. Ühiskomitee võtab arvesse kõiki teiste lepinguosaliste vastuväiteid, mis käsitlevad selle tegevuse tagajärjel tekkida võivaid moonutusi.



4. PEATÜKK

MUUD KAUPADE VABA LIIKUMISEGA SEOTUD EESKIRJAD

Artikkel 23

Erisätted ja erikord on esitatud:

a) 

tehniliste normide, standardite, katsetamise ja sertifitseerimise osas protokollis nr 12 ja II lisas;

b) 

veinikaubanduselt tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamise osas protokollis nr 47;

c) 

tootevastutuse osas III lisas.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse neid kõikide toodete suhtes.

Artikkel 24

IV lisas on esitatud energeetikat käsitlevad erisätted ja erikord.

Artikkel 25

Kui artiklite 10 ja 12 sätete täitmisega kaasneb:

a) 

reeksport kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv riik säilitab asjaomase toote osas koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid; või

b) 

eksportiva lepinguosalise jaoks olulise toote tõsine puudus või selle oht;

ja kui eespool nimetatud olukorrad põhjustavad või võivad tõenäoliselt põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid artiklis 113 sätestatud korras.

Artikkel 26

Dumpinguvastaseid abinõusid, tasakaalustavaid tollimakse ja kolmandatele riikidele omaste lubamatute kaubandustavade vastaseid abinõusid ei kohaldata lepinguosaliste omavahelistes suhetes, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.



5. PEATÜKK

SÖE- JA TERASETOOTED

Artikkel 27

Söe- ja terasetooteid käsitlevad sätted ja kord on esitatud protokollides nr 14 ja nr 25.



III OSA

ISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE



1. PEATÜKK

TÖÖTAJAD JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD

Artikkel 28

1.  EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide piires tagatakse töötajate liikumisvabadus.

2.  Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide ja EFTA riikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.

3.  Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohast, toob see endaga kaasa õiguse:

a) 

võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;

b) 

sel eesmärgil vabalt liikuda EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide territooriumil;

c) 

viibida EÜ liikmesriigi või EFTA riigi territooriumil töötamise eesmärgil kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;

d) 

jääda EÜ liikmesriigi või EFTA riigi territooriumile pärast seal töötamist.

4.  Käesoleva artikli sätted ei hõlma avalikus teenistuses töötamist.

5.  Tööjõu vaba liikumist käsitlevad erisätted on esitatud V lisas.

Artikkel 29

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisvabaduse kehtestamiseks tagavad lepinguosalised, nagu ette nähtud VI lisas, töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende ülalpeetavatele sotsiaalkindlustuse vallas eelkõige järgmist:

a) 

kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavad perioodid liidetakse kokku, et omandada ja säilitada õigus hüvitisele ja arvutada hüvitise suurus;

b) 

hüvitist makstakse isikutele, kes elavad lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 30

Selleks et hõlbustada tegevuse alustamist ja jätkamist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, võtavad lepinguosalised VII lisas kirjeldatud meetmeid, mis käsitlevad diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikust tunnustamist ja lepinguosalistes riikides õigus- ja haldusnormidega ettenähtud sätete kooskõlastamist, mis käsitlevad töötajaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist ja sellena tegutsemist.



2. PEATÜKK

ASUTAMISÕIGUS

Artikkel 31

1.  Käesoleva lepingu raames ei seata mingeid piiranguid EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kodanike asutamisvabadusele mis tahes teise kõnealuse riigi territooriumil. See kehtib ka esinduste, filiaalide ja tütarettevõtjate rajamise suhtes, mis kuuluvad mis tahes EÜ liikmesriigi või EFTA riigi kodanikele, kes on asunud mis tahes kõnealuse riigi territooriumile.

Vastavalt 4. peatüki sätetele hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid, eelkõige äriühinguid artikli 34 teise lõigu tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.

2.  Asutamisõigust käsitlevad erisätted on esitatud VIII–XI lisas.

Artikkel 32

Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata lepinguosaliste niisuguse tegevuse puhul, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 33

Käesoleva peatüki sätted ja nende alusel võetud meetmed ei piira nende õigusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriigi kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides.

Artikkel 34

EÜ liikmesriikide või EFTA riikide seaduste kohaselt asutatud äriühinguid, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on lepinguosaliste territooriumil, käsitletakse käesolevas peatükis samamoodi, kui EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kodanikest füüsilisi isikuid.

Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.

Artikkel 35

Käesolevas peatükis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse artikli 30 sätteid.



3. PEATÜKK

TEENUSED

Artikkel 36

1.  Järgnevate sätete kohaselt ei seata mingeid piiranguid lepinguosaliste territooriumil teenuste osutamise vabadusele nende EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kodanike puhul, kes asuvad EFTA riigis või mõnes teises liikmesriigis kui isik, kellele teenuseid pakutakse.

2.  Teenuste osutamise vabadust käsitlevad erisätted on esitatud IX–XI lisas.

Artikkel 37

Teenustena mõistetakse käesolevas lepingus tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega.

Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a) 

tööstuslik tegevus;

b) 

kaubanduslik tegevus;

c) 

käsitöönduslik tegevus;

d) 

vabakutseline tegevus.

Ilma et see piiraks 2. peatüki sätete kohaldamist, võib mingit teenust osutav isik ajutiselt jätkata oma tegevust riigis, kus seda teenust osutatakse, samadel tingimustel, mis see riik on seadnud oma kodanikele.

Artikkel 38

Transporditeenuste osutamise vabadust reguleerivad 6. peatüki sätted.

Artikkel 39

Käesolevas peatükis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse artiklite 30 ja 32–34 sätteid.



4. PEATÜKK

KAPITAL

Artikkel 40

Käesoleva lepingu raames ei seata lepinguosalistele mingeid piiranguid EÜ liikmesriikides või EFTA riikides asuvatele isikutele kuuluva kapitali liikumise suhtes ega diskrimineerita poolte kodakondsuse, elukoha või kapitali investeerimiskoha alusel. Käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted on esitatud XII lisas.

Artikkel 41

Käesoleva lepingu raames lepinguosaliste vahel tehtavad jooksvad maksed, mis on seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega, vabastatakse kõigist piirangutest.

Artikkel 42

1.  Kui käesoleva lepingu sätete kohaselt liberaliseeritud kapitali liikumise suhtes kohaldatakse kapitaliturgu ja krediidisüsteemi reguleerivad siseriiklikke eeskirju, tehakse seda kedagi diskrimineerimata.

2.  Laene EÜ liikmesriigi või EFTA riigi või nende regionaalsete või kohalike organite otseseks või kaudseks rahastamiseks ei anta välja teistes EÜ liikmesriikides või EFTA riikides ega paigutata nendesse, kui asjassepuutuvad riigid ei ole saavutanud selle kohta kokkulepet.

Artikkel 43

1.  Kui EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide valuutaeeskirjade erinevused võimaldaksid ühes nimetatud riigis asuvatel isikutel kasutada artiklis 40 sätestatud vabamaid ülekandevõimalusi lepinguosaliste territooriumil, selleks et vältida mõne kõnealuse riigi eeskirju kapitali liikumise kohta kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, võib lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid selliste raskuste kõrvaldamiseks.

2.  Kui kapitali liikumisega kaasnevad kapitalituru toimimise häired mis tahes EÜ liikmesriigis või EFTA riigis, võib asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid kapitali liikumise valdkonnas.

3.  Kui lepinguosalise pädevad asutused muudavad vahetuskurssi selliselt, et see kahjustab oluliselt konkurentsitingimusi, võivad teised lepinguosalised võtta rangelt piiratud tähtajaks vajalikke meetmeid selleks, et kõnealuse muudatuse tagajärgedest üle saada.

4.  Kui EÜ liikmesriik või EFTA riik on raskustes või teda ähvardavad tõsised maksebilansiga seotud raskused, mis on põhjustatud maksebilansi üldisest tasakaalustamatusest või tema käsutuses oleva vääringu liigist, ning kui need raskused võivad ohustada käesoleva lepingu toimimist, võib asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid.

Artikkel 44

Ühendus ja EFTA riigid rakendavad artikli 43 sätete kohaldamiseks protokolliga nr 18 ettenähtud siseriiklikke menetlusi.

Artikkel 45

1.  Artiklis 43 sätestatud meetmetega seotud otsustest, arvamustest ja soovitustest teatatakse EMP Ühiskomiteele.

2.  Kõikide meetmete puhul on vajalikud eelnevad konsultatsioonid ja infovahetus EMP Ühiskomitees.

3.  Artikli 43 lõikes 2 kirjeldatud olukorras võib lepinguosaline siiski vajaduse korral võtta nimetatud meetmeid eelnevate konsultatsioonide või infovahetuseta, kui see on põhjendatud kiireloomulisuse või salastatusega.

4.  Artikli 43 lõikes 4 kirjeldatud olukorras, kus esineb ootamatu maksebilansi kriis ja lõike 2 sätestatud menetlust ei saa kasutada, võib asjaomane lepinguosaline ettevaatusabinõuna võtta vajalikke kaitsemeetmeid. Need meetmed peavad võimalikult vähe häirima käesoleva lepingu toimimist ega tohi olla laiema ulatusega, kui on vältimatult vaja ootamatult tekkinud raskuste ületamiseks.

5.  Kui meetmeid võetakse vastavalt lõigetele 3 ja 4, tuleb neist teatada hiljemalt nende jõustumise kuupäeval ning lõikes 1 nimetatud konsultatsioonid ja infovahetus toimuvad võimalikult peatselt pärast seda.



5. PEATÜKK

MAJANDUS- JA RAHAPOLIITILINE KOOSTÖÖ

Artikkel 46

Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teavet, mis käsitleb käesoleva lepingu rakendamist ning integreerumise mõju majandustegevusele ja majandus- ja rahapoliitika teostamisele. Peale selle võivad nad arutada makromajanduslikku olukorda, poliitikat ja väljavaateid. Arvamus- ja infovahetus ei ole siduv.



6. PEATÜKK

TRANSPORT

Artikkel 47

1.  Artikleid 48–52 kohaldatakse raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes.

2.  Kõiki transpordiliike käsitlevad erisätted on esitatud XIII lisas.

Artikkel 48

1.  EÜ liikmesriigi või EFTA riigi sätted, mis käsitlevad raudtee-, maantee- ja siseveetransporti ning mis ei sisaldu XIII lisas, peavad oma otsese või kaudse mõju poolest olema teiste riikide vedajate suhtes vähemalt niisama soodsad, kui selle riigi kodanikest vedajate suhtes.

2.  Kui lepinguosaline kaldub kõrvale lõikes 1 sätestatud põhimõttest, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele. Teised lepinguosalised, kes kõrvalekaldega nõus ei ole, võivad võtta vastavaid vastumeetmeid.

Artikkel 49

Toetus on käesoleva lepinguga kooskõlas, kui see vastab transpordi koordineerimise vajadustele või kujutab endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatavate kohustuste täitmise kulude katmist.

Artikkel 50

1.  Lepinguosaliste territooriumil toimuvate vedude korral on keelatud diskrimineerimine, mis seisneb selles, et vedajad kehtestavad veetavate kaupade päritolu- või sihtriigi alusel erinevad veohinnad või erinevad veotingimused ühtede ja samade kaupade transportimisel ühtedel ja samadel ühendusteedel.

2.  Vastavalt VII osale uurib pädev asutus kas omal algatusel või EÜ liikmesriigi või EFTA riigi taotlusel kõiki käesoleva artikli reguleerimisalasse kuuluvaid diskrimineerimisjuhtumeid ja võtab oma siseriiklike eeskirjade alusel vastu vajalikud otsused.

Artikkel 51

1.  Lepinguosaliste territooriumil osutatavatele transporditeenustele selliste hindade või tingimuste kehtestamine, mis sisaldavad toetus- või kaitseelementi ühe või mitme konkreetse ettevõtja või tootmisharu huvides, on keelatud, välja arvatud juhul, kui artikli 50 lõikes 2 nimetatud pädev asutus on andnud selleks loa.

2.  Pädev asutus vaatab omal algatusel või EÜ liikmesriigi või EFTA riigi taotlusel läbi lõikes 1 märgitud hinnad ja tingimused, võttes eelkõige arvesse ühelt poolt sobiva regionaalse majanduspoliitika nõudeid, vähearenenud piirkondade vajadusi ja poliitilistest asjaoludest tugevasti mõjutatud piirkondade probleeme ning teiselt poolt selliste hindade ja tingimuste mõju eri transpordiliikide omavahelisele konkurentsile.

Pädev asutus võtab siseriiklike eeskirjade alusel vastu vajalikud otsused.

3.  Lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti konkurentsitariifide suhtes.

Artikkel 52

Maksud või lõivud, mida vedaja nõuab piiriületamise eest lisaks veohindadele, ei tohi ületada mõistlikku taset, kui on võetud arvesse piiriületamisega tegelikult seotud kulud. Lepinguosalised püüavad neid kulusid järk-järgult vähendada.



IV OSA

KONKURENTSIEESKIRJAD JA MUUD ÜHISEESKIRJAD



1. PEATÜKK

ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 53

1.  Käesoleva lepingu toimimisega on kokkusobimatu ja keelatud järgmine: kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi käesoleva lepinguga hõlmatud territooriumil, eelkõige need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega:

a) 

otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või muud tehingutingimused;

b) 

piiratakse või kontrollitakse tootmist, turgusid, tehnilist arengut või investeeringuid;

c) 

jagatakse turge või tarneallikaid;

d) 

rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

e) 

seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teiste osapoolte nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.

2.  Kõik käesoleva artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised.

3.  Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:

— 
ettevõtjatevaheliste kokkulepete või kokkuleppeliikide suhtes;
— 
ettevõtjate ühenduste otsuste või otsuseliikide suhtes;
— 
kooskõlastatud tegevuse või kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes,

mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et

a) 

kehtestataks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;

b) 

annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.

Artikkel 54

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:

a) 

ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;

b) 

toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;

c) 

erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

d) 

selles, et lepingute sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise osapoole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga.

Artikkel 55

1.  Ilma et see piiraks protokolli nr 21 ja XIV lisa nende sätete kohaldamist, millega jõustatakse artiklid 53 ja 54, tagavad Euroopa Ühenduste Komisjon ja artikli 108 lõikes 1 sätestatud EFTA järelevalveamet artiklites 53 ja 54 esitatud põhimõtete rakendamise.

Artiklis 56 sätestatud pädev järelevalveasutus uurib omal algatusel või vastaval territooriumil asuva riigi või teise järelevalveasutuse taotlusel juhtumeid, mille puhul kahtlustatakse nimetatud põhimõtete rikkumist. Pädev järelevalveasutus uurib neid juhtumeid koostöös vastava territooriumi pädevate siseriiklike asutustega ja teiste järelevalveasutustega, kes pakuvad oma abi vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

Kui pädev järelevalveasutus leiab, et põhimõtteid on rikutud, paneb ta ette kohased meetmed rikkumiste lõpetamiseks.

2.  Kui rikkumist ei lõpetata, sedastab pädev järelevalveasutus kõnealuse põhimõtete rikkumise oma põhjendatud otsuses.

Pädev järelevalveasutus võib oma otsuse avaldada ja volitada vastava territooriumi riike võtma olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, mille tingimused ja üksikasjad määrab tema. Ta võib ka nõuda teiselt järelevalveasutuselt, et see volitaks vastava territooriumi riike selliseid meetmeid võtma.

Artikkel 56

1.  Artikliga 53 reguleeritavate üksikjuhtude puhul teevad otsuse järelevalveasutused järgmiste sätete alusel:

a) 

üksikjuhtude kohta, mis mõjutavad kaubandust ainult EFTA riikide vahel, teeb otsuse EFTA järelevalveamet;

b) 

juhtude kohta, mille puhul asjaomaste ettevõtjate käive EFTA riikide territooriumil on 33 % või rohkem nende käibest käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, teeb otsuse EFTA järelevalveamet vastavalt artiklis 58, protokollis nr 21 ja selle rakenduseeskirjades, protokollis nr 23 ja XIV lisas sätestatule, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist;

c) 

muude juhtude ning punktis b sätestatud juhtude kohta, kus mõjutatud on kaubandus Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel, teeb otsuse Euroopa Ühenduste Komisjon, võttes arvesse artiklit 58, protokolli nr 21, protokolli nr 23 ja XIV lisa sätteid.

2.  Artiklis 54 sätestatud üksikjuhtude kohta teeb otsuse selle territooriumi järelevalveasutus, millel turgu valitsev seisund avastatakse. Lõike 1 punktides b ja c sätestatud eeskirju kohaldatakse ainult juhul, kui turgu valitsev seisund esineb mõlema järelevalveasutuse territooriumil.

3.  Lõike 1 punktis c sätestatud üksikjuhtude kohta, mis ei avalda Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelisele kaubandusele või konkurentsile ühenduses arvestatavat mõju, teeb otsuse EFTA järelevalveamet.

4.  Terminid „ettevõtja” ning „käive” on käesoleva artikli tähenduses määratletud protokollis nr 22.

Artikkel 57

1.  Ettevõtjate koondumised, mille kontrollimine on sätestatud lõikes 2 ja mis loovad või tugevdavad turguvalitsevat seisundit, mille tagajärjel tõhus konkurents käesoleva lepinguga reguleeritud territooriumi või selle olulise osa turul oleks oluliselt takistatud, on käesoleva lepinguga kokkusobimatu.

2.  Lõike 1 kohaseid ettevõtjate koondumiste kontrollimisi teostab:

a) 

Euroopa Ühenduste Komisjon juhtudel, mis kuuluvad määruse (EMÜ) nr 4046/89 reguleerimisalasse vastavalt sellele määrusele ja kooskõlas protokollidega nr 21 ja 24 ning käesoleva lepingu XIV lisaga. Euroopa Ühenduste Komisjonil on ainupädevus niisuguste juhtude üle otsustada; komisjoni otsuste peale võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Kohtusse;

b) 

EFTA järelevalveamet juhtudel, mis ei kuulu punkti a alla, kui XIV lisas sätestatud asjakohased künnised on EFTA riikide territooriumil täidetud kooskõlas protokollidega nr 21 ja 24 ja XIV lisaga. See ei piira EÜ liikmesriikide pädevust.

Artikkel 58

Kooskõlas protokollide nr 23 ja 24 sätetega teevad pädevad asutused koostööd selleks, et töötada välja ja säilitada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas konkurentsi valdkonnas ühtne järelevalve ning rakendada, kohaldada ja tõlgendada ühetaoliselt käesoleva lepingu sätteid.

Artikkel 59

1.  Lepinguosalised tagavad riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele EÜ liikmesriigid või EFTA riigid annavad eri- või ainuõigused, et nad ei jõusta ega säilita ühtegi meedet, mis on vastuolus käesolevas lepingus esitatud eeskirjadega, eelkõige artiklis 4 ja artiklites 53–63 sätestatud eeskirjadega.

2.  Ettevõtjad, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad käesoleva lepingu eeskirjadele, eelkõige konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus lepinguosaliste huvidega.

3.  Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet tagavad oma pädevuse piires käesoleva artikli sätete kohaldamise ja võtavad vajaduse korral oma territooriumil asuvate riikide suhtes asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 60

Erisätted, millega rakendatakse artiklites 53, 54, 57 ja 59 sõnastatud põhimõtted, on esitatud XIV lisas.



2. PEATÜKK

RIIGIABI

Artikkel 61

1.  Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.  Käesoleva lepinguga sobib kokku:

a) 

üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;

b) 

loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

c) 

Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks.

3.  Käesoleva lepinguga kokkusobivaks võib pidada järgmist:

a) 

abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;

b) 

abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses;

c) 

abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;

d) 

muud liiki abi, mida kooskõlas VII osaga võib kindlaks määrata EMP Ühiskomitee.

Artikkel 62

1.  Kõik lepinguosaliste territooriumil eksisteerivad riigiabi süsteemid, samuti riigiabi andmise või muutmise kavad, tuleb jätkuvalt läbi vaadata, et kontrollida nende vastavust artiklile 61. Neid läbivaatamisi teostab:

a) 

EÜ liikmesriikide puhul Euroopa Ühenduste Komisjon vastavalt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklis 93 sätestatud eeskirjadele;

b) 

EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet vastavalt EFTA riikide kokkuleppele, millega luuakse EFTA riikide järelevalveamet, millele antakse protokollis nr 26 sätestatud volitused ja ülesanded.

2.  Vastavalt protokolli nr 27 sätetele teevad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet koostööd riigiabi valdkonnas ühtse järelevalve tagamiseks käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil.

Artikkel 63

Riigiabi käsitlevad erisätted on esitatud XV lisas.

Artikkel 64

1.  Kui üks järelevalveasutus leiab, et teine järelevalveasutus ei rakenda käesoleva lepingu artikleid 61 ja 62 ning protokolli nr 14 käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil võrdsetest konkurentsitingimustest kinni pidades, arutatakse asja kahe nädala jooksul vastavalt protokolli nr 27 punktis f sätestatud menetlusele.

Kui selle kahenädalase tähtaja lõppedes ei jõuta ühise lahenduseni, võib kahjustatud lepinguosalise pädev asutus võtta viivitamatult asjakohaseid ajutisi meetmeid, et kõrvaldada konkurentsikahjustuste tagajärjed.

Seejärel toimuvad EMP Ühiskomitees nõupidamised eesmärgiga jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

Kui EMP Ühiskomitee ei ole kolme kuu jooksul nimetatud lahendust leidnud ja kui kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaid konkurentsikahjustusi, võib ajutised meetmed asendada püsimeetmetega, mis on vältimatult vajalikud kõnealuste kahjustuste likvideerimiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad EMP toimimist.

2.  Käesoleva artikli sätted kehtivad ka riigimonopolide kohta, mis asutatakse käesoleva lepingu allakirjutamise järel.



3. PEATÜKK

MUUD ÜHISEESKIRJAD

Artikkel 65

1.  XVI lisas on esitatud hankemenetlust käsitlevad erisätted ja erikord, mida kohaldatakse kõikide toodete ja kindlaksmääratud teenuste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

2.  Protokollis nr 28 ja XVII lisas on esitatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad erisätted ja erikord, mida kohaldatakse kõikide toodete ja teenuste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.



V OSA

NELJA VABADUSEGA SEOTUD HORISONTAALSÄTTED



1. PEATÜKK

SOTSIAALPOLIITIKA

Artikkel 66

Lepinguosalised peavad üksmeelselt vajalikuks edendada töötajate töötingimuste ja elatustaseme parandamist.

Artikkel 67

1.  Lepinguosalised pööravad eriti töökeskkonnas erilist tähelepanu töötajate ohutuse ja tervise kaitseks kavandatud abinõude tõhustamisele. Et aidata seda eesmärki saavutada, kohaldatakse järkjärguliseks rakendamiseks miinimumnõudeid, arvestades iga lepinguosalise territooriumil kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Need nõuded ei takista lepinguosalisi säilitamast või kehtestamast rangemaid töökaitsemeetmeid, kui need, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.

2.  Lõikes 1 nimetatud miinimumnõuetena rakendatavad sätted määratakse kindlaks XVIII lisas.

Artikkel 68

Tööõiguse valdkonnas kehtestavad lepinguosalised käesoleva lepingu laitmatu toimimise tagamiseks vajalikud meetmed. Need meetmed täpsustatakse XVIII lisas.

Artikkel 69

1.  Lepinguosalised lähtuvad jätkuvalt põhimõttest, et mehed ja naised peaksid saama võrdse töö eest võrdse tasu.

Käesolevas artiklis mõistetakse „tasu” all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.

Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:

a) 

ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;

b) 

ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.

2.  Lõike 1 rakendamiseks mõeldud erisätted on esitatud XVIII lisas.

Artikkel 70

Lepinguosalised edendavad meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, rakendades XVIII lisa sätteid.

Artikkel 71

Lepinguosalised püüavad arendada tööandjate ja töövõtjate dialoogi üleeuroopalisel tasandil.



2. PEATÜKK

TARBIJAKAITSE

Artikkel 72

Tarbijakaitset käsitlevad sätted on esitatud XIX lisas.



3. PEATÜKK

KESKKOND

Artikkel 73

1.  Lepinguosaliste keskkonnaalasel tegevusel on järgmised eesmärgid:

a) 

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

b) 

inimese tervise kaitse;

c) 

loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise tagamine.

2.  Lepinguosaliste keskkonnaalane tegevus rajaneb põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja tekitatud keskkonnakahjustus tuleks heastada esmajärjekorras kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma. Keskkonnakaitsenõuded saavad lepinguosaliste muu poliitika koostisosaks.

Artikkel 74

Artikli 73 alusel kohaldatavaid kaitsemeetmeid käsitlevad erisätted on esitatud XX lisas.

Artikkel 75

Artiklis 74 nimetatud kaitsemeetmed ei takista lepinguosalisi säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, kui need, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.



4. PEATÜKK

STATISTIKA

Artikkel 76

1.  Lepinguosalised tagavad EMP kõikide asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide kirjeldamiseks ja vaatlemiseks ette nähtud ühtse ja võrreldava statistilise teabe koostamise ja levitamise.

2.  Lepinguosalised arendavad ja kasutavad selleks ühtlustatud meetodeid, määratlusi ja klassifikatsioone, samuti ühiseid programme ja menetlusi, mille kaudu korraldatakse statistilist tööd vajalikul haldustasemel ja täidetakse nõuetekohaselt statistilise konfidentsiaalsuse nõuet.

3.  Statistikat käsitlevad erisätted on esitatud XXI lisas.

4.  Statistikaalase koostöö korraldamist käsitlevad sätted on esitatud protokollis nr 30.



5. PEATÜKK

ÄRIÜHINGUÕIGUS

Artikkel 77

Äriühinguõigust käsitlevad erisätted on esitatud XXII lisas.



VI OSA

KOOSTÖÖ NELJA VABADUSEGA HÕLMAMATA VALDKONDADES

Artikkel 78

Lepinguosalised tugevdavad ja laiendavad ühenduse tegevuse raames toimuvat koostööd järgmistes valdkondades:

— 
teadusuuringute ja tehnoloogiaarendus,
— 
infoteenused,
— 
keskkond,
— 
haridus, kutseõpe ja noorsugu,
— 
sotsiaalpoliitika,
— 
tarbijakaitse,
— 
väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad,
— 
turism,
— 
audiovisuaalsektor ja
— 
kodanikukaitse

niivõrd, kuivõrd neid küsimusi ei reguleeri käesoleva lepingu teised osad.

Artikkel 79

1.  Lepinguosalised tugevdavad omavahelist dialoogi kõigi asjakohaste vahenditega, eelkõige VII osas sätestatud menetluste kaudu, et määrata kindlaks valdkonnad ja tegevus, kus tihedam koostöö võiks kaasa aidata ühiste eesmärkide saavutamisele artiklis 78 nimetatud valdkondades.

2.  Eelkõige vahetavad nad teavet ja korraldavad ühe lepinguosalise taotlusel EMP Ühiskomitees nõupidamisi artiklis 78 nimetatud valdkondade raamprogramme, eriprogramme, meetmeid ja projekte käsitlevate kavade või ettepanekute asjus.

3.  VII osa kohaldatakse käesoleva osa suhtes mutatis mutandis, kui käesolevas osas või protokollis nr 31 on selgesõnaliselt nii ette nähtud.

Artikkel 80

Artikliga 78 ettenähtud koostöö toimub tavaliselt mõnel järgmisel viisil:

— 
EFTA riikide osalemine EÜ raamprogrammides, eriprogrammides, projektides või muudes meetmetes;
— 
ühistegevus konkreetsetes valdkondades, mis võib hõlmata tegevuse kooskõlastamist, mitme senise tegevuse ühendamist ja ajutise ühistegevuse algatamist;
— 
ametlik või mitteametlik teabevahetus või teavitamine;
— 
ühised püüdlused teatava tegevuse edendamiseks lepinguosaliste territooriumi kõigil paigus;
— 
vajaduse korral sama või sarnase sisuga paralleelsed õigusaktid;
— 
kui see pakub vastastikust huvi, siis jõupingutuste ja tegevuse kooskõlastamine rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu või nende raames, samuti kolmandate riikidega tehtava koostöö kooskõlastamine.

Artikkel 81

Kui koostöö vormiks on EFTA riikide osalemine EÜ raamprogrammides, eriprogrammides, projektides või muudes meetmetes, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.

a) 

EFTA riikidel on juurdepääs kõikidele programmi osadele.

b) 

Määrates EFTA riikide positsiooni komiteedes, mis abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni niisuguse ühenduse tegevuse juhtimisel või arendamisel, millele EFTA riikide osalemine võib rahaliselt kasu tuua, võetakse täiel määral arvesse nimetatud kasu.

c) 

Ühenduse otsuseid, välja arvatud ühenduse üldeelarvet käsitlevad otsused, mis otseselt või kaudselt mõjutavad raamprogramme, eriprogramme, projekte või muid meetmeid, kus EFTA riigid osalevad käesoleva lepingu alusel, käsitletakse artikli 79 lõike 3 kohaselt. EMP Ühiskomitee võib kõnealuses tegevuses osalemise jätkamise tingimused üle vaadata vastavalt artiklile 86.

d) 

Projekti tasandil on EFTA riikide institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel ühenduse programmis või muudes meetmetes samad õigused ja kohustused, mis EÜ liikmesriikide vastavatel institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel. Sama kehtib mutatis mutandis kõnealuse tegevuse raames EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide vahelistes vahetustes osalejate kohta.

e) 

EFTA riikidel, nende institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel on tulemuste avaldamise, hindamise ja kasutamise suhtes samad õigused ja kohustused, mis EÜ liikmesriikidel, nende institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel.

f) 

Lepinguosalised kohustuvad oma asjakohaste eeskirjade ja õigusaktide kohaselt vajalikul määral hõlbustama programmis või muus tegevuses osalejate liikumist.

Artikkel 82

1.  Kui käesolevas osas ettenähtud koostöö hõlmab EFTA riikide rahalist osalemist, toimub see osalemine mõnel järgmisel viisil.

a) 

EFTA riikide osalus, mis tuleneb nende osalemisest ühenduse tegevuses, arvutatakse proportsionaalselt:

— 
kulukohustuste assigneeringutega; ja
— 
maksete assigneeringutega,

mis igal aastal kantakse ühenduse jaoks Euroopa ühenduste üldeelarve ridadele, mis vastavad kõnealusele tegevusele.

EFTA riikide rahalise osaluse suurust määrav suhtarv on ühelt poolt iga EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu suhte ja teiselt poolt EÜ liikmesriikide ja asjaomase EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu suhte summa. Nimetatud suhtarv arvutatakse iga eelarveaasta kohta, võttes aluseks kõige uuemad statistilised andmed.

EFTA riikide osamaksu summa täiendab nii kulukohustuste assigneeringutes kui maksete assigneeringutes summasid, mis on kantud ühenduse üldeelarve kõnealuste tegevuste eelarveridadele.

Osamaks, mida EFTA riigid igal aastal peavad tasuma, määratakse makseta assigneeringute alusel.

EFTA riikide osamakse ei saa siduda kohustustega, mida ühendus on käesoleva lepingu alusel võtnud enne EFTA riikide kõnealuses tegevuses osalemise jõustumist, samuti neist tulenevate maksetega.

b) 

EFTA riikide finantsosalus, mis on seotud nende osalemisega teatavates projektides või muus tegevuses, rajaneb põhimõttel, et iga lepinguosaline katab oma kulud asjakohase osamaksuga, mille EMP Ühiskomitee kinnitab ühenduse üldkuludesse.

c) 

EMP Ühiskomitee võtab vastu vajalikud otsused, mis käsitlevad lepinguosaliste osamakse kõnealuse tegevuse maksumusse.

2.  Üksikasjalikud sätted käesoleva artikli rakendamiseks esitatakse protokollis nr 32.

Artikkel 83

Kui koostöö toimub ametiasutuste teabevahetuse vormis, on EFTA riikidel samad õigused teavet saada ja samad kohustused teavet anda, kui EÜ liikmesriikidel, arvestades konfidentsiaalsus-nõuet, mille määrab EMP Ühiskomitee.

Artikkel 84

Konkreetsete valdkondade koostööd reguleerivad sätted esitatakse protokollis nr 31.

Artikkel 85

Kui protokollis nr 31 ei ole ette nähtud teisiti, reguleeritakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval artiklis 78 nimetatud valdkondades ühenduse ja EFTA riikide vahel juba toimuvat koostööd edaspidi käesoleva osa ja protokolli nr 31 sätetega.

Artikkel 86

EMP Ühiskomitee võtab vastavalt VII osale vastu kõik artiklite 78–85 rakendamiseks vajalikud otsused ja nendega seotud meetmed, mis võivad muu hulgas sisaldada protokolli nr 31 täiendamis- ja muutmissätteid, samuti artikli 85 rakendamiseks vajalikku üleminekukorda.

Artikkel 87

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid ühenduse tegevuse raames toimuva koostöö arendamiseks, tugevdamiseks ja laiendamiseks artiklis 78 loetlemata valdkondades, kui see koostöö võiks kaasa aidata käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele või näib lepinguosalistele muul viisil vastastikku kasulik. Nimetatud sammud võivad hõlmata artikli 78 muutmist nii, et seal loetletud valdkondadele lisatakse uusi.

Artikkel 88

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste osade kohaldamist, ei välista käesoleva osa sätted ühegi lepinguosalise puhul võimalust iseseisvalt meetmeid ette valmistada, vastu võtta ja kohaldada.



VII OSA

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED



1. PEATÜKK

ASSOTSIATSIOONI STRUKTUUR



1. jagu

EMP Nõukogu

Artikkel 89

1.  Käesolevaga asutatakse EMP Nõukogu. Nõukogu ülesandeks on eelkõige anda poliitiline tõuge käesoleva lepingu rakendamisele ja kehtestada EMP Ühiskomitee üldsuunised.

Sel eesmärgil hindab EMP Nõukogu lepingu üldist toimimist ja arengut. Nõukogu võtab vastu poliitilise otsused, mis toovad kaasa käesoleva lepingu muutmise.

2.  Lepinguosalised, silmas pidades ühendust ja EÜ liikmesriike nende pädevuse piires, võivad pärast nõupidamist EMP Ühiskomitees või erakorraliselt kiireloomulistel juhtudel vahetult pöörduda EMP Nõukogusse mis tahes raskusi tekitavate küsimustega.

3.  EMP Nõukogu võtab otsusega vastu oma töökorra.

Artikkel 90

1.  EMP Nõukogu koosneb Euroopa Ühenduste Nõukogu liikmetest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmetest ning iga EFTA riigi ühest valitsuse liikmest.

EMP Nõukogu liikmeid võib esindada vastavalt selle töökorras sätestatud tingimustele.

2.  EMP Nõukogu otsused võetakse vastu ühenduse ja EFTA riikide vahelise kokkuleppe alusel.

Artikkel 91

1.  EMP Nõukogu eesistujaks on kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi Euroopa Ühenduste Nõukogu liige ja EFTA riigi valitsuse liige.

2.  Eesistuja kutsub EMP Nõukogu kokku kaks korda aastas. EMP Nõukogu tuleb vastavalt oma töökorrale kokku ka siis, kui olukord seda nõuab.



2. jagu

EMP Ühiskomitee

Artikkel 92

1.  Käesolevaga asutatakse EMP Ühiskomitee. Ühiskomitee tagab käesoleva lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise. Sel eesmärgil korraldab ta arvamuste- ja teabevahetust ning võtab vastu otsuseid käesolevas lepingus sätestatud juhtudel.

2.  Lepinguosalised, silmas pidades ühendust ja EÜ liikmesriike nende pädevuse piires, korraldavad EMP Ühiskomitee raames nõupidamisi lepinguga seotud küsimustes, mis tekitavad raskusi ja mille on tõstatanud üks lepinguosalistest.

3.  EMP Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.

Artikkel 93

1.  EMP Ühiskomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.

2.  EMP Ühiskomitee otsused võetakse vastu ühenduse ja ühehäälselt esinevate EFTA riikide vahelise kokkuleppe alusel.

Artikkel 94

1.  EMP Ühiskomitee eesistujaks on kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi ühenduse esindaja, s.t Euroopa Ühenduste Komisjon ja ühe EFTA riigi esindaja.

2.  EMP Ühiskomitee tuleb oma ülesannete täitmiseks kokku põhimõtteliselt vähemalt korra kuus. Ühiskomitee tuleb vastavalt oma töökorrale kokku ka eesistuja või ühe lepinguosalise nõudel.

3.  EMP Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse luua mis tahes allkomitee või töörühm, kes abistaks teda ülesannete täitmisel. EMP Ühiskomitee sätestab oma töökorras selliste allkomiteede või töörühmade koosseisu ja tööviisi. Nende ülesanded määrab EMP Ühiskomitee kindlaks igal üksikjuhul eraldi.

4.  EMP Ühiskomitee esitab aastaaruande käesoleva lepingu toimimise ja arengu kohta.



3. jagu

Parlamentaarne koostöö

Artikkel 95

1.  Käesolevaga asutatakse EMP parlamentaarne ühiskomitee. EMP parlamentaarne ühiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi liikmetest ja EFTA riikide parlamentide liikmetest. Komitee liikmete üldarv on sätestatud protokollis nr 36 esitatud põhikirjas.

2.  EMP parlamentaarne ühiskomitee peab istungeid vaheldumisi ühenduses ja EFTA riikides vastavalt protokolli nr 36 sätetele.

3.  EMP parlamentaarne ühiskomitee aitab dialoogi ja arutelude kaudu kaasa ühenduse ja FTA riikide vahelise parema mõistmise saavutamisele käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.

4.  EMP parlamentaarne ühiskomitee võib väljendada oma seisukohti vastavalt vajadustele kas aruannete või resolutsioonide vormis. EMP parlamentaarne ühiskomitee tutvub eelkõige vastavalt artikli 94 lõikele 4 esitatud EMP Ühiskomitee aastaaruandega käesoleva lepingu toimimise ja arengu kohta.

5.  EMP Nõukogu eesistuja võib minna EMP parlamentaarse ühiskomitee ette, et teda ära kuulataks.

6.  EMP parlamentaarne ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.



4. jagu

Majanduspartnerite ja töösuhte poolte vaheline koostöö

Artikkel 96

1.  Majandus- ja sotsiaalkomitee ja muude töösuhtepooli esindavate organite liikmed ning EFTA riikide vastavate organite liikmed töötavad selle nimel, et tugevdada omavahelisi kontakte ja teha organiseeritud ja regulaarset koostööd, et tõsta teadlikkust lepinguosaliste rahvamajanduste vahelise üha suureneva vastastikuse sõltuvuse majanduslike ja sotsiaalsete aspektide kohta ja nende EMPga seotud huvide suhtes.

2.  Sel eesmärgil asutatakse EMP nõuandekomitee. EMP nõuandekomitee koosneb võrdsel arvul ühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee liikmetest ja EFTA nõuandekomitee liikmetest. EMP nõuandekomitee võib väljendada oma seisukohti vastavalt vajadustele kas aruannete või resolutsioonide vormis.

3.  EMP nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.



2. PEATÜKK

OTSUSTAMISMENETLUS

Artikkel 97

Käesolev leping ei mõjuta ühegi lepinguosalise õigust, ilma et see piiraks mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist ja pärast teiste lepinguosaliste teavitamist, muuta oma siseriiklikke õigusakte käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades:

— 
kui EMP Ühiskomitee leiab, et muudetud õigusaktid ei kahjusta käesoleva lepingu laitmatut toimimist; või
— 
kui on järgitud artiklis 98 nimetatud menetlust.

Artikkel 98

Käesoleva lepingu lisasid ja protokolle nr 1–7, 9–11, 19–27, 30–32, 37, 39, 41 ja 47 võib vastavalt vajadusele muuta EMP Ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 93 lõikele 2, artiklitele 99, 100, 102 ja 103.

Artikkel 99

1.  Niipea, kui Euroopa Ühenduste Komisjon on koostanud uue õigusakti käesoleva lepinguga reguleeritud valdkonna kohta, küsib ta mitteametlikult nõu EFTA riikide ekspertidelt samamoodi nagu ta küsib oma ettepanekute väljatöötamiseks nõu EÜ liikmesriikide ekspertidelt.

2.  Kui Euroopa Ühenduste Komisjon edastab oma ettepaneku Euroopa Ühenduste Nõukogule, saadab ta selle koopiad EFTA riikidele.

Ühe lepinguosalise nõudmisel toimub EMP Ühiskomitees eelnev arvamustevahetus.

3.  Euroopa Ühenduste Nõukogu otsusele eelneva etapi jooksul, pideva teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi käigus, konsulteerivad lepinguosalised tähtsatel hetkedel üksteisega uuesti EMP Ühiskomitees, kui üks neist seda nõuab.

4.  Lepinguosalised teevad teavitamis- ja konsulteerimisetapi ajal heas usus koostööd, et aidata kaasa EMP Ühiskomitee otsuste vastuvõtmisele protsessi lõppemisel.

Artikkel 100

Nende meetmete eelnõude ettevalmistusjärgus, mis tuleb edaspidi esitada komiteedele, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, tagab Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA riikide ekspertidele vastavalt asjaomastele valdkondadele võimalikult laiaulatusliku osaluse. Seoses sellega pöördub Euroopa Ühenduste Komisjon meetmete eelnõusid koostades EFTA riikide ekspertide poole samadel alustel nagu EÜ liikmesriikide ekspertide poole.

Juhtudel, kui Euroopa Ühenduste Nõukogu tegeleb eelkõige vastavalt asjaomase komitee liigi suhtes kohaldatavale menetlusele, edastab Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Ühenduste Nõukogule EFTA riikide ekspertide seisukohad.

Artikkel 101

1.  Artiklites 81 ja 100 käsitlemata komiteede töösse kaasatakse EFTA riikide eksperte juhul, kui käesoleva lepingu laitmatu toimimine seda nõuab.

Need komiteed on loetletud protokollis nr 37. Kõnealuse kaasamise üksikasjad on sätestatud seda küsimust käsitlevates asjaomaste valdkondade protokollides ja lisades.

2.  EMP Ühiskomitee võib protokolli nr 37 muuta, kui lepinguosalised leiavad, et kaasamine peaks laienema ka muudele samade tunnusjoontega komiteedele.

Artikkel 102

1.  EMP õiguskindluse ja ühtsuse tagamiseks võtab EMP Ühiskomitee vastu otsuse käesoleva lepingu lisa muutmise kohta võimalikult samal ajal, kui ühendus võtab vastu vastavad uued ühenduse õigusaktid, et nii viimaseid kui ka lepingu muudatusi oleks võimalik üheaegselt kohaldada. Sel eesmärgil teavitab ühendus EMP Ühiskomitee raames võimalikult peatselt teisi lepinguosalisi käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondi käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisest.

2.  Käesoleva lepingu lisa sellele osale, mida uus õigusakt otseselt mõjutab, annab hinnangu EMP Ühiskomitee.

3.  Lepinguosalised teevad kõik selleks, et jõuda käesoleva lepinguga seotud küsimustes kokkuleppele.

EMP Ühiskomitee teeb kõik eeskätt selleks, et leida vastastikku vastuvõetav lahendus, kui tekib tõsine probleem niisuguses valdkonnas, mis EFTA riikides kuulub seadusandja pädevusse.

4.  Kui hoolimata eelmise lõigu kohaldamisest ei jõuta käesoleva lepingu lisa muutmise suhtes kokkuleppele, uurib EMP Ühiskomitee edaspidiseid võimalusi lepingu laitmatu toimimise säilitamiseks ja võtab vastu mis tahes selleks vajaliku otsuse, sealhulgas võimaluse jälgida õigusaktide samaväärsust. Nimetatud otsus võetakse vastu hiljemalt EMP Ühiskomiteele teatamise kuupäevast möödunud kuuekuise tähtaja lõpus või vastava ühenduse õigusakti jõustumise kuupäeval, kui see on hilisem.

5.  Kui EMP Ühiskomitee ei ole lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul vastu võtnud otsust käesoleva lepingu lisa muutmise kohta, loetakse selle lõike 2 alusel kindlaks määratud mõjutatud osa ajutiselt peatatuks, kui EMP Ühiskomitee ei otsusta teisiti. Kõnealune peatamine jõustub kuue kuu möödumisel lõikes 4 nimetatud tähtaja lõpust, kuid mitte mingil juhul varem, kui sel kuupäeval, mil vastavat EÜ akti ühenduses rakendatakse. EMP Ühiskomitee jätkab jõupingutusi, et saavutada vastastikku vastuvõetav kokkulepe peatamise võimalikult kiireks lõpetamiseks.

6.  Lõikes 5 nimetatud peatamise praktilisi tagajärgi arutatakse EMP Ühiskomitees. Üksikisikute ja ettevõtjate käesoleva lepingu alusel omandatud õigused ja kohustused säilivad. Lepinguosalised teevad vajaduse korral otsuse peatamise tõttu vajalikuks osutuvate kohanduste kohta.

Artikkel 103

1.  Kui EMP Ühiskomitee otsus on lepinguosalistele siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, siis jõustub otsus kuupäeval, mis on märgitud otsuses, tingimusel et asjaomane lepinguosaline on selleks kuupäevaks teavitanud teisi lepinguosalisi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest.

Kui selleks kuupäevaks ei ole teisi lepinguosalisi teavitatud, jõustub otsus viimasest teavitamisest möödunud ülejärgmise kuu esimesel päeval.

2.  Kui kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil EMP Ühiskomitee võttis vastu otsuse, ei ole teisi lepinguosalisi teavitatud, kohaldatakse EMP Ühiskomitee otsust kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmiseni ajutiselt, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline teatab, et selline ajutine kohaldamine ei ole lubatud. Viimasel juhul, või kui lepinguosaline teatab EMP Ühiskomitee otsuse ratifitseerimata jätmisest, jõustub artikli 102 lõikes 5 nimetatud peatamine ühe kuu möödumisel sellisest teatest, kuid mitte mingil juhul varem, kui sel kuupäeval, mil vastavat EÜ akti ühenduses rakendatakse.

Artikkel 104

Kui ei ole sätestatud teisiti, on käesolevas lepingus nimetatud EMP Ühiskomitee otsused jõustumise järel lepinguosalistele siduvad ja viimased peavad astuma vajalikke samme otsuste rakendamise ja kohaldamise tagamiseks.



3. PEATÜKK

ÜHTSUS, JÄRELEVALVEMENETLUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE



1. jagu

Ühtsus

Artikkel 105

1.  Saavutamaks lepinguosaliste eesmärki jõuda käesoleva lepingu sätete ja olulisel kujul käesolevasse lepingusse üle võetud ühenduse õigusaktide sätete võimalikult ühtse tõlgendamiseni, tegutseb EMP Ühiskomitee kooskõlas käesoleva artikliga.

2.  EMP Ühiskomitee jälgib pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu ja EFTA Kohtu praktika arengut. Sel eesmärgil edastatakse nimetatud kohtute otsused EMP Ühiskomiteele, kes kannab hoolt, et säiliks lepingu ühtne tõlgendamine.

3.  Kui EMP Ühiskomitee ei ole suutnud kahe kuu jooksul pärast seda, kui talle anti lahendada kahe kohtu praktika erinevuse küsimus, säilitada lepingu ühtset tõlgendamist, võib kohaldada artiklis 111 sätestatud korda.

Artikkel 106

Käesoleva lepingu võimalikult ühtse kohaldamise tagamiseks ja täie lugupidamisega kohtute sõltumatuse suhtes, loob EMP Ühiskomitee EFTA Kohtu, Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu ja EFTA riikide viimase astme kohtute otsuseid käsitleva teabevahetussüsteemi. See süsteem hõlmab järgmist:

a) 

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretärile edastatakse nimetatud kohtute sellised otsused, mis käsitlevad ühelt poolt käesolevat lepingut ja teiselt poolt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut koos muudatuste või täiendustega, samuti nende alusel vastuvõetud õigusakte niivõrd, kuivõrd need käsitlevad sätteid, mis on sisuliselt samased käesoleva lepingu sätetega.

b) 

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretär klassifitseerib nimetatud kohtuotsused, sealhulgas koostades ja avaldades vajadust mööda tõlkeid ja kokkuvõtteid;

c) 

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretär teatab asjaomastest dokumentidest iga lepinguosalise kindlaksmääratud pädevatele siseriiklikele asutustele.

Artikkel 107

Sätted, mis käsitlevad EFTA riigi võimalust lubada kohtul pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtu poole, et viimane langetaks otsuse EMP eeskirja tõlgendamise kohta, on esitatud protokollis nr 34.



2. jagu

Järelevalvemenetlus

Artikkel 108

1.  EFTA riigid loovad sõltumatu järelevalveameti (EFTA järelevalveamet) ja kehtestavad ühenduses kasutatavate menetlustega sarnased menetlused, sealhulgas menetluse, mis tagab käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja konkurentsi käsitlevate EFTA järelevalveameti õigusaktide seaduslikkuse kontrolli.

2.  EFTA riigid asutavad kohtu (EFTA Kohus).

Vastavalt EFTA riikide vahelisele eraldi lepingule on EFTA Kohtu pädevuses käesoleva lepingu kohaldamisel eelkõige järgmine:

a) 

EFTA riike puudutava järelevalvemenetlusega seotud hagid;

b) 

edasikaebused konkurentsi valdkonnas tehtud EFTA järelevalveameti otsuste peale;

c) 

vaidluste lahendamine kahe või enama EFTA riigi vahel.

Artikkel 109

1.  Käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist kontrollivad ühelt poolt EFTA järelevalveamet ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjon, kes teeb otsused Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja käesoleva lepingu alusel.

2.  Kogu EMP territooriumil ühtse järelevalve tagamiseks teevad EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon koostööd, vahetavad teavet ja peavad teineteisega nõu järelevalvepoliitika küsimustes ja üksikjuhtude asjus.

3.  Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA võtavad vastu kaebusi käesoleva lepingu kohaldamise kohta. Nad teatavad teineteisele saadud kaebustest.

4.  Kumbki nimetatud organ kontrollib kõiki kaebusi, mis kuuluvad tema pädevusse, ja edastab teisele organile need kaebused, mis kuuluvad selle organi pädevusse.

5.  Kui nende kahe organi vahel esineb lahkarvamusi kaebuste või kontrolli tulemuste suhtes võetavate meetmete osas, võib kumbki pool pöörduda selles küsimuses EMP Ühiskomitee poole, kes tegeleb sellega vastavalt artiklile 111.

Artikkel 110

Käesoleva lepingu alusel tehtud EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni otsused, millega pannakse rahalisi kohustusi muudele isikutele peale riikide, pööratakse täitmisele. Sama kehtib käesoleva lepingu alusel tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu ja EFTA Kohtu otsuste suhtes.

Otsuste täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetlusnormid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele iga lepinguosalise ametiasutus, kelle ta selleks otstarbeks määrab, ning teeb selle korralduse teatavaks teistele lepinguosalistele, EFTA järelevalveametile, Euroopa Ühenduste Komisjonile, Euroopa Ühenduste Kohtule, Euroopa ühenduste esimese astme kohtule ja EFTA Kohtule.

Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda otsuse täitmist kooskõlas selle riigi õigusaktidega, mille territooriumil täitmine aset leiab, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Otsusetäitmist võib peatada ainult Euroopa Ühenduste Kohtu otsusega, kui tegemist on Euroopa Ühenduste Komisjoni, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu või Euroopa Ühenduste Kohtu otsustega, või EFTA Kohtu otsusega, kui tegemist on EFTA järelevalveamet või EFTA Kohtu otsustega. Asjassepuutuvate riikide kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused otsuse täitmise ebaõige viisi kohta.



3. jagu

Vaidluste lahendamine

Artikkel 111

1.  Ühendus või EFTA riik võib pöörduda käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusega EMP Ühiskomitee poole vastavalt edaspidi esitatud sätetele.

2.  EMP Ühiskomitee võib vaidluse lahendada. Talle esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb EMP Ühiskomitee kindlaks kõik käesoleva lepingu laitmatu toimimise säilitamise võimalused.

3.  Kui vaidlus puudutab käesoleva lepingu nende sätete tõlgendamist, mis on sisult identsed Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja nende kahe lepingu alusel vastuvõetud õigusaktide vastavate eeskirjadega, ning kui vaidlust ei ole lahendatud kolme kuu jooksul pärast selle esitamist EMP Ühiskomiteele, võivad vaidlevad lepinguosalised taotleda Euroopa Ühenduste Kohtult eelotsuse tegemist asjaomaste eeskirjade tõlgendamise kohta.

Kui EMP Ühiskomitee ei ole sellise vaidluse asjus jõudnud lahenduse suhtes kokkuleppele kuue kuu jooksul pärast menetluse alustamisest, või kui selle tähtaja jooksul ei ole vaidlevad lepinguosalised otsustanud taotleda Euroopa Ühenduste Kohtult eelotsuse tegemist, võib lepinguosaline võimalike tasakaalustamatuste kõrvaldamiseks:

— 
võtta artikli 112 lõikega 2 ettenähtud kaitsemeetmeid artiklis 133 sätestatud korras, või
— 
kohaldada artiklit 102 mutatis mutandis.

4.  Kui vaidlus puudutab vastavalt artikli 111 lõikele 3 või artiklile 112 võetud kaitsemeetmete ulatust või ajalist kehtivust või vastavalt artiklile 114 võetud proportsionaalsus- või tasakaalustamismeetmeid ning kui EMP Ühiskomitee ei ole suutnud kolme kuu jooksul alates vaidlusküsimuse esitamisest seda vaidlust lahendada, võib lepinguosaline edastada vaidluse vahekohtule protokollis nr 33 sätestatud korras. Lõikes 3 nimetatud käesoleva lepingu sätete tõlgendamisega seotud küsimuste suhtes niisugust menetlust rakendada ei tohi. Vahekohtu otsus on vaidluspoolte jaoks siduv.



4. PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 112

1.  Kui mis tahes sektoris või piirkonnas tekib tõsiseid ja püsima kippuvaid majanduslikke, ühiskondlikke või keskkonnaalaseid raskusi, võib lepinguosaline ühepoolselt võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 113 sätestatud tingimustel ja korras.

2.  Sellised kaitsemeetmed on ulatuselt ja kestuselt piiratud olukorra parandamiseks vajalikuga. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.

3.  Kaitsemeetmed kehtivad kõikide lepinguosaliste suhtes.

Artikkel 113

1.  Lepinguosaline, kes kaalub kaitsemeetmete võtmist vastavalt artiklile 112, teatab sellest EMP Ühiskomitee kaudu viivitamata teistele lepinguosalistele ja esitab kogu sellega seotud teabe.

2.  Lepinguosalised asuvad kohe EMP Ühiskomitees nõu pidama, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

3.  Asjaomased lepinguosalised ei tohi kaitsemeetmeid võtta enne, kui lõikes 1 nimetatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui lõikes 2 nimetatud nõupidamismenetlus on lõppenud enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui erandlike asjaolude tõttu on eelnev läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline viivitamata kohaldada kaitsemeetmeid, mis on vältimatult vajalikud olukorra lahendamiseks.

Ühenduse nimel võtab kaitsemeetmeid Euroopa Ühenduste Komisjon.

4.  Asjaomane lepinguosaline teatab võetud meetmetest viivitamata EMP Ühiskomiteele ja esitab kogu asjakohase teabe.

5.  Võetud kaitsemeetmed arutatakse EMP Ühiskomitees iga kolme kuu möödumisel nende vastuvõtmisest, eesmärgiga kaotada need enne ettenähtud tähtaja lõppu või piirata nende kohaldamisala.

Iga lepinguosaline võib igal ajal taotleda EMP Ühiskomiteelt nimetatud meetmete läbivaatamist.

Artikkel 114

1.  Kui lepinguosalise võetud kaitsemeede rikub käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu, võib mis tahes teine lepinguosaline võtta kõnealuse lepinguosalise suhtes tasakaalustavaid meetmeid, mis on vältimatult vajalikud tasakaalustamatuse likvideerimiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad EMP toimimist.

2.  Kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust.



VIII OSA

FINANTSMEHHANISM

Artikkel 115

Eesmärgiga tugevdada lepinguosaliste vahelisi pidevaid ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussuhteid, nagu sätestatud artiklis 1, tunnistavad lepinguosalised vajadust vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid piirkondlikke erinevusi. Selles osas juhivad nad tähelepanu käesoleva lepingu ja selle protokollide asjaomastele sätetele, sealhulgas teatavatele põllumajandust ja kalandust reguleerivale meetmetele.

Artikkel 116

EFTA riigid kehtestavad seoses EMPga ja lisaks vastavatele ühendusepoolsetele jõupingutustele finantsmehhanismi, et kaasa aidata artiklis 115 nimetatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 117

▼M301

Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a lisandis, protokollis 38b, protokolli nr 38b lisandis ja protokollis 38c.

▼B



IX OSA

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 118

1.  Kui lepinguosaline leiab, et kõikide lepinguosaliste huvides oleks käesoleva lepinguga loodud suhteid edasi arendada, laiendades neid lepingus käsitlemata valdkondadele, esitab ta EMP Nõukogu kaudu teistele lepinguosalistele sellekohase põhjendatud taotluse. EMP Nõukogu võib teha EMP Ühiskomiteele korralduse uurida taotluse kõiki aspekte ja esitada vastav aruanne.

EMP nõukogu võib vajaduse korral teha poliitilisi otsuseid, et alustada lepinguosaliste vahelisi läbirääkimisi.

2.  Lepinguosalised peavad lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 119

Lisad ja neis nimetatud käesoleva lepingu jaoks kohandatud dokumendid ning protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 120

Kui käesoleva lepinguga, eriti selle protokollidega nr 41 ja 43

▼B

ei ole ette nähtud teisti, on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud ühelt poolt Euroopa Majandusühendusele kohustuslike kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete, ja teiselt poolt ühele või mitmele EFTA riigile kohustuslike kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete sätete suhtes niivõrd, kuivõrd käesolev leping reguleerib sama küsimust.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu sätted ei välista koostööd:

a) 

Põhjamaade koostöö raames sellisel määral, mis ei kahjusta käesoleva lepingu laitmatut toimimist;

b) 

Šveitsi ja Liechtensteini regionaalliidu raames sellisel määral, mil käesolev leping ei ole saavutanud nimetatud liidu eesmärke ja kuivõrd see ei kahjusta käesoleva lepingu laitmatut toimimist;

▼M135 —————

▼B

Artikkel 122

Lepinguosaliste delegaadid, esindajad, eksperdid, samuti käesoleva lepingu kohaselt tegutsevad ametnikud ja teised teenistujad ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada mingisugust ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud teavet, eelkõige teavet ettevõtjate, nende ärisidemete või nende kulukomponentide kohta.

Artikkel 123

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a) 

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) 

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c) 

mida ta peab oma julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 124

Lepinguosalised kohtlevad EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanikke võrdselt oma kodanikega artiklis 34 määratletud äriühingute kapitalis osalemise suhtes, ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste sätete kohaldamist.

Artikkel 125

Käesolev leping ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi lepinguosalistes riikides.

Artikkel 126

1.  Käesolevat lepingut kohaldatakse nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut nendes asutamislepingutes sätestatud tingimustel, ja Austria ►M187  ————— ◄ , Soome ►M187  ————— ◄ , Islandi ►M187  ————— ◄ , Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi territooriumi suhtes.

2.  Olenemata lõikest 1, ei kohaldata käesolevat lepingut Ahvenamaa suhtes. Soome valitsus võib siiski teatada käesoleva lepingu ratifitseerimisel depositaari kätte hoiuleantavas deklaratsioonis, mille kinnitatud koopia edastab depositaar igale lepinguosalisele, et käesolevat lepingut kohaldatakse Ahvenamaa suhtes samadel tingimustel, mis kehtivad teiste Soome osade suhtes, vastavalt järgmistele sätetele:

a) 

käesoleva lepingu sätted ei välista Ahvenamaal mis tahes ajal kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad:

i) 

piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata;

ii) 

piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja mis tahes juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata.

b) 

Käesolev leping ei mõjuta ahvenamaalaste õigusi Soomes.

c) 

Ahvenamaa ametivõimud kohtlevad võrdselt kõiki lepinguosaliste füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

Artikkel 127

Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu osalisriikide hulgast välja astuda, teatades sellest teistele lepinguosalistele kirjalikult vähemalt kaksteist kuud ette.

Kohe pärast kavandatavast väljaastumisest teadasaamist kutsuvad teised lepinguosalised kokku diplomaatilise konverentsi, et ette näha muudatused, mis tuleb lepingusse sisse viia.

Artikkel 128

►M1

 

Any European State becoming a member of the Community shall, and the Swiss Confederation or any European State becoming a member of EFTA may, apply to become a party to this Agreement. It shall address its application to the EEA Council.

 ◄

2.  Sellise osalemise tingimusi reguleeritakse lepinguosaliste ja taotlejariigi vahelise kokkuleppega. Lepinguosalised esitavad kõnealuse kokkuleppe ratifitseerimiseks või kinnitamiseks oma menetluse kohaselt.

Artikkel 129

1.  Käesolev leping on koostatud ühes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, islandi, itaalia, kreeka, norra, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

▼M268

Tulenevalt Euroopa Majanduspiirkonna laienemisest on käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, horvaadi-, läti-, leedu-, malta-, poola-, rumeenia-, sloveeni-, slovaki-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst võrdselt autentsed.

Lisades nimetatud dokumentide tekstid on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul võrdselt autentsed bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi ja ungari keeles ning koostatakse nendega autentselt islandi ja norra keeles ja avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes.

▼B

2.  Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva lepingu vastavalt oma sellekohastele põhiseadusest tulenevatele nõuetele.

Leping antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri juurde ning kõikidele teistele lepinguosalistele edastatakse selle tõestatud koopiad.

Ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri juurde, kes teavitab sellest kõiki teisi lepinguosalisi.

▼M1

3.  This Agreement shall enter into force on the date and under the conditions provided for in the Protocol adjusting the Agreement on the European Economic Area.

▼B

En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente acuerdo.

Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.

Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt.

??? p?st?s? t?? a??t???, ?? ?p??e??aμμ???? p???e???s??? ??esa? t?? ?p???a??? t??? st?? pa???sa s?μ????a.

In witness whereof, the undersigned Plenipotentiaries have signed this Agreement.

En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accord.

þEssu til staðfestingar hafa undirritaðir fulltrúar, sem til þess hafa fullt umboð, undirritað samning þennan.

In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente accordo.

Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze Overeenkomst hebben gesteld.

Som bevitnelse på dette har de undertegnede befullmektigede undertegnet denne avtale.

Em fé do que, os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo.

Tämän vakuudeksi alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.

Till bestyrkande härav har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat detta avtal.

Hecho en Oporto, el dos de mayo de mil novecientos noventa y dos.

Udfærdiget i Porto, den anden maj nitten hundrede og tooghalvfems.

Geschehen zu Porto am zweiten Mai neunzehnhundertzweiundneunzig.

????e st? ???t?, st?? d?? ?a??? ????a e???a??s?a e?e???ta d??.

Done at Oporto on the second day of May in the year one thousand nine hundred and ninety-two.

Fait à Porto, le deux mai mil neuf cent quatre-vingt-douze.

Gjört í Oporto annan dag maímánaðar árið nítján hundruð níutíu og tvö.

Fatto a Porto, addì due maggio millenovecentonovantadue.

Gedaan te Oporto, de tweede mei negentienhonderd tweeënnegentig.

Gitt i Oporte på den annen dag i mai i året nittenhundre og nitti to.

Feito no Porto, em dois de Maio de mil novecentos e noventa e dois.

Tehty portossa toisena päivänä toukokuuta tuhat yhdeksänsataayhdeksänkymmentäkaksi.

Undertecknat i Oporto de 2 maj 1992.

Por el Consejo y la Comisión de las Comunidades Europeas

For Rådet og Kommissionen for De Europæiske Fællesskaber

Für den Rat und die Kommission der Europäischen Gemeinschaften

G?a t? S?μß????? ?a? t?? ?p?t??p? t?? ????pa???? ?????t?t??

For the Council and the Commission of the European Communities

Pour le Conseil et la Commission des Communautés européennes

Per il Consiglio e la Commissione delle Comunità europee

Voor de Raad en de Commissie van de Europese Gemeenschappen

Pelo Conselho e pela Comissão das Comunidades Europeias

signatory

Pour le royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

signatory

På Kongeriget Danmarks vegne

signatory

Für die Bundesrepublik Deutschland

signatory

G?a t?? ???????? ??μ???at?a

signatory

Por el Reino de España

signatory

Pour la République française

signatory

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

signatory

Per la Repubblica italiana

signatory

Pour le grand-duché de Luxembourg

signatory

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

signatory

Pela República Portuguesa

signatory

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

signatory

Für die Republik Österreich

signatory

Suomen tasavallan puolesta

signatory

Fyrir Lýðveldið Ísland

signatory

Für das Fürstentum Liechtenstein

signatory

For Kongeriket Norge

signatory

För Konungariket Sverige

signatory

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

signatory

PROTOKOLLID

PROTOKOLL nr 1

horisontaalsete kohanduste kohta

Lepingu lisades nimetatud õigusaktide sätteid kohaldatakse vastavalt lepingule ja käesolevale protokollile, kui vastavas lisas ei ole ette nähtud teisiti. Konkreetsed kohandused, mis üksikutesse õigusaktidesse tuleb teha, on sätestatud lisas, kus asjaomast õigusakti on nimetatud.

1.   ÕIGUSAKTIDE SISSEJUHATAVAD OSAD

Nimetatud õigusaktide preambuleid käesolevas lepingu tähenduses ei kohandata. Neid arvestatakse lepingu raames sel määral, kui on vaja kõnealustes õigusaktides sisalduvate sätete nõuetekohaseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.

2.   EÜ KOMITEESID KÄSITLEVAD SÄTTED

Kõnealustes õigusaktides nimetatud EÜ komiteesid käsitlev menetlus, institutsiooniline kord ja muud sätted on esitatud lepingu artiklites 81, 100 ja 101 ning protokollis nr 31.

3.   ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE KOHANDAMISE/MUUTMISE KORDA KÄSITLEVAD SÄTTED

Kui nimetatud õigusaktiga on ette nähtud ühenduse menetlus selle kohandamiseks, laiendamiseks, muutmiseks või ühenduse uute poliitikate, algatuste või õigusaktide väljatöötamiseks, kohaldatakse lepinguga ettenähtud asjakohast otsustamismenetlust.

4.   TEABEVAHETUS JA TEATAMISE KORD

▼M2

a) 

Kui EÜ liikmesriik peab esitama teabe Euroopa Ühenduste Komisjonile, siis EFTA riik peab esitama teabe EFTA järelevalveametile, kes edastab selle EFTA riikide alalisele komiteele. Sama kehtib siis, kui teavet peavad edastama pädevad asutused. Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet vahetavad teavet, mille nad on saanud EÜ liikmesriikidelt või EFTA riikidelt või pädevatelt asutustelt.

▼B

b) 

Kui EÜ liikmesriik peab esitama teabe ühele või mitmele teisele EÜ liikmesriigile, siis esitab ta sama teabe ka Euroopa Ühenduste Komisjonile, kes saadab selle levitamiseks edasi EFTA riikide alalisele komiteele.

EFTA riik esitab vastava teabe ühele või mitmele teisele EFTA riigile ja alalisele komiteele, kes saadab selle edasi Euroopa Ühenduste Komisjonile levitamiseks EÜ liikmesriikidele. Sama kehtib siis, kui teavet peavad esitama pädevad asutused.

c) 

Valdkondades, kus kiireloomulisuse tõttu on vajalik kiire teabevahetus, kohaldatakse asjaomaseid valdkonnaspetsiifilisi lahendusi, mis näevad ette otsese teabevahetuse.

d) 

Euroopa Ühenduste Komisjoni ülesandeid seoses kontrolli- ja kinnitusmenetluse, teavitamise, teatamise või konsulteerimise ja muude samalaadsete küsimustega täidetakse EFTA riikide puhul vastavalt nende vahel kokkulepitud korrale. See ei piira lõigete 2, 3 ja 7 kohaldamist. Euroopa Ühenduste Komisjon ja vastavalt vajadusele kas EFTA järelevalveamet või alaline komitee vahetavat kõnealustes küsimustes kõikvõimalikku teavet. Iga neis asjus tekkinud probleemiga võib pöörduda EMP Ühiskomitee poole.

5.   LÄBIVAATAMISE JA ARUANDLUSE KORD

Kui kõnealuse õigusakti kohaselt peab Euroopa Ühenduste Komisjon või muu Euroopa ühenduste organ valmistama ette aruande või hinnangu või muu samalaadse dokumendi, siis vastavalt vajadusele peavad kas EFTA järelevalveamet või alaline komitee üheaegselt ette valmistama vastava aruande või hinnangu või muu samalaadse dokumendi EFTA riikide kohta. Euroopa Ühenduste Komisjon ja vastavalt vajadusele kas EFTA riikide järelevalveamet või alaline komitee annavad teineteisele nõu ja vahetavad teavet valmistades ette asjaomaseid aruandeid, mille koopiad saadetakse EMP Ühiskomiteele.

6.   TEABE AVALDAMINE

a) 

Kui kõnealuse õigusakti kohaselt peab EÜ liikmesriik avaldama teatavaid fakte, menetlusi või muud taolist käsitlevat teavet, peavad lepingu kohaselt asjaomase teabe samasugusel viisil avaldama ka EFTA riigid.

b) 

Kui kõnealuse õigusakti kohaselt tuleb teatavaid fakte, menetlusi või muud taolist käsitlev teave avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas,avaldatakse vastav teave EFTA riikide kohta selle väljaande eraldi EMP osas. ( 3 )

7.   ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

EÜ liikmesriikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele, ettevõtjatele või üksikisikutele antud õigusi ja pandud kohustusi käsitletakse kui lepinguosalistele antud õigusi ja pandud kohustusi, kusjuures lepinguosalisi käsitletakse vastavalt vajadusele pädevate asutustena, avalik-õiguslike isikutena, ettevõtjatena või üksikisikutena.

8.   VIITED TERRITOORIUMILE

Kui kõnealustes õigusaktides on viidatud „ühenduse“ või „ühisturu“ territooriumile, mõistetakse neid viiteid käesolevas lepingus viidetena lepingu artiklis 126 määratletud lepinguosaliste territooriumile.

9.   VIITED EÜ LIIKMESRIIKIDE KODANIKELE

Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad viiteid EÜ liikmesriikide kodanikele, mõistetakse neid viiteid käesolevas lepingus viidetena ka EFTA riikide kodanikele.

10.   VIITED KEELTELE

Kui kõnealune õigusakt annab EÜ liikmesriikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele, ettevõtjatele või üksikisikutele õiguse või paneb kohustuse mõne Euroopa ühenduste ametliku keele kasutamise suhtes, käsitletakse seda lepinguosaliste, nende avalik-õiguslike isikute, ettevõtjate või üksikisikute õiguse või kohustusena kasutada mis tahes lepinguosalise ametlikku keelt.

11.   ÕIGUSAKTIDE JÕUSTUMINE JA RAKENDAMINE

Käesoleva lepingu seisukohast ei ole tähtsust lepingu lisades nimetatud õigusaktide jõustumist või rakendamist käsitlevatel sätetel. EFTA riikidele seatud ajalised piirangud ja tähtajad asjaomaste õigusaktide jõustamiseks ja rakendamiseks tulenevad lepingu jõustumiskuupäevast, samuti üleminekukorra sätetest.

12.   ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE ADRESSAADID

Käesoleva lepingu seisukohast ei ole tähtust sätetel, mis märgivad, et ühenduse õigusakt on suunatud liikmesriikidele.

▼M108

PROTOKOLL nr 2

TOODETE KOHTA, MIS JÄETAKSE ARTIKLI 8 LÕIKE 3 PUNKTI A KOHASELT KÄESOLEVA LEPINGU REGULEERIMISALAST VÄLJA



HS rubriik

Tootekirjeldus

 

 

3502

 

Albumiinid, albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:

 

– ovoalbumiin:

ex11

– – kuivatatud, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex19

– – muu ovoalbumiin, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex20

– piimaalbumiin, sh kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

3823

 

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid või tööstuslikud rasvalkoholid:

 

– tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid:

ex11

– – steariinhape, loomatoiduks mõeldud

ex12

– – oleiinhape, loomatoiduks mõeldud

ex13

– – tallõli rasvhapped, loomatoiduks mõeldud

ex19

– – muud loomatoiduks mõeldud tooted

ex70

– tööstuslikud rasvalkoholid, loomatoiduks mõeldud

PROTOKOLL nr 3

MIS KÄSITLEB LEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 3 B OSAS NIMETATUD TOOTEID





Artikkel 1

1.  Vastavalt käesoleva protokolli sätetele kohaldatakse lepingu sätteid I ja II tabelis loetletud toodete suhtes.

2.  Käesoleva protokolli sätteid ei kohaldata Liechtensteini suhtes ►M153  ————— ◄ .

Artikkel 2

1.  I tabelis nimetatud toodete suhtes kohaldatakse selle tabeli lisades sätestatud tollimakse.

▼M320

I tabelis esitatud toodete suhtes, mis pärinevad Islandilt või Euroopa Liidust vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sätetele, kohaldatakse vastavalt I tabeli I lisa punktis 4a ja I tabeli II lisa punktis 1a kehtestatud tollimakse.

▼M108

2.  Need tollimaksud tuleb igal kalendriaastal üle vaadata. Ühiskomitee võib neid kohandada arvestades lepinguosaliste territooriumil toimunud põhiliste põllumajandussaaduste ja -toodete hindade arengut ja/või vastastikuseid soodustusi.

Artikkel 3

1.  Käesolev protokoll ei takista lepinguosalisi kohaldamast I tabelis loetletud toodete suhtes oma eksporditoetuste süsteemi, võttes arvesse põhiliste põllumajandussaaduste ja -toodete maailmaturuhindade ja lepinguosaliste turgude hindade erinevuste mõju.

2.  Kui eksporditud toodete valmistamiseks kasutatud põhiliste põllumajandussaaduste või -toodetega seoses antakse tootmistoetusi või otseseid subsiidiume, vähendatakse vastavalt eksporditoetust.

Artikkel 4

Lepinguosalised teevad perioodiliselt üksteisele teatavaks põhiliste põllumajandussaaduste ja -toodete toetuste suuruse, mida I tabelis loetletud toodetel on õigus saada, ja vastavad muudatused põllumajanduspoliitikas, sealhulgas institutsionaalsed hinnad.

Artikkel 5

1.  Lepinguosalised ei tohi maksustada II tabelis loetletud tooteid imporditollimaksude või samaväärse toimega maksudega, samuti ei tohi neile määrata eksporditoetusi.

2.  II tabelis loetletud toodete suhtes kohaldatakse mutatis mutandisartikli 4 sätteid.

Artikkel 6

Lepinguosalise nõudmisel võib EMP Ühiskomitee käesoleva protokolli läbi vaadata. Läbivaatamisega võib kaasneda I ja II tabeli muutmine hõlmatud toodete mahu ja kohaldatavate tollimaksude suhtes.

Artikkel 7

1.  Lepinguosalised teatavad EMP Ühiskomiteele käesoleva protokolli kohaldamiseks vastuvõetud üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

2.  Iga lepinguosaline võib igal ajal nõuda käeoleva protokolli toimimise arutamist EMP Ühiskomitees.



I TABEL

HS rubriik

Toote kirjeldus

 

 

0403

 

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusaine-, aromatiseerivate ainete, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

10

– jogurt:

ex 10

– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

90

– muud:

ex 90

– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0501

 

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või mitte; juuksejäätmed

0502

 

Kodu- ja metssigade harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; eelnimetatud karvade jäätmed

0503

 

Hobusejõhv ja selle jäätmed, sh kihtidena kas tugimaterjalil või ilma selleta

0505

 

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud üksnes puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjalidega immutamise teel; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed

0507

 

Elevandiluu, kilpkonnaluu, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber

0508

 

Korallid jms materjalid, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber

0509

 

Looduslikud loomsed käsnad

0510

 

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või mitte; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

0710

 

Köögivili (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud:

40

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

0711

 

Köögiviljad, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), kuid sellisena koheseks tarbimiseks kõlbmatud:

90

– muud köögiviljad; köögiviljasegud:

ex 90

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

1302

 

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

 

– taimemahlad ja -ekstraktid:

14

– – püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest

19

– – muud:

ex 19

– – – taimse päritoluga ekstraktide segud jookide ja toiduainete tootmiseks

ex 19

– – – muud raviained peale juurviljaekstraktide segude, mida kasutatakse jookide, toidu või vanilje õlivaigu valmistamiseks

20

– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid:

ex 20

– – lisatud suhkru sisaldusega massist 5 % või rohkem

1401

 

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1402

 

Peamiselt polstriks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks kapokk, taimne vill ja merihein), kihtidesse laotatuna või mitte, alusmaterjaliga või ilma

1403

 

Peamiselt luudadeks või harjadeks kasutatav taimne materjal (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades või mitte

1404

 

Mujal nimetamata taimne materjal:

10

– taimsed toormaterjalid, mida kasutatakse peamiselt värvimiseks või parkimiseks

90

– muud

1517

 

Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid:

10

– margariin, v.a vedel margariin:

ex 10

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 %

90

– muud:

ex 90

– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 %

ex 90

– – toidukõlblikud segud või tooted, mida võib kasutada vormimäärdena

1520

 

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolileelised:

ex 00

söödana kasutamiseks (1)

1522

 

Parkerasv (degraa) loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

ex 00

– degraa söödana kasutamiseks (1)

1702

 

Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhnaja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell:

50

– keemiliselt puhas fruktoos

90

– muud, k.a invertsuhkur:

ex 90

– – keemiliselt puhas maltoos

1704

 

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), kakaosisalduseta

1806

 

Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toidupreparaadid

1901

 

Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 0401—0404 esitatud toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt

1902

 

Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spageti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

– täidiseta makarontooted, keetmata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata:

11

– – munasisaldusega

19

– – muud

20

– täidisega makarontooted, sh keedetud ja muul viisil valmistoiduks töödeldud:

ex 20

– – välja arvatud tooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist vorsttooteid, liha, subprodukte või verd või nende komponentide segusid

30

– muud makarontooted

40

– kuskuss

1903

 

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul

1904

 

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud vm viisil töödeldud teravili (v.a mais) terade, helveste vm töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata

1905

 

Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber jms tooted

2001

 

Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega töödeldud või konserveeritud:

90

– muud:

ex 90

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata); palmisäsi; — jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist,

2004

 

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

10

– kartulid:

ex 10

– – jahu või helvestena

90

– muu köögivili ja köögiviljasegud:

ex 90

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2005

 

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:

20

– kartulid:

ex 20

– – jahu või helvestena

80

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2006

 

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud):

ex 2006

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2007

 

Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, kuumtöödeldud, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma

2008

 

Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata:

 

– pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

11

– – maapähklid (arahhis):

ex 11

– – – maapähklivõi (pasta röstitud arahhisest)

ex 11

– – – maapähklid (arahhis), röstitud

 

– – muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

ex 91

– – palmipungad söödana kasutamiseks (1)

99

– – muud:

ex 99

– – – teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2101

 

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

12

– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

ex 12

– – – piimarasva sisaldusega 1,5 %, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist

20

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

ex 20

– – piimarasva sisaldusega 1,5 % või rohkem, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist

30

– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

ex 30

– – muud röstitud kohviasendajad peale röstitud siguri; ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud kohviasendajatest, v.a röstitud sigurist

2102

 

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed) muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2103

 

Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

20

– ketšup jm tomatikastmed

30

– sinepipulber ja -jahu ning valmissinep

ex 30

– – valmissinep, mis sisaldab lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem

90

– muud:

ex 90

– – muud liigi vürtsisegud peale mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul

2104

 

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks homogeniseeritud toidusegud

2105

 

Jäätis, kakaosisaldusega või ilma (2)

2106

 

Mujal nimetamata toiduained: (3)

ex 2106

– v.a maitse- või värvainelisandiga suhkrusiirupid

2202

 

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja köögiviljamahlad

2203

 

Linnaseõlu

2205

 

Vermut jm taimede või muude aroomiainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

2207

 

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega; piiritus, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid

20

– denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

2208

 

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

40

– rumm ja taffia

50

– džinn jm kadakamarjanapsid

60

– viin (vodka)

70

– liköörid ja kordialid:

ex 70

– – lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

90

– muud:

ex 90

– – akvaviit

2209

 

Äädikas ja tema äädikhappest valmistatud asendajad

2402

 

Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid

2403

 

Muu töödeldud tubakas ja selle asendajad; “homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

2905

 

Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud või nitroositud derivaadid:

 

– muud mitmealuselised alkoholid:

43

– – mannitool

44

– – d-glütsitool (sorbitool)

3302

 

Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:

10

– kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks

3501

 

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiinisaadused kaseiinliimid

3505

 

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid

3809

 

Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid):

10

– tärklisainete baasil

3824

 

Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:

60

– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

(1)   Seda osa kohaldatakse üksnes Norra suhtes.

(2)   Islandi puhul ei kohaldata protokolli nr 3 sätteid toodete suhtes, mis on klassifitseeritud rubriiki 2105.

(3)   Islandi puhul ei kohaldata protokolli nr 3 sätteid toiduainete suhtes, mis koosnevad peamiselt veest ja rasvast, sisaldades rubriiki 2106 90 kuuluvat võid või muud piimarasva üle 15 % massist.

I TABELI I LISA

Ühenduse impordikord

1. Põllumajanduskomponentide ja vähendatud täiendavate tollimaksude arvutamisel kasutatakse järgmisi põhisummasid:

— 
teravili (harilik nisu, kõva nisu, rukis, oder ja mais): 7,583 EUR/100 kg
— 
pikateraline kooritud riis: 25,610 EUR/100 kg
— 
täispiimapulber: 126,488 EUR/100 kg
— 
lõssipulber: 115,236 EUR/100 kg
— 
või: 183,912 EUR/100 kg
— 
suhkur: 40,640 EUR/100 kg
— 
melass: 0,34 EUR/100 kg.

2. Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse tärklise/glükoosi ja sahharoosi/invertsuhkru/isoglükoosi suhtes on 5 %.

3. Arvesse tuleb võtta põllumajandussaaduste tinglike koguste ja kokkulepitud koguste vahet, samuti liites esitatud standardretsepti, mida kasutatakse tollimaksude arvestamisel.

▼M142

4. Järgmises tabelis esitatud toodete tollimaksud on kindlaks määratud:



CN kood

Kohaldatav tollimaks

Märkused

0501 00 00

Null

 

0502 10 00

Null

 

0502 90 00

Null

 

0503 00 00

Null

 

0505 10 10

Null

 

0505 10 90

Null

 

0505 90 00

Null

 

0507 10 00

Null

 

0507 90 00

Null

 

0508 00 00

Null

 

0509 00 10

Null

 

0509 00 90

Null

 

0510 00 00

Null

 

1302 14 00

Null

 

1302 19 30

Null

 

1302 19 91

Null

 

ex 1302 20 10

18,6  %

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

ex 1302 20 90

10,9  %

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

1401 10 00

Null

 

1401 20 00

Null

 

1401 90 00

Null

 

1402 00 00

Null

 

1403 00 00

Null

 

1404 10 00

Null

 

1404 90 00

Null

 

1517 10 10

0 % + 26,1 EUR/100 kg

 

1517 90 10

0 % + 26,1 EUR/100 kg

 

1517 90 93

Null

 

1702 50 00

Null

 

1702 90 10

Null

 

1704 90 10

Null

 

1806 10 15

Null

 

1901 90 91

Null

 

1902 20 10

8,2  %

 

2001 90 60

Null

 

ex 2006 00 38

9,12  EUR/100 kg

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2006 00 99

9,12 EUR/100 kg

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2007 10 10

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

 

2007 10 91

13,14  %

 

2007 10 99

15,15  %

 

2007 91 10

11,64 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 91 30

11,64 % + 4,07 EUR/100 kg

 

2007 91 90

18,90  %

 

2007 99 10

19,53  %

 

2007 99 20

13,98 % + 19,11 EUR/100 kg

 

2007 99 31

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 33

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 35

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 39

7 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 55

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

 

ex 2007 99 57

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

Kastanipüree ja -pasta

ex 2007 99 57

7 % + 4,07 EUR/100 kg

Muu kui kastanipüree ja -pasta

2007 99 91

20,97  %

 

2007 99 93

13,14  %

 

2007 99 98

16,31  %

 

2008 11 10

Null

 

2008 11 92

Null

 

2008 11 96

Null

 

2102 10 10

Null

 

2102 10 90

Null

 

2102 20 11

Null

 

2102 20 19

Null

 

2102 20 90

Null

 

2102 30 00

Null

 

2103 20 00

Null

 

ex 2103 30 90

Null

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

2103 90 30

Null

 

2103 90 90

Null

 

2104 10 10

Null

 

2104 10 90

Null

 

2104 20 00

Null

 

2106 10 20

12,4  %

 

2106 90 10

24,25  EUR/100 kg

 

2106 90 20

16,8 % min 0,97 EUR/% vol/hl

 

2106 90 92

Null

 

2202 10 00

Null (1)

 

2202 90 10

Null (1)

 

2203 00 01

Null

 

2203 00 09

Null

 

2203 00 10

Null

 

2205 10 10

Null

 

2205 10 90

Null

 

2205 90 10

Null

 

2205 90 90

Null

 

2207 20 00

9,9  EUR/hl

 

2208 40 11

Null

 

2208 40 31

Null

 

2208 40 39

Null

 

2208 40 51

Null

 

2208 40 91

Null

 

2208 40 99

Null

 

2208 50 11

Null

 

2208 50 19

Null

 

2208 50 91

Null

 

2208 50 99

Null

 

2208 60 11

Null

 

2208 60 19

Null

 

2208 60 91

Null

 

2208 60 99

Null

 

2208701011

Null

Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist

2208709011

Null

Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist

2208905610

Null

Akvaviit

2208907710

Null

Akvaviit

2209 00 11

3,10 EUR/hl

 

2209 00 19

2,33 EUR/hl

 

2209 00 91

2,49 EUR/hl

 

2209 00 99

1,50 EUR/hl

 

2402 10 00

12,60  %

 

2402 20 10

Null

 

2402 20 90

27,95  %

 

2402 90 00

27,95  %

 

2403 10 10

36,35  %

 

2403 10 90

36,35  %

 

2403 91 00

8,05  %

 

2403 99 10

20,2  %

 

2403 99 90

Null

 

3302 10 21

5,8  %

 

3501 10 10

Null

 

3501105010

Null

Veesisaldusega rohkem kui 50 % massist

3501105090

2,9  %

Veesisaldusega vähem kui 50 % massist

3501 10 90

8,7  %

 

3501 90 10

8,1  %

 

3501 90 90

6,2  %

 

3505 10 50

7,5  %

 

(1)   Nullmäär on ajutiselt peatatud. Islandile kohaldub Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolliga nr 2 sätestatud eeliskokkulepe (null maksumäär). Norra jaoks kohandatakse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2, et lisada maksuvabad kvoodid nende Norra päritolu toodete impordile ühendusse.

▼M320

4a. Järgmiste Islandilt pärinevate toodete suhtes kohaldatav tollimaks on null:



CN-kood

Märkused

0710 40 00

 

0711 90 30

 

ex 1302 20 10

Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem

ex 1302 20 90

Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem

1517 10 10

 

1517 90 10

 

1704 10 10

 

1704 10 90

 

1704 90 10

 

1704 90 30

 

1704 90 51

 

1704 90 55

 

1704 90 61

 

1704 90 65

 

1704 90 71

 

1704 90 75

 

1704 90 81

 

1704 90 99

 

1806 10 15

 

1806 10 20

 

1806 10 30

 

1806 10 90

 

1806 20 10

 

1806 20 30

 

1806 20 50

 

1806 20 70

 

1806 20 80

 

1806 20 95

 

1806 31 00

 

1806 32 10

 

1806 32 90

 

1806 90 11

 

1806 90 19

 

1806 90 31

 

1806 90 39

 

1806 90 50

 

1806 90 60

 

1806 90 70

 

1806 90 90

 

1901 10 00

 

1901 20 00

 

1901 90 11

 

1901 90 19

 

1901 90 99

 

1902 11 00

 

1902 19 10

 

1902 19 90

 

1902 20 10

 

1902 20 91

 

1902 20 99

 

1902 30 10

 

1902 30 90

 

1902 40 10

 

1902 40 90

 

1903 00 00

 

1904 10 10

 

1904 10 30

 

1904 10 90

 

1904 20 10

 

1904 20 91

 

1904 20 95

 

1904 20 99

 

1904 30 00

 

1904 90 10

 

1904 90 80

 

1905 10 00

 

1905 20 10

 

1905 20 30

 

1905 20 90

 

1905 31 11

 

1905 31 19

 

1905 31 30

 

1905 31 91

 

1905 31 99

 

1905 32 05

 

1905 32 11

 

1905 32 19

 

1905 32 91

 

1905 32 99

 

1905 40 10

 

1905 40 90

 

1905 90 10

 

1905 90 20

 

1905 90 30

 

1905 90 45

 

1905 90 55

 

1905 90 60

 

1905 90 90

 

2001 90 30

 

2001 90 40

 

2004 10 91

 

2004 90 10

 

2005 20 10

 

2005 80 00

 

ex 2006 00 38

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2006 00 99

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2007 10 10

 

2007 10 91

 

2007 10 99

 

2007 91 10

 

2007 91 30

 

2007 91 90

 

2007 99 10

 

2007 99 20

 

2007 99 31

 

2007 99 33

 

2007 99 35

 

2007 99 39

 

2007 99 50

 

2007 99 93

 

2007 99 97

 

ex 2008 11 91

Röstitud

2008 99 85

 

2008 99 91

 

ex 2101 12 92

Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

ex 2101 12 98

Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

ex 2101 20 92

Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

ex 2101 20 98

Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

2101 30 19

 

2101 30 99

 

2102 10 31

 

2102 10 39

 

2102 20 11

 

2102 20 19

 

2103 20 00

 

2103 90 90

 

2104 10 00

 

2106 10 20

 

2106 10 80

 

2106 90 20

 

2106 90 92

 

2202 10 00

 

2202 90 10

 

2202 90 91

 

2202 90 95

 

2202 90 99

 

2205 10 10

 

2205 10 90

 

2205 90 10

 

2205 90 90

 

2207 20 00

 

2208 90 91

 

2208 90 99

 

2209 00 11

 

2209 00 19

 

2209 00 91

 

2209 00 99

 

2402 10 00

 

2402 20 90

 

2402 90 00

 

2403 11 00

 

2403 19 10

 

2403 19 90

 

2403 91 00

 

2403 99 10

 

2905 43 00

 

2905 44 11

 

2905 44 19

 

2905 44 91

 

2905 44 99

 

3302 10 10

 

3302 10 21

 

3302 10 29

 

3501 10 50

 

3501 10 90

 

3501 90 10

 

3501 90 90

 

3505 10 10

 

3505 10 50

 

3505 10 90

 

3505 20 10

 

3505 20 30

 

3505 20 50

 

3505 20 90

 

3809 10 10

 

3809 10 30

 

3809 10 50

 

3809 10 90

 

3824 60 11

 

3824 60 19

 

3824 60 91

 

3824 60 99

 

▼M142

5. Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 0 %:

0403 10 51 kuni 0403 10 59
0403 10 91 kuni 0403 10 99
0403 90 71 kuni 0403 90 79
0403 90 91 kuni 0403 90 99
0710 40 00
0711 90 30
1704 10
1704 90 30 kuni 1704 90 99
1806 10 20 kuni 1806 10 90
1806 20 10 kuni 1806 20 50
1806 20 70
1806 20 80
1806 20 95
1806 31 00
1806 32
1806 90 11 kuni 1806 90 50
1806 90 60 10
1806 90 60 90
1806 90 70 10
1806 90 70 90
1806 90 90 11
1806 90 90 19
1806 90 90 91
1806 90 90 99
1901 10 00
1901 20 00
1901 90 11
1901 90 19
1901 90 99
1902 11 00
1902 19
1902 20 91
1902 20 99
1902 30
1902 40
1903 00 00
1904
1905
2001 90 30
2001 90 40
2004 10 91
2004 90 10
2005 20 10
2005 80 00
2008 99 85
2008 99 91
2101 12 98 91
2101 20 98 90
2101 30 19
2101 30 99
2105 00
2106 10 80
2106 90 98
2202 90 91 kuni 2202 90 99
3302 10 29
3505 10 10
3505 10 90
3505 20
3809 10 .

6. Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 5,8 %:

2905 44
3824 60

▼M108

7. Järgmise toote väärtuseline tollimaks on 7,8 %:

2905 43 00 .

▼M320

8. Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad Euroopa Liidus 1. jaanuaril 2004 kehtinud tariifikoodidele. Lõikes 4a sätestatud tariifikoodid vastavad aga Euroopa Liidus 1. jaanuaril 2015 kehtinud tariifikoodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.

▼M108

Liide

Lõikes 3 nimetatud kogused ja koostised



(100 kg kauba kohta)

Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — piim ja piimatooted

Piimarasv

(% massist)

Piimavalk

(% massist)

Lõssipulber

(kg)

Täispiimapulber

(kg)

Või

(kg)

0—1,5

0—2,5

0

0

0

2,5—6

14

0

0

6–18

42

0

0

18–30

75

0

0

30–60

146

0

0

60->

208

0

0

1,5—3

0—2,5

0

0

3

2,5—6

14

0

3

6–18

42

0

3

18–30

75

0

3

30–60

146

0

3

60->

208

0

3

3–6

0—2,5

0

0

6

2,5—12

12

20

0

12->

71

0

6

6–9

0–4

0

0

10

4–15

10

32

0

15->

71

0

10

9–12

0–6

0

0

14

6–18

9

43

0

18->

70

0

14

12–18

0–6

0

0

20

6–18

0

56

2

18->

65

0

20

18–26

0–6

0

0

29

6->

50

0

29

26–40

0–6

0

0

45

6->

38

0

45

40–55

0

0

0

63

55–70

0

0

0

81

70–85

0

0

0

99

85->

0

0

0

117



(100 kg kauba kohta)

Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — muud tooted peale piimatoodete

Vahemik

Kohaldatakse

Valge suhkur (kg)

Pehme nisu (kg)

Mais (kg)

sahharoos, invertsuhkur ja/ või isoglükoos)

0–5

0

 

 

5–30

24

 

 

30–50

45

 

 

50–70

65

 

 

70->

93

 

 

tärklis/glükoos

0–5

 

0

0

5–25

 

22

22

25–70

 

47

47

50–75

 

74

74

75->

 

101

101



Standardretseptid, mida kasutatakse tollimaksude arvutamisel ühendusse importimise korral

CN kood

Pehme nisu

Kõva nisu

Rukis

Oder

Mais

Riis

Valge suhkur

Melass

Lõssipulber

Täispiimapulber

Või

kg

kg

kg

kg

kg

kg

kg

kg

kg

kg

kg

0403 10 51

 

 

 

 

 

 

 

 

100

 

 

0403 10 53

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

 

0403 10 59

 

 

 

 

 

 

 

 

42

 

68

0403 10 91

 

 

 

 

 

 

 

 

9

 

2

0403 10 93

 

 

 

 

 

 

 

 

8

 

5

0403 10 99

 

 

 

 

 

 

 

 

8

 

10

0403 90 71

 

 

 

 

 

 

 

 

100

 

 

0403 90 73

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

 

0403 90 79

 

 

 

 

 

 

 

 

42

 

68

0403 90 91

 

 

 

 

 

 

 

 

9

 

2

0403 90 93

 

 

 

 

 

 

 

 

8

 

5

0403 90 99

 

 

 

 

 

 

 

 

8

 

10

0710 40 00

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

0711 90 30

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

1704 10 11

 

 

 

 

30

 

58

 

 

 

 

1704 10 19

 

 

 

 

30

 

58

 

 

 

 

1704 10 91

 

 

 

 

16

 

70

 

 

 

 

1704 10 99

 

 

 

 

16

 

70

 

 

 

 

1704 90 30

 

 

 

 

 

 

15

 

 

20

 

1806 10 20

 

 

 

 

 

 

60

 

 

 

 

1806 10 30

 

 

 

 

 

 

75

 

 

 

 

1806 10 90

 

 

 

 

 

 

100

 

 

 

 

1806 32 90  (2)

 

 

 

 

 

 

50

 

 

20

 

1901 90 11

 

 

 

195

 

 

 

 

 

 

 

1901 90 19

 

 

 

159

 

 

 

 

 

 

 

1902 11 00

 

167

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 19 10  (3)

 

167

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 19 90  (4)

67

100

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 20 91

 

41

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 20 99

 

116

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 30 10

 

167

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 30 90

 

66

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 40 10

 

167

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 40 90

 

66

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1903 00 00

 

 

 

 

161

 

 

 

 

 

 

1904 10 10

 

 

 

 

213

 

 

 

 

 

 

1904 10 30

 

 

 

 

 

174

 

 

 

 

 

1904 10 90

 

53

 

53

53

53

 

 

 

 

 

1904 20 91

 

 

 

 

213

 

 

 

 

 

 

1904 20 95

 

 

 

 

 

174

 

 

 

 

 

1904 20 99

 

53

 

53

53

53

 

 

 

 

 

1904 90 10

 

 

 

 

 

174

 

 

 

 

 

►M142  19049080  ◄

 

174

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 10 00

 

 

140

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 20 10

44

 

40

 

 

 

25

 

 

 

 

1905 20 30

33

 

30

 

 

 

45

 

 

 

 

1905 20 90

22

 

20

 

 

 

65

 

 

 

 

1905 90 10

168

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 90 20

 

 

 

 

644

 

 

 

 

 

 

2001 90 30

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

2001 90 40

 

 

 

 

40  (1)

 

 

 

 

 

 

2001 90 10

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

2005 80 00

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

2008 99 85

 

 

 

 

100  (1)

 

 

 

 

 

 

2008 99 91

 

 

 

 

40  (1)

 

 

 

 

 

 

2101 30 19

 

 

 

137

 

 

 

 

 

 

 

2101 30 99

 

 

 

245

 

 

 

 

 

 

 

2102 10 31

 

 

 

 

 

 

 

425

 

 

 

2102 10 39

 

 

 

 

 

 

 

125

 

 

 

2105 00 10

 

 

 

 

 

 

25

 

10

 

 

2105 00 91

 

 

 

 

 

 

20

 

 

23

 

2105 00 99

 

 

 

 

 

 

20

 

 

35

 

2202 90 91

 

 

 

 

 

 

10

 

8

 

 

2202 90 95

 

 

 

 

 

 

10

 

 

6

 

2202 90 99

 

 

 

 

 

 

10

 

 

13

 

2905 43 00

 

 

 

 

 

 

300

 

 

 

 

2905 44 11

 

 

 

 

172

 

 

 

 

 

 

2905 44 19

 

 

 

 

 

 

90

 

 

 

 

2905 44 91

 

 

 

 

245

 

 

 

 

 

 

2905 44 99

 

 

 

 

 

 

128

 

 

 

 

3505 10 10

 

 

 

 

189

 

 

 

 

 

 

3505 10 90

 

 

 

 

189

 

 

 

 

 

 

3505 20 10

 

 

 

 

48

 

 

 

 

 

 

3505 20 30

 

 

 

 

95

 

 

 

 

 

 

3505 20 50

 

 

 

 

151

 

 

 

 

 

 

3505 20 90

 

 

 

 

189

 

 

 

 

 

 

3809 10 10

 

 

 

 

95

 

 

 

 

 

 

3809 10 30

 

 

 

 

132

 

 

 

 

 

 

3809 10 50

 

 

 

 

161

 

 

 

 

 

 

3809 10 90

 

 

 

 

189

 

 

 

 

 

 

3824 60 11

 

 

 

 

172

 

 

 

 

 

 

3824 60 19

 

 

 

 

 

 

90

 

 

 

 

3824 60 91

 

 

 

 

245

 

 

 

 

 

 

3824 60 99

 

 

 

 

 

 

128

 

 

 

 

(1)   100 kg kuivatatud maguskartuli või maisi kohta.

(2)   Kaupade puhul, mis sisaldavad 3–6 % piimarasva, tuleb kohaldada täiendavat koodi 6 920 .

(3)   Kõva nisu osas tuleb makarontoodete puhul, mis ei sisalda või sisaldab kuni 3 % muud teravilja, kohaldada täiendavat koodi 6 921 .

(4)   Muude selle alamrubriigi kaupade, v.a kõva nisu osas, tuleb makarontoodete puhul, mis ei sisalda või sisaldab kuni 3 % muud teravilja, kohaldada täiendavat koodi 6 922 .

I TABELI II LISA

Islandi impordikord

1.

 



Islandi tariifikood

Toote kirjeldus

Kohaldatav tollimaks(ISK/kg)

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusaine-, aromatiseerivate ainete, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

 

0403.1011

– jogurt kakaoga

53

0403.1012

– jogurt puuvilja või pähklitega

53

0403.1013

– jogurt, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata

53

0403.1021

– joogijogurt kakaoga

51

0403.1022

– joogijogurt puuvilja või pähklitega

51

ex 0403.1029

– joogijogurt, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata

51

0403.9011

– muud, kakaosisaldusega

45

0403.9012

– muud puuvilja või pähklitega

45

0403.9013

– muud, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata

45

0403.9021

– muu, v.a kakaod sisaldavad joogid

45

0403.9022

– muu, v.a puuvilju või pähkleid sisaldavad joogid

45

ex0403.9029

– muud, v.a lõhna-ja maitseaineid sisaldavad joogid, mujal nimetamata

45

1517

Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid:

 

1517.1001

– margariin, v.a vedel margariin, piimarasvasisaldusega rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

88

1517.1001

– muu, v.a margariin, v.a vedel margariin, piimarasvasisaldusega rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

88

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted:– muud tooted plokkide, pulkade või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või müügipakendis massiga üle 2 kg:

 

1806.2003

– – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % massist või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata

109

1806.2004

– – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkruvõi magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata

39

1806.2005

– – muud tooted, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % massist või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit

109

1806.2006

– – muud tooted, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit

39

 

- muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:

 

1806.3101

– – täidisega šokolaad tahvlite või batoonidena

51

1806.3109

– – muud täidisega tooted, plokkide, tahvlite või batoonidena

51

1806.3202

– – täidiseta šokolaad, mis sisaldab kakaopastat, suhkrut, kakaovõid ja piimapulbrit, tahvlite või batoonidena

47

1806.3203

– – täidiseta šokolaadiimitatsioonid tahvlite või batoonidena

39

1806.3209

– – muud täidiseta tooted, plokkide, tahvlite või batoonidena

21

 

– muud:– – jookide valmistamiseks kasutatavad ained:

 

1806.9011

– – – jookide valmistamiseks kasutatavad ained, mis põhinevad rubriikide 0401—0402 toodetel, mis sisaldavad 5 % massist või rohkem kakaopulbrit, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkruvõi muu magusainelisandiga peale muude väiksemakoguseliste lisandite ning lõhna- ja maitseainetega

22

 

– – muud, v.a jookide valmistamiseks kasutatavad ained:

 

1806.9022

– – – spetsiaalsed imiku- või dieettoidud

18

1806.9023

– – – lihavõttemunad

48

1806.9024

– – – jäätisekastmed ja dipikastmed

39

1806.9025

– – – kaetud tooted, nagu rosinad, pähklid, paisterad, lagrits, karamellid ja marmelaad

53

1806.9026

– – – šokolaadikreemid (konfekt)

48

1806.9028

– – – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata

118

1806.9029

– – – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata

43

1806.9039

– – – muud

47

1901

Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 0401—0404 nimetatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad massist alla 5 % kakaod, arvestatuna täiesti rasvavabalt:– segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks, mis sisaldavad kokku 3 % või rohkem värske piima pulbrit, lõssipulbrit, mune, piimarasva (nagu näiteks või), juustu või liha

 

1901.2012

– – piparkookide jms rubriigi 1905.2000 toodete valmistamiseks

25

1901.2013

– – rubriikide 1905.3011 ja 1905.3029 magusate küpsiste valmistamiseks, kaasa arvatud präänikud

17

1901.2014

– – rubriigi 1905.3021 piparkookide valmistamiseks

29

1901.2015

– – rubriigi 1905.3030 vahvlite ja lehtvahvlite valmistamiseks

10

1901.2016

– – rubriigi 1905.4000 kuivikute, röstleiva jms röstitud toodete valmistamiseks

15

1901.2017

– – rubriiki 1905.9011 kuuluva leiva valmistamiseks, mille täidis põhinev võil või muudel piimatoodetel

39

1901.2018

– – rubriiki 1905.9019 kuuluva leiva valmistamiseks

5

1901.2019

– – rubriiki 1905.9020 kuuluvate küpsiste valmistamiseks

5

1901.2022

– – rubriigi 1905.9040 kookide ja valikpagaritoodete valmistamiseks

33

1901.2023

– – liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, s.h pitsa valmistamiseks

97

1901.2024

– – muid lisandeid, v.a liha, sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluva pitsa jms toodete valmistamiseks

53

1901.2029

– – rubriiki 1905.9090 kuuluvate toodete valmistamiseks

43

1902

Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spageti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

1902.1100

– Keetmata makarontooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad

8

 

– Täidisega pastatooted, sh keedetud ja muul viisil valmistoiduks töödeldud:

 

1902.2022

– – täidetud vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega vahekorras 3 %, kuid mitte enam kui 20 % vorsttooteid, liha, subprodukte, verd või nende segu

41

1902.2031

– – täidetud juustuga, kusjuures juust moodustab kuni 3 % massist

35

1902.2041

– – täidetud liha ja juustuga, kusjuures liha ja juust moodustavad kuni 20 % massist

142

1902.2042

– – täidetud liha ja juustuga, kusjuures liha ja juust moodustavad kuni 3–20 % massist

41

 

– muud makarontooted:

 

1902.3021

– – täidetud vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega, kusjuures täidis moodustab3 %, kuid mitte enam kui 20 % massist

41

1902.3031

– – juustusisaldusega üle 3 % massist

35

1902.3041

– – liha- ja juustusisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

41

1902.4021

– kuskuss, vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega, kusjuures täidis moodustab 3 %, kuid mitte enam kui 20 % massist

41

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul:

 

1903.0001

– müügipakendites netomassiga kuni 5 kg

null

1903.0009

– muudes müügipakendites, v.a netomassiga kuni 5 kg

null

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata:– muud:

 

1904.9001

– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

42

1905

Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, pitserleib, riispaber jms tooted:

 

1905.2000

– piparkoogid

83

 

– magusad küpsised; šokolaadiga või kakaod sisaldavate fondantidega kaetud vahvlid ja lehtvahvlid

 

1905.3011

– – magusad küpsised (s.h präänikud)

17

1905.3019

– – muud, v.a magusad küpsised

16

 

– magusad küpsised; šokolaadiga või kakaod sisaldavate fondantidega katmata vahvlid ja lehtvahvlid– – magusad küpsised (s.h präänikud):

 

1905.3021

– – – piparkoogid

31

1905.3022

– – – magusad küpsised ja präänikud, suhkrusisaldusega alla 20 % massist

23

1905.3029

– – – muud, v.a magusad küpsised ja präänikud

19

1905.3030

– – muud

11

1905.4000

– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted:

16

 

– muud:– – leib:

 

1905.9011

– – – täidisega, mis koosneb põhiliselt võist või muudest piimatoodetest (näiteks küüslauguvõist)

39

1905.9019

– – – muud

5

1905.9020

– – küpsised

5

1905.9040

– – koogid ja valikpagaritooted

35

 

– – pirukad, s.h pitsa

 

1905.9051

– – – lihasisaldusega

97

1905.9059

– – – muud

53

1905.9090

– – muud

45

2103

Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipul-ber ja -jahu ning valmissinep:– muud, v.a sojakaste, tomatiketšup ja muud tomatikastmed, sinepipulber ja -jahu ning valmissinep

 

2103.9020

– – majonees

19

2103.9030

– – õlikastmed, mujal nimetamata (näiteks remulaad)

19

2103.9051

– – lihasisaldusega üle 20 % massist

97

2103.9052

– – lihasisaldusega 3 % või enam, kuid alla 20 % massist

52

2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud:– valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:

 

2104.1001

– – pooltooted juurviljasuppide valmistamiseks, mis põhinevad püülijahul, jahul, tärklisel või linnaseekstraktil

3

2104.1002

– – muud supipulbrid müügipakendites netomassiga 5 kg või rohkem

31

2104.1003

– – kalasupikonservid

27

 

– – muud supid:

 

2104.1011

– – – lihasisaldusega üle 20 % massist

78

2104.1012

– – – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

44

2104.1019

– – – muud

21

 

– – muud:

 

2104.1021

– – – lihasisaldusega üle 20 % massist

78

2104.1022

– – – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

44

2104.1029

– – – muud

21

 

– homogeniseeritud toidusegud:

 

2104.2001

– – lihasisaldusega üle 20 % massist

97

2104.2002

– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

51

2104.2003

– – sisaldab kala ja vähilaadseid, molluskeid jm veeselgrootuid

24

2104.2009

– – muud

24

2106

Mujal nimetamata toiduained:– muud:– – magustoidupulber:

 

2106.9041

– – – müügipakendites netomassiga kuni 5 kg, mis sisaldavad piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu

67

2106.9048

– – – muud, mis sisaldavad piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu

80

2106.9049

– – – muud, mis ei sisalda piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu

67

2106.9064

– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist

41

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ja muud mittealkoholjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:– muud:– – valmistaud piimatoodetest koos muude lisanditega, tingimusel et piimatooted moodustavad 75 % massist või rohkem, pakend välja arvatud:

 

2202.9011

– – – papp-pakendites

41

2202.9012

– – – ühekordsetes teraspakendites

41

2202.9013

– – – ühekordsetes alumiiniumpakendites

41

2202.9014

– – – ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

41

2202.9015

– – – ühekordsetes klaaspakendites mahuga alla 500 ml

41

2202.9016

– – – ühekordses värvilistes plastikpakendites

41

2202.9017

– – – ühekordses värvitutes plastikpakendites

41

2202.9019

– – – muud

41

▼M320

1a. Järgmiste Euroopa Liidust pärinevate toodete suhtes kohaldatav tollimaks on null:



Islandi tariifikood

Toote kirjeldus

0501.0000

Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed

0502

Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed:

0502.1000

–  Kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed

0502.9000

–  Muud

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed:

 

–  Suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled

0505.1001

– –  Suled

0505.1002

– –  Haha udusuled, puhastatud

0505.1003

– –  Muud udusuled

0505.1009

– –  Muud

0505.9000

–  Muud

0507

Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed

 

–  Elevandiluu, elevandiluu pulber ja jäätmed:

0507.1001

– –  Vaala hambad

0507.1009

– –  Muud

 

–  Muud

0507.9001

– –  Vaalaluu

0507.9002

– –  Linnu küüned

0507.9003

– –  Lambasarved

0507.9004

– –  Veisesarved

0507.9009

– –  Muud

0508.0000

Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud, kuid mitte muul viisil töödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber

0510.0000

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

ex 0710

Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud:

0710.4000

–  Suhkrumais

ex 0711

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

–  Muu köögivili; köögiviljasegud:

0711.9002

– –  Suhkrumais

ex 1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

–  Taimemahlad ja -ekstraktid:

 

– –  Muud:

1302.1901

– – –  Toiduained

1302.1909

– – –  Muud

 

–  Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:

1302.2001

– –  Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor):

1401.1000

–  Bambus

1401.2000

–  Rotang

1401.9000

–  Muud

1404

Mujal nimetamata taimne materjal:

1404.2000

–  Puuvillalinter

 

–  Muud:

1404.9001

– –  Ohakalised

1404.9009

– –  Muud

ex 1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

–  Margariin, v.a vedel margariin:

1517.1001

– –  Piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

 

–  Muud:

1517.9002

– –  Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517.9005

– –  Loomsete või taimsete rasvade ja õlide toidusegud, mida võib kasutada vormimäärdena

ex 1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

1702.5000

–  Keemiliselt puhas fruktoos

 

–  Muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702.9004

– –  Keemiliselt puhas maltoos

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704.1000

–  Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata

 

–  Muud:

1704.9001

– –  Suhkrulisandiga mandlipulbrist pasta ning martsipan (mandlipulbrist pasta imitatsioon) kogustes 5 kg või rohkem

1704.9002

– –  Suhkrulisandiga mandlipulbrist pasta ning martsipan (mandlipulbrist pasta imitatsioon) kogustes 5 kg või vähem

1704.9003

– –  Suhkrumassist kaunistused

1704.9004

– –  Lagrits, suhkru- ja lagritsavalmististega

1704.9005

– –  Suhkrukompvekid, magusad tabletid (pastillid), mujal nimetamata

1704.9006

– –  Karamellid

1704.9007

– –  Kummiaraabikast valmistised

1704.9008

– –  Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks

1704.9009

– –  Muud

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained

 

–  Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

1806.1001

– –  Jookide tootmiseks

1806.1009

– –  Muud

 

–  Muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

1806.2010

– –  Pähklivõie plokkides massiga 5 kg või rohkem

1806.2020

– –  Magustoidupulber

 

– –  Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähemalt 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega:

1806.2031

– – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1806.2039

– – –  Muud

 

– –  Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega:

1806.2041

– – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1806.2049

– – –  Muud

 

– –  Muud:

1806.2050

– – –  Muud valmistised (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldavad vähemalt 30 % või rohkem massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit

1806.2060

– – –  Muud valmistised (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldavad vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit

1806.2090

– – –  Muud

 

–  Muud, plokkide, tahvlite või pulkadena:

 

– –  Täidisega:

1806.3101

– – –  Täidisega šokolaad plokkide, tahvlite või pulkadena

1806.3109

– – –  Muud

 

– –  Täidiseta:

1806.3201

– – –  Ainult kakaopastast, suhkrust ja mitte rohkem kui 30 % kakaovõist valmistatud šokolaad, tahvlite ja pulkadena.

1806.3202

– – –  Kakaopastat, suhkrut, kakaovõid ja piimapulbrit sisaldav šokolaad, tahvlite ja pulkadena.

1806.3203

– – –  Šokolaadiimitatsioon tahvlite või pulkadena

1806.3209

– – –  Muud

 

–  Muud:

 

– –  Jookide valmistamiseks kasutatavad ained:

1806.9011

– – –  Jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 toodete alusel, mis sisaldavad kakaopulbrit 5 % massist või rohkem, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkru- või muu magusainelisandiga lisaks muudele väheses koguses ainetele ja maitselisanditele

1806.9012

– – –  Jookide valmistamiseks mõeldud ained, mis sisaldavad kakaod koos valkude ja/või muude toiteainetega, samuti vitamiine, mineraale, taimseid kiude, polüküllastumata rasvhappeid ja maitselisandeid

1806.9019

– – –  Muud

 

– –  Muud:

1806.9021

– – –  Magustoidupulber; pudingud ja supid

1806.9022

– – –  Spetsiaalselt imikutele ja diabeetikutele mõeldud toidud

1806.9023

– – –  Lihavõttemunad

1806.9024

– – –  Jäätisekastmed ja -katted

1806.9025

– – –  Šokolaadikattega, nt rosinad, pähklid, „paisutatud“ teraviljad, lagrits, karamellid ja želeed

1806.9026

– – –  Šokolaadikreemid (konfekt)

1806.9027

– – –  Hommikusöögihelbed

 

– – –  Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähemalt 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega:

1806.9041

– – – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1806.9049

– – – –  Muud

 

– – –  Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega:

1806.9051

– – – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1806.9059

– – – –  Muud

 

– – –  Muud:

1806.9091

– – – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1806.9099

– – – –  Muud

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaopulbrit või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toiduainetest valmistatud mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaopulbrit alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1901.1000

–  Jaemüügiks pakendatud imikutoidud

 

–  Segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks

 

– –  Värske piima pulbri, lõssipulbri, munade, piimarasva (nt või), juustu või liha kogusisaldusega 3 % või rohkem

1901.2011

– – –  Rubriiki 1905.1000 kuuluvate näkileibade valmistamiseks

1901.2012

– – –  Rubriiki 1905.2000 kuuluvate piparkookide ja sarnaste toodete valmistamiseks

1901.2051

– – –  Rubriiki 1905.3110 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks

1901.2052

– – –  Rubriiki 1905.3120 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks

1901.2053

– – –  Rubriiki 1905.3131 kuuluvate ingveriküpsiste valmistamiseks

1901.2054

– – –  Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks, suhkru- või magusainelisandiga

1901.2055

– – –  Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks, ilma suhkru- või magusainelisandita

1901.2056

– – –  Rubriiki 1905.4000 kuuluvate kuivikute, röstitud leiva- ja saiatoodete jms valmistamiseks

1901.2057

– – –  Rubriiki 1905.9011 kuuluvate leibade valmistamiseks, mille täidise aluseks on või või muud piimatooted

1901.2058

– – –  Rubriiki 1905.9019 kuuluvate leibade valmistamiseks

1901.2059

– – –  Rubriiki 1905.9021 ja 1905.9029 kuuluvate tavaliste küpsiste valmistamiseks

1901.2061

– – –  Rubriiki 1905.9030 kuuluvate maitsestatud ja soolaste küpsiste valmistamiseks

1901.2062

– – –  Rubriikidesse 1905.9041 ja 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks, suhkru- või muu magusainelisandiga

1901.2063

– – –  Rubriikidesse 1905.9041 ja 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks, suhkru- või muu magusainelisandita

1901.2064

– – –  Liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, sealhulgas pitsade valmistamiseks

1901.2065

– – –  Liha mittesisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluvate pitsade jms toodete valmistamiseks

1901.2066

– – –  Suupistete nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne valmistamiseks

1901.2067

– – –  Rubriiki 1905.9091 kuuluvate toodete valmistamiseks

1901.2068

– – –  Rubriiki 1905.9099 kuuluvate toodete valmistamiseks

 

– –  Muud:

1901.2071

– – –  Rubriiki 1905.1000 kuuluvate kuivikleibade valmistamiseks

1901.2072

– – –  Rubriiki 1905.2000 kuuluvate piparkookide ja sarnaste toodete valmistamiseks

1901.2073

– – –  Rubriiki 1905.3110 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks

1901.2074

– – –  Rubriiki 1905.3120 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks

1901.2075

– – –  Rubriiki 1905.3131 kuuluvate ingveriküpsiste valmistamiseks

1901.2076

– – –  Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks

1901.2077

– – –  Rubriiki 1905.4000 kuuluvate kuivikute, röstitud leiva- ja saiatoodete jms valmistamiseks

1901.2078

– – –  Rubriiki 1905.9011 kuuluvate leibade valmistamiseks, mille täidise aluseks on või või muud piimatooted

1901.2079

– – –  Rubriiki 1905.9019 kuuluvate leibade valmistamiseks

1901.2081

– – –  Rubriikidesse 1905.9021 ja 1905.9029 kuuluvate tavaliste küpsiste valmistamiseks

1901.2082

– – –  Rubriiki 1905.9030 kuuluvate maitsestatud ja soolaste küpsiste valmistamiseks

1901.2083

– – –  Rubriiki 1905.9041 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks

1901.2084

– – –  Rubriiki 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks

1901.2085

– – –  Liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, sealhulgas pitsade valmistamiseks

1901.2086

– – –  Liha mittesisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluvate pitsade jms toodete valmistamiseks

1901.2087

– – –  Suupistete nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne valmistamiseks

1901.2088

– – –  Rubriiki 1905.9091 kuuluvate toodete valmistamiseks, suhkru- või magusainelisandiga

1901.2089

– – –  Rubriiki 1905.9099 kuuluvate toodete valmistamiseks

 

–  Muud:

 

– –  Jookide valmistamiseks kasutatavad ained:

1901.9021

– – –  Jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 ainete alusel, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lisaks muudele väheses koguses ainetele ja maitselisanditele

1901.9029

– – –  Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 ainete alusel, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata

1901.9031

– – –  Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained suhkru või muu magusainelisandiga

1901.9039

– – –  Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained

1901.9091

– – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1901.9099

– – –  Muud

ex 1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

–  Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

1902.1100

– –  Muna sisaldavad

1902.1900

– –  Muud

 

–  Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

– –  Kala-, kooriklooma-, limuse- ja muudest veeselgrootutest valmistatud täidisega:

1902.2011

– – –  Sisaldusega, mis ületab 20 % massist

1902.2019

– – –  Muud

 

– –  Täidetud vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega:

1902.2022

– – –  Mis sisaldavad 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist vorsti, liha, rupsi või verd või nende segu

1902.2029

– – –  Muud

 

– –  Juustuga täidetud:

1902.2031

– – –  Mis sisaldavad juustu üle 3 % massist

1902.2039

– – –  Muud

 

– –  Juustu ja lihaga täidetud:

1902.2041

– – –  Mis sisaldavad liha ja juustu üle 20 % massist

1902.2042

– – –  Mis sisaldavad liha ja juustu kokku 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1902.2049

– – –  Muud

1902.2050

– –  Muud

 

–  Muud pastatooted:

1902.3010

– –  Kalade, koorikloomade, limuste ja muude veeselgrootutega

 

– –  Vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega:

1902.3021

– – –  3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1902.3029

– – –  Muud

 

– –  Juustuga:

1902.3031

– – –  Sisaldusega, mis ületab 3 % massist

1902.3039

– – –  Muud

 

– –  Liha ja juustuga:

1902.3041

– – –  Kogusisaldusega 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1902.3049

– – –  Muud

1902.3050

– –  Muud

 

–  Kuskuss:

1902.4010

– –  Kalade, koorikloomade, limuste ja muude veeselgrootutega

 

– –  Vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega:

1902.4021

– – –  3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1902.4029

– – –  Muud

1902.4030

– –  Muud

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul:

1903.0001

–  Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg

1903.0009

–  Muud

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

 

–  Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad

1904.1001

– –  Suupisted nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne

1904.1003

– –  Hommikusöögihelbed, millele on lisatud rohkem kui 10 % suhkrut

1904.1004

– –  Muud hommikusöögihelbed

1904.1009

– –  Muud

 

–  Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:

1904.2001

– –  Paisterade või röstitud terade või teraviljatoodete alusel

1904.2009

– –  Muud

 

–  Bulgurnisu:

1904.3001

– –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1904.3009

– –  Muud

 

–  Muud:

1904.9001

– –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1904.9009

– –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib (hostia), tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms tooted:

1905.1000

–  Näkileib

1905.2000

–  Piparkoogid jms

 

–  Magusad küpsised; vahvlid:

 

– –  Magusad küpsised:

1905.3110

– – –  Šokolaadi või kakaod sisaldavate venistega kaetud

1905.3120

– – –  Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks

 

– – –  Muud:

1905.3131

– – – –  Ingveriküpsised

1905.3132

– – – –  Magusad küpsised ja präänikud, suhkrusisaldusega vähem kui 20 %

1905.3139

– – – –  Muud magusad küpsised ja präänikud

 

– –  Vahvlid:

1905.3201

– – –  Šokolaadi või kakaod sisaldavate venistega kaetud

1905.3209

– – –  Muud

1905.4000

–  Kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms

 

–  Muud:

 

– –  Leib:

1905.9011

– – –  Peamiselt võist või muudest piimatoodetest koosneva täidisega (nt küüslauguvõi)

1905.9019

– – –  Muud

 

– –  Tavalised küpsised:

1905.9021

– – –  Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks

1905.9029

– – –  Muud

1905.9030

– –  Maitsestatud ja soolased küpsised

 

– –  Valikpagaritooted:

1905.9041

– – –  Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks

1905.9049

– – –  Muud

 

– –  Pirukad, sealhulgas pitsad:

1905.9051

– – –  Liha sisaldavad

1905.9059

– – –  Muud

1905.9060

– –  Suupisted nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne

 

– –  Muud

1905.9091

– – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

1905.9099

– – –  Muud

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

–  Muud:

2001.9001

– –  Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2001.9002

– –  Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

ex 2001.9009

– –  Muud palmipungi sisaldavad

ex 2004

Muu külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta:

 

–  Kartulid:

2004.1001

– –  Jahu või helbed

 

–  Muud köögiviljad, sh segud:

2004.9001

– –  Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2005

Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata:

 

–  Kartulid:

2005.2001

– –  Jahu või helbed

2005.8000

–  Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2006

Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

 

–  Külmutatud köögiviljad:

2006.0011

– –  Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

 

–  Muu köögivili:

2006.0021

– –  Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

2007.1000

–  Homogeenitud tooted

 

–  Muud:

2007.9100

– –  Tsitrusviljad

2007.9900

– –  Muud

ex 2008

Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

–  Pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

 

– –  Maapähklid:

2008.1101

– – –  Maapähklivõi

ex 2008.1109

– – –  Muud, röstitud

 

–  Muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008.19 kuuluvad segud:

2008.9100

– –  Palmipungad

 

– –  Muud:

2008.9902

– – –  Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

–  Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

 

– –  Tooted, mis põhinevad ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

2101.1201

– – –  Mis sisaldavad massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

 

–  Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

2101.2001

– –  Mis sisaldavad massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

 

–  Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

2101.3001

– –  Muud röstitud kohviasendajad v.a röstitud sigur, muud röstitud kohviasendajate ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid v.a röstitud sigur

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

 

–  Aktiivpärmid:

2102.1001

– –  Muuks kui leivaküpsetamiseks, v.a loomasöödas kasutatavad pärmid

2102.1009

– –  Muud

 

–  Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

2102.2001

– –  Mitteaktiivsed pärmid

2102.2002

– –  Surnud üherakulised vetikad

2102.2003

– –  Loomasöödas kasutamiseks

2102.2009

– –  Muud

 

–  Valmis küpsetuspulbrid:

2102.3001

– –  Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg

2102.3009

– –  Muud

ex 2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

2103.2000

–  Ketšup jm tomatikastmed

 

–  Sinepipulber ja valmissinep:

2103.3001

– –  Valmissinep, millele on lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem

 

–  Muud:

2103.9010

– –  Püüli- ja peenjahu, tärklise või linnaseekstrakti alusel valmistatud juurviljakastmed

2103.9020

– –  Majonees

2103.9030

– –  Õlikastmed, mujal nimetamata (nt remulaad)

 

– –  Liha sisaldavad:

2103.9051

– – –  üle 20 % massist

2103.9052

– – –  3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

2103.9059

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2103.9091

– – –  Suhkru- või muu magusainelisandiga

2103.9099

– – –  Muud

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist:

 

–  Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks:

2104.1001

– –  Püüli- ja peenjahu, tärklise või linnaseekstrakti alusel valmistatud juurviljasupivalmistised

2104.1002

– –  Muud supipulbrid, pakendites suurusega 5 kg või rohkem

2104.1003

– –  Kalasupikonservid

 

– –  Muud supid:

2104.1011

– – –  Mis sisaldavad liha üle 20 % massist

2104.1012

– – –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

2104.1019

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2104.1021

– – –  Mis sisaldavad liha üle 20 % massist

2104.1022

– – –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

2104.1029

– – –  Muud

 

–  Homogeenitud toidusegud:

2104.2001

– – –  Mis sisaldavad liha üle 20 % massist

2104.2002

– – –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

2104.2003

– –  Mis sisaldavad kala, koorikloomi, limuseid või muid vees elavaid selgrootuid

2104.2009

– – –  Muud

ex 2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

2106.1000

–  Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

 

–  Muud:

 

– –  Puuviljamahlad, mis on valmistatud või segatud suuremas ulatuses kui rubriigis 2009 kirjeldatud:

2106.9011

– – –  Kääritamata ja suhkrulisandita, mahutites 50 kg või rohkem

2106.9012

– – –  Muud mahlad muudes mahutites, suhkru või muu magusainelisandiga

2106.9013

– – –  Muud mahlad muudes mahutites

 

– –  Joogivalmistusained:

2106.9023

– – –  Taimede või taimeosade segud, taimeekstraktidega segatud või segamata, taimepuljongite valmistamiseks

2106.9024

– – –  Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud

2106.9025

– – –  Jookide valmistamiseks mõeldud ained, mis sisaldavad valke ja/või muid toiteaineid, samuti vitamiine, mineraale, taimseid kiude, polüküllastumata rasvhappeid ja maitselisandeid

2106.9026

– – –  Jookide valmistamiseks mõeldud ained ženšenniekstraktist, mida on segatud teiste ainetega, nt glükoosi või laktoosiga

2106.9027

– – –  Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkru- või muu magusainelisandita

2106.9028

– – –  Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkrulisandiga

2106.9029

– – –  Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkrulisandiga

 

– – –  Alkohoolsed valmistised, alkoholisisaldusega üle 0,5 % jookide valmistamiseks:

2106.9031

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust

2106.9032

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % mahust

2106.9033

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 15 % ja kuni 22 % mahust

2106.9034

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 22 % ja kuni 32 % mahust

2106.9035

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 32 % ja kuni 40 % mahust

2106.9036

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 40 % ja kuni 50 % mahust

2106.9037

– – – –  Alkoholisisaldusega üle 50 % ja kuni 60 % mahust

2106.9038

– – – –  Muud

2106.9039

– – –  Muud

 

– –  Magustoidupulber:

2106.9041

– – –  Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg, sisaldavad piimapulbrit, munavalget või munarebu

2106.9042

– – –  Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg, ei sisalda piimapulbrit, munavalget ega munarebu

2106.9048

– – –  Muud, mis sisaldavad piimapulbrit, munavalget või munarebu

2106.9049

– – –  Muud, mis ei sisalda piimapulbrit, munavalget ega munarebu

2106.9051

– –  Keemiliste ainete ja toidu segud, nt sahhariin ja laktoos, mida kasutatakse magusainena

2106.9062

– –  Puuviljasupid ja -pudrud

2106.9064

– –  Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist

2106.9065

– –  Kalamaksaõli kapslid ja muud vitamiinid, mujal nimetamata

2106.9066

– –  Toidulisandid, mujal nimetamata

2106.9067

– –  Taimne koor

2106.9068

– –  Taimne juust

 

– –  Kommid, mis ei sisalda suhkrut ega kakaod:

2106.9071

– – –  Närimiskumm

2106.9072

– – –  Muud

2106.9079

– –  Muud

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad:

 

–  Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

 

– –  Gaseeritud joogid, suhkru või magusainelisandiga:

2202.1011

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.1012

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.1013

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.1014

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.1015

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.1016

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.1019

– – –  Muud

 

– –  Gaseeritud joogid, suhkru või magusainelisandiga:

2202.1031

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.1032

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.1033

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.1034

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.1035

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.1036

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.1039

– – –  Muud

 

– –  Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud:

2202.1041

– – –  Papp-pakendites

2202.1042

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.1043

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.1044

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.1045

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.1046

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.1047

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.1049

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2202.1091

– – –  Papp-pakendites

2202.1092

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.1093

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.1094

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.1095

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.1096

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.1097

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.1099

– – –  Muud

 

–  Muud:

 

– –  Muude koostisainetega piimatoodetest, tingimusel et piimatooted moodustavad massist 75 % või rohkem, pakendit arvestamata:

2202.9011

– – –  Papp-pakendites

2202.9012

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.9013

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.9014

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.9015

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.9016

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.9017

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.9019

– – –  Muud

 

– –  Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud:

2202.9021

– – –  Papp-pakendites

2202.9022

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.9023

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.9024

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.9025

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.9026

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.9027

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.9029

– – –  Muud

 

– –  Sojaubadest joogid:

2202.9031

– – –  Papp-pakendites

2202.9032

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.9033

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.9034

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.9035

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.9036

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.9037

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.9039

– – –  Muud

 

– –  Riisi- ja/või mandli-joogid:

2202.9041

– – –  Papp-pakendites

2202.9042

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.9043

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.9044

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.9045

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.9046

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.9047

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.9049

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2202.9091

– – –  Papp-pakendites

2202.9092

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2202.9093

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2202.9094

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2202.9095

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2202.9096

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2202.9097

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2202.9099

– – –  Muud

2203

Linnaseõlu:

 

–  Linnaseõlu (ale) alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust:

2203.0011

– –  Ühekordsetes teraspakendites

2203.0012

– –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2203.0013

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2203.0014

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2203.0015

– –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2203.0016

– –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2203.0019

– –  Muud

 

–  Muud:

2203.0091

– –  Ühekordsetes teraspakendites

2203.0092

– –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2203.0093

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2203.0094

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2203.0095

– –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2203.0096

– –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2203.0099

– –  Muud

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:

 

–  Mahutites mahuga kuni 2 liitrit:

 

– –  Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust:

2205.1011

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.1012

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.1013

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2205.1014

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2205.1015

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.1016

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.1019

– – –  Muud

 

– –  Puhta alkoholi sisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % (kaasa arvatud) mahust, tingimusel et kaup sisaldab ainult kääritamise teel saadud alkoholi, mida ei ole destilleeritud:

2205.1021

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.1022

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.1023

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2205.1024

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2205.1025

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.1026

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.1029

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2205.1091

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.1092

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.1093

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2205.1094

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2205.1095

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.1096

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.1099

– – –  Muud

 

–  Muud:

 

– –  Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust:

2205.9011

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.9012

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.9013

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites

2205.9015

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.9016

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.9019

– – –  Muud

 

– –  Alkoholisisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % mahust, mis sisaldab ainult kääritamise teel saadud alkoholi, mida ei ole destilleeritud:

2205.9021

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.9022

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.9023

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2205.9025

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.9026

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.9029

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2205.9091

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2205.9092

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2205.9093

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2205.9095

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2205.9096

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2205.9099

– – –  Muud

ex 2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega:

2207.2000

–  Denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega:

ex 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

 

–  Rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

2208.4011

– –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.4012

– –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.4013

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.4014

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.4015

– –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.4016

– –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.4019

– –  Muud

 

–  Džinn ja genever:

 

– –  Džinn:

2208.5031

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.5032

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.5033

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.5034

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.5035

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.5036

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.5039

– – –  Muud

 

– –  Genever:

2208.5041

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.5042

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.5043

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.5044

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.5045

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.5046

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.5049

– – –  Muud

 

–  Viin:

2208.6011

– –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.6012

– –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.6013

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.6014

– –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.6015

– –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.6016

– –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.6019

– –  Muud

 

–  Liköörid ja kordialid:

 

– –  Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust:

2208.7021

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.7022

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.7023

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.7024

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.7025

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.7026

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.7029

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2208.7081

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.7082

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.7083

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.7084

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.7085

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.7086

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.7089

– – –  Muud

 

–  Muud:

 

– –  Akvaviit (brennivín):

2208.9021

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.9022

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.9023

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.9024

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.9025

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.9026

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.9029

– – –  Muud

 

– –  Akvaviit:

2208.9031

– – –  Ühekordsetes teraspakendites

2208.9032

– – –  Ühekordsetes alumiiniumpakendites

2208.9033

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml

2208.9034

– – –  Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml

2208.9035

– – –  Ühekordsetes värvitud plastpakendites

2208.9036

– – –  Ühekordsetes värvimata plastpakendites

2208.9039

– – –  Muud

2209.0000

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:

 

–  Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod:

2402.1001

– –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2402.1009

– –  Muud

 

–  Tubakat sisaldavad sigaretid:

2402.2001

– –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2402.2009

– –  Muud

 

–  Muud:

 

– –  Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod:

2402.9011

– – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2402.9019

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2402.9091

– – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2402.9099

– – –  Muud

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud“ ja „taastatud“ tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

–  Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:

 

– –  Käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 määratletud vesipiibu tubakas:

2403.1101

– – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.1109

– – –  Muud

 

– –  Muud:

2403.1901

– – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.1909

– – –  Muud

 

– –  „Homogeenitud“ või „taastatud“ tubakas

2403.9101

– – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.9109

– – –  Muud

 

– –  Muud:

 

– – –  Ainet solutio ammoniae sisaldav nuusktubakas:

2403.9911

– – – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.9919

– – – –  Muud

 

– – –  Muu nuusktubakas:

2403.9921

– – – –  mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.9929

– – – –  Muud

 

– – –  Muud:

2403.9992

– – – –  Nuusktubaka imitatsioonid

2403.9993

– – – –  Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka imitatsioon

2403.9994

– – – –  muu tubakas, mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga

2403.9999

– – – –  Muud

▼M320

2. Käesolevas lõikes 1 sätestatud tariifikoodid vastavad Islandil 1. juulil 2001 kehtinud tariifikoodidele. Lõikes 1a sätestatud tariifikoodid vastavad Islandil 1. jaanuaril 2015 kehtinud tariifikoodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.

▼M108

3.

 



HS kood

Toote kirjeldus

 

 

2105

 

Jäätis, kakaosisaldusega või ilma

2106

 

Mujal nimetamata toiduained:

.90

– muud:

ex.90

– – peamiselt veest ja rasvast koosnevad toiduained, mis sisaldavad võid või muud piimarasva üle 15 % massist

4. Lepinguosalised vaatavad lõikes 3 sätestatud ajutise korra läbi enne 2007. aasta lõppu.

I TABELI III L1SA

Norra impordikord

1.

Töödeldud põllumajandussaaduste tollimaksumäärade arvestamisel kasutatakse järgmisi põllumajandussaaduste viitemäärasid (NOK/kg), välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel:



 

Maatriks ()

Standardretsept

Tegelik sisaldus

Täispiimapulber (*)

11,43

11,43

11,43

Lõssipulber (*)

12,16

12,16

12,16

Või (*)

12,74

12,74

12,74

Piim jogurti valmistamiseks

 ()

3,01

3,01

Piim jookide valmistamiseks

 ()

2,23

2,23

vedel täispiim

 ()

1,43

vedel lõss

 ()

1,07

Kondenspiim, rasvane

 ()

4,98

Kondenseeritud piim, kooritud

 ()

4,72

Piimapulber 20 % rasva

 ()

11,41

Petipulber

 ()

11,93

Koor

 ()

4,48

Kooresegu

 ()

5,33

Paks hapukoor

 ()

6,69

Koorepulber

 ()

10,77

Vadakupulber

 ()

3,00

Kaseinaadid

 ()

33,47

Piimalbumiin:

 ()

33,47

Nisujahu (*)

1,96

1,96

1,96

Rukkipüülijahu

1,96

2,16

1,96

Kõvanisu jahu

1,96

1,32

1,96

Odrajahu

1,96

1,96

Tritikalejahu

1,96

1,96

Maisijahu

0

0

Riisijahu

0

0

Muudest teraviljadest valmistatud jahu

0

0

Pehme nisu

1,52

1,52

Kõva nisu

0,98

0,98

Oder

1,37

1,37

Kaer

1,17

1,17

Rukis

1,46

1,46

Tritikale

1,46

1,46

Mais

0

0

Muu teravili

0

0

Nisukliid

1,96

1,96

Kaerakliid

1,96

1,96

Valtsitud kaer

1,96

1,96

Nisulinnased

0

0

Odralinnased

0

0

Nisugluteen

0

0

Riis

0

0

Kartulitärklis (*)

4,41

4,41

4,41

Muu tärklis (*)

4,41

4,41

Modifitseeritud tärklis

4,41

4,41

Glükoos ja glükoosisiirup

4,41

4,41

4,41

Suhkur

0

0

Maltodekstriin

0

0

Kartulid

0,81

0,81

Kartul jahuna või helvestena

3,75

12,01

12,01

Veiseliha, kondita (14 % rasva) (*)

25,89

25,89

25,89

Sealiha (23 % rasva)

19,23

19,23

19,23

Lambaliha

8,63

8,63

Linnuliha

3,02

3,02

Muud rasvad peale või

0

0

Külmutatud rabarber (*)

4,29  ()

4,29  ()

Rabarberikontsentraat

22,22  ()

22,22  ()

Külmutatud mustsõstrad

0  ()

0  ()

Mustsõstrakontsentraat

0  ()

0  ()

Külmutatud maasikad

4,45  ()

4,45  ()

4,45  ()

Maasikakontsentraat

23,05  ()

23,05  ()

Õuna viljaliha

0

0

Õunakontsentraat

0

0

Juust (*)

20,08

20,08

20,08

Juustupulber

12,45

12,45

Täismunapulber (*)

45,37

45,37

45,37

Munad koorega

9,48

9,48

Säilitatud munarebud (vedelad munarebud)

26,90

26,90

26,90

Munakollasepulber

56,81

56,81

Täismunapasta (terve kooreta muna)

9,32

9,32

9,32

Vedel albumiin

0

0

Albumiinipulber

0

0

(1)   Tärniga (*) märgitud põllumajandussaaduste viitemäärad on need, mille suhtes arvutatakse töödeldud põllumajandustoodete tollimaksud maatrikssüsteemi abil; muud selle rubriigi alusel deklareeritavad põllumajandussaaduste viitemäärad tulenevad ümberarvestuskoefitsientide kohaldamisest.

(2)   Tooraine maatriks-viitemäärad sõltuvad tegelikust piimarasva ja piimavalgu sisaldusest vastavalt ümberarvestuskoefitsiendile.

(3)   Kõnealuse tooraine viitemäärad vaadatakse ühiselt läbi enne 15. juunit. Selliste ühistel läbivaatamistel võetakse arvesse turuhindu, turuolukorda, Norra toodangut ja importi Norrasse.

▼M142

2.

Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad Norras 1. jaanuaril 2004. kehtinud koodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.

▼M108

3.

Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse tärklise ja/või glükoosi suhtes on 5 %.

4.

Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse täiendava tooraine (liha, juust, munad ja pehmed puuviljad — külmutatud rabarber, külmutatud mustsõstrad ja külmutatud maasikad) suhtes on 3 %. Tollimaksu arvutamisel loetakse värsked pehmed puuvilja samaväärseiks külmutatutega üksühese ümberarvestuse alusel.

5.

Arvesse tuleb võtta põllumajandussaaduste tinglike koguste ja kokkulepitud koguste vahet, samuti liites esitatud standardretsepte, mida kasutatakse tollimaksude arvestamisel.

6.



Norra tariifikood

Toote kirjeldus

 

 

19.04

 

►M142  Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained, eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a. teramais) teradena või helvestena või muul kujul (v.a. püülijahu, tangud ja lihtjahu), mujal nimetamata: ◄

– röstimata teraviljahelvestest või röstimata ja röstitud teraviljahelveste segudest või paisteradest valmistatud toiduained:

.2010

– – müsli tüüpi tooted, mis põhinevad röstimata teraviljahelvestel

21.04

 

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud:

– supid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:

– – õhukindlas pakendis:

.1020

– – – köögiviljasupp, eelnevalt kuumtöödeldud või mitte, ei sisalda liha ega lihaekstrakti

.1030

– – – kalasupp, mis sisaldab kala 25 % massist või rohkem

.1040

– – – muud

 

– – muud:

.1050

– – – mis sisaldavad liha või lihaekstrakti

.1060

– – – kalasupp, mis sisaldab kala 25 % massist või rohkem

.1090

– – – muud

▼M142

7.

Allolevas tabelis loetletud toodetele määratud tollimaksud.



Norra tariifikoodid

Toodete kirjeldus

Kohaldatav tollimaks (NOK/kg)

05.01

Töötlemata juuksed, pestud ja puhastatud või mitte; juuksejäätmed

Null

05.02

Kodu- ja metssigade harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste karvade ja harjaste jäätmed

Null

05.03

Hobusejõhv ja selle jäätmed, sh kihtidena kas tugimaterjalil või ilma selleta

Null

05.05

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud üksnes puhastamise või desinfitseerimise teel või säilitamiseks; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed

Null

05.07

Elevandiluu, kilpkonnaluu, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, hirve- või põdrasarved, sõrad ja kabjad, küüned, küünised ja nokad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; nende materjalide pulber ja jäätmed

Null

05.08

Korallid ja sarnased materjalid, töötlemata või eeltöödeldud, kuid muudmoodi töötlemata; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber

Null

05.09

Loomset päritolu looduslikud käsnad

Null

05.10

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või mitte; näärmed ja muud farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused, värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud

Null

07.10

Köögiviljad (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud:

– suhkrumais:

 

.4010

– – söödana kasutamiseks

1,73

.4090

– – muud

Null

07.11

Eelhoidistatud köögiviljad (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muudes säilituslahustes), kuid kõlbmatud sellisena koheseks tarbimiseks:

– muud köögiviljad; köögiviljasegud:

– – suhkrumais:

 

.9011

– – – söödana kasutamiseks

1,73

.9020

– – – muud

Null

13.02

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar ja teised taimeliimid ja paksendajad, teisendatud või mitte, saadud taimesaadustest:

– taimemahlad ja -ekstraktid:

 

.1400

– – püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest

– – muud:

Null

.1903

– – – taimeekstraktide segud jookide või toidupreparaatide valmistamiseks

Null

.1904

– – – teraapiline ja profülaktiline kasutus (meditsiiniline)

– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid:

Null

ex .2000

– – lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

Null

14.01

Peamiselt punumiseks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks bambus, rotangpalm, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffiapalm, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled, ning niinekoor)

Null

14.02

Peamiselt täitmiseks või polsterdamiseks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks kapokk, taimne vill ja merihein), kihtidesse laotuna või mitte, tugimaterjaliga või ilma

Null

14.03

Peamiselt luudadeks ja harjadeks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades, kimpudes või mitte

Null

14.04

Mujal määratlemata või nimetamata taimsed materjalid:

 

.1000

– Peamiselt värvimise ja nahaparkimise juures kasutatavad taimsed toormaterjalid

Null

.9000

– muud

Null

15.17

Margariin; toidusegud või -preparaadid loomsest või taimsest rasvast või õlist või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, välja arvatud toidurasvad ja -õlid ja nende fraktsioonid rubriigist 15.16 :

– margariin, v.a vedel margariin:

– – muud:

– – – loomsed:

 

.1021

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – taimsed:

14,5  %

.1031

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– muud:

– – muud:

– – – vedel margariin:

14,5  %

.9032

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – toidukõlblikud loomsed või taimsed vedelad õlisegud, koosnedes põhiliselt taimeõlist:

14,5  %

.9041

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – muud:

10,2  %

.9091

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

Null

ex .9098

– – – – toidukõlblikud segud või tooted, mida võib kasutada vormimäärdena

Null

15.20

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolileelised:

 

.0010

– söödana kasutamiseks

3,79

15.22

Parkerasv; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

.0011

– söödana kasutamiseks

3,79

17.02

Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisandita suhkur ja suhkrusiirup; tehismesi, segatud naturaalse meega või mitte; karamell:

– keemiliselt puhas fruktoos:

 

.5010

– – söödana kasutamiseks

1,37

.5090

– – muud

– muud, k.a invertsuhkur ja muud suhkrud ja suhkrusiirupi segud, mis kuivas olekus on fruktoosisisaldusega 50 % massist:

Null

ex .9022

– – keemiliselt puhas maltoos söödana kasutamiseks

1,37

ex .9022

– – keemiliselt puhas maltoos, ei kasutata söödana

Null

18.06

Šokolaad ja teised kakaod sisaldavad toidupreparaadid:

 

.1000

– kakaopulber, sisaldab lisatud suhkrut või muud magusainet

Null

19.01

Linnaseekstrakt; toiduained liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 04.01 – 04.04 . esitatud toodetest valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud:

– toiduained imikutele jaemüügis:

 

.1010

– – toodetest rubriikides 04.01 - 04.04

– muud:

5,10  (1)

.9010

– – linnaseekstrakt

Null

19.04

Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a mais) teradena või helvestena või muude töödeldud teradena (v.a liht- ja püülijahu ja tangud), eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata ja määratlemata:

– teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:

 

.1010

– – maisihelbed

– – muud:

Null

.1091

– – – lõhenev mais

Null

.1099

– – – muud

– muud:

– – eeltöödeldud riis, mis ei sisalda lisaaineid:

Null

.9010

– – – söödana kasutamiseks

1,11

.9020

– – – muud

Null

19.05

Leib, saia- ja kondiitritooted, küpsised, koogid ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaat, riisipaber ja muud sarnased tooted:

 

.2000

– piparkoogid ja muud taolised

0,75

20.01

Köögiviljad, puuviljad, pähklid ja teised taimede söödavad osad, valmistatud või konserveeritud äädikaga või äädikhappega:

– muud:

– – köögiviljad:

– – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.9031

– – – – söödana kasutamiseks

1,73

.9041

– – – – muud

– – – muud:

Null

.9062

– – – – palmipungad

2,22

.9063

– – – – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2,22

20.04

Muud köögiviljad valmistatud või konserveeritud äädikata või äädikhappeta, külmutatud, v.a tooted rubriigist 20.06 :

– muu köögivili ja köögiviljasegud:

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.9011

– – – söödana kasutamiseks

1,73

.9020

– – – muud

Null

20.05

Muud köögiviljad valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a tooted rubriigist 20.06 :

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.8010

– – söödana kasutamiseks

1,73

.8090

– – muud

Null

20.06

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored ja muud taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud):

– muud tooted:

 

ex .0031

– – suhkrumais ((Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega üle 13 % massist söödana kasutamiseks

1,94

ex .0031

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega üle 13 % massist, ei ole söödana kasutamiseks

Null

ex .0091

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega alla 13 % massist söödana kasutamiseks

1,94

ex .0091

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega alla 13 % massist, ei ole söödana kasutamiseks

Null

20.07

Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, kuumtöödeldud, suhkrusisaldusega või muu magusainelisandiga või ilma:

– homogeniseeritud toiduained:

 

.1001

– – lisatud suhkruga või magusainega

5,30

ex .1009

– – muud, ei sisalda suhkrut ega magusainet, toormaterjalist, v.a maasikad, mustsõstrad ja vaarikad

3,28

ex .1009

– – muud

– muud:

– – tsitruspuuviljad:

4,55

.9110

– – – lisatud suhkruga või magusainega

Null

.9190

– – – muud

– – muud:

– – – lisatud suhkruga või magusainega:

Null

.9902

– – – – aprikoosid, mangod, kiivid, virsikud või segud nendest

Null

ex .9903

– – – – pohlad (Vaccinium vitis- idaea), mustikad (Vaccinium myrtillus), muud marjad Vaccinium liigist või murakad (Norra tariifiliin 0810.9010 ), või nende marjade segud

1,76

ex .9903

– – – – muud

– – – muud:

5,30

.9907

– – – – aprikoosid, mangod, kiivid, virsikud või segud nendest

Null

ex .9908

– – – – toorainetest, v.a maasikad, mustsõstrad ja vaarikad

1,76

ex .9908

– – – – muud

5,30

20.08

Puuviljad, pähklid ja muud söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, lisatud suhkru, magusaine või piirituselisandiga või ilma, mujal määratlemata ja lisamata:

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

– – maapähklid:

 

.1110

– – – maapähklivõi

– – – muud:

Null

.1180

– – – – söödana kasutamiseks

1,69

.1191

– – – – muud

– muud, k.a segud, v.a need, mis kuuluvad alamrubriiki 2008.19 :

– – palmipungad:

Null

.9110

– – – söödana kasutamiseks

– – muud:

4,67

ex .9903

– – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) söödana kasutamiseks

2,67

21.01

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

– – tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

 

ex .1202

– – – tooted kohvist, piimarasva sisaldusega 1,5 % või rohkem, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % või rohkem ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist

Null

ex .1209

– – – muud, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

Null

ex .2010

– – teeekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

– – muud:

Null

ex .2091

– – – teel või matel põhinevad tooted, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

Null

ex .2099

– – – muud, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

Null

ex .3000

– muud röstitud kohviasendajad peale röstitud siguri; muud röstitud kohviasendajate ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid peale röstitud siguri

Null

21.02

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a vaktsiinid rubriigist 30.02 ); valmis küpsetuspulbrid:

– aktiivsed pärmid:

 

.1010

– – veinipärmid

Null

.1020

– – küpsetuspärm, vedel, pressitud või kuivatatud

Null (2)

.1090

– – muud

– mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

Null

.2010

– – pärmid söödana kasutamiseks

2,58

.2020

– – muud mitteaktiivsed pärmid

Null

.2031

– – muud üherakulised surnud mikroorganismid, söödana kasutamiseks

2,58

.2040

– – muud üherakulised surnud mikroorganismid, söödana kasutamiseks

Null

.3000

– valmistatud küpsetuspulbrid

Null

21.03

Kastmed ja tooted nendest; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

– ketšup ja muud tomatikastmed:

 

.2010

– – ketšup

– sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

– – valmissinep:

Null

.3009

– – – valmissinep, mis sisaldab lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem

Null

21.04

Supid ja puljongid ja tooted neist; homogeniseeritud toidusegud ja pooltooted:

– supid ja puljongid ja tooted neist:

– – hermeetilistes anumates:

– – – lihapuljong:

 

.1011

– – – kuivatatud

Null

21.05

Jäätis ja muu söödav jää, kakaosisaldusega või ilma:

– muud:

 

.0090

– – muud

Null

21.06

Mujal nimetamata ja määratlemata toiduained:

– muud:

 

.9010

– – mittealkohoolsed ühendid (tuntud kui alkoholtoodete segud) rubriigis 13.02 , nimetatud toodetel põhinevad, jookide valmistamiseks

Null

.9020

– – õuna- või mustsõstramahlal põhinevad valmistised, jookide valmistamiseks

– – muud sarnased valmistised jookide valmistamise eesmärgiks:

8,73  %

.9039

– – – v.a maitse- ja värvainelisandiga siirupid

– – tropsid ja närimiskummid, suhkrusisalduseta:

Null

.9041

– – – tropsid

– – – närimiskummid:

Null

.9043

– – – – nikotiini sisaldavad närimiskummid

Null

.9044

– – – – muud

– – muud:

– – – kooreasendajad:

Null

.9051

– – – – kuivad

5,83

.9052

– – – – vedelad

2,92

22.02

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkrusisaldusega või muu magusainega või maitselisandiga, ning muud mittealkohoolsed joogid, välja arvatud puu- ja köögiviljamahlad rubriigist 20.09 :

 

.1000

– vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkrusisaldusega või muu magusainega või maitselisandiga

– muud:

Null

.9010

– – alkoholivabad veinid

Null

.9020

– – alkoholivaba õlu (alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 % mahust)

Null

.9090

– – muud

Null

22.03

Linnaseõlu

Null

22.05

Vermut ja teised veinid värsketest viinamarjadest maitsestatud taimede või aroomiainetega

Null

22.07

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüülalkohol ja muu alkohol, mis tahes kangusega:

 

.2000

– denatureeritud etüülalkohol ja muu alkohol, mis tahes kangusega

Null

22.08

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

 

.4000

– rumm ja taffia

Null

.5000

– džinn ja kadakamarjanapsid

Null

.6000

– viin

– liköörid ja kordialid:

Null

ex .7000

– – liköörid lisatud suhkru sisaldusega üle 5 % massist

– muud:

Null

.9003

– – akvaviit (destilleeritud kange alkohol maitsestatud apteegitilli seemnetega)

Null

22.09

Äädikas ja äädikhappest saadud asendajad sellele

Null

24.02

Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid:

– sigarid, manilla sigarid ja sigarillod, tubakasisaldusega:

 

.1001

– – sigarid

Null

.1009

– – muud

Null

.2000

– sigaretid tubakasisaldusega

Null

.9000

– muud

Null

24.03

Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; „homogeniseeritud” või „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

.1000

– suitsetamistubakas, tubakaasendajatega või ilma mis tahes proportsioonis

– muud:

Null

.9100

– – „homogeniseeritud” või „taastatud” tubakas

– – muud:

Null

.9910

– – – tubakaekstraktid ja -essentsid

Null

.9990

– – – muud

Null

29.05

Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud või nitroositud derivaadid:

– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

 

.4300

– – mannitool

Null

.4400

– – D-glütsitool (sorbitool)

Null

33.02

Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, kasutamiseks jookide valmistamisel:

 

.1000

– kasutatavad toiduainetööstuses ja jookide valmistamisel

Null

35.05

Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide ja muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

– dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised:

 

.1001

– – esterdatud või eeterdatud

7,40  (3)

.1009

– – muud

7,40  (3)

.2000

– liimid

Null

38.09

Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tooted ja preparaadid, mida kasutatakse tekstiili-, paberi-, naha- ja muu sellise tööstuses (näiteks apretid ja peitsid), mujal nimetamata ja määratlemata:

 

.1000

– tärklisainete baasil

Null

38.24

Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (k.a looduslike saaduste segudest koosnevad):

 

.6000

– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905.44

Null

(1)   Põllumajanduslik element põhineb standardretseptuuril FTA protokollis nr 2.

(2)   Tollimaksuvaba režiim kohaldub 1. jaanuarist 2005.

(3)   Tehnilise kasutuse korral on tollimaks null.

▼M108

8.



Norra tariifikood

Toote kirjeldus

1806.2012

Kohvikoorepulbrid nõudes või müügipakendites pakendites netomassiga üle 2 kg

1806.2090

Muud tooted (välja arvatud jäätisepulber või kohvikoorepulber) plokkide, tahvlite või pulkadena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või müügipakendis massiga üle 2 kg

1806.3100

Muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena — täidisega

1806.3200

Muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena — täidiseta

1806.9010

Muu šokolaad, s.h suhkrukondiitritooted, mis sisaldavad kakaod, v.a tooted plokkide, pulkade või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või müügipakendis massiga üle 2 kg

1806.9022

Kohvikoorepulber

1806.9090

Muud toiduained

2103.9099

Muud kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks, maitseainesegud (v.a ketšup jm tomatikaste, sinepipulber ja -jahu ning valmissinep, majonees ja remulaadid ning vedel mango-chutney)

▼M142

9. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodide 1901.2097 ja 1901.2098 all (muud segud pagaritoodete valmistamiseks rubriigist 1905 ) ja mis on deklareeritud kui gluteenivabad tsöliaakia all kannatavatele inimestele, on 0,37 NOK/kg.

10. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi ex 2008.9903 all (mais, mitte sama mis suhkrumais (Zea mays var. Saccharata), ei ole söödaks) arvutatakse tingitult maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 12 NOK/kg.

11. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi 2106.9060 all (rasvaemulsioonid ja sarnased tooted, mis sisaldavad rohkem kui 15 % ulatuses oma kaalust söödavaid piimrasvu) arvutatakse maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 7 NOK/kg.

▼M108

Liide

Punktis 5 nimetatud kogused ja retseptid



(100 kg kauba kohta)

Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — piim ja piimatooted

Piimarasv

(% massist)

Piimavalk

(% massist)

Lõssipulber

(kg)

Täispiimapulber

(kg)

Või

(kg)

0–1,5

0–2,5

0

0

0

2,5–6

14

0

0

6–18

42

0

0

18–30

75

0

0

30–60

146

0

0

60->

208

0

0

1,5–3

0–2,5

0

0

3

2,5–6

14

0

3

6–18

42

0

3

18–30

75

0

3

30–60

146

0

3

60->

208

0

3

3–6

0–2,5

0

0

6

2,5–12

12

20

0

12->

71

0

6

6–9

0–4

0

0

10

4–15

10

32

0

15->

71

0

10

9–12

0–6

0

0

14

6–18

9

43

0

18->

70

0

14

12–18

0–6

0

0

20

6–18

0

56

2

18->

65

0

20

18–26

0–6

0

0

29

6->

50

0

29

26–40

0–6

0

0

45

6->

38

0

45

40–55

0

0

0

63

55–70

0

0

0

81

70–85

0

0

0

99

85->

0

0

0

117



(100 kg kauba kohta)

Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — muud tooted peale piimatoodete

Vahemik

Kohaldatakse

 

 

tärklis/glükoos

0–5

0

 

5–15

12,5

(3,13 NOS + 9,38 PS)

15–25

22,5

(5,63 NOS + 16,88 PS)

25–50

43,75

(10,94 NOS + 32,81 PS)

50–75

68,75

(17,19 NOS + 51,56 PS)

75->

100

(25 NOS + 75 PS)

Teraviljadest valmistatud jahu

0–5

0

 

5–15

12,5

 

15–25

22,5

 

25–35

32,5

 

35–45

42,5

 

45–55

52,5

 

55–65

62,5

 

65–75

72,5

 

75->

115

 

Liha

0–3

0

 

3–6

5,25

 

6–10

7,5

 

10–15

12,5

 

15–20

17,5

 

20->

50

 

Juust

0–3

0

 

3–5

4,5

 

5–10

8,75

 

10–15

13,75

 

15–20

18,75

 

20–30

27,5

 

30–50

45

 

50->

60

 

Muna

0–3

0

 

3–5

4,5

 

5–10

8,75

 

10–15

13,75

 

15–20

18,75

 

20–30

27,5

 

30–50

45

 

50->

60

 

Marjad

0–3

0

 

3–5

4,5

 

5–10

8,75

 

10–15

13,75

 

15–20

18,75

 

20–30

27,5

 

30–50

45

 

50->

60

 



Standardretseptid, mida kasutatakse tollimaksude arvutamisel Norrasse importimise korral

Norra kood

Piim jogurti valmistamiseks

Maasikad

Glükoos

Või

Lõssipulber

Täispiimapulber

Nisujahu

Kartulitärklis

Täismunapulber

Kõvanisujahu

Täismunapulber

Rukkipüülijahu

Veiseliha

Sealiha

Juust

Kartul jahuna või helvestena

konserveeritud munarebud

Piim jookide valmistamiseks

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

%

0403 10 20

381

30

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0403 10 30

103

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0403 10 91

103

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0403 90 01

103

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0403 90 02

103

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1704 10 00

 

 

18

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1704 90 10

 

 

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1704 90 91

 

 

35

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1806 20 11

 

 

 

 

95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1806 90 21

 

 

 

 

95

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1901 20 10

 

 

 

 

 

 

35

5

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1901 20 91

 

 

 

 

 

 

35

5

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1901 20 92

 

 

 

 

2

 

35

 

 

 

6

 

 

 

 

 

 

 

1902 11 00

 

 

 

 

 

 

 

 

2

108

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 19 00

 

 

 

 

 

 

 

 

 

105

 

 

 

 

 

 

 

 

1902 40 00

 

 

 

 

 

 

 

 

 

105

 

 

 

 

 

 

 

 

1903 00 00

 

 

 

 

 

 

 

100

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 10 00

 

 

 

 

 

 

22

 

 

 

 

88

 

 

 

 

 

 

►M142  1905 32 00  ◄

 

 

 

 

 

3

70

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 40 00

 

 

 

 

2

 

85

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 90 10

 

 

 

 

 

 

25

 

 

 

 

 

5

5

15

 

 

 

1905 90 22

 

 

 

 

 

1

65

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1905 90 32

 

 

 

 

 

 

30

 

 

 

 

100

 

 

 

 

 

 

1905 90 33

 

 

 

 

2

 

35

 

 

 

6

 

 

 

 

 

 

 

2004 10 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

95

 

 

2004 10 20

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

46

 

 

2005 20 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

95

 

 

2005 20 20

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

46

 

 

2103 20 21

 

 

 

 

 

 

 

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2103 20 29

 

 

 

 

 

 

 

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2103 90 10

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

7

 

ex 2104 10 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15 (1)

 

 

 

 

 

2105 00 10

 

 

 

 

 

35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2105 00 20

 

6

 

 

 

35

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2202 90 30

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

95

3501 10 00

 

 

 

 

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3501 90 10

 

 

 

 

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)   Standardretsepti ei kohaldata kuivatatud lihapuljongi suhtes.



II TABEL

HS rubriik

Toote kirjeldus

 

 

0901

 

Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvisisaldusega kohviasendajad

0902

 

Tee

1302

 

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

 

– taimemahlad ja -ekstraktid:

.12

– – lagritsast

.13

– – humalast

.20

– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid:

ex. 20

– – lisatud suhkru sisaldusega massist 5 % või rohkem

 

– taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

.31

– – agar-agar

.32

– – jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest:

.39

– – muud

1404

 

Mujal nimetamata taimne materjal

.20

– puuvillalinter

1516

 

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata:

.20

– taimsed:

ex. 20

– – hüdrogeniseeritud kastoorõli, nn opaalvaha

1518

 

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või käesolevasse gruppi kuuluvate erinevate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:

ex. 1518

– linoksiin

1520

 

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised (1)

1521

 

Taimevahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, puhastatud või puhastamata, värvilisandiga või ilma

1522

 

Parkerasv (degraa) loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid (2)

1803

 

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804

 

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805

 

Kakaopulber, suhkruta ja muu magusainelisandita

2002

 

Tomatid, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta:

.90

– muud

2008

 

Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata:

 

– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud:

.91

– – palmipungad (3)

2101

 

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

.11

– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

.12

– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:

ex. 12

– – – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut ega tärklist või piimarasva sisaldusega alla 1,5 %, piimavalgu sisaldusega alla 2,5 %, suhkrusisaldusega alla 5 % ja tärklisesisaldusega alla 5 % massist

.20

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

ex. 20

– – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut ega tärklist või piimarasva sisaldusega alla 1,5 % , piimavalgu sisaldusega alla 2,5 %, suhkrusisaldusega alla 5 % ja tärklisesisaldusega alla 5 % massist

.30

– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

ex. 30

– – röstitud sigur; Ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud siguritest

2103

 

Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

.10

– sojakaste

.30

– – sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

ex. 30

– – sinepijahu ja -pulber; lisatud suhkru sisaldusega alla 5 % massist

.90

– Muud:

ex. 90

– – mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul

2201

 

Vesi, sh looduslik või tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandita; jää ja lumi

2208

 

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

.20

– kanged piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest

.30

– viski

.70

– liköörid ja kordialid:

ex. 70

– – v.a liköörid lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

.90

– muud:

ex. 90

– – v.a akvaviit

(1)   Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatavad tooted esitatud I tabelis.

(2)   Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatav degraa esitatud I tabelis.

(3)   Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatavad palmipungad esitatud I tabelis.”

▼M298

PROTOKOLL nr 4

PÄRITOLUREEGLITE KOHTA

SISUKORD

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Diagonaalne kumulatsioon

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Artikkel 9

Komplektid

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 12

Otsevedu

Artikkel 13

Näitused

IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED

Artikkel 18

Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine

Artikkel 19

Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Artikkel 26

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

Artikkel 27

Tarnija deklaratsioonid

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikkel 29

Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Halduskoostöö

Artikkel 33

Päritolutõendite kontrollimine

Artikkel 34

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

Artikkel 35

Vaidluste lahendamine

Artikkel 36

Karistused

Artikkel 37

Vabatsoonid

VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 38

Protokolli kohaldamine

Artikkel 39

Eritingimused

LISADE LOETELU

I lisa

Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta

II lisa

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

IIIa lisa

Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine

IIIb lisa

Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine

IVa lisa

Päritoludeklaratsiooni tekst

IVb lisa

EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst

V lisa

Tarnija deklaratsiooni näidis

VI lisa

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis

ÜHISDEKLARATSIOONID

Ühisdeklaratsioon nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodetele

Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta

Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta

Ühisdeklaratsioon lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„valmistamine“ – iga liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine ja eritoimingud;

b)

„materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)

„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)

„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;

e)

„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;

f)

„tehasehind“ – hind, mida makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)

„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas;

h)

„päritolustaatusega materjalide väärtus“ – selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;

i)

„lisandväärtus“ – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud teistest riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas;

j)

„grupid“ ja „rubriigid“ – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem“ või „HS“);

k)

„klassifitseerimine“ – toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;

l)

„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

m)

„territooriumid“ – hõlmab ka territoriaalvesi.



II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldnõuded

1.  Lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks:

a) 

täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted artikli 4 tähenduses;

b) 

Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on Euroopa Majanduspiirkonnas piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.

Sel eesmärgil loetakse lepinguosaliste territooriume, mille suhtes lepingut kohaldatakse, ühtseks territooriumiks.

2.  Lõikest 1 olenemata jäetakse Liechtensteini Vürstiriigi territoorium protokolli nr 3 I ja II tabelis loetletud toodete päritolu määramisel Euroopa Majanduspiirkonnast välja ning need tooted loetakse Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks üksnes juhul, kui need on täielikult saadud või läbinud piisava töö või töötluse teiste lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 3

Diagonaalne kumulatsioon

1.  Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning neis on kasutatud Šveitsist (sh Liechtensteinist), ( 4 ) Islandilt, Norrast, Fääri saartelt, Türgist, Euroopa Liidust või muust Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevast riigist ( 5 ) pärit materjale, tingimusel et EMPs tehtud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

2.  Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooteid Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks, kui need on seal saadud ning neis on kasutatud materjale, mis pärinevad 27. ja 28. novembril 1995 toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna konverentsil vastu võetud Barcelona deklaratsioonil põhineva Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse osalisriigist, välja arvatud Türgist, ( 6 ) tingimusel et Euroopa Majanduspiirkonnas tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

3.  Kui Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus ei ole artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, loetakse saadud toode Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaks üksnes juhul, kui seal tekkinud lisandväärtus on suurem kui mõnest muust lõikes 1 või 2 osutatud riigist pärinevate tootes kasutatud materjalide väärtus. Vastasel korral loetakse saadud toode pärinevaks riigist, kust pärinevate Euroopa Majanduspiirkonnas valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

4.  Lõikes 1 või 2 osutatud riikidest pärinevad tooted, mis ei läbi Euroopa Majanduspiirkonnas tööd või töötlust, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu.

5.  Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui

a) 

päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet;

b) 

materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele

ning

c) 

teated kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning teistes lepinguosalistes riikides vastavalt sealsetele menetlustele.

Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates.

Euroopa Liit edastab Euroopa Komisjoni kaudu teistele lepinguosalistele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.

Artikkel 4

Täielikult saadud tooted

1.  Täielikult Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks loetakse

a) 

nende pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b) 

seal koristatud taimekasvatussaadused;

c) 

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) 

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) 

sealt saadud jahi- ja kalasaak;

f) 

merekalapüügisaadused ja muud väljaspool lepinguosaliste territoriaalvesi nende laevade poolt püütud saadused;

g) 

nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h) 

seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;

i) 

sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;

j) 

väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k) 

kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2.  Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes

a) 

mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või EFTA riigis;

b) 

mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või EFTA riigi lipu all;

c) 

millest vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud ja – juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga – mille kapitalist vähemalt pool kuulub eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;

d) 

mille kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud

ning

e) 

mille laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud.

Artikkel 5

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1.  Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.

Need tingimused näitavad, milliseid päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel ning neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

2.  Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui

a) 

nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;

b) 

käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 6

Ebapiisav töö või töötlus

1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte

a) 

toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b) 

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) 

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;

d) 

tekstiili triikimine või pressimine;

e) 

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f) 

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

g) 

suhkru toonimine või tükkipressimine;

h) 

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i) 

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

j) 

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k) 

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse või kastidesse pakkimine, alustele jm kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;

l) 

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

m) 

ühte või mitut sorti toodete segamine;

n) 

suhkru segamine mis tahes ainega;

o) 

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;

p) 

kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;

q) 

loomade tapmine.

2.  Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Majanduspiirkonnas selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 7

Kvalifikatsiooniühik

1.  Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt

a) 

kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b) 

kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.

2.  Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 8

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 10

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a) 

energia ja kütus;

b) 

sisseseade ja varustus;

c) 

masinad ja tööriistad;

d) 

kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.



III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 11

Territoriaalsuse põhimõte

1.  Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema Euroopa Majanduspiirkonnas täidetud katkestusteta.

2.  Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb Euroopa Majanduspiirkonnast mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutusele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et

a) 

tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi,

ning

b) 

need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3.  Euroopa Majanduspiirkonnast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui

a) 

kõnealused materjalid on täielikult saadud Euroopa Majanduspiirkonnas või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad;

ning

b) 

tolliasutusele suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et

i) 

reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel

ning

ii) 

käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4.  Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on II lisa loetelus kehtestatud eeskiri, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.

5.  Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus“ kõiki väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.

6.  Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida võib pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult juhul, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.

7.  Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

8.  Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.

Artikkel 12

Otsevedu

1.  Lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahel või muude artiklis 3 nimetatud riikide territooriumide kaudu, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et need jäävad transiidi- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.

Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi peale Euroopa Majanduspiirkonna riikide.

2.  Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele

a) 

üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või

b) 

transiidiriigi tolliasutuse väljastatud tõend,

i) 

milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;

ii) 

milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid;

ning

iii) 

mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või

c) 

nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.

Artikkel 13

Näitused

1.  Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele muusse riiki peale artiklis 3 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust müüakse impordiks Euroopa Majanduspiirkonda, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tolliasutusele on nõuetekohaselt tõendatud, et

a) 

eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;

b) 

kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;

c) 

tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti;

ning

d) 

alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.

2.  Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tolliasutusele tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.

3.  Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.



IV JAOTIS

TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 14

Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld

1.  Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotise sätetele, ei kohaldata lepinguosalistes riikides mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.

2.  Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida lepinguosaline kohaldab toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.

3.  Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.

4.  Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.

5.  Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes lepingut kohaldatakse. Need sätted ei välista lepingu alusel eksporditavate põllumajandustoodete suhtes eksporditoetuste süsteemi kohaldamist.



V JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 15

Üldnõuded

1.  Päritolustaatusega toodete importimisel ühe lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingu sätteid, kui nende kohta esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:

a) 

liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas;

b) 

liikumissertifikaat EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas;

c) 

artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon“ või „EUR-MED päritoludeklaratsioon“); päritoludeklaratsioonide tekst on esitatud IVa ja IVb lisas.

2.  Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.

Artikkel 16

Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord

1.  Ekspordiriigi tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2.  Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud IIIa ja IIIb lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3.  Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandnud eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.

4.  Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab lepinguosalise tolliasutus välja liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel:

— 
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning juhul, kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele;
— 
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artikli 3 lõikes 2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artiklis 3 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED päritoludeklaratsioon.

5.  Lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:

— 
kui on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest, või
— 
kui tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid ekspordiks mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki, või
— 
kui tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki.

6.  Liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

— 
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:
„CUMULATION APPLIED WITH …“ (riigi nimi/riikide nimed)
— 
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„NO CUMULATION APPLIED“.

7.  Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED välja andnud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

8.  Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

9.  Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 17

Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED

1.  Olenemata artikli 16 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui

a) 

seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu,

või

b) 

tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2.  Artikli 16 lõikest 9 olenemata võib liikumissertifikaadi EUR-MED välja anda pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted, millele on eksportimise ajal välja antud liikumissertifikaat EUR.1, on eksporditud, kui tolliasutusele on tõendatud, et artikli 16 lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud.

3.  Lõigete 1 ja 2 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.

4.  Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR. 1 või EUR-MED välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui ta on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

5.  Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 või EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY“.

Lõiget 2 kohaldades tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:

„ISSUED RETROSPECTIVELY (Original EUR.1 no …[väljaandmise kuupäev ja koht])“

6.  Lõikes 5 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 7.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi välja andnud tolliasutuselt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2.  Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:

„DUPLICATE“.

3.  Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED duplikaadi lahtrisse 7.

4.  Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 19

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel

Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalise tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist mujale Euroopa Majanduspiirkonda. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.

Artikkel 20

Arvestuslik eraldamine

1.  Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võib tolliasutus asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod“), mida kasutatakse varude korraldamiseks.

2.  See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab teatava võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud oleksid füüsiliselt eraldatud.

3.  Tolliasutus võib lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

4.  Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.

5.  Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolliasutuse taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

6.  Tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1.  Artikli 15 lõike 1 punktis c nimetatud päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada

a) 

artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija

ja

b) 

iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000  eurot.

2.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib päritoludeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel:

— 
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artikli 3 lõikes 1 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele;
— 
kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks mõnest artikli 3 lõikes 2 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ilma artiklis 3 nimetatud riikidest pärit materjalidega kumulatsiooni kohaldamata, ning kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, tingimusel et päritoluriigis on välja antud liikumissertifikaat EUR-MED või EUR-MED päritoludeklaratsioon.

3.  EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ning kui

— 
on kohaldatud kumulatsiooni materjalidega, mis pärinevad artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikidest, või
— 
tooteid võib kasutada kumulatsiooni kontekstis materjalidena, et valmistada tooteid eksportimiseks mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki
ja
— 
tooteid võib reeksportida sihtriigist mõnda artikli 3 lõikes 2 nimetatud riiki.

4.  EUR-MED päritoludeklaratsiooni tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:

— 
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldades kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:
„CUMULATION APPLIED WITH …“ (riigi nimi/riikide nimed);
— 
kui päritolustaatus on omandatud, kohaldamata kumulatsiooni ühest või mitmest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevate materjalidega:

„NO CUMULATION APPLIED“.

5.  Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

6.  Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IVa või IVb lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

7.  Päritoludeklaratsioonile ja EUR-MED päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva riigi tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.

8.  Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1.  Ekspordiriigi tolliasutus võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija“), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone või EUR-MED päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.

2.  Tolliasutus võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3.  Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile.

4.  Tolliasutus kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.

5.  Tolliasutus võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda juhul, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1.  Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas riigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva riigi tolliasutusele.

2.  Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tolliasutusele pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3.  Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva riigi tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tolliasutusele selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendi esitamisest vabastamine

1.  Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2.  Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3.  Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200  eurot.

Artikkel 27

Tarnija deklaratsioonid

1.  Kui üks lepinguosaline väljastab liikumissertifikaadi EUR.1 või koostab päritoludeklaratsiooni päritolustaatusega toodete kohta, mille valmistamisel on kasutatud teiste lepinguosaliste territooriumilt pärit kaupu, mis on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, kuid ei ole sooduspäritolustaatust saanud, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.

2.  Lõikes 1 nimetatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased tooted on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või töötluse, selleks et kindlaks määrata, kas tooteid, mille valmistamisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks ja käesoleva protokolli nõuetele vastavateks toodeteks.

3.  Välja arvatud lõikega 4 ettenähtud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni V lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud kaubaarvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

4.  Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille suhtes Euroopa Majanduspiirkonnas toimunud töö või töötlus jääb eeldatavalt pikaks ajaks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada ühe deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“).

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostab tarnija VI lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse kõnealusele kliendile enne talle esimese deklaratsioonis käsitletud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.

Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.

5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud tarnija deklaratsioon trükitakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, kooskõlas selle maa riigisisese õigusega, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsiooni võib kirjutada ka käsitsi; sellisel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.

6.  Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolliasutuse taotlusel, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Artikli 16 lõikes 3, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele ning et tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, võivad olla muu hulgas järgmised:

a) 

otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses raamatupidamises;

b) 

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

c) 

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;

d) 

liikumissertifikaadid EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsioonid või EUR-MED päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;

e) 

tarnija deklaratsioonid, mis tõendavad, et kasutatud materjalid on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, ja mille on koostanud lepinguosalised kooskõlas käesoleva protokolliga;

f) 

piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.

Artikkel 29

Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine

1.  Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2.  Päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 5 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3.  Tarnija, kes koostab tarnija deklaratsiooni, säilitab selle tarnija deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehe või muu äridokumendi koopiat, millele tarnija deklaratsioon oli lisatud, ning artikli 27 lõikes 6 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.

Tarnija, kes koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni, säilitab selle deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või selles deklaratsioonis nimetatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud muude äridokumentide koopiaid ja artikli 27 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. See tähtaeg algab päeval, mil pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg lõpeb.

4.  Ekspordiriigi tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.

5.  Impordiriigi tolliasutus säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja EUR-MED ning päritoludeklaratsioone ja EUR-MED päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1.  Kui päritolutõendil ja dokumentides, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2.  Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1.  Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased riigid artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad Euroopa Liidu liikmesriikide ning artiklis 3 nimetatud riikide omavääringus.

2.  Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.

3.  Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4.  Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.

5.  EMP ühiskomitee vaatab lepinguosaliste taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub EMP ühiskomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.



VI JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ KORD

Artikkel 32

Halduskoostöö

1.  Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmisel, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide, päritoludeklaratsioonide, EUR-MED päritoludeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide kontrollimise eest.

2.  Selleks, et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED, päritoludeklaratsioonide ja EUR-MED päritoludeklaratsioonide ning tarnija deklaratsioonide ehtsuse ja nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 33

Päritolutõendite kontrollimine

1.  Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või juhul, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tagastab impordiriigi tolliasutus ekspordiriigi tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

3.  Kontrolli teeb ekspordiriigi tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.  Kui impordiriigi tolliasutus otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.

5.  Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.

6.  Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 34

Tarnija deklaratsioonide kontrollimine

1.  Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või juhul, kui selle riigi tolliasutusel, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED või koostatud päritoludeklaratsioon või päritoludeklaratsioon EUR-MED, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või seal esitatud andmete õigsuses.

2.  Lõike 1 sätete kohaldamisel tagastab lõikes 1 nimetatud riigi tolliasutus tarnija deklaratsiooni ja arve(d), saatelehe(d) või muud äridokumendid, mis käsitlevad deklaratsioonis märgitud kaupu, selle deklaratsiooni koostanud riigi tolliasutusele, vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi põhjendades.

Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.

3.  Kontrollimise korraldab selle riigi tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4.  Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaatide EUR.1 või EUR-MED väljaandmisel või päritoludeklaratsioonide või EUR-MED päritoludeklaratsioonide koostamisel.

Artikkel 35

Vaidluste lahendamine

Kui artiklites 33 ja 34 sätestatud kontrollimenetluse osas tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimusi, esitatakse need EMP ühiskomiteele.

Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.

Artikkel 36

Karistused

Karistus määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 37

Vabatsoonid

1.  Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.

2.  Kui Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõikest 1 eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.



VII JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 38

Protokolli kohaldamine

1.  Käesolevas protokollis kasutatud mõiste „Euroopa Majanduspiirkond“ ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste „Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevad tooted“ ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.

2.  Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva protokolli nr 49 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 39 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis.

Artikkel 39

Eritingimused

1.  Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse

1) 

Ceutast ja Melillast pärit toodeteks

a) 

täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;

b) 

Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses

või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;

2) 

Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks

a) 

täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid;

b) 

Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i) 

nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses

või

ii) 

nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2.  Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3.  Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „EMP“ ja „Ceuta ja Melilla“ liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile või EUR-MED päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.

4.  Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

▼M298 —————

▼M298

I LISA

Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa

Mis tahes viidet „käesolevale liitele“ Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa märkuses 1 ja punktis 3.1 tuleks lugeda viitena „käesolevale protokollile“.

II LISA

Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite II lisa

IIIa LISA

Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIa lisa

IIIb LISA

Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIb lisa

IVa LISA

Päritoludeklaratsiooni tekst

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVa lisa

IVb LISA

EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst

Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVb lisa

V LISA

Tarnija deklaratsiooni näidis

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

image

image

VI LISA

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis

Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.

image

image

ÜHISDEKLARATSIOON

nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodete kohta

1. Protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames väljastatud päritolutõendid Euroopa Liidu, Islandi või Norra päritolustaatusega toodetele kiidetakse heaks Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud sooduskohtlemise kohaldamiseks.

2. Sellised tooted loetakse EMP päritolustaatusega materjaliks, kui need sisaldavad seal saadud tooteid. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.

3. Lisaks sellele loetakse need tooted juhul, kui nad on hõlmatud EMP lepinguga, EMP päritolustaatusega tooteks, kui need reeksporditakse teise EMP lepinguosalise territooriumile.

ÜHISDEKLARATSIOON

Andorra Vürstiriigi kohta

1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.

2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

San Marino Vabariigi kohta

1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.

2. Protokolli n 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist

1. Kui EMP lepingu osaline teatab Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt taganeda, alustab ta lepingu rakendamiseks viivitamata kõigi teiste EMP lepingu osalistega läbirääkimisi päritolureeglite üle.

2. Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepingu osaliste vahel mutatis mutandis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist taganemise hetkel. Konventsioonist taganemise hetkest alates tõlgendatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et kahepoolne kumulatsioon oleks võimalik üksnes lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepinguosaliste vahel.

▼B

PROTOKOLL nr 5

fiskaalsete tollimaksude kohta (Liechtenstein)

1. Liechtenstein võib ajutiselt säilitada fiskaalsed tollimaksud nende toodete puhul, mis kuuluvad lisatud tabelis esitatud tariifirubriikidesse, järgides lepingu artikli 14 tingimusi, ilma et see piiraks käesoleva protokolli lõike 2 kohaldamist. Tariifirubriikide 0901 ja ex  21 01 puhul kaotatakse kõnealused tollimaksud hiljemalt 31. detsembril 1996.

2. Kui Liechtensteinis hakatakse tootma tabelis loetletutega samasugust toodet, tuleb kõnealuse toote fiskaalne tollimaks kaotada.

3. EMP Ühiskomitee uurib olukorda enne 1996. aasta lõppu.



TABEL

Tariifirubriigi number

Kauba kirjeldus

0901

Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohviasendajad, mis sisaldavad naturaalset kohvi mis tahes proportsioonis (nelja-aastase üleminekuperioodi vältel)

ex2101

Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted nendest ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest (nelja-aastase üleminekuperioodi vältel)

2707.1010/9990

Mineraalõlid ja nende destillatsioonisaadused

2709.0010/0090

 

2710.0011/0029

 

2711.1110/2990

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

kõikide tariifirubriikide ex

Mootorikütusena kasutatavad tooted

ex8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid sõidukitele, mis kuuluvad rubriikidesse 8702.9010, 8703.1000/2420, 9010/9030, 8704.3110/3120, 9010/9020

ex8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid), mis kuuluvad rubriikidesse 8702.1010, 8703.1000, 3100/3320, 8704.2110/2120

ex8409

Osad, ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse 8407 ja 8408 kuuluvates mootorites:

 

— rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/2420, 3100/3320, 8704.2110/ 2120, 3110/3120 kuuluvate mootorsõidukite silindriplokid ja plokikaaned

ex8702

Ühissõiduki tüüpi mootorsõidukid, millest ükski ei kaalu üle 1 600 kg

ex8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid, peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a mitmekohalised universaalid ja võidusõiduautod

ex8704

Mootorsõidukid kaubaveoks, millest ükski ei kaalu üle 1 600 kg

ex8706

Rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukite šassiid koos mootoriga

ex8707

Rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukite kered (sh kabiinid)

ex8708

Rubriikidesse 7802.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukitee osad ja tarvikud:

1000

— kaitserauad ja nende osad

2290

— kerede (kabiinide) muud osad ja tarvikud, v.a need, mis kuuluvad rubriiki 8708.1000/2010, ja v.a pakiraamid, numbrimärgid ja suusaraamid; lihtsad ja võimendiga pidurid, nende osad

3100

— paigaldatud pidurihõõrdkatted

3990

— muud kui pidurite jaoks mõeldud suruõhupaagid

4090

— käigukastid

5090

— veosillad diferentsiaaliga, muude jõuülekande detailidega komplektis või mitte

6090

— mittevedavad teljed ja nende osad:

7090

— rattad, nende osad ja tarvikud, välja arvatud pinnatöötluseta rattaveljed ja nende osad ning viimistlemata või töödeldud rattaveljed ja nende osad

9299

— summutid ja väljalasketorud, välja arvatud tavalised summutid, mille külgtorude pikkus on kuni 15 cm

9390

— sidurid ja nende osad:

9490

— roolirattad, roolisambad ja roolikarbid

9999

— muud, välja arvatud rooliratta katted

▼M1

PROTOCOL 6

on the building up of compulsory reserves by Liechtenstein



Liechtenstein may subject to a scheme of compulsory reserves products which are indispensable for the survival of the population in times of serious supply shortages and the production of which in Liechtenstein is insufficient or non-existent and the characteristics and nature of which enable reserves to be built up.

Liechtenstein shall apply this scheme in a manner that does not involve discrimination, direct or indirect, between the products imported from the other Contracting Parties and like or substitute national products.

▼B

PROTOKOLL nr 7

koguseliste piirangute kohta, mida Island võib säilitada



Islandi rubriik nr

Nimetus

96.03

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mootorita mehaanilised käsipõrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; valmis harjasekimbud ja köitesõlmed luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; pinnakuivatajad (v.a kuivatusrullid):

— hambaharjad, vahupintslid, juukseharjad, küünte ja ripsmete värvimise pintslid jm tualettharjad ja -pintslid, k.a harjad tualett-tarvete osadena:

96.0329

— Muud:

96.032901

— Plastseljaga harjad

96.032909

— Muud

PROTOKOLL nr 8

riigimonopolide kohta

1.

Lepingu artiklit 16 kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuarist 1995 järgmiste kaubanduslike riigimonopolide suhtes:

— 
Austria soolamonopol;
— 
Islandi väetisemonopol;
— 
Liechtensteini soola- ja püssirohumonopol.

2.

Artiklit 16 kohaldatakse ka veini suhtes (HS rubriik nr 22.04).

PROTOKOLL nr 9

kalade ja muude meresaadustega kauplemise kohta



Artikkel 1

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotavad EFTA riigid 2. liite I tabelis loetletud toodete imporditollimaksud ja muud samaväärse toimega maksud, ilma et see piiraks 1. liite sätete kohaldamist.

2.  EFTA riigid ei kohalda koguselisi impordipiiranguid või muid samaväärse toimega meetmeid 2. liite I tabelis loetletud toodete suhtes, ilma et see piiraks 1. liite sätete kohaldamist. Sellega seoses kohaldatakse lepingu artikli 13 sätteid.

Artikkel 2

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus 2. liite II tabelis loetletud toodete imporditollimaksud ja muud samaväärse toimega maksud.

2.  Ühendus vähendab 2. liite III tabelis loetletud toodete tollimakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:

a) 

1. jaanuaril 1993 vähendatakse kõiki tollimakse 86 % ni baasmäärast;

b) 

ülejäänud neli vähendust, millest igaüks on 14 % baasmäärast, tehakse 1. jaanuaril 1994, 1. jaanuaril 1995, 1. jaanuaril 1996 ja 1. jaanuaril 1997.

3.  Tollimaksu baasmäärad, mille suhtes lõikes 2 nimetatud üksteisele järgnevaid vähendamisi kohaldatakse, on iga toote puhul need tollimaksud, mis on kindlaks määratud üldises tollija kaubanduskokkuleppes, või kui tollimaksu ei ole kindlaks määratud, 1. jaanuaril 1992 kehtinud ühepoolne tollimaks. Kui pärast 1. jaanuari 1992 hakatakse kohaldama tollimaksuvähendusi tulenevalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorust, kasutatakse baasmäärana neid vähendatud makse.

Kui ühenduse ja üksikute EFTA riikide kahepoolsetes kokkulepetes on teatavate toodete suhtes sätestatud vähendatud tollimaksumäärad, loetakse need määrad iga asjaomase EFTA riigi baasmääradeks.

4.  Lõigete 2 ja 3 kohaselt arvutatud tollimaksumäärasid kohaldatakse esimese kümnendkohani ümardatuna, jättes ära teise kümnendkoha.

5.  Ühendus ei kohalda koguselisi impordipiiranguid või muid samaväärse toimega meetmeid 2. liites loetletud toodete suhtes. Sellega seoses kohaldatakse lepingu artikli 13 sätteid.

Artikkel 3

Artiklite 1 ja 2 sätteid kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit toodete suhtes. Päritolureeglid on sätestatud lepingu protokollis nr 4.

Artikkel 4

1.  Kaotatakse riigi ressurssidest kalandussektorile antav igasugune abi, mis moonutab konkurentsi.

2.  Kalandussektori turukorraldust käsitlevaid õigusakte kohandatakse nii, et need ei moonutaks konkurentsi.

3.  Lepinguosalised püüavad tagada sellised konkurentsitingimused, mis võimaldavad teistel lepinguosalistel hoiduda dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmaksude kohaldamisest.

Artikkel 5

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõikidel muude lepinguosaliste lippude all sõitvatel kalalaevadel oleks nende endi laevadega võrdne võimalus kasutada sadamaid ja esimese turustusetapi rajatisi koos nende juurde kuuluva varustuse ja tehniliste seadmetega.

Olenemata eelmise lõigu sätetest võib lepinguosaline keelduda ühist huvi pakkuvatest kalavarudest pärit kalade lossimisest, mille haldamise suhtes on tõsiseid eriarvamusi.

Artikkel 6

Kui käesoleva lepingu jõustumise ajaks ei ole õigusaktides tehtud lepinguosalisi rahuldavaid vajalikke kohandusi, võib kõikide kõnealuste küsimustega pöörduda EMP Ühiskomitee poole. Kui kokkulepet ei saavutata, kohaldatakse mutatis mutandis lepingu artikli 114 sätteid.

Artikkel 7

3. liites loetletud kokkulepete sätted on käesoleva protokolli suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need tagavad asjaomastele EFTA riikidele käesolevas protokollis sätestatust soodsama kaubanduskorra.

1. LIIDE

Artikkel 1

Soome võib ajutiselt säilitada praeguse korra järgmiste toodete puhul. Hiljemalt 31. detsembriks 1992 esitab Soome kõnealuste erandite likvideerimise kinnitatud ajakava.



HS rubriik

Kauba kirjeldus

ex0302

Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha):

— lõhe

— räim

ex0303

Külmutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha:

— lõhe

— räim

ex0304

Kalafilee ja muu kalaliha (sh kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

— värske või jahutatud lõhefilee

— värske või jahutatud räimefilee

(mõiste „filee“ hõlmab ka fileed, kus kaks poolt on kokku pandud, näiteks seljatükid või kõhutükid)

Artikkel 2

1.  Liechtenstein võib säilitada järgmiste toodete imporditollimaksud:



HS rubriik

Kauba kirjeldus

ex0301 0305

Kala, v.a rubriiki ex  03 04 kuuluv külmutatud filee, v.a merekala, angerjad ja lõhe

Nimetatud kord vaadatakse läbi enne 1. jaanuari 1993.

2.  Ilma et see piiraks mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorust tulenevat võimalikku tarifitseerimist, võib Liechtenstein säilitada sealse põllumajanduspoliitika raames kohaldatavad muutuvad maksud järgmiste kalade ja muude meresaaduste puhul:



HS rubriik

Kauba kirjeldus

ex grupp 15

Inimtoiduks mõeldud rasvad ja õlid

ex grupp 23

Produktiivloomade sööt

Artikkel 3

1.  Rootsi võib kuni 31. detsembrini 1993 kohaldada koguselisi impordipiiranguid järgmiste toodete suhtes, kui see on vajalik tõsiste häirete ärahoidmiseks Rootsi turul:



HS rubriik

Kauba kirjeldus

ex0302

Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha):

— Heeringas

— Tursk

2.  Kuna Soome säilitab räime suhtes ajutiselt oma praeguse korra, võib Rootsi kohaldada koguselisi impordipiiranguid Soomest pärit vastavate toodete suhtes.

2. LIIDE



I TABEL

HS rubriik

Kauba kirjeldus

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

ex 0208 90

— Muud:

 

— —vaalalihast

3. peatükk

Kalad ja vähilaadsed, molluskid jm veeselgrootud

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või mitte, kuid muul viisil töötlemata:

ex 1516 10

— Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:

 

— —saadud kalast või mereimetajatest

1603

Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest:

ex 1603 00

— Ekstraktid ja mahlad vaalalihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest

1604

Kalatoidud ja -konservid; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad

1605

Koorikloomadest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest valmistatud toidud või konservid

2301

Inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:

ex 2301 10

— pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned:

 

— —Vaalajahu

ex 2301 20

— Pulber, jahu ja graanulid kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest

2309

Söödavalmistised:

ex 2309 90

— Muud:

 

— —Kalast valmistatud lahustuvsööt



II TABEL

HS rubriik

Kauba kirjeldus

0302 50

0302 69 35

0303 60

0303 79 41

0304 10 31

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)ja polaartursk (Boreogadus saida),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud

0302 62 00

0303 72 00

ex 0304 10 39

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud

0302 63 00

0303 73 00

ex 0304 10 39

Saida (Pollachius virens),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud

0302 21 10

0302 21 30

0303 31 10

0303 31 30

ex 0304 10 39

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)ja paltus (Hippoglossus hippoglossus),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud

0305 62 00

0305 69 10

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk (Boreogadus saida),soolatud, kuivatamata ja suitsutamata, ning need kalad soolvees

0305 51 10

0305 59 11

Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk (Boreogadus saida),kuivatatud, soolamata

0305 30 11

0305 30 19

Tursafilee (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursa filee (Boreogadus saida),kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud, aga suitsutamata

0305 30 90

Muu filee, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud, aga suitsutamata

1604 19 91

Muu filee, värske, kaetud taignaga või paneeritud riivsaias, eelnevalt õlis röstitud või mitte, sügavkülmutatud

1604 30 90

Kaaviari asendajad



TABEL III

HS rubriik

Kauba kirjeldus

0301

Eluskala

0302

Värske või jahutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha

0303

Külmutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha

0304

Kalafilee ja muu kalaliha (sh kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

0305

Kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

0306

Koorikloomad, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; vees või aurus keedetud vähilaadsed (puhastamata), sh jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

0307

Limused, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide

1604

Kalatoidud ja -konservid; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad

1605

Koorikloomadest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest valmistatud tooted või konservid



III tabeli lisa

HS rubriik

Kauba kirjeldus

a) Lõhe: idalõhe (Oncorhynchusspp.), väärislõhe (Salmo salar) ja Doonau taimen (Hucho hucho)

0301 99 11

elus

0302 12 00

värske või jahutatud

0303 10 00

külmutatud idalõhe

0303 22 00

külmutatud väärislõhe või Doonau taimen

0304 10 13

värske või jahutatud filee

0304 20 13

külmutatud filee

ex 0304 90 97

muu külmutatud lõheliha

0305 30 30

filee, kuiv- või märgsoolatud, suitsutamata

0305 41 00

suitsutatud, sh filee

0305 69 50

kuiv- või märgsoolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata

1604 11 00

terved või tükkidena, töödeldud või konserveeritud

1604 20 10

muud, töödeldud või konserveeritud

b) Heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii)

0302 40 90

värske või jahutatud, 16.06–14.02

ex 0302 70 00

maks ja kalamari ja -niisk, värske või jahutatud

0303 50 90

külmutatud,16.06–14.02

ex 0303 80 00

maks ja kalamari ja -niisk, külmutatud

ex 0304 10 39

värske heeringafilee

0304 10 93

värske liblifilee,16.06–14.02

ex 0304 10 98

muu värske heeringaliha

0304 20 75

külmutatud filee:

0304 90 25

muu külmutatud heeringaliha, 16.06–14.02

ex 0305 20 00

heeringamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, suitsutatud, kuiv- või märgsoolatud

0305 42 00

suitsutatud, sh filee

0305 59 30

kuivatatud (vinnutatud), soolatud või mitte, suitsutamata

0305 61 00

kuiv- või märgsoolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata

1604 12 10

filee, värske, kaetud taignaga või paneeritud riivsaias, eelnevalt õlis röstitud või mitte, sügavkülmutatud

1604 12 90

töödeldud või konserveeritud heeringas tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana:

ex 1604 20 90

muud heeringast valmistatud tooted või -konservid

c) Makrell (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

0302 64 90

värske või jahutatud, 16.06–14.02

0303 74 19

külmutatud, 16.06–14.02 (S. scombrus, S. japonicus)

0303 74 90

külmutatud,16.06–14.02 (S. australasicus)

ex 0304 10 39

värske makrellifilee

0304 20 51

külmutatud filee (S. australasicus)

ex 0304 20 53

külmutatud fileed (S. scombrus, S. japonicus)

ex 0304 90 97

muu külmutatud makrelliliha

0305 49 30

suitsutatud, sh filee

1604 15 10

terve või tükkidena, töödeldud või konserveeritud (S scombrus, S. japonicus)

1604 15 90

terve või tükkidena, töödeldud või konserveeritud (S. australasicus)

ex 1604 20 90

muud makrellist valmistatud tooted või -konservid:

d) garneelid ja krevetid:

0306 13 10

sugukonnast Pandalidae,külmutatud

0306 13 30

perekonnast Crangon,külmutatud

0306 13 90

muud garneelid ja krevetid, külmutatud

0306 23 10

sugukonnast Pandalidae,külmutamata

0306 23 31

perekonnast Crangon,värsked, jahutatud või aurus või vees keedetud

0306 23 39

muud garneelid perekonnast Crangon

0306 23 90

muud garneelid ja krevetid, külmutamata

1605 20 00

töödeldud või konserveeritud

e) Püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus)

ex 0307 21 00

elus; värsked või jahutatud;

0307 29 10

külmutatud

ex 1605 90 10

töödeldud või konserveeritud

f) Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)

0306 19 30

külmutatud

0306 29 30

külmutamata

ex 1605 40 00

töödeldud või konserveeritud

3. LIIDE

Artiklis 7 nimetatud ühenduse ja EFTA riikide vahelised lepingud:

— 
Euroopa Majandusühenduse ja Rootsi Kuningriigi vaheline leping, sõlmitud 22. juulil 1972, ja edaspidine kirjavahetus põllumajanduse ja kalanduse küsimustes, allkirjastatud 14. juunil 1986;
— 
Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline leping, sõlmitud 14. mail 1973, ja edaspidine kirjavahetus põllumajanduse ja kalanduse küsimustes, allkirjastatud 14. juunil 1986;
— 
Euroopa Majandusühenduse ja Iiri Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 6 artikkel 1, sõlmitud 22. juulil 1972.

PROTOKOLL nr 10

kaubaveoga seotud kontrollimiste ja formaalsuste lihtsustamise kohta



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

kontrollimine — tolli või mis tahes muu järelevalveosakonna korraldatav toiming, mis hõlmab transpordivahendite ja/või kaupade läbivaatust, sealhulgas visuaalset vaatlust, et kontrollida, kas nende omadused, päritolu, seisund, kogus või väärtus vastavad esitatud dokumentides märgitud andmetele;

b) 

formaalsused — kaupade või transpordivahenditega seotud mis tahes formaalsused, mille administratsioon on kehtestanud ettevõtjatele ja mis hõlmavad kauba saatedokumentide ja -sertifikaatide või muude andmete esitamist või kontrollimist olenemata vormist või andmekandjast.

Artikkel 2

Rakendusala

1.  Käesolevat protokolli kohaldatakse niisuguste kaupade veo suhtes, mis peavad ületama EFTA riigi ja ühenduse vahelise piiri, samuti EFTA riikide vahelise piiri, ilma et see piiraks Euroopa Majandusühenduse ja EFTA riikide vahel kehtivate lepingute erisätete kohaldamist.

2.  Käesolevat protokolli ei kohaldata kontrollimiste või formaalsuste suhtes:

— 
mis puudutavad transpordivahenditena kasutatavaid laevu ja õhusõidukeid; seda kohaldatakse siiski kõnealustel transpordivahenditel veetavate sõidukite ja kaupade suhtes;
— 
mida nõutakse kaupade lähte- või päritoluriigis terviseohutuse sertifikaadi või fütosanitaarsertifikaadi väljaandmiseks.

▼M219

3.  Protokolli IIa peatükis ning I ja II lisas olevaid tolli turvameetmeid kohaldatakse ainult ühenduse ja Norra vahel.

4.  Kui protokolli IIa peatükis ning I ja II lisas viidatakse lepinguosaliste tolliterritooriumidele, hõlmab see:

— 
ühenduse tolliterritooriumi,
— 
Norra tolliterritooriumi.

▼B



II PEATÜKK

MENETLUSED

Artikkel 3

Pisteline kontroll ja formaalsused

1.  Kui käesolevas protokollis ei ole otseselt sätestatud teisiti, võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et tagada:

— 
artikli 2 lõikes 1 nimetatud erinevate kontrollimiste ja formaalsuste korraldamine võimalikult kiiresti ja võimaluse korral ühes kohas;
— 
kontrollimiste korraldamine pistelise kontrollina, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhud.

2.  Lõike 1 teise taande rakendamisel võetakse pistelise kontrolli aluseks teatava ajavahemiku jooksul piiripunkti läbinud ja tolli- või järelevalveasutusele esitatud saadetiste koguarv, mitte iga saadetise moodustavate kaupade koguarv.

3.  Lepinguosalised võimaldavad lähte- ja sihtkohtades kaupade eksportimise, transiidi ja importimise puhul kasutada lihtsustatud protseduure ning andmetöötlus- ja andmeedastustehnikat.

4.  Lepinguosalised püüavad korraldada tolliasutuste, sealhulgas nende territooriumil asuvate tolliasutuste tööd selliselt, et võimalikult palju võetaks arvesse kaubandusettevõtjate nõudeid.

Artikkel 4

Veterinaareeskirjad

Inimeste ja loomade tervise kaitsmisega ja loomakaitsega seotud valdkondades otsustab EMP Ühiskomitee lepingu artikli 93 lõike 2 alusel artiklites 3, 7 ja 13 kehtestatud põhimõtete ja toimunud kontrollimiste ja formaalsuste eest võetavaid tasusid reguleerivate eeskirjade rakendamise üle.

Artikkel 5

Fütosanitaareeskirjad

1.  Imporditud kauba taimetervise kontrollimine toimub ainult pistelise kontrolli ja valimi kontrolli vormis, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selline kontroll toimub kaupade sihtkohas või vastaval territooriumil asuvas muus määratud kohas, tingimusel et kaupade teekonda mõjutatakse võimalikult vähe.

2.  EMP Ühiskomitee võtab vastavalt lepingu artikli 3 lõikele 2 vastu nende importkaupade identsuskontrolli korraldamise eeskirjad, mida reguleerivad fütosanitaariaalased õigusaktid. Formaalsuste ja taimetervise kontrollimistega seotud makse puudutavate meetmete kohta võtab vastu otsuse EMP Ühiskomitee vastavalt lepingu artikli 93 lõikele 2.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult ühenduses või EFTA riikides valmistatud toodete suhtes, välja arvatud juhud, kui need tooted ei põhjusta taimetervisele ohtu oma omaduste tõttu või kui need on läbinud taimetervise kontrolli vastava lepinguosalise territooriumile sisenemisel ning on leitud, et need vastavad sealsetes õigusaktides sätestatud fütosanitaarianõuetele.

4.  Kui lepinguosaline leiab, et esineb otsene kahjulike organismide tema territooriumile kandumise või seal levimise oht, võib ta võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud enda kaitsmiseks nimetatud ohu eest. Lepinguosalised teavitavad üksteist viivitamata võetud meetmetest ja nende põhjustest.

Artikkel 6

Edasivolitus

Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et pädevate asutuste selgesõnalise edasivolituse korral võib mõni muu esindatav teenistus, eelistatavalt tolliteenistus, korraldada nimetatud asutuste kohustuste hulka kuuluvaid kontrollimisi ja kui nimetatud kontroll on seotud vajalike dokumentide esitamisega, antakse edasi ka kõnealuste dokumentide kehtivuse ja ehtsuse ning nimetatud dokumentides deklareeritud kaupade identsuse kontrollimise õigus. Sellisel juhul tagavad asjaomased asutused kõnealusteks kontrollimisteks vajalike vahendite kättesaadavuse.

Artikkel 7

Kontrolli ja dokumentide tunnustamine

Käesoleva protokolli rakendamiseks ja piiramata pistelise kontrollimise võimalusi, tunnustavad lepinguosalised riiki imporditud või transiidina toodud kaupade puhul teise lepinguosalise korraldatud kontrollimisi ja tema pädeva asutuse koostatud dokumente, mis tõendavad kaupade vastavust impordiriigi juriidilistele nõuetele või ekspordiriigi samaväärsetele nõuetele.

Artikkel 8

Piiripunktide lahtiolekuajad

1.  Kui liiklustihedus seda nõuab, hoolitsevad lepinguosalised, et:

a) 

välja arvatud juhud, kui liiklus on keelatud, on piiripunktid avatud selliselt, et:

— 
piiriületus koos vastavate kontrollimiste ja formaalsustega on tagatud 24 tundi ööpäevas tollitransiidiprotseduuri alla kuuluvatele kaupadele ja neid vedavatele transpordivahenditele, samuti tühisõidul transpordivahenditele, välja arvatud juhul, kui piirikontroll on vajalik haiguste leviku tõkestamiseks või loomade kaitseks;
— 
oleks võimalik korraldada transpordivahendite ja tollitransiidiprotseduuri alla mittekuuluvate kaupade kontrollimisi ja formaalsusi esmaspäevast reedeni vähemalt kümme tundi järjest ja laupäeviti vähemalt kuus tundi järjest, välja arvatud riigipühad;
b) 

õhusõidukitega transporditud sõidukite ja kaupade puhul kohandatakse punkti a teises taandes nimetatud ajavahemikke vastavalt tegelikele vajadustele ja selleks võib nimetatud ajavahemikke vajaduse korral osadeks jaotada või pikendada.

2.  Kui lõike 1 punkti a teises taandes ja lõike 1 punktis b nimetatud ajavahemike üldine täitmine põhjustab veterinaarteenistustele probleeme, hoolitsevad lepinguosalised selle eest, et juhul, kui vedaja on ette teatanud vähemalt 12 tundi, on veterinaarekspert kõnealuste ajavahemike jooksul kättesaadav; elusloomade veo korral võib etteteatamistähtaega pikendada 18 tunnini.

3.  Kui ühe ja sama piirivööndi vahetus läheduses on mitu piiripunkti, võivad asjaomased lepinguosalised kokku leppida, et teatavad piiripunktid moodustavad lõike 1 suhtes erandi, tingimusel et teistes sama vööndi punktides on võimalik kaupu ja sõidukeid kõnealuse lõike kohaselt tollida.

4.  Pädevad asutused tagavad erandkorras piiripunktide, tolliasutuste ja lõikes 1 nimetatud teenuste osas ja vastavalt lepinguosaliste kehtestatud tingimustele kontrollimiste ja formaalsuste läbiviimise väljaspool tööaega, kui seda taotletakse tööajal ja kui see on põhjendatud ning tingimusel, et vajaduse korral kõnealuste teenuste eest tasutakse.

Artikkel 9

Ekspressrada

Lepinguosalised püüavad rajada piiripuntidesse, kus see on tehniliselt võimalik ja liiklustiheduse tõttu põhjendatud, ekspressrajad tollitransiidi alla kuuluvate kaupade, neid vedavate transpordivahendite, tühisõidul sõidukite ja kõikide niisuguste kaupade jaoks, mille suhtes kohaldatakse kontrollimisi ja formaalsusi, mis ei ole transiidiprotseduuri alla kuuluvate kaupade suhtes sooritatavatest toimingutest ulatuslikumad.

▼M219



IIa PEATÜKK

TOLLI TURVAMEETMED

Artikkel 9a

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„risk” – konkreetse sündmuse ilmnemise tõenäosus ühe lepinguosalise tolliterritooriumi ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja eesmärgipärase kasutamise ning vabas ringluses mitteolevate kaupade olemasolu suhtes, mis ohustab lepinguosaliste turvalisust ja julgeolekut, rahvatervist, keskkonda või tarbijaid;

b) 

„riskijuhtimine” – korrapärane riski tuvastamine ja kõigi riskiga kokkupuute piiramiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab rahvusvahelistelt või lepinguosaliste määratletud allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine.

Artikkel 9b

Turvalisuse üldsätted

1.  Lepinguosalised kehtestavad ja kohaldavad nende tolliterritooriumidele sisenevate ja sealt väljuvate kaupade suhtes käesolevas peatükis määratletud tolli turvameetmeid, tagades seega samaäärse turvalisuse taseme oma välispiiridel.

2.  Lepinguosalised loobuvad käesolevas peatükis määratletud tolli turvameetmete kohaldamisest, kui kaupu veetakse nende tolliterritooriumide vahel.

3.  Enne lepingu sõlmimist mõne kolmanda riigiga käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et tagada vastavus käesoleva peatüki sätetega, eelkõige kui kõnealuses lepingus on sätted, millega tehakse erand käesolevas peatükis osutatud tolli turvameetmete suhtes. Kumbki lepinguosaline tagab, et lepingud kolmandate riikidega ei tekita õigusi ja kohustusi teisele lepinguosalisele, välja arvatud juhul, kui EMP Ühiskomitee otsustab teisiti.

Artikkel 9c

Saabumis- ja väljumiseelsed deklaratsioonid

1.  Lepinguosaliste tolliterritooriumile kolmandast riigist toodud kauba kohta, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvesi või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetav kaup, esitatakse sisenemisdeklaratsioon (edaspidi „sisenemise ülddeklaratsioon”).

2.  Lepinguosaliste tolliterritooriumilt kolmandasse riiki väljaviidava kauba kohta, välja arvatud tolliterritooriumi territoriaalvesi või õhuruumi läbivatel sellel territooriumil mittepeatuvatel transpordivahenditel veetav kaup, esitatakse väljumisdeklaratsioon (edaspidi „väljumise ülddeklaratsioon”).

3.  Sisenemise või väljumise ülddeklaratsioon esitatakse enne kauba toomist lepinguosalise tolliterritooriumile või enne selle väljaviimist kõnealuselt territooriumilt.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamine on vabatahtlik kuni 31. detsembrini 2010, tingimusel et ühenduses kohaldatakse üleminekumeetmeid, mis teevad erandi selliste deklaratsioonide esitamise kohustusest.

Kui kooskõlas esimese lõiguga sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni ei esitata, teeb toll artiklis 9e osutatud turvaküsimusi puudutava riskianalüüsi hiljemalt kaupade esitamisel nende saabumisel või väljaviimisel, kui see on neid kaupu hõlmava deklaratsiooni või muu tollile kättesaadava teabe põhjal asjakohane.

5.  Kumbki lepinguosaline määrab sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide esitamise eest vastutavad isikud, samuti nende deklaratsioonide heakskiitmiseks pädevad asutused.

6.  Käesoleva protokolli I lisas kehtestatakse:

— 
sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni vorm ja sisu;
— 
erandid sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise kohustusest;
— 
sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise koht;
— 
sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad;
— 
muud käesoleva artikli kohaldamise tagamiseks vajalikud sätted.

7.  Tollideklaratsiooni võib kasutada sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonina tingimusel, et see sisaldab ülddeklaratsiooni puhul nõutavaid andmeid.

Artikkel 9d

Volitatud ettevõtja

1.  Kumbki lepinguosaline annab vastavalt käesoleva protokolli II lisas sätestatud kriteeriumidele volitatud ettevõtja staatuse igale tema tolliterritooriumil asutatud ettevõtjale.

Eritingimuste kohaselt ning eelkõige võttes arvesse rahvusvahelisi lepinguid kolmandate riikidega, võib teatavate volitatud ettevõtjate puhul loobuda nõudest, et nad peavad olema asutatud ühe lepinguosalise tolliterritooriumil. Lisaks otsustab kumbki lepinguosaline, kas ja mis tingimustel võib lennundus- ja laevandusettevõtjatele, kes ei ole asutatud tema tolliterritooriumil, ent omavad seal piirkondlikku kontorit, nimetatud staatuse anda.

Volitatud ettevõtja saab hõlbustusi turvalisusega seotud tollikontrolli suhtes.

Lõikes 2 sätestatud eeskirju ja tingimusi arvestades tunnustavad lepinguosalised teise lepinguosalise antud volitatud ettevõtja staatust, ilma et see piiraks tollikontrolli ja eelkõige selleks, et võtta arvesse kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid, mis käsitlevad volitatud ettevõtjate vastastikust tunnustamist.

2.  Käesoleva protokolli II lisas sätestatakse:

— 
volitatud ettevõtja staatuse andmise eeskirjad, sealhulgas nimetatud staatuse andmise kriteeriumid ja tingimused;
— 
võimalike hõlbustuste tüüp;
— 
tingimused, mille korral võidakse staatus peatada või kehtetuks tunnistada;
— 
lepinguosaliste vaheline volitatud ettevõtjate kohta käiva teabe vahetamise kord;
— 
muud käesoleva artikli kohaldamise tagamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 9e

Turvalisusega seotud tollikontrollid ja riskijuhtimine

1.  Tollikontroll, v.a. pisteline kontroll, põhineb automatiseeritud andmetöötlusmeetodit kasutaval riskianalüüsil.

2.  Kumbki lepinguosaline määratleb oma riskijuhtimise raamistiku, riskikriteeriumid ja turvalisusega seotud esmatähtsad kontrollivaldkonnad.

3.  Lepinguosalised tunnustavad teineteise turvalisusega seotud riskijuhtimissüsteemide samaväärsust.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd, et:

— 
vahetada teavet, eesmärgiga parandada ja tugevdada oma riskianalüüse ja turvakontrollide tõhusust, ning
— 
määratleda asjakohase ajavahemiku jooksul riskijuhtimise ühine raamistik, ühised riskikriteeriumid, ühised esmatähtsad kontrollivaldkonnad ning luua ühine elektrooniline riskijuhtimissüsteem.

5.  Käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud meetmed võtab vastu EMP Ühiskomitee.

Artikkel 9f

Järelevalve tolli turvameetmete rakendamise üle

1.  EMP Ühiskomitee kehtestab eeskirjad, mis võimaldavad lepinguosalistel tagada käesoleva peatüki rakendamise jälgimise ning kontrollida, kas käesoleva peatüki ning käesoleva protokolli I ja II lisa sätteid järgitakse.

2.  Lõikes 1 osutatud järelevalve tagatakse järgmiste meetmetega:

— 
käesoleva peatüki rakendamise korrapärane hindamine, eelkõige tolli turvameetmete taseme samaväärsuse seisukohast;
— 
läbivaatamine käesoleva peatüki sätete kohaldamise parandamiseks või nende muutmiseks, et need vastaksid paremini seatud eesmärkidele;
— 
lepinguosaliste ekspertide vahel teatud küsimuste arutamiseks kohtumiste korraldamine ja haldusmenetluste läbivaatamine, sh kohapealsed kontrollid.

3.  Käesoleva artikliga kooskõlas võetud meetmed ei riku asjaomaste ettevõtjate õigusi.

Artikkel 9g

Ametisaladuse ja isikuandmete kaitse

Lepinguosaliste poolt käesoleva peatüki sätete raames vahetatud teave on kaitstud selle lepinguosalise õigusaktiga ametisaladuse ja isikuandmete kaitse kohta, kellele teave edastatakse.

Teavet ei tehta kättesaadavaks ühelegi isikule peale lepinguosaliste pädevate asutuste ning need asutused ei kasutata seda muul kui käesolevas peatükis sätestatud eesmärgil.

Artikkel 9h

Õigusnormide areng

1.  Kõik käesoleva peatüki ning käesoleva protokolli I ja II lisa kohaselt tehtavad, lepinguosaliste õigusi ja kohustusi käsitlevad muudatused ühenduse õigusaktides tehakse vastavalt käesolevas artiklis ettenähtud menetlusele.

2.  Niipea kui ühendus koostab uut õigusakti käesoleva peatükiga hõlmatud valdkonnas, küsib ta mitteametlikult nõu asjaomase EFTA riigi ekspertidelt vastavalt lepingu artiklis 99 kehtestatud menetlusele.

3.  Kui käesolevat peatükki ning käesoleva protokolli I ja II lisa on vaja muuta käesolevat peatükki ning I ja II lisa hõlmavat valdkonda reguleerivate ühenduse õigusnormide arengu arvessevõtmiseks, otsustatakse see viisil, mis võimaldab kõnealuseid muudatusi kohaldada samal ajal ühenduse õigusaktidesse sisse viidutega, arvestades nõuetekohaselt lepinguosaliste siseriiklikke menetlusi.

Kui otsust ei saa vastu võtta viisil, mis võimaldaks sellist samaaegset kohaldamist, kohaldavad lepinguosalised võimaluse korral ja oma siseriiklikke menetlusi arvesse võttes otsuse ettepanekus sisalduvaid muudatusi ajutiselt.

4.  Asjaomasele EFTA riigile oluliste küsimuste puhul tagab ühendus asjaomase EFTA riigi ekspertide osavõtu vaatlejatena nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 247a alusel loodud tolliseadustiku komitees.

Artikkel 9i

Kaitsemeetmed ja käesoleva peatüki sätete kohaldamise peatamine

1.  Kui lepinguosaline ei järgi käesolevas peatükis sätestatud tingimusi või lepinguosaliste tolli turvameetmete samaväärsus ei ole enam tagatud, võib teine lepinguosaline pärast EMP Ühiskomitees konsulteerimist ja üksnes olukorra lahendamiseks tingimata vajalikus ulatuses ja kestuses peatada osaliselt või täielikult käesoleva peatüki sätete kohaldamise või võtta asjakohaseid meetmeid. Lepingu artikleid 112–114 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.  Kui tolli turvameetmete samaväärsus ei ole enam tagatud, kuna otsust artikli 9h lõikes 3 osutatud muudatuste kohta ei ole tehtud, peatatakse käesoleva peatüki kohaldamine kuupäeval, mil hakatakse kohaldama asjakohast ühenduse õigusakti, välja arvatud juhul kui EMP Ühiskomitee, olles uurinud peatüki kohaldamise säilitamise meetmeid, otsustab teisiti.

Artikkel 9j

Impordi-, ekspordi- ja transiidikeelud või -piirangud

Käesoleva peatüki sätetega jäetakse lepinguosalistele ja ühenduse liikmesriikidele võimalus kehtestada impordi-, ekspordi- ja transiidikeelde või -piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või tulenevad vajadusest kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist või keskkonda, kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikku rikkust või tööstus- ja kaubandusomandit.

Artikkel 9k

EFTA järelevalveameti pädevus

Käesoleva peatüki ning käesoleva protokolli I ja II lisa kohaldamist puudutavatel juhtudel algatab EFTA järelevalveamet enne tegutsemist konsultatsioonid vastavalt lepingu artikli 109 lõikele 2.

Artikkel 9l

Lisad

Käesoleva protokolli lisad on selle lahutamatud osad.

▼B



III PEATÜKK

KOOSTÖÖ

Artikkel 10

Asutustevaheline koostöö

1.  Piiriületamise hõlbustamiseks võtavad lepinguosalised meetmeid, mis on vajalikud kontrolli korraldamise eest vastutavate asutuste ja mõlemal pool piiri kõnealuse kontrollimiste ja formaalsustega tegelevate erinevate ametite omavahelise koostöö laiendamiseks nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil.

2.  Iga lepinguosaline hoolitseb oma pädevuse ulatuses, et käesolevas protokollis käsitletud toimingutega tegelevatel isikutel oleks võimalik kiiresti teavitada pädevaid asutusi piiriületusega seotud mis tahes probleemidest.

3.  Lõikes 1 osutatud koostöö tähendab eelkõige järgmist:

a) 

piiripunktide töö korraldamine vastavalt liiklustihedusele;

b) 

võimaluse korral piiripunktide muutmine kõrvuti asetsevateks kontrolliasutusteks;

c) 

kummalgi pool piiri asetsevate piiripunktide ja -asutuste ülesannete ühtlustamine;

d) 

teatatud probleemidele asjakohaste lahenduste otsimine.

4.  Lepinguosalised teevad koostööd, et ühtlustada kummalgi pool piiri asetsevate kontrollimiste ja formaalsustega tegelevate erinevate ametite tööaegu.

Artikkel 11

Uutest kontrollimistest ja formaalsustest teatamine

Kui lepinguosaline kavatseb kehtestada uut liiki kontrolli või formaalsuse, teatab ta sellest teistele lepinguosalistele. Kõnealune lepinguosaline tagab, et piiriületuse hõlbustamiseks võetud meetmed ei kaotaks nende uute kontrollimiste või formaalsuste tõttu oma toimet.

Artikkel 12

Sujuv liiklusvoog

1.  Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et erinevatest kontrollimistest ja formaalsustest tingitud ooteaeg ei oleks pikem, kui nende toimingute nõuetekohaseks täitmiseks vaja. Selleks korraldavad nad kontrollimisi ja formaalsusi läbiviivate osakondade tööaja, töötajate kättesaadavuse, kaupade käsitlemise praktilised toimingud ning kontrollimiste ja formaalsuste korraldamisega seotud dokumendid nii, et ooteaeg liiklusvoos oleks võimalikult lühike.

2.  Lepinguosaliste pädevad asutused, kelle territooriumil tekib kaubaveos tõsiseid häireid, mis võivad kahjustada piiriületuse lihtsustamise ja kiirendamise eesmärke, teatavad nimetatud häiretest viivitamata teiste asjaomaste lepinguosaliste pädevatele asutustele.

3.  Iga asjaomase lepinguosalise pädevad asutused võtavad viivitamata meetmeid, et tagada võimalikult sujuv liiklusvoog. Nendest meetmetest teatatakse EMP Ühiskomiteele, kes vajaduse korral tuleb lepinguosalise taotlusel kokku erakorraliseks koosolekuks, et neid meetmeid arutada.

Artikkel 13

Haldusabi

Lepinguosaliste vahelise kaubanduse tõrgeteta toimimise tagamiseks ja mis tahes häirete või rikkumiste avastamise hõlbustamiseks teevad lepinguosaliste pädevad asutused koostööd mutatis mutandisvastavalt protokollile nr 11.

Artikkel 14

Konsultatsioonirühmad

1.  Asjaomaste lepinguosaliste pädevad asutused võivad moodustada mis tahes konsultatsioonirühmi, kes tegelevad praktiliste, tehniliste või korraldusküsimustega piirkondlikul või kohalikul tasandil.

2.  Sellised konsultatsioonirühmad tulevad kokku lepinguosalise pädeva asutuse taotlusel vajaduse korral. Konsultatsioonirühmade tegevuse eest vastutavad lepinguosalised teavitavad EMP Ühiskomiteed korrapäraselt nendest nõupidamistest.



IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Maksevõimalused

Lepinguosalised hoolitsevad, et kaubandusega seotud kontrollimiste ja formaalsuste eest nõutavaid makse oleks võimalik tasuda ka garanteeritud või kontrollitud rahvusvaheliste tšekkidega, kusjuures summa esitatakse selle riigi vääringus, kus summad maksmisele kuuluvad.

Artikkel 16

Seos muude lepingute ja siseriiklike õigusaktidega

Käesolev protokoll ei takista selliste ulatuslikumate soodustuste kohaldamist, mille kaks või enam lepinguosalist on üksteisele kehtestanud, ega piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma piiril läbiviidavate kontrollimiste ja formaalsuste suhtes siseriiklikke õigusakte, kui sellised meetmed ei vähenda ühelgi viisil käesolevast protokollist tulenevaid soodustusi.

▼M219




I LISA

SISENEMISE JA VÄLJUMISE ÜLDDEKLARATSIOONID

Artikkel 1

Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni vorm ja sisu

1.  Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioon esitatakse andmetöötlusmeetodeid kasutades. Kaubandus-, sadama- või transpordidokumente võib kasutada tingimusel, et need sisaldavad vajalikke andmeid.

2.  Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioon sisaldavad komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ( 7 )30A lisas sellise deklaratsiooni jaoks ette nähtud teavet. Deklaratsioon täidetakse vastavalt nimetatud lisas antud selgitustele. Ülddeklaratsiooni kinnitab selle koostanud isik.

3.  Toll võimaldab esitada sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni paberkandjal või muul seda asendaval tolliasutuste vahel kokku lepitud viisil ainult järgmiste asjaolude korral:

a) 

tolliasutuse arvutisüsteem ei tööta;

b) 

sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni esitava isiku elektrooniline rakendus ei tööta,

tingimusel et toll kohaldab riskijuhtimise sama taset nagu andmetöötlusmeetodit kasutades esitatud sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide suhtes.

Paberkandjal esitatavale sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonile kirjutab alla selle koostanud isik. Selliste paberkandjal esitatavate sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonidega on vajaduse korral kaasas lastinimekirjad või muud asjakohased nimekirjad ning nad sisaldavad lõikes 2 osutatud andmeid.

4.  Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks tingimused ja menetlused, mille kohaselt sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni esitav isik võib pärast deklaratsiooni esitamist tollile muuta üht või mitut deklaratsiooni andmetest.

Artikkel 2

Erand sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise kohustusest

1.  Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioon ei ole vajalik järgmiste kaupade puhul:

a) 

elektrienergia;

b) 

torujuhtme kaudu sisenev või väljuv kaup;

c) 

kirjad, postkaardid ja trükised, sh elektroonilistel andmekandjatel;

d) 

kaubad, mis liiguvad Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni eeskirjade kohaselt;

▼M258

e) 

kaup, mille puhul kooskõlas lepinguosaliste vahel kokku lepitud sätetega on lubatud esitada suuline deklaratsioon või võimaldatakse piiriületust deklaratsiooni esitamata, välja arvatud majatarbed, kaubaalused, konteinerid ning maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordi vahendid, kui nende transport toimub veolepingu alusel;

▼M219

f) 

kaubad, mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka;

g) 

ATA- ja CPD-märkmikega kaetud kaubad;

h) 

kaubad, millele kehtib erand vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;

i) 

relvad ja sõjavarustus, mille lepinguosaliste sõjalise kaitse eest vastutavad asutused on toonud lepinguosalise tolliterritooriumile või sealt välja viinud sõjaväetranspordiga või sõjaväevõimude käitatava transpordiga;

▼M258

j) 

järgmised kaubad, mis on lepinguosalise tolliterritooriumile toodud või sealt välja viidud otse lepinguosaliste tolliterritooriumil asuva isiku käitatud puur- või tootmisplatvormidele või tuuleturbiinidele või sealt ära viimiseks:

i) 

kaup, mida kasutati kõnealuste platvormide või tuuleturbiinide ehitamiseks, parandamiseks, hoolduseks või ümberehitamiseks;

ii) 

kaup, mis oli ette nähtud kõnealuste platvormide või tuuleturbiinide varustamiseks või seadmestamiseks;

iii) 

muu varustus, mis on ette nähtud kõnealustel platvormidel või tuuleturbiinides kasutamiseks või tarbimiseks; ning

iv) 

kõnealustelt platvormidelt või tuuleturbiinidest pärinevad tavajäätmed;

▼M219

k) 

kaubad, mis sisalduvad saadetises, mille tegelik väärtus ei ületa 22 eurot, tingimusel et toll nõustub tegema ettevõtja nõusolekul riskianalüüsi teabe põhjal, mis sisaldub ettevõtja kasutatavas süsteemis või saadakse sellest;

l) 

kaubad, mis liiguvad 19. juunil 1951 Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis ette nähtud vormi 302 alusel.

▼M258

m) 

kaup, mis on toodud Helgolandilt, San Marino Vabariigist ja Vatikanist ühe lepinguosalise territooriumile või saadetud ühe lepinguosalise territooriumilt nimetatud territooriumidele;

n) 

kaup, mida veetakse selliste regulaarliinilaevade pardal, mis on nõuetekohaselt tõendatud samade menetluste kohaselt, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 313b.

▼M219

2.  Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni ei nõuta lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel turvaküsimustes sõlmitavates rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud juhtudel, tingimusel et järgitakse käesoleva protokolli artikli 9b lõikes 3 osutatud menetlust.

▼M258

3.  Väljumise ülddeklaratsiooni ei nõuta järgmistel juhtudel:

a) 

kaup, mida tarnitakse laeva või õhusõiduki osadena või lisadena kasutamiseks, laeva või õhusõiduki töötamiseks vajalik mootorikütus, määrdeõli ja gaas, laeva ja õhusõiduki pardal tarbitavad ja müüdavad toiduained jm kaup;

b) 

kaup, mille suhtes kohaldatakse transiidiprotseduuri, kui elektrooniline transiidideklaratsioon sisaldab väljumise ülddeklaratsiooni puhul nõutavaid andmeid ning kui sihttolliasutus on ka väljumistolliasutus;

c) 

kaup, mis laaditakse peale lepinguosaliste vastava tolliterritooriumi sadamas või lennujaamas sama territooriumi teises sadamas või lennujaamas mahalaadimiseks, kui väljaspool kõnealust tolliterritooriumi asuva sadama või lennujaama külastamise vältel ei laadita kaupa sellelt laevalt või õhusõidukilt maha, millega kaupa transporditakse;

d) 

kaup, mida ei laadita sadamas või lennujaamas maha seda lepinguosaliste vastavale tolliterritooriumile vedavatelt ja kõnealuselt territooriumilt välja vedavatelt transpordivahenditelt;

e) 

kaup, mis laaditi peale eelmises, lepinguosaliste vastaval tolliterritooriumil asuvas sadamas või lennujaamas ja seda ei laadita maha transpordivahenditelt, millega see kõnealuselt tolliterritooriumilt välja veetakse;

f) 

kui ajutise ladustamise rajatises või I kontrollitüübi vabatsoonis laaditakse kaup transpordivahendilt, millega see toodi ajutise ladustamise rajatisse või vabatsooni, mis on sama tolliasutuse järelevalve all, ümber laevale, õhusõidukile või rongile, millega see veetakse ajutise ladustamise rajatisest või vabatsoonist ära ja lepinguosaliste vastavalt tolliterritooriumilt välja, eeldusel et

i) 

kauba ümberlaadimine toimub 14 kalendripäeva jooksul sellest ajahetkest, kui kaup on esitatud ajutiseks ladustamiseks või sisenenud I kontrollitüübi vabatsooni; erandlikel asjaoludel võivad tolliasutused pikendada seda ajavahemikku selleks, et need erandlikud asjaolud kõrvaldada;

ii) 

teave kauba kohta on tolliasutustele kättesaadav ning

iii) 

vedaja teabe kohaselt ei ole muutunud kauba sihtkoht ega saaja.

▼M219

Artikkel 3

Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise koht

1.  Sisenemise ülddeklaratsioon esitatakse selle lepinguosalise pädevale tolliasutusele, kelle tolliterritooriumile kolmandatest riikidest tulev kaup tuuakse. Deklaratsioonis olevate andmete põhjal teeb kõnealune tolliasutus riskianalüüsi ja vajaduse korral ka tolli turvakontrolli, seda ka juhul, kui kaubad on lähetatud teisele lepinguosalisele.

2.  Väljumise ülddeklaratsioon esitatakse selle lepinguosalise pädevale tolliasutusele, kelle tolliterritooriumil täidetakse kolmandatesse riikidesse lähetatava kauba väljumisega seotud formaalsused. Kui väljumise ülddeklaratsioonina esitatakse ekspordi tollideklaratsioon, esitatakse see siiski selle lepinguosalise pädevale tolliasutusele, kelle tolliterritooriumil täidetakse kolmandasse riiki veetava kauba eksportimisega seotud formaalsused. Kõnealune pädev asutus teeb deklaratsioonis olevate andmete põhjal riskianalüüsi ja vajaduse korral ka tolli turvakontrolli.

3.  Kui kaup väljub lepinguosalise tolliterritooriumilt kolmandasse riiki läbi teise lepinguosalise tolliterritooriumi, edastab esimese lepinguosalise pädev asutus artikli 1 lõikes 2 osutatud andmed teise lepinguosalise pädevale asutusele. Lepinguosalised püüavad luua ühise andmeedastussüsteemi, mis sisaldab kõiki andmeid, mis on vajalikud kõnealuste kaupade väljumise tõendamiseks.

EMP Ühiskomitee võib määratleda juhud, mil andmete edastamist ei nõuta, eeldusel et sellised juhud ei mõjuta käesoleva protokolliga tagatud turvalisuse taset.

Kui lepinguosalistel ei õnnestu tagada esimeses lõigus osutatud andmete edastamist käesoleva protokolli kohaldamise kuupäevaks, esitatakse kauba puhul, mis viiakse välja lepinguosalise tolliterritooriumilt kolmandasse riiki läbi teise lepinguosalise tolliterritooriumi, väljumise ülddeklaratsioon eranditult teise lepinguosalise pädevale asutusele, välja arvatud kauba vedamisel otselennuga.

Artikkel 4

Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad

1.  Sisenemise ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 184a ja 592b.

2.  Käesoleva protokolli artikli 9b lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt ei kohaldata lõikes 1 nimetatud tähtaegu juhul, kui lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel sõlmitud turvalisust käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes on sätestatud teisiti.




II LISA

VOLITATUD ETTEVÕTJA

I JAOTIS

Volitatud ettevõtja staatuse andmine

Artikkel 1

Üldsätted

1.  Volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriumid sisaldavad:

a) 

asjakohaseid andmeid tollieeskirjadele vastavuse kohta;

b) 

asjakohast tollikontrolli võimaldavat rahuldavat äri- ja vajaduse korral ka transpordiandmete haldamise süsteemi;

c) 

kui see on asjakohane, siis tõestatud finantsilist maksejõulisust ja

d) 

vajaduse korral asjakohaseid julgeoleku- ja turvalisusstandardeid.

2.  Lepinguosaline määrab kindlaks volitatud ettevõtja staatuse andmise menetluse ning selle staatuse õigusliku mõju.

3.  Lepinguosalised tagavad, et nende toll kontrollib ettevõtja vastavust kõikidele staatuse andmise tingimustele ja kriteeriumitele ning vaatavad need läbi asjaomaste õigusaktide oluliste muudatuste korral ja juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis tekitavad asutustes põhjendatud kahtluse, et ettevõtja ei vasta enam asjaomastele tingimustele ja kriteeriumitele.

Artikkel 2

Andmed tollieeskirjadele vastavuse kohta

1.  Senine tegevus loetakse tollieeskirjadele vastavaks, kui järgmised isikud ei ole taotluse esitamisele eelnenud viimase kolme aasta jooksul tollieeskirju olulisel määral ega korduvalt rikkunud:

a) 

taotleja;

b) 

isikud, kes juhivad taotluse esitanud ettevõtet või kontrollivad selle juhtimist;

c) 

taotleja seaduslik esindaja tolliküsimustes, kui see on kohaldatav;

d) 

taotluse esitanud ettevõttes tolliküsimuste eest vastutav isik.

2.  Tegevuse võib tollieeskirjadele vastavaks lugeda ka juhul, kui pädev tolliasutus peab korduvaid rikkumisi tolliga seotud toimingute arvu või mahtu arvestades vähetähtsaks ja need ei tekita kahtlust taotleja heausksuse suhtes.

3.  Kui taotluse esitanud ettevõtet kontrollivad isikud on asutatud või elavad kolmandas riigis, hindab toll nende vastavust tollinõuetele talle kättesaadavate dokumentide ja andmete põhjal.

4.  Kui taotleja on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi, hindab toll tema vastavust tollinõuetele talle kättesaadavate dokumentide ja andmete põhjal.

Artikkel 3

Äridokumentide ja transpordiandmete haldamise nõuetekohane süsteem

Et toll saaks tuvastada, kas taotlejal on nõuetekohane äridokumentide ja vajaduse korral ka transpordiandmete haldamise süsteem, täidab taotleja järgmisi nõudeid:

a) 

kasutab raamatupidamissüsteemi, mis on vastavuses üldiselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetega kohas, kus raamatupidamist tehakse, ja mis lihtsustab auditipõhist tollikontrolli;

b) 

võimaldab tollile füüsilise või elektroonilise ligipääsu oma tolli- ja vajaduse korral transpordiandmetele;

c) 

kohaldab halduskorraldust, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, samuti on ettevõttel sisekontroll, millega on võimalik tuvastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid;

d) 

vajaduse korral kohaldab nõuetekohast korda impordi- ja/või ekspordilitsentside ja -lubade haldamiseks;

e) 

kohaldab nõuetekohast korda ettevõtte dokumentide ja andmete arhiveerimiseks ning andmete kaotsimineku vältimiseks;

f) 

tagab, et töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolli kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja määrab kindlaks isikud, kes tolli sellistest juhtudest teavitavad;

g) 

rakendab sobivaid andmeturbemeetmeid oma arvutisüsteemi kaitsmiseks ebaseaduslike sissetungide eest ja taotleja süsteemide turvalisuse tagamiseks.

Artikkel 4

Maksejõulisus

1.  Maksejõulisus käesoleva artikli mõistes tähendab head rahalist seisu, mis on piisav taotleja kohustuste täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtte majandustegevuse iseärasusi.

2.  Taotleja maksejõulisust peetakse piisavaks, kui maksejõulisust on võimalik tõestada kolme viimase aasta suhtes.

3.  Kui taotleja ettevõte on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi, hinnatakse tema maksejõulisust olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal.

Artikkel 5

Julgeoleku- ja turvalisusstandardid

1.  Taotleja julgeoleku- ja turvalisusstandardeid peetakse nõuetekohaseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

sertifikaadiga hõlmatud toimingutega seoses kasutatavad hooned on ehitatud materjalidest, mis takistavad ebaseaduslikku sisenemist ja kaitsevad ebaseadusliku sissetungi eest;

b) 

kasutatakse sobivaid sissepääsukontrolli meetmeid, et hoida ära volitamata juurdepääs veoaladele, laadimiskaidele ja lastialadele;

c) 

kaupade käitlemise meetmed hõlmavad kaitset materjali sisseviimise, vahetamise või kaotamise ning kaubasaadetiste omavolilise avamise eest;

d) 

vajaduse korral on välja töötatud keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja/või ekspordilitsentside käitlemise ja nende kaupade muudest kaupadest eristamise kord;

e) 

taotleja on rakendanud meetmeid, mis võimaldavad tema äripartnereid selgesti tuvastada, et kindlustada rahvusvaheline tarneahel;

f) 

taotleja teostab turvalisusega seotud ametikohtadel töötavate isikute suhtes seadusega lubatud piires julgeolekukontrolli ning viib läbi perioodilisi taustauuringuid;

g) 

taotleja tagab, et tema asjaomased töötajad osalevad aktiivselt turvateadlikkuse tõstmise programmides.

2.  Kui lepinguosalise territooriumil asutatud taotlejal on rahvusvaheliste konventsioonide alusel väljaantud rahvusvaheliselt tunnustatud julgeoleku- ja/või turvalisussertifikaat, ühenduse õigusaktide alusel väljaantud Euroopa julgeoleku- ja/või turvalisussertifikaat, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni rahvusvaheline standard, Euroopa standardiorganisatsioonide Euroopa standard või mõni muu tunnustatud sertifikaat, loetakse lõikes 1 osutatud kriteeriumid täidetuks niivõrd, kuivõrd nende sertifikaatide väljaandmise tingimused on samaväärsed või vastavad käesolevas lisas sätestatud kriteeriumitele.



II JAOTIS

Volitatud ettevõtjatele tehtavad hõlbustused

Artikkel 6

Volitatud ettevõtjatele tehtavad hõlbustused

Toll teeb volitatud ettevõtjale järgmisi hõlbustusi:

— 
kui julgeoleku ja turvalisusega seotud riskianalüüsi tulemusel valiti kaubasaadetis välja täiendavaks füüsiliseks kontrolliks, võivad pädevad tolliasutused enne kauba tolliterritooriumile saabumist või sealt väljaviimist teavitada sellest volitatud ettevõtjat. Selline teatis esitatakse üksnes juhul, kui see ei ohusta kontrolli tegemist. Siiski võib toll kaupa füüsiliselt kontrollida ka ilma volitatud ettevõtjat eelnevalt teavitamata;
— 
volitatud ettevõtja võib esitada sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone määruse (EMÜ) nr 2454/93 30A lisas ettenähtud piiratud andmenõuete kohaselt; kui volitatud ettevõtja on vedaja, ekspediitor või tolliagent, võib ta selliseid deklaratsioone esitada siiski ainult tingimusel, et ta tegutseb kauba importimisel või eksportimisel teise volitatud ettevõtja nimel;
— 
volitatud ettevõtja suhtes viiakse läbi vähem füüsilisi ja dokumendikontrolle kui teiste ettevõtjate suhtes. Teatava konkreetse ohu või muudes õigusaktides sätestatud kontrollikohustuste arvesse võtmiseks võib toll otsustada teisiti;
— 
kui pädev tolliasutus valib siiski pärast riskianalüüsi läbivaatuseks kaubasaadetise, mille sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni on esitanud volitatud ettevõtja, kontrollib ta seda esmajärjekorras. Volitatud ettevõtja taotlusel ja kokkuleppel asjaomase tolliga võib kõnealust kontrolli teha mujal kui asjaomase tolliasutuse asukohas.



III JAOTIS

Volitatud ettevõtja staatuse peatamine ja tühistamine

Artikkel 7

Staatuse peatamine

1.  Staatuse andnud toll peatab volitatud ettevõtja staatuse järgmistel juhtudel:

a) 

tuvastatakse, et volitatud ettevõtja ei täida staatuse andmise tingimusi või kriteeriume;

b) 

tollil on piisavalt alust arvata, et volitatud ettevõtja on toime pannud teo, mis annab alust kriminaalmenetluse alustamiseks ja mis on seotud tollieeskirjade rikkumisega;

c) 

volitatud ettevõtja taotlusel, kui ta ei ole ajutiselt võimeline täitma staatuse andmise tingimusi või kriteeriume.

2.  Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel võib toll otsustada mitte peatada volitatud ettevõtja staatust, kui ta peab rikkumist tolliga seotud toimingute arvu või mahtu arvestades vähetähtsaks ja ei teki kahtlust volitatud ettevõtja heausksuse suhtes.

3.  Staatuse peatamine jõustub kohe, kui ohu olemusest või tasemest lähtuvalt on seda vaja kodanike turvalisuse ja julgeoleku, rahva tervise või keskkonna kaitseks.

4.  Staatuse peatamine ei mõjuta tolliprotseduure, mis algatati enne staatuse peatamise kuupäeva ning mis ei ole veel lõpuni viidud.

5.  Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks peatamise kestuse tähtaja, et volitatud ettevõtjal oleks võimalik võtta meetmeid olukorra parandamiseks.

6.  Kui asjaomane ettevõtja on võtnud tolli nõuetele vastavad meetmed, mille tulemusel ta täidab volitatud ettevõtja staatuse andmise tingimusi ja kriteeriume, lõpetab toll staatuse peatamise.

Artikkel 8

Staatuse tühistamine

1.  Staatuse andnud toll tühistab volitatud ettevõtja staatuse järgmistel juhtudel:

a) 

volitatud ettevõtja poolt tollieeskirjade rikkumisega seotud raskete rikkumiste korral, mille puhul puudub edasikaebamisõigus;

b) 

volitatud ettevõtja ei võta artikli 7 lõikes 5 osutatud staatuse peatamise tähtaja jooksul vajalikke meetmeid;

c) 

volitatud ettevõtja taotlusel.

2.  Lõike 1 punktis a osutatud juhul võib toll otsustada volitatud ettevõtja staatust mitte tühistada, kui ta peab rikkumisi tolliga seotud toimingute arvu või mahtu arvestades vähetähtsaks ja ei teki kahtlust volitatud ettevõtja heausksuse suhtes.

3.  Tühistamine jõustub järgmisel päeval pärast sellest teatamist.



IV JAOTIS

Teabevahetus

Artikkel 9

Teabevahetus

Euroopa Komisjon ja asjaomase EFTA riigi tolliasutused vahetavad korrapäraselt järgmisi andmeid volitatud ettevõtjate kohta:

a) 

ettevõtja tunnusnumber (TIN – Trader Identification Number) formaadis, mis on kooskõlas EORI (Economic Operator Registration and Identification) normidega;

b) 

volitatud ettevõtja nimi ja aadress;

c) 

selle dokumendi number, millega volitatud ettevõtja staatus anti;

d) 

kehtiv staatus (kehtiv, peatatud, tühistatud);

e) 

ajavahemikud, mil staatus oli muudetud;

f) 

kuupäev, millal sertifikaat jõustub;

g) 

sertifikaadi välja andnud asutuse nimi.

▼B

PROTOKOLL nr 11

vastastikuse abi kohta tolliküsimustes



Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

tollialased õigusaktid — lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist mis tahes muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste poolt vastuvõetud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) 

tollimaksud — kõik tollimaksud, kõik muud maksud, lõivud või tasud, mis on kehtestatud ja mida kogutakse lepinguosaliste territooriumil tollialaste õigusaktide kohaldamisel, välja arvatud lõivud ja tasud, mille suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

c) 

taotluse esitanud asutus — pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes esitab tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

d) 

taotluse saanud asutus — pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

e) 

rikkumine — igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Lepinguosalised abistavad üksteist käesolevas protokollis ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige vältides, avastades ja uurides nende õigusaktide rikkumisi.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib kõigi lepinguosaliste haldusasutuste puhul, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades.

Artikkel 3

Abistamine taotluste korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid õigusakte.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et järelevalve all oleksid:

a) 

füüsilised või juriidilised isikud, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte;

b) 

selline kaupade liikumine, mis võib teada olevalt põhjustada tollialaste õigusaktide olulisi rikkumisi;

c) 

transpordivahendid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;

Artikkel 4

Omaalgatuslik abi

Lepinguosalised abistavad üksteist oma pädevuse piires, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet:

— 
toimingute kohta, mis on rikkunud, rikuvad või võivad rikkuda kõnealuseid õigusakte ja võivad huvi pakkuda teistele lepinguosalistele,
— 
sellistes toimingutes kasutatavate uute vahendite või võtete kohta,
— 
kaupade kohta, mis teadaolevalt on importi, eksporti ja transiiti või muid tolliprotseduure käsitlevate tollialaste õigusaktide olulise rikkumise objektid.

Artikkel 5

Edastamine/teatamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile:

— 
edastada kõik dokumendid;
— 
teatada kõikidest otsustest,

mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

taotluse esitanud asutus;

b) 

taotletav meede;

c) 

taotluse eesmärk ja põhjus;

d) 

asjakohased õigusnormid;

e) 

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) 

asjakohaste faktide kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhtudel.

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4.  Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus või, kui see asutus ei saa ise toimida, siis haldusasutus, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud, oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2.  Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada mis tahes elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see:

a) 

tõenäoliselt kahjustab suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve; või

b) 

hõlmab muid valuuta- ja maksueeskirju kui tollialased õigusaktid; või

c) 

rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abiandmisest keeldutakse, tuleb kõnealusest otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsuskohustus

Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsetele andmetele on ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

Artikkel 11

Teabe kasutamine

1.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt ja seda võib kummagi lepinguosalise territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid. Need sätted ei kehti narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud õigusrikkumisi käsitleva teabe kohta. Sellist teavet võib edastada teistele asutustele, kes on vahetult seotud ebaseadusliku uimastiäri vastu võitlemisega.

2.  Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu.

3.  Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

Artikkel 12

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada olla eksperdiks või tunnistajaks teise lepinguosalise jurisdiktsioonile alluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

Artikkel 13

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 14

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli kohaldamise eest vastutavad ühelt poolt EFTA riikide tolli keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ja vajaduse korral Euroopa Liidu liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõik protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed ja rakenduskorra, võttes arvesse andmekaitse eeskirju. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja teha käesolevasse protokolli.

2.  Lepinguosalised edastavad üksteisele nende pädevate asutuste loendid, kes on määratud käesolevat protokolli vahetult rakendama.

Ühenduse pädevusse kuuluvatel juhtudel võetakse nõuetekohaselt arvesse eriolukordi, mis olukorra pakilisuse tõttu või põhjusel, et taotluse või teabe esitamises osalevad vaid kaks riiki, võivad taotluste või teabevahetuse menetlemiseks nõuda otsekontakte EFTA riikide ja EÜ liikmesriikide pädevate talituste vahel. Sellel teabele lisatakse tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamisega tegelevate talituste ametnike nimekirjad, mida võib vajaduse korral muuta.

Käesoleva protokolli võimalikult tõhusaks toimimiseks võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et oleks tagatud tollialaste rikkumiste vastu võitlevate ametite omavahelised otsekontaktid, kaasa arvatud juhul, kui neid kohaldatakse kohalike tolliametite tasandil, et hõlbustada teabevahetust ja taotluste menetlemist.

3.  Lepinguosalised peavad üksteisega nõu ja teatavad seejärel üksteisele, mis nad on üksikasjalikest rakenduseeskirjadest käesoleva artikli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 15

Täiendavus

1.  Käesolev protokoll täiendab Euroopa Liidu liikmesriikide ja EFTA riikide vahelisi või EFTA riikide omavahelisi sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei välista protokoll nende lepingute alusel antavat ulatuslikumat vastastikust abi.

2.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei piira need lepingud ühenduse sätteid, millega reguleeritakse tolli valdkonnas saadud ühendusele huvipakkuva teabe edastamist Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

PROTOKOLL nr 12

kolmandate riikidega sõlmitud vastavushindamise lepingute kohta

Kui toodete vastavusmärgi kasutamine on ette nähtud EÜ õigusaktidega, peetakse vastavushindamist käsitlevate vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimisi ühenduse algatusel. Ühendus võtab läbirääkimiste pidamise aluseks, et asjaomased kolmandad riigid sõlmivad EFTA riikidega paralleelsed vastastikuse tunnustamise lepingud, mis on samaväärsed ühendusega sõlmitavate lepingutega. Lepinguosalised teevad koostööd EMP lepingus sätestatud üldise teavitamis- ja nõupidamismenetluse alusel. Kui suhetes kolmandate riikidega tekib vaidlusküsimusi, käsitletakse neid vastavalt EMP lepingu asjakohastele sätetele.

PROTOKOLL nr 13

dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete mittekohaldamise kohta



Lepingu artikli 26 kohaldamine piirdub lepingu sätetega reguleeritud aladega, kus ühenduse acquis on täielikult lepingusse integreeritud.

Peale selle, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei piira nimetatud artikli kohaldamine mis tahes meetmeid, mida lepinguosalised võivad võtta, et vältida kõrvalehoidmist kolmandatele riikidele suunatud järgmistest meetmetest:

— 
dumpinguvastased meetmed;
— 
tasakaalustavad tollimaksud;
— 
kolmandatele riikidele omaste lubamatute kaubandustavade vastased meetmed.

PROTOKOLL nr 14

söe- ja terasetoodete kaubanduse kohta



Artikkel 1

Käesolevat protokolli kohaldatakse nende toodete suhtes, mida reguleerivad ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt üksikute EFTA riikide või, sõltuvalt olukorrast, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja vastavate EFTA riikide vahel sõlmitud kahepoolsed vabakaubanduslepingud (edaspidi „vabakaubanduslepingud“).

Artikkel 2

1.  Vabakaubanduslepinguid ei muudeta, kui käesoleva protokolliga ei ole ette nähtud teisiti. Kui vabakaubanduslepinguid ei kohaldata, kehtivad käesoleva lepingu sätted. Kui jätkatakse vabakaubanduslepingute sisuliste sätete kohaldamist, kohaldatakse ka nende lepingute institutsioonilisi sätteid.

2.  Koguselised ekspordipiirangud, samaväärse toimega meetmed ning tollimaksud ja samaväärse toimega maksud, mida kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna kaubanduse suhtes, kaotatakse.

Artikkel 3

Lepinguosalised ei kehtesta mingeid piiranguid ega halduslikke või tehnilisi eeskirju, mis võiksid kujuneda takistuseks käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvate kaupade vabale liikumisele.

Artikkel 4

Käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvate toodetega tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavad olulised konkurentsieeskirjad on esitatud protokollis nr 25. Teisesed õigusaktid on loetletud protokollis nr 21 ja XIV lisas.

Artikkel 5

Lepinguosalised täidavad terasetööstusele antava abi kohta kehtestatud eeskirju. Eelkõige tunnustavad ja aktsepteerivad nad ühenduse eeskirju terasetööstusele antava abi kohta, mis on sätestatud kuni 31. detsembrini 1991 kehtivas komisjoni otsuses nr 322/89/ESTÜ. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust integreerida käesoleva lepingu jõustumise ajaks EMP lepingusse ühenduse uued eeskirjad, mis käsitlevad terasetööstusele antavat abi, tingimusel et need on eespool nimetatud dokumendis sisalduvate eeskirjadega sisuliselt sarnased.

Artikkel 6

1.  Lepinguosalised vahetavad teavet turgude kohta. EFTA riigid annavad oma parima, et terasetootjad, -tarbijad ja -kauplejad esitaksid kõnealuse teabe.

2.  EFTA riigid annavad oma parima, et tagada oma territooriumil registreeritud teraseettevõtete osalemine komisjoni 18. novembri 1981. aasta otsuse nr 3302/81/ESTÜ artiklis 15 nimetatud iga-aastastes investeerimisülevaates. Lepinguosalised vahetavad teavet suuremahuliste investeerimisprogrammide ja negatiivsete investeeringute programmide kohta, ilma et see piiraks äriteabe konfidentsiaalsuse nõuete kohaldamist.

3.  Kõik lepinguosaliste vahelise teabevahetusega seotud küsimused reguleeritakse käesoleva lepingu üldiste institutsiooniliste sätetega.

Artikkel 7

Lepinguosalised märgivad, et Euroopa Majandusühenduse ja üksikute EFTA riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingute protokollis nr 3 sätestatud päritolureeglid asendatakse käesoleva lepingu protokolliga nr 4.

PROTOKOLL nr 15

isikute vaba liikumise suhtes kehtestatud üleminekuperioodide kohta (Liechtenstein) ( 8 )



Artikkel 1

Lepingu ja selle lisade sätteid, mis käsitlevad EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide vahelist isikute vaba liikumist, kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli üleminekusätetele.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 5

1.  Ühelt poolt Liechtenstein ning teiselt poolt EÜ liikmesriigid ja teised EFTA riigid võivad kuni 1. jaanuarini 1998 vastavalt Liechtensteini kodanike ning EÜ liikmesriikide ja teiste EFTA riikide kodanike suhtes jõusse jätta siseriiklikud eeskirjad, mis nõuavad riiki sissesõiduks, seal elamiseks või töötamiseks eelluba.

2.  Liechtenstein võib kuni 1. jaanuarini 1988 EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanike suhtes jõusse jätta sisserändajate, hooajatöötajate ja piirialatöötajate arvulised piirangud. Neid arvulisi piiranguid vähendatakse järk-järgult.

Artikkel 6

1.  Liechtenstein võib kuni 1. jaanuarini 1998 jõusse jätta hooajatöötajate tööalast liikuvust piiravad siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud selliste töötajate kohustus lahkuda ajutise tööloa lõppemise järel Liechtensteini territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks. Alates 1. jaanuarist 1993 uuenevad hooajatööd reguleeriva lepingu sõlminud hooajatöötajate ajutised tööload nende Liechtensteini territooriumile sisenemisel automaatselt.

2.  Liechtensteinis kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1995 oma elanike suhtes ja alates 1. jaanuarist 1997 hooajatöötajate suhtes määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikleid 10, 11 ja 12 vastavalt V lisa punktile 2.

3.  Lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse Liechtensteini territooriumil ka füüsilisest isikust ettevõtja perekonnaliikmete suhtes.

Artikkel 7

Liechtenstein võib jõusse jätta kuni:

— 
1. jaanuarini 1998 siseriiklikud sätted, mille kohaselt töötaja, kelle elukoht on väljapool Liechtensteini territooriumi ja kes töötab Liechtensteini territooriumil (piirialatöötaja), peab iga päev oma elukohariigi territooriumile naasma;
— 
1. jaanuarini 1998 siseriiklikud sätted, mis piiravad kõigi töötajate kategooriate tööalast liikuvust ja juurdepääsu elukutsetele;
— 
1. jaanuarini 1995 siseriiklikud sätted, mis piiravad Liechtensteini territooriumil elavate füüsilisest isikust ettevõtjate kutsealast tegevust. Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes elavad väljapool Liechtensteini territooriumi, võib neid piiranguid säilitada kuni 1. jaanuarini 1997.

Artikkel 8

1.  Pärast lepingu allkirjastamist ei kehtesta Liechtenstein peale artiklites 2–7 nimetatud piirangute mingeid muid piiranguid töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate riiki sisenemise, tööhõive ega elukoha suhtes.

2.  Liechtenstein võtavad kõik vajalikud meetmed, et üleminekuperioodi ajal oleks EÜ liikmesriikide ja muude EFTA riikide kodanikel võimalik asuda pakutavale tööle Liechtensteini territooriumil võrdsetel tingimustel Liechtensteini kodanikega.

Artikkel 9

▼M1 —————

▼B

2.  Liechtensteini suhtes kehtiva üleminekuperioodi lõpus vaatavad lepinguosalised üleminekumeetmed ühiselt läbi, võttes vajalikul määral arvesse Liechtensteini erilist geograafilist asendit.

Artikkel 10

Olemasolevas kahepoolsed kokkulepped kehtivad üleminekuperioodide ajal edasi, välja arvatud juhul, kui lepingust tulenevad sätted on EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanikele soodsama mõjuga.

Artikkel 11

Käesolevas protokollis on mõistetel „hooajatöötaja“ ja „piirialatöötaja“ sama tähendus, mis on kindlaks määratud Liechtensteini siseriiklikes õigusaktides lepingu allkirjastamise ajal.

PROTOKOLL nr 16

sotsiaalkindlustusalaste meetmete kohta, mis on seotud isikute vaba liikumise suhtes kehtestatud üleminekuperioodidega (Liechtenstein) ( 9 )



Artikkel 1

Käesoleva protokolli ja määruse (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, EÜT L 149, 5.7.1971, lk 416) kohaldamisel tähendab „hooajatöötaja” Liechtensteini puhul mis tahes töötajat, kes on EÜ liikmesriigi või muu EFTA riigi kodanik ja kellel on Liechtensteini siseriiklikele õigusaktidele vastav ajutine tööluba, mis on välja antud kõige enam üheksaks kuuks.

Artikkel 2

Kõnealuse loa kehtivusajal on hooajatöötajal õigus saada töötushüvitisi Liechtensteini õigusaktide alusel ja samadel tingimustel, mis kehtivad nimetatud riigi kodanikele, ning kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätetega.

Artikkel 3

Liechtenstein hüvitab osa hooajatöötajate makstud töötuskindlustussummadest kõnealuste töötajate elukohariikidele järgmise korra kohaselt:

a) 

iga riigi kohta kehtestatakse hüvitiste kogusumma vastavalt sellest riigist pärit hooajatöötajate arvule, kes viibivad Liechtensteinis augusti lõpus, ning vastavalt hooaja keskmisele pikkusele, töötasudele Liechtensteini töötuskindlustustoetuste määradele (tööandja ja töötaja panus);

b) 

igale riigile hüvitatud summa peab olema 50 % lõike a kohaselt arvestatud hüvitiste kogusummast;

c) 

hüvitist makstakse üksnes siis, kui asjaomases riigis elavate hooajatöötajate arv ületab aruandeperioodi vältel Liechtensteini puhul 50.

Artikkel 5

Käesoleva protokolli kehtivus on piiratud protokollis nr 15 sätestatud üleminekuperioodide pikkusega.

PROTOKOLL nr 17,

mis käsitleb artiklit 34

1.

Lepingu artikkel 34 ei mõjuta lepinguosaliste tegevust selliste õigusaktide vastuvõtmisel või meetmete kohaldamisel, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu nende turgudele.

Lepinguga reguleeritud valdkondade mis tahes õigusakte käsitletakse lepingus sätestatud korra kohaselt ja lepinguosalised püüavad välja töötada vastavad EMP eeskirjad.

Kõikidel muudel juhtudel teatavad lepinguosalised EMP Ühiskomiteele võetud meetmetest ja kui võimalik, püüavad vastu võtta sätted, mis tagavad, et meetmete täitmisest ei hoitaks kõrvale teiste lepinguosaliste territooriumi kaudu.

Kui selliste eeskirjade või sätete suhtes kokkuleppele ei jõuta, võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikke meetmeid kõrvalehoidmise vältimiseks.

2.

Artiklist 34 tulenevate õiguste kasutajate määratlemiseks kohaldatakse asutamispiirangute kaotamise üldprogrammi (EÜT 2, 15.1.1962, lk 36/62) I jaotist sama õigusliku toimega kui ühenduses.

PROTOKOLL nr 18

artikli 43 rakendamise siseriikliku korra kohta



Ühenduse osas on lepingu artikli 43 rakendamise kord sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus.

EFTA riikide osas on vastav kord sätestatud EFTA riikide alalist komiteed käsitlevas lepingus, mis sisaldab järgmisi elemente:

EFTA riik, kes kavatseb võtta meetmeid lepingu artikli 43 alusel, peab sellest õigeaegselt teatama EFTA riikide alalisele komiteele.
Konfidentsiaalsete või kiireloomuliste meetmete puhul edastatakse teade teistele EFTA riikidele ja EFTA riikide alalisele komiteele hiljemalt selliste meetmete jõustumise päevaks.
EFTA riikide alaline komitee uurib olukorda ja esitab oma arvamuse meetmete kehtestamise kohta. Komitee jälgib olukorda pidevalt ja võib igal ajal häälteenamusega esitada soovitusi kehtestatud meetmete võimaliku muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise või mis tahes muude meetmete kohta, mis on mõeldud asjaomase EFTA riigi abistamiseks raskuste ületamisel.

PROTOKOLL nr 19

meretranspordi kohta



Lepinguosalised ei kohalda omavahel nõukogu määrustes (EMÜ) nr 4057/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 14) ja nr 4058/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 21) ning nõukogu otsuses 83/573/EMÜ (EÜT L 332, 28.11.1983, lk 37) nimetatud meetmeid või mis tahes muid samalaadseid meetmeid, tingimusel et lepingus sisalduv meretransporti käsitlev acquis on täielikult rakendatud.

Lepinguosalised kooskõlastavad meretranspordi valdkonnas oma kolmandatele riikidele ja kolmandate riikide äriühingutele suunatud toimingud ja meetmed järgmiste sätete kohaselt.

1. 

Kui lepinguosaline otsustab jälgida teatava kolmanda riigi tegevust kaubalaevanduse valdkonnas, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele ja võib teha ettepaneku teistele lepinguosalistele selles tegevuses osaleda.

2. 

Kui lepinguosaline otsustab astuda kolmanda riigi suhtes diplomaatilisi samme, reageerides piirangule või ähvardusele piirata vaba juurdepääsu ookeanikaubanduse mereveostele, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele. Lepinguosalised võivad otsustada selliste diplomaatiliste sammudega ühineda.

3. 

Kui mis tahes lepinguosaline kavatseb võtta meetmeid kolmanda riigi ja/või kolmanda riigi reederite vastu, reageerides teatavate kolmandate riikide reederite ebaõiglasele hinnakujundusele rahvusvahelistel kaubaveoliinidel, piirangule või ähvardusele piirata vaba juurdepääsu ookeanikaubanduse mereveostele, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele. Vajaduse korral võib menetlused algatanud lepinguosaline taotleda teiste lepinguosaliste koostööd asjaomastes menetlustes.

Teised lepinguosalised võivad võtta samasuguseid meetmeid oma pädevuse piires. Kui lepinguosalise võetud meetmete täitmisest hoitakse kõrvale teiste lepinguosaliste territooriumi kaudu, kus ei ole niisuguseid meetmeid vastu võetud, võivad need lepinguosalised, kelle meetmete täitmisest kõrvale hoitakse, võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks.

4. 

Kui mis tahes lepinguosaline kavatseb pidada läbirääkimisi nõukogu määruse (EMÜ) nr 4055/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1) artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 kirjeldatud lastijaotusklauslite üle või laiendada selle määruse sätteid kolmandate riikide kodanikele, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artiklis 7, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele.

Kui üks või mitu lepinguosalist ei ole kavandatud meetmetega nõus, otsitakse rahuldavat lahendust EMP Ühiskomitee raames. Kui lepinguosalised kokkuleppele ei jõua, võidakse võtta asjakohaseid meetmeid. Kui muid vahendeid ei leita, võib nende meetmetega tühistada lepinguosaliste vahelise vaba meretransporditeenuste osutamise põhimõtte, mis on kehtestatud kõnealuse määruse artikliga 1.

5. 

Kui võimalik, esitatakse lõigetes 1–4 nimetatud teave õigeaegselt, et lepinguosalistel jääks aega oma tegevuse kooskõlastamiseks.

6. 

Lepinguosalise nõudmisel korraldatakse lepinguosaliste vahelised läbirääkimised laevandusega seotud küsimustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides käsitletud teemadel, samuti küsimustes, mis käsitlevad laevanduses lepinguosaliste ja kolmandate riikide vahelistes suhetes toimunud arengute eri tahke, ja sellel alal sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute toimimist.

PROTOKOLL nr 20,

mis käsitleb juurdepääsu siseveeteedele

1.

Kõik lepinguosalised tagavad vastastikku juurdepääsu üksteise siseveeteedele. Reini ja Doonau puhul võtavad lepinguosalised kõik vajalikud meetmed, et üheaegselt saavutada siseveeteede valdkonnas eesmärgiks seatud võrdne juurdepääs ja asutamisvabadus.

2.

Asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi, töötavad 1. jaanuariks 1996 välja meetmed, mis tagavad kõikidele lepinguosalistele võrdse juurdepääsu lepinguosaliste territooriumil asuvatele siseveeteedele.

3.

Lepingu jõustumisest alates kohaldatakse kogu asjaomast siseveeteid käsitlevat acquis’ d nende EFTA riikide suhtes, kellel sel ajal on juurdepääs ühenduse siseveeteedele, ja teiste EFTA riikide suhtes niipea, kui nad on saanud võrdse juurdepääsu õiguse.

Viimati nimetatud EFTA riikide siseveelaevade suhtes, mis on kasutusele võetud pärast 1. jaanuari 1993, kohaldatakse siiski määruse (EMÜ) nr 1101/89, 27. aprill 1989 (EÜT L 116, 28.4.1989, lk 25) artiklit 8, mida on kohandatud käesoleva lepingu jaoks, niipea kui nimetatud riikidele on võimaldatud juurdepääs ühenduse veeteedele.

PROTOKOLL nr 21

ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta



Artikkel 1

EFTA riikide omavahelise kokkuleppe alusel antakse EFTA järelevalveametile samaväärsed volitused ja ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil käesoleva lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamiseks; see võimaldab EFTA järelevalveametil kohaldada lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ja artiklites 53–60 ning protokollis nr 25 sätestatud põhimõtteid.

Ühendus võtab vajaduse korral vastu sätted, millega kohaldatakse lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ja artiklites 53–60 ning protokollis nr 25 sätestatud põhimõtteid, et tagada Euroopa Ühenduste Komisjonile käesoleva lepingu kohased samaväärsed volitused ja samad ülesanded, kui need, mis tal on lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamiseks.

Artikkel 2

Kui lepingu VII osas sätestatud korra alusel võetakse vastu uued õigusaktid artikli 1 lõike 2 punkti e ja artiklite 53–60 ning protokolli nr 25 rakendamiseks, või muudetakse käesoleva protokolli artiklis 3 loetletud õigusakte, tehakse vastavad muudatused ka EFTA järelevalveameti moodustamise lepingusse, et EFTA järelevalveamet saaks samaaegselt samaväärsed volitused ja samasugused ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil.

Artikkel 3

1.  Peale XIV lisas loetletud õigusaktide kajastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni volitusi ja ülesandeid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ka järgmised õigusaktid:

Kontroll ettevõtjate ühinemise üle

1.

►M137  32004 R 0139: Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) artikli 4 lõiked 4 ja 5 ning artiklid 6–26 (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1). ◄

▼M43

2.

►M225  32004 R 0802: komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004, 7. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1), parandatud väljaandes ELT L 172, 6.5.2004, lk 9, muudetud järgmiste määrustega:

— 
32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1),
— 
32008 R 1033: komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008, 20. oktoober 2008 (ELT L 279, 22.10.2008, lk 3). ◄

▼M273

— 
32013 R 1269: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1269/2013, 5. detsember 2013 (ELT L 336, 14.12.2013, lk 1).

▼M281

— 
32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).

▼B

Üldine menetluskord

3.

►M150  32003 R 0001: nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1) ◄ ►M160  , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32004 R 0411: , nõukogu määrus (EÜ) nr 411/2004, 26. veebruar 2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).
 ◄

▼M185

— 
32006 R 1419: Council Regulation (EC) No 1419/2006 of 25 September 2006 (OJ L 269, 28.9.2006, p. 1).

▼B

4.

►M154  32004 R 0773: komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18). ◄

▼M201

— 
32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

▼M226

32008 R 0622: komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008, 30. juuni 2008 (ELT L 171, 1.7.2008, lk 3).

▼M281

32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).

▼M333

32015 R 1348: komisjoni 3. augusti 2015. aasta määrus (EL) 2015/1348 (ELT L 208, 5.8.2015, lk 3).

▼M154 —————

▼B

Transport

▼M150 —————

▼M70 —————

▼B

10.

374 R 2988: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2988/74, 26. november 1974, Euroopa Majandusühenduse trans-pordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta (EÜT L 319, 29.11.1974, lk 1) ►M150  , mida on muudetud järgmise aktiga:

— 
32003 R 0001: nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002 (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).
 ◄

▼M150 —————

▼M70 —————

▼B

13.

387 R 3975: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3975/87, 14. detsember 1987, konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1); muudetud järgmise aktiga:

— 
391 R 1284: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1284/91, 14. mai 1991 (EÜT L 122, 17.5.1991, lk 2),

▼M3

— 
392 R 2410: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2410/92, 23. juuli 1992 (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 18).

▼M150

— 
32003 R 0001: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002 (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).

▼M160

— 
32004 R 0411: Nõukogu määrus (EÜ) nr 411/2004, 26. veebruar 2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).

▼M70 —————

▼M154 —————

▼B

2.  Peale XIV lisas loetletud õigusaktide kajastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni volitusi ja ülesandeid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ka järgmised õigusaktid:

1. 

ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 2 lõigud 3–5, lõige 3, lõike 4 lõik 2 ja lõige 5;

2. 

ESTÜ asutamislepingu artikli 66 lõike 2 lõigud 2–4 ja lõiked 4–6;

3. 

354 D 7026: ülemameti otsus nr 26/54, 6. mai 1954, edastatavat teavet käsitleva määruse kohta asutamislepingu artikli 66 lõike 4 rakendamisel (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ametlik Teataja nr 9, 11.5.1954, lk 350/54).

4. 

378 S 0715: komisjoni otsus nr 715/78/ESTÜ, 6. aprill 1978, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus ettenähtud menetluste ja sanktsioonide aegumistähtaegade kohta (EÜT L 94, 8.4.1978, lk 22).

5. 

384 S 0379: komisjoni otsus nr 379/84/ESTÜ, 15. veebruar 1984, millega määratletakse komisjoni ametnike ja esindajate volitused, kes on ette valmistatud korraldama ESTÜ asutamislepingus ja selle rakendamisel tehtud otsustes sätestatud kontrolle (EÜT L 46, 16.2.1984, lk 23).

▼M150 —————

▼B

Artikkel 8

Enne lepingu jõustumist Euroopa Ühenduste Komisjonile esitatud taotlusi ►M150  ————— ◄ peetakse lepingu taotlemist ►M150  ————— ◄ käsitlevatele sätetele vastavaks.

Lepingu artiklile 56 ja protokolli nr 23 artiklile 10 vastav pädev järelevalveasutus võib nõuda, et talle esitatakse lepingu rakendamiseks ette nähtud ja nõuetekohaselt täidetud vorm tähtaja jooksul, mille ta määrab. Sellisel juhul käsitletakse taotlusi ►M150  ————— ◄ nõuetekohaseina üksnes siis, kui vormid esitatakse määratud tähtaja jooksul ja vastavalt lepingu sätetele.

▼M150 —————

▼B

Artikkel 10

Lepinguosalised tagavad, et kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võetakse meetmeid, mis pakuvad EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni ametiisikutele lepinguga ettenähtud uurimiseks vajalikku abi.

Artikkel 11

Artikli 53 lõikes 1 kirjeldatud ja lepingu jõustumise kuupäeval olemasolevate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes ei kohaldata artikli 53 lõike 1 keeldu, kui kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust muudetakse kuue kuu jooksul alates lepingu jõustumise kuupäevast, et täita XIV lisaga ettenähtud grupierandite tingimusi.

Artikkel 12

Artikli 53 lõikes 1 kirjeldatud ja lepingu jõustumise kuupäeval olemasolevate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes ei kohaldata artikli 53 lõike 1 keeldu alates lepingu jõustumise kuupäevast, kui kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust muudetakse kuue kuu jooksul alates lepingu jõustumise kuupäevast, et enam mitte kuuluda artikli 53 lõike 1 keelu alla.

Artikkel 13

Kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis on enne lepingu jõustumist Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 85 lõike 3 alusel tehtud üksikerandi tõttu soodustatud, on jätkuvalt lepingu sätete täitmisest vabastatud kuni erandi tegemise otsuses sätestatud kuupäevani või kuni Euroopa Ühenduste Komisjon otsustab teisiti, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.

▼M150

Läbivaatamisklausel

2005. aasta lõpuks ja ühe lepinguosalise taotluse korral vaatavad lepinguosalised läbi lepingu artiklite 53 ja 54 rakendamise mehhanismid ja lepingu protokolli nr 23 koostöömehhanismid, et tagada kõnealuste artiklite ühtne ja tõhus kohaldamine. Eelkõige vaatavad lepinguosalised läbi EMP Ühiskomitee 24. septembri 2004. aasta otsuse 130/2004, pidades silmas kogemusi, mida lepinguosalised on seoses konkurentsireeglite rakendamise uue süsteemiga saanud, ja uurivad võimalust rakendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 ELs kehtestatud süsteemi EMP tasandil selles osas, mis puudutab asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist siseriiklike konkurentsiasutuste poolt, horisontaalset koostööd siseriiklike konkurentsiasutuste vahel ning mehhanismi, millega tagada konkurentsireeglite ühtne kohaldamine siseriiklike asutuste poolt.

▼B

PROTOKOLL nr 22,

mis käsitleb termineid „ettevõtja“ ja „käive“ (artikkel 56)



Artikkel 1

Lepingu artiklis 56 nimetatud üksikjuhtumite kohaldamisel tähendab „ettevõtja“ mis tahes üksust, kelle tegevus on kaubanduslikku või majanduslikku laadi.

Artikkel 2

Termin „käive“ lepingu artikli 56 tähenduses tähendab summasid, mida kõnealused ettevõtjad on saanud eelmisel majandusaastal lepinguga reguleeritaval territooriumil oma tavategevuse tulemusel toodete müügist ja teenuste pakkumisest, kui summadest on lahutatud mahahindlused ja käibemaks ning muud otseselt käibega seotud maksud.

Artikkel 3

▼M136

Käibe asemel kasutatakse:

a) 

krediidiasutuste ja teiste finantseerimisasutuste puhul järgmiste nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ määratletud tulukirjeid pärast seda, kui otseselt nende kirjetega seotud käibemaks ja muud maksud on vajaduse korral maha arvatud:

i) 

intressitulu ja sarnased tulud;

ii) 

tulud väärtpaberitelt:

— 
tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt,
— 
osalustulud,
— 
tulud sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt;
iii) 

saadaolevad komisjonitasud;

iv) 

finantstehingute puhaskasum;

v) 

muu põhitegevustulu.

Krediidi- või finantseerimisasutuse käive lepinguga reguleeritaval territooriumil hõlmab eespool määratletud tulude kirjeid, mille saab asutuse lepinguga reguleeritaval territooriumil asuv filiaal või allasutus;

b) 

kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate koguväärtuse pealt; nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 1 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punktide b, c ja d ning artikli 1 lõike 2 ja lõike 3 viimase osa puhul võetakse arvesse lepinguga reguleeritava territooriumi residentidelt saadud maksete kogusummat.

▼B

Artikkel 4

1.  Kõrvale kaldudes käibe määratlusest, mis sisaldub käesoleva protokolli artiklis 2, koosneb käive lepingu artikli 56 kohaldamisel:

a) 

ettevõtjate ühenduste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse korral, mis on seotud turustamis- ja tarnimiskokkulepetega ettevõtjate vahel, kes omavahel ei konkureeri, neist summadest, mis on saadud kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevusega seotud kaupade müügist või teenuste pakkumisest ning muude kaupade müügist või teenuste pakkumisest, mida tarbijad nende omaduste, hinna ja otstarbe poolest peavad võrdväärseks;

b) 

ettevõtjate ühenduste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse korral, mis on seotud tehnoloogia üleandmise kokkulepetega ettevõtjate vahel, kes omavahel ei konkureeri, neist summadest, mis tulenevad kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse aluseks olnud tehnoloogia abil saadud kaupade müügist või teenuste pakkumisest, ja summadest, mis tulenevad selliste kaupade müügist või teenuste pakkumisest, mille täiustamiseks või asendamiseks kõnealune tehnoloogia välja on töötatud.

2.  Juhul kui lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud kokkulepete sõlmimise ajaks ei ole kaupade müügist või teenuste pakkumisest saadud käibe kohta tõendeid, kohaldatakse artikli 2 üldsätet.

Artikkel 5

1.  Kui üksikjuhud on seotud toodetega, mis kuuluvad protokolli nr 25 reguleerimisalasse, kohaldatakse nende juhtude suhtes kõnealuste toodete käivet.

2.  Kui üksikjuhud on seotud toodetega, mis kuuluvad protokolli nr 25 reguleerimisalasse, samuti toodete või teenustega, mis kuuluvad lepingu artiklite 53 ja 54 reguleerimisalasse, võetakse käibe määramisel arvesse kõiki artiklis 2 nimetatud tooteid ja teenuseid.

▼M150

PROTOKOLL nr 23

mis käsitlebjärelevalveasutuste vahelist koostööd (artikkel 58)

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.  EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon vahetavad teavet ja peavad omavahel nõu üldiste tegevuspõhimõtete üle ükskõik kumma järelevalveasutuse taotlusel.

2.  EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon teevad koostööd artikli 56 lõike 1 punktides b ja c, lõike 2 teises lauses ja lõikes 3 nimetatud üksikjuhtude käsitlemisel vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele, arvestades lepingu artiklit 56, protokolli nr 22 ja mõlema poole sõltumatust otsuste vastuvõtmisel, nii nagu on ette nähtud järgmiste sätetega.

3.  Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendab mõiste „järelevalveasutuse territoorium” Euroopa Ühenduste Komisjoni puhul EÜ liikmesriikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ning EFTA järelevalveameti puhul EFTA riikide territooriumi, mille suhtes lepingut kohaldatakse.

▼M203

Artikkel 1A

Selleks et EFTA järelevalveamet ja komisjon tõlgendaksid lepingu artikleid 53 ja 54 ning asutamislepingu artikleid 81 ja 82 ühtlaselt, võib ka EFTA järelevalveametil ja EFTA riikide pädevatel asutustel lubada osaleda nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 põhjenduses 15 nimetatud ametiasutuste võrgu nõupidamistel, mille eesmärk on ainult üldiste poliitikaküsimuste arutamine. EFTA järelevalveametil, komisjonil ning EFTA riikide ja EÜ liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus teha kättesaadavaks kogu teave, mida eeldab nimetatud üldise poliitika arutelu kõnealuses võrgus. Sellises kontekstis kättesaadavaks tehtud teavet ei kasutata jõustamiseesmärkidel. Kõnealune osalemine ei piira EFTA riikide ja EFTA järelevalveameti EMP lepingu kohaselt antud osalemisõigust.

▼M150

MENETLUSE ALGETAPP

Artikkel 2

1.  Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel edastavad EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon teineteisele põhjendamatu viivituseta kaebused, kui ei ole ilmne, et need on adresseeritud mõlemale järelevalveasutusele. Nad teavitavad teineteist ka menetluste alustamisel ex officio.

2.  EFTA järelevalveasutus ja Euroopa Ühenduste Komisjon edastavad lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel teineteisele põhjendamatu viivituseta oma territooriumidel tegutsevatelt siseriiklikelt konkurentsiasutustelt saadud teabe esimese ametliku uurimismeetme rakendamise kohta.

3.  Järelevalveasutus, mis on saanud lõikes 1 nimetatud teabe, võib esitada oma märkused selle kohta 30 tööpäeva jooksul alates teabe saamisest.

Artikkel 3

1.  Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel peab pädev järelevalveasutus nõu teise järelevalveasutusega, kui ta:

— 
saadab asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele oma vastuväited,
— 
teeb teatavaks oma kavatsuse võtta vastu otsus, mille kohaselt artikkel 53 või 54 ei ole kohaldatav, või
— 
teeb teatavaks oma kavatsuse võtta vastu otsus, millega muudetakse ettevõtjate esitatud kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks.

2.  Teine järelevalveasutus võib oma märkused esitada eespool nimetatud teadaandes või vastuväidetes sätestatud tähtaja jooksul.

3.  Asjaomastelt ettevõtjatelt või kolmandatelt isikutelt saadud märkused edastatakse teisele järelevalveasutusele.

Artikkel 4

Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel saadab pädev järelevalveasutus teisele järelevalveasutusele ametliku kirja, millega toimik suletakse või kaebus tagasi lükatakse.

Artikkel 5

Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel kutsub pädev järelevalveasutus teise järelevalveasutuse esindajad asjaomaste ettevõtjate ärakuulamistele. Kutse laieneb ka riikidele, mis kuuluvad teise järelevalveasutuse pädevusse.

NÕUANDEKOMITEED

Artikkel 6

1.  Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel teatab pädev järelevalveasutus õigeaegselt teisele järelevalveasutusele nõuandekomitee koosoleku kuupäeva ja edastab vastavad dokumendid.

2.  Kõik dokumendid, mis teine järelevalveasutus sel eesmärgil edastab, esitatakse koos kõnealuse järelevalveasutuse väljasaadetud materjalidega selle järelevalveasutuse nõuandekomiteele, kes on artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama.

3.  Mõlemad järelevalveasutused ja nende pädevusse kuuluvad riigid võivad olla esindatud teise järelevalveasutuse nõuandekomiteedes ja avaldada seal oma seisukohti; hääleõigust neil siiski ei ole.

4.  Konsulteerida võib ka kirjaliku menetluse teel. Pädev järelevalveasutus või siiski kokku kutsuda koosoleku, kui järelevalveasutus, kes ei ole artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama, seda taotleb.

DOKUMENTIDE TAOTLEMINE JA MÄRKUSTE TEGEMISE ÕIGUS

Artikkel 7

Järelevalveasutus, kes ei ole lepingu artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama, võib nõuda teiselt järelevalveasutuselt menetluse kõikidel etappidel koopiaid peamistest dokumentidest, mis käsitlevad lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavaid juhtumeid, ning võib lisaks sellele enne lõpliku otsuse vastuvõtmist teha märkusi, mida ta asjakohaseks peab.

HALDUSABI

Artikkel 8

1.  Kui lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus nõuab teise järelevalveasutuse territooriumil asuvalt ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt tavalise teabenõude või otsusega teabe esitamist, peab ta samaaegselt saatma teabenõude või otsuse koopia teisele järelevalveasutusele.

2.  Lepingu artiklis 56 määratletud pädeva järelevalveasutuse nõudmisel peab teine järelevalveasutus vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele kontrollima oma territooriumil juhtumeid, mida nõude esitanud pädev järelevalveasutus vajalikuks peab.

3.  Pädeval järelevalveasutusel on õigus olla esindatud ja osaleda aktiivselt kontrollides, mida teine järelevalveasutus vastavalt lõikele 2 korraldab.

4.  Kogu kõnealuste kontrollide käigus saadud teave edastatakse kohe pärast töö lõpetamist sellele järelevalveasutusele, kes kontrolle nõudis.

5.  Kui pädev järelevalveasutus kontrollib oma territooriumil lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavaid juhtusid, teatab ta teisele järelevalveasutusele, et sellised kontrollid on toimunud, ja edastab kontrollide asjaomased tulemused, kui teine järelevalveasutus seda nõuab.

6.  Kui lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus küsitleb teise järelevalveameti territooriumil füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, teavitatakse sellest kõnealust teist järelevalveametit. Küsitlemise juures võivad viibida selle järelevalveasutuse esindajad, kes ei ole pädev, samuti selle konkurentsiasutuse ametnikud, kelle territooriumil küsitlemine toimub.

TEABEVAHETUS JA TEABE KASUTAMINE

Artikkel 9

1.  Lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldamisel on EFTA järelevalveametil ja Euroopa Ühenduste Komisjonil õigus esitada üksteisele sisulist või õiguslikku teavet, sealhulgas konfidentsiaalset teavet, ning kasutada seda tõendusmaterjalina.

2.  Käesoleva protokolli kohaselt saadud või vahetatud teavet kasutatakse tõendusmaterjalina üksnes lepingu artiklites 53 ja 54 sätestatud menetluste puhul ja seoses küsimusega, mille jaoks see on kogutud.

3.  Kui artikli 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave käsitleb küsimust, mis on tõstatatud trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluse tagajärjel, ei saa vastuvõttev järelevalveasutus seda teavet kasutada kontrollide algatamiseks omal algatusel. See ei piira järelevalveasutuse õigust alustada kontrolle muudest allikatest saadud teabe põhjal.

4.  Trahvide määramata jätmise või vähendamise taotleja vabatahtlikult esitatud teavet võib teisele järelevalveasutusele esitada üksnes taotleja nõusolekul, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhtudel. Samuti võib muud teavet, mis on saadud kontrolli käigus või selle tagajärjel või muude selliste uurimismeetmete abil või tagajärjel, mida ei oleks olnud võimalik rakendada ilma trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluseta, edastada teisele järelevalveasutusele üksnes juhul, kui taotleja on andnud nõusoleku, et tema trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluses vabatahtlikult esitatud teavet võib sellele asutusele edastada. Kui trahvide määramata jätmise või vähendamise taotleja on andnud teisele järelevalveasutusele teabe edastamiseks nõusoleku, ei või seda nõusolekut tagasi võtta. Käesolev lõige ei piira siiski iga taotleja vastutust esitada trahvide määramata jätmise või vähendamise taotlusi kõikidele vajalikuks peetavatele asutustele.

5.  Olenemata lõikest 4, ei nõuta teisele järelevalveasutusele teabe edastamiseks taotleja nõusolekut järgmistel juhtudel:

a) 

nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on saanud samalt taotlejalt sama rikkumisega seotud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse kui edastav järelevalveasutus, tingimusel et taotleja ei või taotluse edastamise ajal vastuvõtvale järelevalveasutusele esitatud teavet tagasi võtta;

b) 

nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on kohustunud kirjalikult, et ei tema ega ükski teine asutus, kellele teave edaspidi edastatakse, ei kasuta talle edastatud teavet ega muud teavet, mida ta pärast edastava asutuse määratud edastamistähtaega saada võib, sanktsioonide rakendamiseks trahvide määramata jätmist või vähendamist taotlevate või muude juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kellele kehtivad sellised soodsamad tingimused, mida edastav asutus trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse tagajärjel pakub, või taotleja või mõne teise eespool nimetatud isiku praeguse või endise töötaja suhtes. Koopia vastuvõtva asutuse kirjalikust kohustusest esitatakse taotlejale;

c) 

teabe puhul, mida artikli 8 lõikes 2 nimetatud järelevalveasutus on kogunud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse saanud järelevalveasutuse nõudmisel, ei nõuta nõusolekut selleks, et edastada teavet taotluse saanud järelevalveasutusele või et kõnealune järelevalveasutus seda teavet kasutada saaks.

AMETISALADUS

Artikkel 10

1.  Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveasutus võivad oma protokollist tulenevate ülesannete täitmiseks edastada oma territooriumil asuvatele riikidele kogu teabe, mille nad käesoleva protokolli kohaselt on saanud või mida nad on vahetanud.

2.  Euroopa Ühenduste Komisjon, EFTA järelevalveamet, EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide pädevad ametiasutused, nende ametnikud, teenistujad ning teised kõnealuste organite järelevalve all töötavad isikud ning riikide muude asutuste ametnikud ja teenistujad ei tohi avaldada käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud või vahetatud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus.

3.  Lepinguga või lepinguosaliste õigusaktidega ettenähtud ametisaladuse hoidmise ja teabekasutuse piirangute eeskirjad ei takista käesolevas protokollis sätestatud teabevahetust.

▼M154

JUURDEPÄÄS TOIMIKUTELE

Artikkel 10A

Toimikutele juurdepääsu õigus, mille järelevalveasutus on andnud isikutele, kellele ta on vastuväited suunanud, ei laiene muude järelevalveasutuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumentidele ja ühenduse ja EFTA liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumentidele. Toimikutele juurdepääsu õigus ei laiene ka kirjavahetusele järelevalveasutuste vahel, järelevalveasutuse ja ühenduse liikmesriikide või EFTA riikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste vahel ja kirjavahetusele ühenduse liikmesriikide ja EFTA riikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste vahel, kui kõnealune kirjavahetus sisaldub pädeva järelevalveasutuse toimikutes.

▼M150

KAEBUSED JA KÜSIMUSTE EDASTAMINE

Artikkel 11

1.  Kaebusi võib esitada mõlemale järelevalveasutusele. Kaebused, mis on saadetud sellele järelevalveasutusele, kes artikli 56 kohaselt ei ole pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse viivitamata pädevale järelevalveasutusele.

2.  Kui ex officio toimingute ettevalmistamisel või algatamisel ilmneb, et teine järelevalveasutus on lepingu artikli 56 kohaselt pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse see küsimus pädevale järelevalveasutusele.

3.  Kui küsimus on edastatud teisele järelevalveasutusele vastavalt lõigetele 1 ja 2, ei tohi küsimust enam uuesti tagasi saata. Küsimust ei tohi edastada pärast seda, kui

— 
asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele on esitatud vastuväide,
— 
avalduse esitajale on saadetud kiri, milles teatatakse, et tema kaebuse rahuldamiseks ei ole piisavalt alust,
— 
trükis on avaldatud kavatsus võtta vastu otsus, mille kohaselt artikkel 53 või 54 ei ole kohaldatav, või otsus, millega muudetakse ettevõtjate esitatud kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks.

KEELED

Artikkel 12

Kõikidel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus pöörduda kaebusega EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni poole ning saada neilt vastuseid enda valitud EFTA riigi või Euroopa Ühenduse ametlikus keeles. See kehtib ka menetluse kõikide etappide suhtes, olenemata sellest, kas seda on alustatud kaebuse tagajärjel või pädeva järelevalveasutuse poolt ex officio.

▼M136

PROTOKOLL nr 24

koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1.  EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon vahetavad teavet ja peavad omavahel nõu üldiste tegevuspõhimõtete üle ükskõik kumma järelevalveasutuse taotlusel.

2.  Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet teevad koostööd lepingu artikli 57 lõike 2 punktis a nimetatud ettevõtjate koondumise juhtude käsitlemisel, nagu on ette nähtud järgmiste sätetega.

3.  Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendab mõiste „järelevalveasutuse territoorium” Euroopa Ühenduste Komisjoni puhul EÜ liikmesriikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ning EFTA järelevalveameti puhul EFTA riikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse lepingut.

Artikkel 2

1.  Vastavalt käesoleva protokolli sätetele tehakse koostööd, kui:

a) 

asjaomaste ettevõtjate aastane käive EFTA riikide territooriumil on 25 % või rohkem nende kogukäibest käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, või

b) 

vähemalt kahe asjaomase ettevõtja käive EFTA riikide territooriumil eraldi võetuna ületab 250 miljonit eurot, või

c) 

ettevõtjate koondumine võib EFTA riikide territooriumil või selle olulisel osal tõhusat konkurentsi märgatavalt takistada, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tulemusena.

2.  Koostööd tehakse ka siis, kui:

a) 

koondumine vastab artiklis 6 sätestatud suunamise kriteeriumidele;

b) 

EFTA riik soovib kasutusele võtta meetmeid artiklis 7 nimetatud õigustatud huvide kaitseks.



MENETLUSE ALGETAPP

Artikkel 3

1.  Euroopa Ühenduste Komisjon edastab EFTA järelevalveametile kolme tööpäeva jooksul artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtusid käsitlevate teadete koopiad ja võimalikult peatselt Euroopa Ühenduste Komisjonile esitatud või tema väljastatud tähtsate dokumentide koopiad.

2.  Euroopa Ühenduste Komisjon kohaldab lepingu artikli 57 rakendamiseks ettenähtud menetlusi tihedas ja pidevas koostöös EFTA järelevalveametiga. EFTA järelevalveamet ja EFTA riigid võivad väljendada oma seisukohti nende menetluste kohta. Käesoleva protokolli artikli 6 lõike 1 kohaldamisel saab Euroopa Ühenduste Komisjon teavet asjaomase EFTA riigi pädevalt asutuselt ja annab viimasele võimaluse oma arvamust väljendada menetluste kõikidel etappidel kuni selle artikli kohase otsuse vastuvõtmiseni. Selleks tagab Euroopa Ühenduse Komisjon talle juurdepääsu toimikutele.

Komisjoni poolt EFTA riigile ja EFTA riigilt komisjonile käesoleva protokolli kohaselt edastatavad dokumendid esitatakse EFTA järelevalveameti kaudu.



ÄRAKUULAMISED

Artikkel 4

Artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel kutsub Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA järelevalveameti esindaja asjaomaste ettevõtjate ärakuulamisele. Samuti võivad nimetatud ärakuulamistel osaleda EFTA riikide esindajad.



ETTEVÕTJATE KOONDUMISTEGA TEGELEV NÕUANDEKOMITEE

Artikkel 5

1.  Artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel teatab Euroopa Ühenduste Komisjon õigeaegselt EFTA järelevalveametile ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee koosoleku kuupäeva ja edastab vastavad dokumendid.

2.  Kõik dokumendid, mis EFTA järelevalveamet sel eesmärgil edastab, sealhulgas EFTA riikidest pärinevad dokumendid, esitatakse koos muude Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt saadetud asjaomaste dokumentidega ettevõtjate koondumistega tegelevale EÜ nõuandekomiteele.

3.  EFTA järelevalveametil ja EFTA riikidel on õigus olla esindatud ettevõtjate koondumistega tegelevas EÜ nõuandekomitees ja avaldada seal oma seisukohti; hääleõigust neil siiski ei ole.



ÜKSIKUTE RIIKIDE ÕIGUSED

Artikkel 6

1.  Euroopa Ühenduste Komisjon võib oma otsusega, mis tehakse viivitamata teatavaks asjaomastele ettevõtjatele, EÜ liikmesriikide pädevatele asutustele ja EFTA järelevalveametile, suunata teatatud koondumise käsitlemise tervikuna või osaliselt EFTA riigile, kui:

a) 

koondumine ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused; või

b) 

koondumine mõjutab konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused ja mis ei moodusta lepinguga reguleeritava territooriumi olulist osa.

2.  Lõikes 1 nimetatud juhtudel võib iga EFTA riik pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtusse samadel alustel ja tingimustel, kui seda võib teha EÜ liikmesriik vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 230 ja 243, ning nõuda eelkõige ajutiste meetmete võtmist, mis võimaldaks tal kohaldada oma siseriiklikku konkurentsiõigust.

▼M137

3.  Kui koondumine võib mõjutada kaubandust ühe või mitme EÜ liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, teavitab Euroopa Ühenduste komisjon EFTA järelevalveametit viivitamata kõigist taotlustest, mis EÜ liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Üks või mitu EFTA riiki võivad ühineda alalõigus 1 viidatud taotluse esitamisega, juhul kui koondumine mõjutab kaubandust ühe või mitme EÜ liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel ja ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi taotlusega ühinenud EFTA riigi või riikide territooriumil.

Alalõigus 1 viidatud taotluse koopia saamisel peatatakse EFTA riikides kõik koondumisega seotud siseriiklikud tähtajad kuni otsustamiseni, kus koondumist uuritakse. Niipea kui EFTA riik teatab komisjonile ja asjaomastele ettevõtetele, et ei soovi taotlusega ühineda, hakkavad siseriiklikud tähtajad uuesti kulgema.

Kui komisjon otsustab koondumist uurida, ei kohalda see EFTA riik või need EFTA riigid, kes on taotlusega ühinenud, asjaomase koondumise suhtes enam oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte.

▼M136

4.  Enne koondumisest teatamist määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 1 tähenduses võivad määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõikes 2 nimetatud isikud või ettevõtjad teavitada Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega sellest, et koondumine ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused, ning seetõttu peaks seda tervikuna või osaliselt käsitlema see EFTA riik.

Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 4 ja käesoleva lõike kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.

5.  Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline nimetatud määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik käsitleda vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja vähemalt ühe EFTA riigi siseriikliku konkurentsiõiguse raames, võivad nimetatud määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud isikud või ettevõtjad enne asjaomaste ametiasutuste teavitamist informeerida Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega sellest, et seda koondumist peaks käsitlema komisjon.

Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.

Kui vähemalt üks selline EFTA riik väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum pädeva(te) EFTA riigi (riikide) pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt EFTA riikide pädevusest välja.

Artikkel 7

1.  Olenemata Euroopa Ühenduste Komisjoni ainupädevusest ühenduse seisukohalt oluliste ettevõtjate koondumiste üle otsustamisel, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 139/2004, võivad EFTA riigid võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta muid õigustatud huve peale nende, mida on arvesse võetud eespool nimetatud määruses ja mis on kooskõlas lepingu üldpõhimõtete ja muude otseselt või kaudselt väljendatud sätetega.

2.  Lõike 1 tähenduses käsitletakse õigustatud huvidena avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja usaldatavusnormatiive.

3.  Mis tahes muust üldisest huvist tuleb enne eespool nimetatud meetmete võtmist teatada Euroopa Ühenduste Komisjonile, kes tunnustab seda, kui on pärast vastavat hindamist leidnud, et see on kooskõlas lepingu üldpõhimõtete ja muude otseselt või kaudselt väljendatud sätetega. Euroopa Ühenduste Komisjon teavitab EFTA järelevalveametit ja asjaomast EFTA riiki oma otsusest 25 tööpäeva jooksul alates nimetatud teate saamisest.



HALDUSABI

Artikkel 8

1.  Kui Euroopa Ühenduste Komisjon nõuab oma otsusega teavet EFTA järelevalveameti territooriumil asuvalt isikult, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, saadab ta samaaegselt koopia kõnealusest otsusest EFTA järelevalveametile. EFTA järelevalveameti konkreetse taotluse korral edastab Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA järelevalveametile ka teatatud koondumisega seoses saadetavate tavaliste teabenõuete koopiad.

2.  EFTA järelevalveamet ja EFTA riigid esitavad Euroopa Ühenduse Komisjoni taotluse korral talle kogu teabe, mis on vajalik lepingu artikliga 57 komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

3.  Kui Euroopa Ühenduste Komisjon küsitleb EFTA järelevalveameti territooriumil füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, teavitatakse EFTA järelevalveametit sellest eelnevalt. Küsitlemise juures võivad viibida EFTA järelevalveameti esindajad ja selle konkurentsiasutuse ametnikud, mille territooriumil küsitlemine toimub.

▼M137

4.  EFTA järelevalveasutus teostab Euroopa Ühenduste Komisjoni nõudmisel oma territooriumil ►C1  kontrollimised ◄ .

5.  Euroopa Ühenduste Komisjonil on õigus olla esindatud ja osaleda aktiivselt ►C1  kontrollimised ◄ , mis korraldatakse vastavalt lõikele 4.

6.  Kogu kõnealuse ►C1  kontrollimised ◄ käigus saadud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile kohe pärast töö lõpetamist.

▼M136

7.  Kui Euroopa Ühenduste Komisjon teostab uurimisi ühenduse territooriumil, teatab ta artikli 2 lõike 2 ja lõike 2 punkti a kohaselt reguleeritavate juhtude puhul EFTA järelevalveametile, et selline uurimine on toimunud, ja edastab nõuetekohaselt asjaomased uurimistulemused, kui seda nõutakse.



AMETISALADUS

Artikkel 9

1.  Käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud teavet kasutatakse üksnes lepingu artiklis 57 sätestatud menetluse puhul.

2.  Euroopa Ühenduste Komisjon, EFTA järelevalveamet, EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide pädevad ametiasutused, nende ametnikud ja teised teenistujad ning teised kõnealuste organite järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide ja EFTA riikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avaldada käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus.

3.  Lepinguga või lepinguosaliste õigusaktidega ettenähtud ametisaladuse hoidmise ja teabekasutuse piirangute eeskirjad ei takista käesolevas protokollis sätestatud teabevahetust ja selle teabe kasutamist.



TEATAMINE

Artikkel 10

1.  Ettevõtjad saadavad teabe pädevale järelevalveasutusele vastavalt lepingu artikli 57 lõikele 2.

2.  Teated ja kaebused, mis on saadetud sellele asutusele, kes lepingu artikli 57 kohaselt ei ole pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse viivitamata pädevale järelevalveasutusele.

Artikkel 11

Teate esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil pädev järelevalveasutus selle kätte saab.



KEELED

Artikkel 12

1.  Ettevõtjatel on õigus pöörduda EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni poole ning saada neilt vastuseid enda valitud EFTA riigi või ühenduse ametlikus keeles. See kehtib ka menetluse kõigi etappide suhtes.

2.  Kui ettevõtjad otsustavad pöörduda järelevalveasutuse poole mingis keeles, mis ei ole selle asutuse pädevusse kuuluva riigi üks ametlik keel või selle asutuse töökeel, lisavad nad samaaegselt kõikide dokumentide tõlked selle asutuse ametlikku keelde.

3.  Kui tegemist on ettevõtjatega, kes teatamises ei osale, on ka neil samasugune õigus nõuda, et EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon pöörduks nende poole vastavas EFTA riigi või ühenduse ametlikus keeles või ühe selle asutuse töökeeles. Kui nad otsustavad pöörduda järelevalveasutuse poole mingis keeles, mis ei ole selle asutuse pädevusse kuuluva riigi üks ametlik keel või selle asutuse töökeel, kohaldatakse lõiget 2.

4.  Tõlkekeeleks valitud keel määrab keele, mida pädev asutus võib kasutada ettevõtja poole pöördumisel.



TÄHTAJAD JA MUUD MENETLUSKÜSIMUSED

Artikkel 13

Tähtaegade ja muude menetlusküsimuste osas, sealhulgas koondumise käsitlemise suunamise korra osas Euroopa Ühenduste Komisjoni ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, kohaldatakse lepingu artikli 57 rakenduseeskirju ka Euroopa Ühenduste Komisjoni, EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide vahelise koostöö suhtes, kui käesoleva protokolliga ei ole ette nähtud teisiti.

Määruse (EÜ) nr 139/2004 ►M137  artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 ◄ nimetatud tähtaegu hakatakse EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide puhul arvestama asjaomaste dokumentide kättesaamisest EFTA järelevalveameti poolt.



ÜLEMINEKUEESKIRI

Artikkel 14

Lepingu artiklit 57 ei kohaldata ühegi koondumise suhtes, mille kohta sõlmiti kokkulepe, edastati teade või mille üle omandati kontroll enne lepingu jõustumise kuupäeva. Seda ei kohaldata mingil juhul ühegi koondumise suhtes, mille puhul enne nimetatud kuupäeva algatas menetluse konkurentsi eest vastutav siseriiklik asutus.

▼B

PROTOKOLL nr 25

söe ja terasega seotud konkurentsi kohta



Artikkel 1

1.  Keelatakse kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus protokollis nr 14 nimetatud konkreetsete toodete suhtes, mis võivad mõjutada kaubandust lepingupoolte vahel ja takistada, piirata või moonutada konkurentsi käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, iseäranis need kokkulepped, otsused ja toimingud, millega:

a) 

määratakse kindlaks hinnad,

b) 

piiratakse või kontrollitakse tootmist, tehnilist arengut või investeeringuid,

c) 

jagatakse turge, tooteid, tarbijaid või tarneallikaid.

2.  Lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus lubab lõikes 1 nimetatud toodete osas siiski spetsialiseerumiskokkuleppeid või ühisostu või ühismüügi kokkuleppeid, kui ta leiab, et:

a) 

selline spetsialiseerumine või ühisost või ühismüük parandab oluliselt kõnealuste toodete tootmist või turustamist;

b) 

kõnealune kokkulepe on oluline nende eesmärkide saavutamise seisukohast ega sea rohkem piiranguid, kui selleks vaja; ja

c) 

kokkulepe ei anna asjaomastele ettevõtjatele õigust määrata hindu ega kontrollida või piirata olulise osa kõnealuste toodete tootmist või turustamist lepinguga reguleeritud territooriumil, samuti mitte kaitsta neid lepinguga reguleeritud territooriumi teiste ettevõtjate tõhusa konkurentsi eest.

Kui pädev järelevalveasutus leiab, et teatavad kokkulepped on sisult ja mõjult täiesti analoogsed eespool kirjeldatutega, võttes eriti arvesse asjaolu, et käesolev lõik kehtib turustamisega tegelevate ettevõtjate kohta, annab see ka neile loa, kui ollakse veendunud, et nad täidavad samu nõudeid.

3.  Mis tahes lõikega 1 keelatud kokkulepe või otsus on algusest peale tühine ja sellele ei või viidata üheski EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kohtus.

Artikkel 2

1.  Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, on mis tahes tehingu puhul nõutav lepingu artiklis 56 määratletud pädeva järelevalveasutuse eelluba, kui tehingul on iseendast selline otsene või kaudne mõju, mis toob lepinguga reguleeritud territooriumil mis tahes isiku või ettevõtja või isikute või ettevõtjate ühenduse tegevuse tulemusena kaasa selliste ettevõtjate ühinemise, kellest vähemalt üks kuulub artikli 3 reguleerimisalasse, mis võib mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel, olenemata sellest, kas tehing hõlmab üht toodet või mitut erinevat toodet, samuti olenemata sellest, kas seda mõjutab ühinemine, aktsiate, ettevõtte osade või varade omandamine, laen, leping või muu kontrollivahend.

2.  Lepingu artiklis 56 ette nähtud pädev järelevalveasutus annab lõikes 1 nimetatud loa, kui ta leiab, et kavandatav tehing ei anna asjaomastele isikutele ega ettevõtjatele tema pädevusse kuuluva toote või toodete suhtes õigust:

— 
määrata hindu, kontrollida või piirata tootmist või turustamist või takistada tõhusat konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa turul, või
— 
hoida kõrvale käesoleva lepinguga kehtestatud konkurentsieeskirjade täitmisest, luues eelkõige kunstliku eelisseisundi, mis annab olulise eelise, kui tegemist on juurdepääsuga varudele või turgudele.

3.  Pidades silmas vara või asjaomaste ettevõtjate suurust, võib teatavad tehinguliigid seoses toimuva ühinemise laadiga vabastada eelloa hankimise nõudest.

4.  Kui lepingu artiklis 56 ette nähtud pädev järelevalveasutus leiab, et avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes juriidiliselt või faktiliselt valdavad või on omandamas valitsevat seisundit ühe selle järelevalveasutuse pädevusse kuuluva toote turul, mis kaitseb neid tõhusa konkurentsi eest käesoleva lepinguga reguleeritava territooriumi olulisel osal, kasutavad seda seisundit käesoleva lepingu eesmärkide vastaselt ja kui selline kuritarvitus võib mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel, annab kõnealune järelevalveasutus neile asjakohased soovitused, et takistada nimetatud seisundi kasutamist kirjeldatud viisil.

Artikkel 3

Artiklite 1 ja 2, samuti nende kohaldamiseks vajaliku teabe ja nendega seotud toimingute kohaldamisel tähendab „ettevõtja“ mis tahes söe- ja terasetööstuse tootmisettevõtjat lepinguga reguleeritaval territooriumil ja mis tahes ettevõtjat või vahendajat, kes tegeleb regulaarselt turustamisega omamaistele tarbijatele või käsitööndusettevõtjatele muul viisil kui müügi teel.

Artikkel 4

Lepingu XIV lisa sisaldab erisätteid, mis jõustavad artiklites 1 ja 2 esitatud põhimõtted.

Artikkel 5

EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon tagavad käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 esitatud põhimõtete kohaldamise kooskõlas protokolli nr 21 ja lepingu XIV lisa sätetega, mis jõustavad artiklid 1 ja 2.

Artikkel 6

Käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 nimetatud üksikjuhtude üle otsustavad Euroopa Ühenduste Komisjon või EFTA järelevalveamet vastavalt lepingu artiklile 56.

Artikkel 7

Selleks, et konkurentsi valdkonnas töötada välja ja säilitada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ühetaoline järelevalve ning sel eesmärgi edendada käesoleva lepingu sätete ühesugust rakendamist, kohaldamist ja tõlgendamist, teevad pädevad asutused koostööd vastavalt protokolli nr 23 sätetele.

PROTOKOLL nr 26

EFTA Järelevalveameti volituste ja ülesannete kohta riigiabi valdkonnas



▼M109

Artikkel 1

EFTA riikide omavahelise kokkuleppe alusel antakse EFTA Järelevalveametile samaväärsed volitused ja ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil käesoleva lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus sätestatud riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade kohaldamiseks; see võimaldab EFTA järelevalveametil jõustada lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ning artiklites 49 ja 61–63 sätestatud põhimõtted. EFTA järelevalveametil on ka volitused jõustada konkurentsieeskirjad riigiabi suhtes, mis on seotud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate ja protokollis nr 14 nimetatud toodetega.

Artikkel 2

Peale XV lisas loetletud õigusaktide kajastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni volitusi ja ülesandeid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ka ►M170  ————— ◄ :

►M170  1. ◄  

399 R 0659: nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1) ►M135  , as amended by:

— 
Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded adopted on 16 April 2003. ◄

▼M201

— 
32006 R 1791: nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

▼M281

— 
32013 R 0517: nõukogu määrus (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).

▼M170

2. 

32004 R 0794: Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu (ELT L 140, 30.4.2004, lk1) artikli 93 kohaldamiseks, mida on parandatud ELTs L 25, 28.1.2005, lk 74 ja ELTs 131, 25.5.2005, lk 45, tuleb lepingusse inkorporeerida ►M227  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32008 R 0271: komisjoni määrus (EÜ) nr 271/2008, 30. jaanuar 2008 (ELT L 82, 25.3.2008, lk 1), ◄

▼M283

— 
32014 R 0372: komisjoni määrus (EL) nr 372/2014, 9. aprill 2014, (ELT L 109, 12.4.2014, lk 14).

▼B

PROTOKOLL nr 27

riigiabi valdkonnas tehtava koostöö kohta



Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühetaolise rakendamise, kohaldamise ja tõlgendamise tagamiseks lepinguosaliste territooriumil, samuti nende harmoonilise arengu tagamiseks järgivad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet järgmisi eeskirju:

a) 

teabe- ja arvamusvahetus üldiste tegevuspõhimõtete küsimuses, nagu lepingus sätestatud riigiabi käsitlevate eeskirjade rakendamine, kohaldamine ja tõlgendamine, toimub perioodiliselt või ükskõik kumma järelevalveasutuse nõudmisel;

b) 

Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet valmistavad perioodiliselt ette ülevaateid riigiabi kohta oma riikides. Need ülevaated tehakse teisele järelevalveasutusele kättesaadavaks;

c) 

kui riigiabi programmide või üksikeraldiste suhtes on algatatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 93 lõike 2 esimeses ja teises lõigus nimetatud menetlus või EFTA järelevalveameti moodustamist käsitlevas EFTA riikide lepingus sätestatud vastav menetlus, teatavad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet sellest teisele järelevalveasutusele ning muudele asjaomastele isikutele, et nad esitaksid oma märkused;

d) 

järelevalveasutused teavitavad teineteist kõikidest otsustest kohe pärast nende vastuvõtmist;

e) 

pädev järelevalveasutus avaldab teate lõikes c nimetatud menetluse algatamise kohta ja lõikes d nimetatud otsuste kohta;

f) 

olenemata käesoleva protokolli sätetest, esitavad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet teise järelevalveasutuse nõudmisel üksikjuhtumite kaupa teavet ja arvamusi konkreetsete riigiabi programmide ja üksikeraldiste kohta;

g) 

lõike f kohaselt saadud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

PROTOKOLL nr 28

intellektuaalomandi kohta



Artikkel 1

Kaitse sisu

1.  Käesolevas protokollis hõlmab mõiste „intellektuaalomand” lepingu artiklis 13 käsitletud tööstus- ja kaubandusomandi kaitset.

2.  Ilma et see piiraks käesoleva protokolli ja XVII lisa sätete kohaldamist, kohandavad lepinguosalised lepingu jõustumise järel oma intellektuaalomandit käsitlevaid õigusakte nii, et need vastaksid kaupade ja teenuste vaba ringluse põhimõtetele ning ühenduse õiguses saavutatud intellektuaalomandi kaitstuse tasemele, kaasa arvatud nende õiguste teostamise tase.

3.  Vastavalt lepingu menetlussätetele ja piiramata käesoleva protokolli ja XVII lisa sätete kohaldamist, kohandavad EFTA riigid nõudmise korral ja pärast lepinguosaliste nõupidamist oma intellektuaalomandit käsitlevaid õigusakte nii, et need jõuaksid vähemalt niisugusele intellektuaalomandi kaitstuse tasemele, kui on ühenduses lepingu allkirjastamise ajal.

Artikkel 2

Õiguste lõppemine

1.  Selles ulatuses, milles ühenduse meetmed või kohtupraktika käsitlevad õiguste lõppemist, sätestavad lepingupooled samad intellektuaalomandi õiguste lõppemise alused, kui on ette nähtud ühenduse õigusega. Ilma et see piiraks kohtupraktika tulevasi arenguid, tõlgendatakse kõnealust sätet vastavalt tähendusele, mis on kehtestatud enne lepingu vastuvõtmist tehtud asjaomastes Euroopa Kohtu otsustes.

2.  Patendiõiguste osas jõustub see säte hiljemalt ühe aasta möödumisel lepingu jõustumisest.

Artikkel 3

Ühenduse patendid

1.  Lepinguosalised kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta jooksul alates ühenduse patente reguleeriva lepingu (89/695/EMÜ) sõlmimisest lõpule viia läbirääkimised, mis käsitlevad EFTA riikide kaasamist nimetatud lepingusse. Islandi puhul ei toimu see siiski enne 1. jaanuari 1988.

2.  EFTA riikide osalemist ühenduse patente reguleerivas lepingus käsitlevate eritingimuste üle peetakse läbirääkimisi edaspidi.

3.  Pärast ühenduse patente reguleeriva lepingu jõustumist kohustub ühendus kutsuma läbirääkimistele need EFTA riigid, kes seda soovivad, vastavalt ühenduse patente reguleeriva lepingu artiklile 8, tingimusel et nad on täitnud lõigete 4 ja 5 sätted.

4.  EFTA riigid muudavad oma õigusnormid vastavaks 5. oktoobri 1973. aasta Euroopa patendikonventsiooni sisulistele sätetele.

5.  Farmaatsiatoodete ja toiduainete patentsuse osas täidab Soome lõike 4 sätted 1. jaanuariks 1995. Farmaatsiatoodete patentsuse osas täidab Island lõike 4 sätted 1. jaanuariks 1997. Ühendus ei esita Soomele ja Islandile lõikes 3 nimetatud kutset enne nimetatud kuupäevi.

6.  Hoolimata artiklist 2 võib lõikes 5 nimetatud toote patendi omanik või tema õigusjärglane patendi puhul, mida on taotletud lepinguosaliselt ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud Soomes või Islandil võimalik patenti saada, tugineda kõnealuse patendiga omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist nende lepinguosaliste territooriumil, kus toote suhtes kehtib patendikaitse, isegi kui ta ise viis kõnealuse toote Soomes või Islandil esmakordselt turule või kui see toimus tema nõusolekul.

Sellele õigusele võib tugineda lõikes 5 osutatud toodete puhul kuni teise aasta lõpuni pärast seda, kui Soome või Island on teinud need tooted patenditavaks.

Artikkel 4

Pooljuhttooted

1.  Lepinguosalistel on õigus teha otsuseid pooljuhttoodete topoloogia õiguskaitse laiendamise kohta niisugustele isikutele, kellel käesoleva lepingu kohaselt ei ole õiguskaitset ja kes on pärit kolmandast riigist või territooriumilt, mis ei ole käesoleva lepingu osalisriik. Samuti võivad lepinguosalised sõlmida sellekohaseid kokkuleppeid.

2.  Kui lepinguosaline on laiendanud pooljuhttoodete topoloogia õiguskaitset mittelepinguosalisele, püüab ta tagada, et kõnealune mittelepinguosaline tagaks teistele käesoleva lepingu osalisriikidele õiguskaitse samadel tingimustel, kui asjaomasele lepinguosalisele.

3.  Kõik lepinguosalised tunnustavad ja arvestavad õiguste laiendamist, mis on antud lepinguosaliste ja kolmandate riikide vahel sõlmitud paralleelsete või samaväärsete lepingutega või seisukohtadega või samaväärsete otsustega.

4.  Lõigete 1–3 suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud teavitamise, konsulteerimise ja vaidluste lahendamise üldist korda.

5.  Kui mis tahes lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel tekivad teistsugused suhted, korraldatakse viivitamata nõupidamine vastavalt lõikes 4 sätestatud korrale, et arutada niisuguse kõrvalekalde mõju käesoleva lepinguga ettenähtud kaupade vaba ringluse jätkumisele. Kui selline kokkulepe, seisukoht või otsus võetakse vastu hoolimata jätkuvast lahkarvamusest ühenduse ja mis tahes teise asjaomase lepinguosalise vahel, kohaldatakse lepingu VII osa.

Artikkel 5

Rahvusvahelised konventsioonid

1.  Lepinguosalised kohustuvad enne 1. jaanuari 1995 juhinduma järgmistest intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevatest mitmepoolsetest konventsioonidest:

a) 

tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt);

b) 

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);

c) 

teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961);

d) 

märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989),

e) 

märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);

f) 

mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1980);

g) 

patendikoostöö leping (1984).

2.  Madridi kokkuleppe protokolli järgimiseks asendatakse lõikes 1 nimetatud kuupäev Soome, Iirimaa ja Norra puhul kuupäevaga 1. jaanuar 1996 ja Islandi puhul kuupäevaga 1. jaanuar 1997.

3.  Käesoleva protokolli jõustumise järel viivad lepinguosalised oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse lõike 1 punktides a–c loetletud konventsioonide sisuliste sätetega. Iirimaa peab viima oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse Berni konventsiooni sätetega 1. jaanuariks 1995.

Artikkel 6

Läbirääkimised üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe asjus

Piiramata ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaalomandi küsimustes, lepivad lepinguosalised kokku, et Uruguay vooru tulemusi arvesse võttes parandatakse lepinguga kehtestatud korda intellektuaalomandi osas.

Artikkel 7

Vastastikune teavitamine ja konsulteerimine

Lepinguosalised kohustuvad üksteist teavitama rahvusvaheliste organisatsioonide raames tehtavast tööst ja intellektuaalomandit käsitlevatest kokkulepetest.

Lepinguosalised kohustuvad nõudmise korral korraldama ühenduse õigusaktidega reguleeritavates valdkondades peetavaid eelkonsultatsioone, mis käsitlevad eespool nimetatud raamistikku ja küsimusi.

Artikkel 8

Üleminekusätted

Lepinguosalised lepivad kokku, et alustatakse läbirääkimisi selleks, et võimaldada huvitatud EFTA riikidel täielikult osaleda tulevastes intellektuaalomandiga seotud meetmetes, mida võidakse vastu võtta ühenduse õigusaktidega.

Kui sellised meetmed on vastu võetud enne käesoleva lepingu jõustumist, alustatakse esimesel võimalusel läbirääkimisi kõnealustes meetmetes osalemise üle.

Artikkel 9

Pädevus

Käesoleva protokolli sätted ei piira ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaalomandi küsimustes.

PROTOKOLL nr 29

tööalase koolituse kohta

Soodustamaks noorte liikumist EMP piires, lepivad lepinguosalised kokku, et tugevdatakse omavahelist koostööd tööalase koolituse valdkonnas ja püütakse parandada tingimusi nende õpilaste jaoks, kes soovivad õppida muus EMP riigis kui see, mille kodanikud nad on. Sellega seoses lepivad nad kokku, et õpilaste riigis elamise õigust käsitlevad lepingu sätted ei muuda välismaa õpilastelt võetava õppemaksu osas üksikute lepinguosaliste võimalusi, mis neil on olnud enne lepingu jõustumist.

PROTOKOLL nr 30

statistikaalase koostöö korraldamise erisätete kohta

▼M207

Artikkel 1

Üldsätted

1.  Lepinguosaliste riiklike statistikaorganisatsioonide, Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat) ja EFTA statistikaameti (ESO) esindajate konverents juhendab statistikaalast koostööd, arendab koostööd statistikaprogrammide ja -menetluste vallas kooskõlastatult ühenduse vastavate ettevõtmistega ja jälgib nende rakendamist. Kõnealune konverents ja ►M228  Euroopa statistikasüsteemi komitee ◄ (SPK) korraldavad käesoleva protokolli kohaldamisel oma tegevust koondkohtumistel ►M228  ESSK/EMP ◄ konverentsina vastavalt ►M228  ESSK/EMP ◄ konverentsi kehtestatud konkreetsetele protseduurireeglitele.

2.  EFTA riigid osalevad täiel määral ilma hääleõiguseta EÜ komiteedes ja muudes organites, mis abistavad EÜ komisjoni kõnealuste programmide ja meetmete haldamisel või arendamisel, alates käesolevas protokollis nimetatud programmide ja meetmetega seoses tehtava koostöö algusest.

3.  EFTA riigid edastavad statistilise teabe Eurostatile, kes seda säilitab, töötleb ja levitab. Selleks teeb ESO tihedat koostööd EFTA riikide ja Eurostatiga tagamaks, et EFTA riikidelt saadud andmed edastatakse nõuetekohaselt ja neid levitatakse eri kasutajarühmadele tavapäraste levikanalite kaudu EMP statistika osana.

4.  EFTA riigid kannavad Eurostati täiendavad kulud, mis kaasnevad nendelt riikidelt saadud andmete säilitamise, töötlemise ja levitamisega.

5.  EFTA riigid osalevad käesolevas protokollis nimetatud programmides ja meetmetes osalemisest tulenevate ühenduse üldkulude, välja arvatud seoses säilitamise, töötlemise ja levitamisega tekkivate kulude tasumises kooskõlas lepingu artikli 82 lõike 1 punktiga b.

6.   ►M228  EFTA riikidelt saadud statistika käsitlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). ◄ ►M338  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32015 R 0759: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/759 (ELT L 123, 19.5.2015, lk 90).
 ◄

7.  Käesoleva protokolliga seoses kavandatud eesmärkide, prioriteetide ja meetmete saavutamist hindav ESO/Eurostati ühisaruanne koostatakse ja esitatakse lõikes 1 viidatud ►M228  SESSK/EMP ◄ konverentsile ning EMP Ühiskomiteele.

▼M274 —————

▼M207

Artikkel 3

2008.–2012. aasta statistikaprogramm

1.  Ühenduse 2008.–2012. aasta statistikaprogramm, mis on kehtestatud lõikes 4 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, moodustab 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2012 rakendatavate EMP statistikaalaste meetmete raamistiku. Ühenduse 2008.–2012. aasta statistikaprogrammi kõiki peamisi valdkondi ja statistikaalaseid teemasid loetakse EMP statistikaalase koostöö seisukohast oluliseks ja EFTA riigid võivad nendes täiel määral osaleda.

2.  Alates 1. jaanuarist 2008 töötavad EFTA statistikaamet ja Eurostat ühiselt igal aastal välja EMP iga-aastase statistikaprogrammi. EMP iga-aastane statistikaprogramm töötatakse välja paralleelselt iga-aastase tööprogrammiga, mille on töötanud välja komisjon kooskõlas lõikes 4 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, ning põhineb selle alamhulgal. Lepinguosalised kiidavad EMP iga-aastase statistikaprogrammi heaks vastavalt oma sisemenetlustele.

3.  Alates 1. jaanuarist 2008 tasuvad EFTA riigid kooskõlas lepingu artikli 82 lõike 1 punktiga a ja finantsmäärustega summa, mis moodustab 75 protsenti summast, mis on näidatud ühenduse eelarvesse kantud eelarveridadel 29 02 03 ja 29 01 04 01 (statistilise teabe poliitika).

4.  Käesolev artikkel hõlmab järgmist ühenduse õigusakti:

— 
32007 D 1578: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

▼M220

Artikkel 4

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamine (MEETS)

1.  EFTA riigid osalevad lõikes 4 osutatud ühenduse programmides ja meetmetes alates 1. jaanuarist 2009.

2.  Kooskõlas lõikes 4 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega komisjoni poolt vastuvõetud iga-aastaste tööprogrammidega seotud meetmed ning eesmärgid 1, 2 ja 3 loetakse asjaomaseks EMP statistikaalase koostöö seisukohast ja need on EFTA riikidele avatud täielikuks osalemiseks.

3.  Alates 1. jaanuarist 2009 tasuvad EFTA riigid kooskõlas lepingu artikli 82 lõike 1 punktiga a ja finantsmäärustega summa, mis moodustab 75 % summast, mis on näidatud ühenduse eelarvesse kantud eelarveridadel 29 02 04 ja 29 01 04 04 (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine).

4.  Käesolev artikkel hõlmab järgmist ühenduse õigusakti:

— 
32008 D 1297: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).

▼M265

Artikkel 5

Statistikaprogramm ►M274  2013–2017 ◄

1.  Käesolev artikkel käsitleb järgmist õigusakti:

— 
32013 R 0099: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013, Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12) ►M274  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32013 R 1383: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1383/2013, 17. detsember 2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 84).
 ◄

2.  Euroopa statistikaprogramm 2013–2017, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 99/2013, moodustab 1. jaanuarist 2013 kuni ►M274  31. detsember 2017 ◄ rakendatavate EMP statistikaalaste meetmete raamistiku. Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kõiki peamisi valdkondi loetakse EMP statistikaalase koostöö seisukohast oluliseks ja EFTA riigid võivad nendes täiel määral osaleda.

3.   ►M274  Spetsiifilise EMP iga-aastase statistikaprogrammi töötavad ajavahemikul 2013–2017 ühiselt välja EFTA statistikaamet ja Eurostat. EMP iga-aastane statistikaprogramm koostatakse paralleelselt iga-aastase tööprogrammiga, mille töötab välja komisjon kooskõlas määrusega (EL) nr 99/2013, ning põhineb selle ühel osal. Lepingupooled kiidavad EMP iga-aastase statistikaprogrammi heaks oma sisemenetluste kohaselt. ◄

4.   ►M274  EFTA riigid tasuvad kooskõlas lepingu artikli 82 lõike 1 punktiga a ja finantsmäärustega summa, mis moodustab 75 protsenti summast, mis on kantud Euroopa Liidu 2013. aasta eelarveridadele 29 02 05 (Euroopa statistikaprogramm 2013–2017) ja 29 01 04 05 (statistilise teabe poliitika — halduskorralduskulud), ja summa, mis moodustab 75 protsenti summast, mis on kantud Euroopa Liidu 2014.–2017. aasta eelarveridadele 29 02 01 (Euroopa statistikaprogramm 2013–2017) ja 29 01 04 01 (statistilise teabe poliitika — halduskorralduskulud). ◄

▼B

PROTOKOLL nr 31

koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust



▼M9

Artikkel 1

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

▼M162

1.  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid lõikes 5 osutatud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse raamprogrammi rakendamises ja alates 1. jaanuarist 2005 lõikes 9 osutatud eriprogrammide töös.

▼M181

2.  EFTA riigid osalevad lõigetes 5, 9 ja 10 osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

▼M9

3.  EFTA riigid osalevad täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni lõikes 5 osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

4.  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas ettenähtud koostöö eripära tõttu osalevad EFTA riikide esindajad ka teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) ning muude EÜ komiteede töös, kellega Euroopa Ühenduste Komisjon kõnealuses valdkonnas konsulteerib niivõrd, kuivõrd see on vajalik sellise koostöö laitmatuks toimimiseks.

5.  Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:

390 D 0221:

:

nõukogu otsus 90/221/EMÜ/Euratom, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse raamprogrammi kohta (1990-1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28),

394 D 1110

:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamist käsitleva Euroopa Ühenduse neljanda raamprogrammi (1994-1998) kohta (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1) ►M42  , ◄ ►M42  muudetud järgmiste aktidega:

, muudetud järgmiste aktidega:

— 
396 D 0616:Parlamendi ja nõukogu otsus 616/96/EÜ, 25. märts 1996 (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69),
— 
397 D 2535:Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997 (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1), ◄

▼M61

— 
399 D 0182: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viiendat raamprogrammi (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

▼M118

— 
32002 D 1513:Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1). ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). ◄

▼M188

— 
32006 D 1982: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

▼M269

— 
32013 R 1291: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M252

6.  Lõigetes 5, 8a, 8c, 9 ja 10 osutatud liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammidega hõlmatud meetmete hindamist ja põhjalikumat korraldamist reguleeritakse lepingu artikli 79 lõikes 3 sätestatud korraga.

▼M9

7.  Leping ei piira ühelt poolt ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammiga (1987-1991) ( 10 ) seotud kahepoolset koostööd ega teiselt poolt ühenduse ja EFTA riikide vaheliste kahepoolsete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamlepingute sõlmimist, mis käsitlevad lepinguga reguleerimata koostööd.

▼M155

8.  

▼M250

a) 

EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise liidu õigusaktiga loodud Euroopa GNSSi Agentuuri (edaspidi „agentuur”) töös:

— 
32010 R 0912: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11) ►M295  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32014 R 0512: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 512/2014, 16. aprill 2014 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 72),
 ◄
b) 

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud agentuuri tegevuste rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja haldusnõukogu töös.

d) 

Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide õigusele antakse.

e) 

EFTA riigid kohaldavad ameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

f) 

Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

g) 

Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa („Institutsioonilised sätted”), välja arvatud 3. peatüki osad 1 ja 2.

h) 

Nimetatud määruse kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) agentuuri dokumentide suhtes, sealhulgas kõigi EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes.

i) 

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.

j) 

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

▼M224

8a.  

a) 

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2009 meetmetes, mis võivad tuleneda järgmisest ühenduse õigusaktist:

— 
32008 R 0683: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1) ►M250  , muudetud järgmiste aktidega:
— 
32010 R 0912: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11),
 ◄
b) 

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

Peale selle tasub Norra lepingu artikli 82 lõike 1 punkti c alusel 2008. aasta eest 20 114 000 eurot (millest pool tuleb tasuda 31. augustiks 2012 ja teine pool 31. augustiks 2013), mis kaasatakse protokolli nr 32 artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus ettenähtud rahastamisnõudesse.

c) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide ühenduse komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

Ilma et see piiraks käesoleva punkti kohaldamist, võib EFTA riikide osalemine ühenduse komiteedes, mis abistavad Euroopa Komisjoni, eriti punktis a osutatud meetmete julgeolekuaspektides, sõltuda eraldi kokkulepetest EFTA riikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Sellised kokkulepped peaksid aitama kaasa Euroopa GNSS programmide andmete, teabe ja tehnoloogiate sidusale kaitsele Euroopa Ühenduses ja EFTA riikides ning lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisele kõnealuses sektoris.

▼M229

d) 

EFTA riikide eksperdirühmas osalemise üksikasjalik kord vastavalt lepingu artiklile 101:

Vastavalt komisjoni otsuse 2009/334/EÜ ( 11 ) artiklile 4 võib iga EFTA riik määrata isiku, kes osaleb täisliikmena Euroopa GNSSi süsteemide julgeoleku eksperdirühma (Euroopa GNSSi süsteemide julgeolekunõukogu) koosolekutel.
Euroopa Komisjon teatab osalejatele õigeaegselt eksperdirühma koosolekute kuupäevad ning edastab neile asjakohased dokumendid.

▼M224

►M229  e) ◄  

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

►M229  f) ◄  

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP Ühiskomitee otsustab teisiti.

▼M286

8aa.  

a) 

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

— 
32013 R 1285: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1285/2013, 11. detsember 2013, Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).
b) 

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c) 

Osalevate EFTA riikide territooriumidele süsteemi EGNOS geograafilise ulatuse laiendamise kulu kannavad EFTA riigid punktis a nimetatud tegevuse rahastamise raames. Kõnealuse ulatuse laiendamine sõltub tehnilisest teostatavusest ning selle tõttu ei tohi viibida süsteemi EGNOS geograafiline laiendamine ELi liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvatele territooriumitele.

d) 

Projekti tasandil on EFTA riikide institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel lepingu artikli 81 punktis d osutatud õigused.

e) 

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 247/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

f) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

EFTA riikide osalemist liidu komiteedes ja eksperdirühmades, mis abistavad Euroopa Komisjoni konkreetselt punktis a osutatud tegevuse turvalisuse küsimustes, käsitletakse asjaomaste komiteede ja rühmade kodukorras.

g) 

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

h) 

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.

▼M287

8ab.  

a) 

EFTA riigid osalevad tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

— 
32011 D 1104: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1104/2011/EL, 25. oktoober 2011, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).
b) 

EFTA riigid võivad saada PRSi tarbijateks tingimusel, et nad on sõlminud otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõike 5 punktides a ja b osutatud lepingud.

c) 

EFTA riikide osalemist erinevate PRSiga seotud komiteede ja eksperdirühmade töös reguleeritakse kõnealuste komiteede ja eksperdirühmade kodukorra alusel.

d) 

Otsuse nr 1104/2011/EL artiklit 10 ei kohaldata EFTA riikide suhtes.

e) 

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

f) 

Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.

▼M234

8b.  Lepinguosalised soodustavad asjakohast koostööd oma territooriumide pädevate organisatsioonide, institutsioonide ja muude asutuste vahel, et ergutada vastavalt SESARi algmäärusele ( 12 ) EFTA riikide sidusrühmade osalust projektis SESAR, sealhulgas ühisettevõtte SESAR tegevuses, võrdsetel alustel ELi liikmesriikide sidusrühmadega.

Kuigi neil puudub õigus hääletada, osalevad EFTA riigid täies mahus ühtse Euroopa taeva komitees, kes abistab Euroopa Komisjoni ühisettevõtte SESAR tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M252

8c.  

a) 

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2012 meetmetes, mis võivad tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

— 
32010 R 0911: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. september 2010, Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).
b) 

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel ning milleks täpsemalt on GMES-komitee, julgeolekunõukogu ja kasutajate foorum.

d) 

Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

▼M259 —————

▼M288

8d.  

a) 

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

— 
32014 R 0377: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 377/2014, 3. aprill 2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
b) 

EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.

c) 

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 249/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

d) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide nende liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

e) 

Käesolevat lõiget ei kohaldata ►M305  ————— ◄ Liechtensteini suhtes.

▼M162

9.  Alates 1. jaanuarist 2005 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2005. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

— 
Eelarverida 08.14.01: „Ettevalmistavad meetmed Euroopa julgeolekualaste uuringute edendamiseks (2005)”.

▼M181

10.  Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2006. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

— 
eelarverida 02.04.02: ettevalmistustöö Euroopa turvalisusuuringute tõhustamiseks.

▼M212

11.  

a) 

EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise ühenduse õigusaktiga asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut”) töös:

— 
32008 R 0294: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1) ►M269  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32013 R 1292: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1292/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174),
 ◄
►M269

 

 ◄
c) 

EFTA riigid kohaldavad instituudi ja selle töötajate suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

d) 

Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib kõnealuse instituudi direktor võtta lepingu alusel tööle EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke.

e) 

Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (Institutsioonilised sätted).

f) 

Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ka instituudi kõiki EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes.

▼M299

12.  

a) 

Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse õigusakt:

— 
32009 R 0723: nõukogu määrus (EÜ) nr 723/2009, 25. juuni 2009, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1), muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32013 R 1261: nõukogu määrus (EL) nr 1261/2013, 2. detsember 2013 (ELT L 326, 6.12.2013, lk 1).
b) 

Määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõike 1 punktis d osutatakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ, aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, mis ei ole lepingusse inkorporeeritud. Need osundused on seepärast asjakohased ainult artikli 5 lõike 1 punkti d kohaldamisel ega piira lepingu kohaldamisala.

c) 

EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide ühenduse komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M331

13.  

a) 

Alates 11. aprillist 2017 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu tegevustes, mis on seotud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarvereaga:

Eelarverida 02 04 77 03: „Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede”.

b) 

EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

c) 

EFTA riikide institutsioonide, ettevõtjate, organisatsioonide ja kodanike kulud, mis tekivad nende osalemisest punktis a nimetatud tegevustes, mille rakendamine algab pärast 11. aprilli 2017, tuleks lugeda rahastamiskõlblikeks alates tegevuse algusest samadel tingimustel kui ELi liikmesriikide institutsioonide, ettevõtjate, organisatsioonide ja kodanike kulud, vastavalt asjaomasele toetuslepingule või -otsusele, eeldusel et lisatud EMP ühiskomitee 27. oktoobri 2017. aasta otsus nr 208/2017 jõustub enne asjaomase ettevalmistava meetme lõppu.

d) 

Island ja Liechtenstein kõnealuses ettevalmistavas meetmes ei osale ega rahasta punktis a nimetatud tegevusi.

▼M8

Artikkel 2

Teabeteenused ja teabesüsteemide turvalisus

1.  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid ►M83  lõigetes 5 ja 6 ◄ osutatud ühenduse programmides ja meetmetes.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt ►M83  lõigetes 5 ja 6 ◄ osutatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

▼M174

Lõikes 7 osutatud toimingute puhul teevad EFTA riigid osamakseid eelarveridadele 09 03 04 ja 09 01 04 03 (üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud) ning edasistele vastavatele eelarveridadele vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

▼M8

3.  Alates koostöö algusest lõikes 5 osutatud programmide ja meetmete raames osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nende programmide juhtimisel või arendamisel.

4.  Teabeteenuste programmiga hõlmatud tegevuse hindamine ja põhjalikum ümberkorraldamine toimub vastavalt lepingu artikli 79 lõikes 3 sätestatud korrale.

5.  Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ja nende aluseks olevaid akte:

— 
389 D 0286: nõukogu otsus 89/286/EMÜ, 17. aprill 1989, uuenduste ja tehnosiirete strateegilise programmi (1989–1993) põhietapi rakendamise kohta ühenduse tasandil (programm „Sprint”) (EÜT L 112, 25.4.1989, lk 12), muudetud järgmiste aktidega:
— 
394 D 0005: nõukogu otsus 94/5/EÜ, 20. detsember 1993 (EÜT L 6, 8.1.1994, lk 25);
— 
391 D 0691: nõukogu otsus 91/691/EMÜ, 12. detsember 1991, millega võetakse vastu teabeteenuste siseturu asutamise programm (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 41);
— 
392 D 0242: nõukogu otsus 92/242/EMÜ, 31. marts 1992, infosüsteemide turvalisuse kohta (EÜT L 123, 8.5.1992, lk 19);

▼M23

— 
396 D 0339: Council Decision 96/339/EC of 20 May 1996 adopting a multiannual Community programme to stimulate the development of a European multimedia content industry and to encourage the use of multimedia content in the emerging information society (Info 2000) (OJ No L 129, 30.5.1996, p. 24);

▼M33

— 
396 D 0664: Council Decision 96/664/EC of 21 November 1996 on the adoption of a multiannual programme to promote the linguistic diversity of the Community in the information society (OJ L 306, 28.11.1996, p. 40);

▼M71

— 
398 D 0253: nõukogu otsus 98/253/EÜ, 30. märts 1998, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane tegevuskava Euroopa infoühiskonna loomise stimuleerimiseks (Infoühiskond) (EÜT L 107, 7.4.1998, lk 10);

▼M81

— 
399 D 0276: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 276/1999/EÜ, 25. jaanuar 1999, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane tegevuskava Interneti kasutamise turvaliseks muutmise kohta ülemaailmsetes võrkudes leiduva ebaseadusliku ja kahjuliku materjali vastu võitlemise teel (EÜT L 33, 6.2.1999, lk 1) ►M138  , muudetud järgmise aktiga:
— 
32003 D 1151: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1151/2003/EÜ, 16. juuni 2003 (ELT L 162,1.7.2003, lk 1); ◄

▼M146

— 
32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12);

▼M103

— 
32001 D 0048: Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsus 2001/48/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm, et stimuleerida Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ülemaailmsetes võrkudes ja edendada infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32);

▼M143

— 
32003 D 2256: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ, 17. november 2003 (ELT L 336, 23.12.2003, lk 1), ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
 ◄

▼M178

— 
32005 D 2113: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2113/2005/EÜ, 14. detsember 2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 34);

▼M171

— 
32005 D 0456: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2005. aasta otsus nr 456/2005/EÜ, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm digitaalse infosisu kättesaadavuse, kasutatavuse ja kasutamise edendamiseks Euroopas (ELT L 79, 24.3.2005, lk 1).

▼M173

— 
32005 D 0854: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 854/2005/EÜ, 11. mai 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (ELT L 149, 11.6.2005, lk 1).

▼M218

— 
32008 D 1351: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (ELT L 348, 24.12.2008, lk 118).

▼M279

— 
32013 R 1316: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), ►M334  muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32017 R 1953: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1953 (ELT L 286, 1.11.2017, lk 1). ◄
EFTA riigid osalevad üksnes Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooni sektoris.
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M285

— 
32014 R 0283: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014, 11. märts 2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14), ►M334  muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32017 R 1953: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1953 (ELT L 286, 1.11.2017, lk 1). ◄

▼M83

6.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2000. aasta üldeelarve järgmise eelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:

B5-3 3 4: : Euroopa päritoluga digitaalse infosisu edendamine ülemaailmsetes võrkudes.

▼M174

7.  Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid järgmiste õigusaktide põhjal võetavates meetmetes, kui need on seotud üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas ühist huvi pakkuvate projektidega:

— 
395 R 2236: nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1), mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
— 
399 R 1655: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/1999, 19. juuli 1999 (EÜT L 197, 29.7.1999, lk 1),
— 
32004 R 0788: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 788/2004, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17),
— 
32004 R 0807: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2004, 21. aprill 2004 (ELT L 143, 30.4.2004, lk 46),
— 
32005 R 1159: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1159/2005, 6. juuli 2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 16).
— 
397 D 1336: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ, 17. juuni 1997, üle-euroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12), mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32002 D 1376: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1376/2002/EÜ, 12. juuli 2002 (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 1).

▼B

Artikkel 3

Keskkond

1.  Ühenduse tegevuse raames tugevdatakse keskkonnaalast koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

▼M98

— 
keskkonnapoliitika ja keskkonnaalased tegevusprogrammid, eelkõige ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
— 
493 Y 0517: nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, 1. veebruar 1993, ühenduse keskkonna- ja säästva arengu alase tegevusprogrammi kohta (EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1);
— 
397 D 0150: komisjoni otsus 97/150/EÜ, 24. veebruar 1997, keskkonda ja säästvat arengut käsitleva Euroopa konsultatiivfoorumi loomise kohta (EÜT L 58, 27.2.1997, lk 48);,

▼M111

— 
32001 D 0704: Komisjoni otsus 2001/704/EÜ, 26. september 2001, mis tunnistab kehtetuks otsuse 97/150/EÜ keskkonna ja jätkusuutliku arengu küsimustega tegeleva Euroopa konsultatiivse foorumi asutamise kohta (EÜT L 258, 27.9.2001, lk 20).,

▼M100

— 
398 D 2179: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2179/98/EÜ, 24. september 1998, Euroopa Ühenduse keskkonna- ja säästva arengu alase tegevusprogrammi „Säästvuse suunas” läbivaatamise kohta (EÜT L 275, 10.10.1998, lk 1);

▼B

— 
keskkonnakaitse nõuete integreerimine muude valdkondade poliitikasse;
— 
majanduslikud ja maksualased meetmed;
— 
piiriülese mõjuga keskkonnaküsimused;
— 
peamised piirkondliku ja üldise iseloomuga teemad, mida arutatakse rahvusvahelistes organisatsioonides.

Koostöö hõlmab muu hulgas korrapäraseid kohtumisi.

▼M10

2.  

a) 
►M253  

EFTA riigid osalevad täiel määral Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet”) töös ja Euroopa keskkonnateabe ja -vaatlusvõrgus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta ( 13 ).

b) 

EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõikele 1 ja protokollile nr 32.

c) 

Tulenevalt punktist b osalevad EFTA riigid ilma hääleõiguseta täielikult ameti juhatuse ja ameti teaduskomitee töös.

d) 

Kõnealuses määruses sisalduv termin „liikmesriik/liikmesriigid” ja muud nende avalikke üksusi tähistavad artiklites 4 ja 5 sisalduvad terminid hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riike ja nende avalikke üksusi.

e) 

Ametile antavaid või sealt lähtuvaid keskkonnaalaseid andmeid võib avaldada ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks tingimusel, et EFTA riikides on tagatud samasugune konfidentsiaalse teabe kaitse nagu ühenduses.

f) 

Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide seadustele antakse.

g) 

EFTA riigid kohaldavad ameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

h) 

Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

i) 

Vastavalt artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (institutsioonilised sätted).

j) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 401/2009 kohaldamisel ka kõikide EFTA riike käsitlevate ameti dokumentide suhtes. ◄

▼B

3.  Pärast seda, kui EMP Ühiskomitee on otsustanud, et koostöö peab toimuma lepinguosaliste poolt vastu võetud paralleelsete õigusaktide vormis, millel on identne või sarnane sisu, kohaldatakse kõnealuse valdkonna õigusaktide ettevalmistamise suhtes lepingu artikli 79 lõikes 3 ettenähtud korda.

▼M101

4.   ►M112  EFTA riigid osalevad lõikes 7 viidatud ühenduse tegevustes. ◄

5.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 7 nimetatud ühenduse ►M112  tegevused ◄ vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

6.  EFTA riigid osalevad täielikult ►M112  organid ◄ , kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni lõikes 7 nimetatud ►M112  tegevused ◄ juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

7.   ►M112  Järgmised ühenduse aktid ning samuti neist tulenevad aktid, on käesoleva artikli objektiks::

(a) 

ühenduse aktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2001: ◄

— 
32000 D 2850: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsember 2000. aasta otsus 2850/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas ( EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1), ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
 ◄

▼M112

(b) 

ühenduse aktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2002:

— 
32001 D 1411: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1411/2001/EÜ ühenduse koostöötegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks, 27. juuni 2001 (EÜT L 191,13.7.2001, lk 1), ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
 ◄

▼M195 —————

▼M172

(d) 

Ühenduse õigusaktid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005:

— 
32002 D 1600: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

▼M327

(e) 

32013 D 1386: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

▼B

Artikkel 4

▼M253

Haridus, koolitus, noored ja sport

▼B

1.  Alates käesoleva lepingu jõustumisest osalevad EFTA riigid vastavalt VI osale ühenduse programmis „Noored Euroopa Eest”.

2.  Alates 1. jaanuarist 1995 osalevad EFTA riigid vastavalt VI osale kõikides sel ajal toimivates või vastuvõetud ühenduse haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohaldatakse selle valdkonna ühenduse programmide kavandamise ja arendamise suhtes VI osas sätestatud korda, eelkõige artikli 79 lõiget 3.

▼M36

2bis.  Alates 1. jaanuarist 1997 osalevad EFTA riigid ühenduse 1997. aasta üldeelarve eelarvereaga B3-1011 „Euroopa Vabatahtlik Teenistus” seotud ühenduse meetmete rakendamises.

▼M56

2b.  EFTA riigid osalevad alates 1. augustist 1998 järgmises ühenduse programmis:

398 D 1686: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1686/98/EÜ, 20. juuli 1998, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Euroopa noorte vabatahtlik teenistus” (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 1).

▼M93

2c.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid järgmistes ühenduse ►M51  programmides ◄ :

— 
399 D 0382: nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõppealase tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33) ►M168  , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1). ◄

▼M51

— 
399 D 0051: nõukogu otsus 1999/51/EÜ, 21. detsember 1998, Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja edendamise kohta (EÜT L 17, 22.1.1999, lk 45),

▼M53

— 
32000 D 0253: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1) ►M128  , muudetud järgmise aktiga:
— 
32003 D 0451: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 451/2003/EÜ, 27. veebruar 2003 (EÜT L 69, 13.3.2003, lk 6),
 ◄

▼M146

— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7),

▼M168

— 
32004 R 0885: Nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M67

— 
32000 D 1031: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm „Noorus” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1) ►M146  , mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). ◄

▼M168

— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M63

2d.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2000. aasta üldeelarve järgmiseeelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:

— 
B3-1 0 0 3: Ettevalmistavad meetmed Euroopa keelteaastaks 2001.

▼M91

2e.  Alates 1. jaanuarist 2001 osalevad EFTA riigid järgmises programmis:

— 
32000 D 1934: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1934/2000/EÜ, 17. juuli 2000, mis käsitleb Euroopa keelteaastat 2001 (EÜT L 232, 14.9.2000, lk 1).

▼M125

2f.  Alates 1. jaanuarist 2001 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2001., 2002. ja 2003. aasta üldeelarve järgmiste eelarveridadega seotud ühenduse meetmete rakendamises:

— 
B3-1 0 0 0A:„Koostööd ettevalmistavad meetmed hariduse ja noorsoopoliitika valdkonnas – halduskorralduse kulud”;
— 
B3-1 0 0 0:„Koostööd ettevalmistavad meetmed hariduse ja noorsoopoliitika valdkonnas”.

▼M126

2g.  Alates 1. jaanuarist 2003 osalevad EFTA riigid järgmises tegevuses:

— 
32003 D 0291: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 291/2003/EÜ, 6. veebruar 2003, millega pannakse alus Euroopa aastale 2004 „Haridus spordi kaudu” (EÜT L 43, 18.2.2003, lk 1) ►M146  , mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7),
 ◄

▼M168

— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M140

2h.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:

— 
32003 D 2317: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5 detsember 2003 millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuride-vahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mun-dus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

▼M141

2i.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:

— 
32003 D 2318: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ, 5 detsember 2003 millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004-2006) info- ja sidetehnoloo-giate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 9).

▼M147

2j.  Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmise, Euroopa Liidu 2004. aasta üldeelarvesse kantud eelarvereaga:

— 
budget heading 15 07 03:‘Pilot projects for participation of young people’.

▼M158

2k.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2005 järgmises programmid:

— 
32004 D 0790: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorsoovaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

▼M157

— 
32004 D 0791: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste toetamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).
Käesoleva lepingu kohaldamisel muudetakse kõnealuse otsuse sätteid järgmiselt:
EFTA riigid osalevad programmi meetmetes 2, 3A, 3B ja 3C.

▼M166

— 
32004 D 2241: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

▼M189

2l.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmistes programmides:

— 
32006 D 1719: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30);
— 
32006 D 1720: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

▼M221

2m.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2009 järgmise programmi 1. ja 3. meetmes:

— 
32008 D 1298: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

▼M270

2n.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises programmis:

— 
32013 R 1288: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

▼M36

3.   ►M270  EFTA riigid osalevad lõigetes 1, 2, 2a, 2b, 2c, 2d, 2e, 2f, 2 g, 2h, 2i, 2j, 2k, 2l, 2m ja 2n osutatud programmide ja meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a. ◄

▼B

4.  Alates koostöö algusest nende programmide raames, mida EFTA riigid rahaliselt toetavad vastavalt artikli 82 lõike 1 punktile a, osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud programmide juhtimisel või arendamisel.

5.   ►M8  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid ühenduse mitmesuguses tegevuses, sealhulgas EURYDICEs ja ARIONis, mis hõlmab teabevahetust, sealhulgas vajaduse korral ekspertidega kontaktide loomist või kohtumiste, seminaride ja konverentside korraldamist. ◄ Lepinguosalised teevad EMP Ühiskomitee raames või muul viisil ka muid algatusi, mis võivad selles suhtes vajalikuks osutuda.

6.  Lepinguosalised toetavad asjakohast koostööd oma vastavate territooriumide pädevate organisatsioonide, asutuste ja muude organite vahel, kui see võiks kaasa aidata koostöö tugevdamisele ja laiendamisele. Toetatakse eelkõige koostööd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) ( 14 ) tegevusega hõlmatud küsimus.

▼M110

7.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
398 H 0561: nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitus 98/561/EÜ Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (EÜT L 270, 7.10.1998, lk 56),
— 
32001 H 0166: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2001. aasta soovitus 2001/166/ EÜ Euroopa koostöö kohta koolihariduse kvaliteedi hindamisel (EÜT L 60, 1.3.2001, lk 51),

▼M204

— 
32006 H 0961: Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2006/961/EÜ, 18. detsember 2006, hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta (ELT L 394, 30.12.2006, lk 5),
— 
32006 H 0962: Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2006/962/EÜ, 18. detsember 2006, võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT L 394, 30.12.2006, lk 10).

▼M216

8.  Lepinguosalised püüavad tugevdada oma koostööd järgmiste ühenduse õigusaktide raames:

— 
32008 H 0506(01): Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2008/C 111/01, 23. aprill. 2008, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 6.5.2008, lk 1).

▼M231

— 
32008 H 1213: nõukogu soovitus 2008/C 319/03, 20. november 2008, noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus (ELT C 319, 13.12.2008, lk 8).

▼M232

— 
32009 H 0708(01): Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2009/C 155/01, 18. juuni 2009, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (ELT C 155, 8.7.2009, lk 1).
— 
32009 H 0708(02): Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2009/C 155/02, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (ELT C 155, 8.7.2009, lk 11).

▼M284

— 
32012 H 1222(01): nõukogu soovitus 2012/C 398/01, 20. detsember 2012, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

▼M336

— 
32017 H 0615: nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15).

▼B

Artikkel 5

Sotsiaalpoliitika

1.  Sotsiaalpoliitika valdkonnas hõlmab lepingu artikli 79 lõikes 1 nimetatud dialoog muu hulgas kohtumiste korraldamist, kaasa arvatud ekspertidevahelised kontaktid, mõlemapoolselt huvipakkuvate konkreetsete valdkondade probleemide uurimist, lepinguosaliste tegevust käsitlevat teabevahetust, koostöö seisundi hindamist ja sellist ühistegevust nagu seminaride ja konverentside korraldamist.

2.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
388 Y 0203: nõukogu 21. detsembri 1987. aasta resolutsioon tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta (EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3);
— 
391 Y 0531: nõukogu 21. mai 1991. aasta resolutsioon naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva kolmanda keskmise tähtajaga tegevusprogrammi (1991–1995) kohta (EÜT C 142, 31.5.1991, lk 1);

▼M22

— 
395 D 0593: nõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsus naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammi (1996-2000) kohta (EÜT C 335, 30.12.1995, lk 37);
EFTA riigid osalevad selles ühenduse tegevusprogrammis vastavalt käesoleva protokolli 2. liite sätetele;

▼B

— 
390 Y 627(06): nõukogu 29. mai 1990. aasta resolutsioon pikaajaliselt töötute abistamiseks mõeldud meetmete kohta (EÜT C 157, 27.6.1990, lk 4);
— 
386 X 0379: nõukogu soovitus 86/379/EMÜ, 24. juuli 1986, puuetega inimeste tööhõive kohta ühenduses (EÜT L 225, 12.8.1986, lk 43);
— 
389 D 0457: nõukogu otsus 89/457/EMÜ, 18. juuli 1989, millega kehtestatakse keskmise tähtajaga ühenduse tegevusprogramm, mis käsitleb majanduslikult ja sotsiaalselt halvemas seisundis olevate rühmade majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist ühiskonda (EÜT L 224, 2.8.1989, lk 10).

3.  Alates lepingu jõustumisest osalevad EFTA riigid vanuritele suunatud ühenduse meetmetes. ( 15 )

EFTA riigid toetavad neid meetmeid rahaliselt vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile b.

EFTA riigid osalevad täielikult nende EÜ komiteede töös, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni selle programmi juhtimisel ja arendamisel, välja arvatud küsimused, mis on seotud EÜ rahaliste vahendite jaotusega ühenduse liikmesriikide vahel.

▼M13

4.  1995. aastal osalevad EFTA riigid vanurite abistamiseks mõeldud ühenduse meetmetes vastavalt käesoleva protokolli 1. liites esitatud tööprogrammile. Sel ajavahemikul toetavad EFTA riigid neid meetmeid rahaliselt vastavalt kõnealuse tööprogrammi osale „Eelarveaspektid”.

▼M251

5.  EFTA riigid osalevad lõike 8 kahes esimeses taandes nimetatud ühenduse programmides ja meetmetes alates 1. jaanuarist 1996, lõike 8 kolmandas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2000, lõike 8 neljandas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2001, lõike 8 viiendas ja kuuendas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2002, lõike 8 seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2004, lõike 8 üheksandas, kümnendas ja üheteistkümnendas taandes nimetatud programmides alates 1. jaanuarist 2007, lõike 8 ►M254  ning kaheteistkümnendas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2009 ja meetmetes, mida rahastatakse lõikes 12 osutatud 2012. eelarveaasta eelarveridadelt ►M275  alates 1. jaanuarist 2012 lõikes 12 osutatud 2012. ja 2013. eelarveaasta eelarve ridadelt rahastatavates meetmetes ja alates 1. jaanuarist 2014 lõikes 13 osutatud 2014. eelarveaasta eelarve realt rahastatavates meetmetes ►M306  2014. ja 2015. eelarveaasta ►M314  , 2015 ►M329  , 2016 ja 2017 ◄  ◄  ◄ lõike 8 kolmeteistkümnendas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2012. ◄  ◄ ►M280  ja neljateistkümnendas taandes nimetatud programmis alates 1. jaanuarist 2014 ◄

▼M13

6.  Nimetatud kuupäevast alates toetavad EFTA riigid rahaliselt ►M275  lõiked 8 ja 12 ◄ nimetatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

7.  Alates koostöö algusest ►M275  lõiked 8, 12 ja 13 ◄ osutatud programmide ja meetmete raames osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad komisjoni nimetatud programmide ja meetmete juhtimisel või arendamisel.

8.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
393 D 0136: Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (Helios II, 1993–1996) (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).
— 
394 D 0782: Nõukogu otsus 94/782/EÜ, 6. detsember 1994, mis käsitleb teabesüsteemi Handynet säilitamist esimese tehnilise abi programmi kohaselt praeguseks algatatud tegevuse raames (EÜT L 316, 9.12.1994, lk 42).

▼M54

— 
32000 D 0293: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 293/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (Daphne programm) (aastateks 2000–2003), mis käsitleb ennetusmeetmeid laste, noorte ja naiste vastase vägivalla vastu võitlemiseks (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1).

▼M104

— 
32001 D 0051: Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001–2005) (EÜT L 17, 19.1.2001, lk 22) ►M175  , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32005 D 1554: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1554/2005/EÜ, 7. september 2005 (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).
 ◄

▼M114

— 
32001 D 0903: Nõukogu otsus 2001/903/EÜ „Euroopa puuetega inimeste aasta 2003” kohta, 3. detsember 2001 (EÜT L 335, 19.12.2001, lk 15).

▼M115

— 
32002 D 0050: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 50/2002/EÜ, 7. detsember 2001, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1), ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).
 ◄

▼M132

— 
32000 D 0750: Nõukogu otsus 2000/750/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise tõkestamise ühenduse tegevusprogramm (2001-2006) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23).

▼M152

— 
32004 D 0803: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 803/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004 — 2008) laste, noorte ja naiste vastase vägivalla tõkestamiseks ja sellega võitlemiseks ning ohvrite ja riskigruppide kaitseks (DAPHNE II programm) (EÜT L 143, 30.4.2004, lk 1).

▼M183

— 
32006 D 0771: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 771/2006/EÜ, 17. mai 2006, Euroopa aastale „Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole” (2007) aluse panemise kohta (ELT L 146, 31.5.2006, lk 1).

▼M190

— 
32006 D 1672: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1), parandatud ELTs L 65, 3.3.2007, lk 12.

▼M200

— 
32007 D 0779: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 779/2007/EÜ, 20. juuni 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm) (ELT L 173, 3.7.2007, lk 19).

▼M222

— 
32008 D 1098: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (ELT L 298, 7.11.2008, lk 20).

▼M251

— 
32011 D 0940: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 940/2011/EL, 14. september 2011, aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta (ELT L 246, 23.9.2011, lk 5).

▼M280

— 
32013 R 1381: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013, 17. detsember 2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
Liechtenstein osaleb ainult nendes tegevustes, mida võidakse rahastada eelarveridadest 33 01 04 01 „Õiguste ja kodakondsuse toetuskulud” ning 33 02 02 „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine”.
Norra ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼B

►M13  9. ◄   EMP Ühiskomitee võtab vastu vajalikud otsused, et soo-dustada lepinguosaliste omavahelist koostööd ühenduse tule-vaste sotsiaalvaldkonna programmide ja meetmete raames.

►M13  10. ◄   Lepinguosalised toetavad asjakohast koostööd oma vastavate territooriumide pädevate organisatsioonide, asutuste ja muude organite vahel, kui see võiks kaasa aidata koostöö tugevdamisele ja laiendamisele. Toetatakse eelkõige koostööd Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi tegevusega hõlmatud küsimustes. ( 16 )

▼M230

11.  

a) 

EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise ühenduse õigusaktiga loodud Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri (edaspidi „agentuur”) töös:

— 
31994 R 2062: nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1), mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
— 
31995 R 1643: nõukogu määrus (EÜ) nr 1643/95, 29. juuni 1995 (EÜT L 156, 7.7.1995, lk 1),
— 
32003 R 1654: nõukogu määrus (EÜ) nr 1654/2003, 18. juuni 2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 38),
— 
32005 R 1112: nõukogu määrus (EÜ) nr 1112/2005, 24. juuni 2005 (ELT L 184, 15.7.2005, lk 5).
b) 

EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja protokollile nr 32.

c) 

EFTA riigid osalevad täies mahus haldusnõukogu töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus.

d) 

EFTA riigid teavitavad kuue kuu jooksul alates EMP Ühiskomitee 4. detsembri 2009. aasta otsuse nr 160/2009 jõustumisest agentuuri oma siseriiklike tööohutuse ja -tervishoiu alase info võrkude põhiosadest vastavalt määruse (EÜ) nr 2062/94 (nagu seda on hiljem muudetud) artiklile 4.

e) 

EFTA riigid määravad eelkõige punktis d sätestatud ajavahemiku jooksul asutused, kes koordineerivad ja/või edastavad agentuurile vajalikku riikliku tasandi infot.

f) 

EFTA riigid teatavad agentuurile ka nende riigi territooriumil loodud institutsioonide nimed, kes võivad agentuuriga teatud erilist huvi pakkuvatel teemadel koostööd teha ja seega toimida võrgu teemakeskustena.

g) 

Kolme kuu jooksul alates punktides d, e ja f osutatud teabe saamisest vaatab haldusnõukogu võrgu põhielemendid läbi, et võtta arvesse EFTA riikide osalust.

h) 

Agentuur on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide seadustele antakse.

i) 

EFTA riigid kohaldavad agentuuri ja selle töötajate suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

j) 

Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (nii nagu see on kehtestatud nõukogu määrusega EMÜ, Euratom, ESTÜ nr 259/68) ( 17 ) artikli 12 lõike 2 punktist a võib kõnealuse agentuuri tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

k) 

Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (Institutsioonilised sätted).

l) 

Määruse (EÜ) nr 2062/94 kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 18 ) ka kõikide EFTA riike käsitlevate agentuuri dokumentide kohta.

▼M254

12.  Alates 1. jaanuarist 2012 osalevad EFTA riigid meetmetes, mida rahastatakse Euroopa Liidu ►M261  2012. ja 2013. eelarveaasta ◄ üldeelarve järgmistelt ridadelt:

— 
eelarverida 04 01 04 08: „tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – halduskorralduskulud”;
— 
eelarverida 04 03 05: „tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine”.

▼M275

13.  Alates 1. jaanuarist 2014 osalevad EFTA riigid meetmetes, mida rahastatakse Euroopa Liidu ►M306  2014. ►M314  2015 ►M329  , 2016 ja 2017 ◄  ◄ eelarveaasta ◄ üldeelarve järgmiselt realt::

— 
eelarverida 04 03 01 03:„Tööjõu vaba liikumine, sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine”.

▼B

Artikkel 6

Tarbijakaitse

1.  Tarbijakaitse valdkonnas tugevdavad lepinguosalised omavahelist dialoogi kõigi asjakohaste vahenditega, et teha kindlaks valdkonnad ja toimingud, kus tihedam koostöö võiks kaasa aidata nende eesmärkide saavutamisele.

2.  Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd eelkõige tarbija mõju ja osaluse tagamisele suunatud ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

▼M8

— 
392 Y 0723: nõukogu resolutsioon, 13. juuli 1992, tarbijakaitsepoliitika arengu tulevaste prioriteetide kohta (EÜT C 186, 23.7.1992, lk 1);
— 
593 DC 0378: teine komisjoni kolmeaastane kava 1993–1995;

▼B

— 
388 Y 1117(01): nõukogu 4. novembri 1988. aasta resolutsioon, mis käsitleb tarbijate paremat kaasamist standardimisse (EÜT C 293, 17.11.1988, lk 1).

▼M94

3.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2000 ühenduse tegevuses, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid ning neist tulenevad õigusaktid:

— 
399 D 0283: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 283/1999/EÜ, 25. jaanuar 1999, millega luuakse tarbijaid puudutava ühenduse tegevuse üldine raamistik (EÜT L 34, 9.2.1999, lk 1).

▼M145

Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse tegevuses, mis võib põhineda järgmisel õigusaktil või sellest tulenevatel õigusaktidel:

— 
32004 D 0020: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ, 8. detsember 2003, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1) ►M146  , mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). ◄

▼M191

3a.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:

— 
32006 D 1926: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

▼M290

3b.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises programmis:

— 
32014 R 0254: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 254/2014, 26. veebruar 2014, mis käsitleb mitmeaastast tarbijakaitseprogrammi aastateks 2014–2020 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1926/2006/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 42).
Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 251/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M94

4.   ►M290  EFTA riigid osalevad lõigetes 3, 3a ja 3b osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a. ◄

5.   ►M290  Alates koostöö algusest lõigetes 3, 3a ja 3b osutatud tegevuse raames osalevad EFTA riigid täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, EÜ komiteede ja teiste organite töös, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud tegevuse juhtimisel või arendamisel. ◄

▼B

Artikkel 7

▼M106

Ettevõtted, ettevõtlus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted

▼B

1.  Koostööd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonnas edendatakse eelkõige nende ühenduse meetmete raames, mille eesmärk on:

— 
kõrvaldada ettevõtlusele seatud põhjendamatud haldus-, finants- ja õiguspiirangud;
— 
teavitada ja abistada ettevõtteid, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid tegevuskavadest ja programmidest, mis võiksid nende jaoks olulised olla;
— 
edendada koostööd ja partnerlust Euroopa Majanduspiirkonna erinevate regioonide ettevõtete vahel, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel.

▼M8

2.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 1994 lõikes 5 osutatud ühenduse programmides ja meetmetes.

3.  EFTA riigid toetavad rahaliselt ►M315  käesolevas artiklis ◄ osutatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

4.  EFTA riigid osalevad alates koostöö algusest ►M315  käesolevas artiklis ◄ osutatud programmide ja meetmete alal täielikult kõikides Euroopa Ühenduse komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduse Komisjoni nende programmide ja meetmete haldamisel või arendamisel.

5.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
393 D 0379: nõukogu otsus 93/379/EMÜ, 14. juuni 1993, ühenduse meetmete mitmeaastase programmi kohta, et tugevdada esmatähtsaid valdkondi ja tagada ühenduses ettevõtluspoliitika järjepidevus ja kindlustamine, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 68);

▼M34

— 
397 D 0015: Council Decision 97/15/EC of 9 December 1996 on a third multiannual programme for small and medium-sized enterprises (SMEs) in the European Union (1997 to 2000) (OJ L 6, 10.1.1997, p. 25);

▼M8

— 
389 Y 1007(01): nõukogu 26. septembri 1989. aasta resolutsioon allhangete arendamise kohta ühenduses (EÜT C 254, 7.10.1989, lk 1);
— 
390 X 0246: nõukogu 28. mai 1990. aasta soovitus, mis käsitleb haldusmenetluse lihtsustamise poliitika rakendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides liikmesriikides (EÜT L 141 2.6.1990, lk 55);
— 
393 Y 1203(01): nõukogu 22. novembri 1993. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja käsitööndusettevõtete konkurentsivõime tugevdamist ning tööhõive arendamist (EÜT C 326, 3.12.1993, lk 1);

▼M74

— 
398 D 0347: nõukogu otsus 98/347/EÜ, 19. mai 1998, mis käsitleb finantsabi meetmeid uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) — majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev algatus (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43), kui see puudutab Euroopa ühenduste üldeelarve eelarvereaga B5-511 „Euroopa ühisettevõtted” seotud tegevust;

▼M106

— 
32000 D 0819: nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001—2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84), ►M135  as amended by:
— 
Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded adopted on 16 April 2003; ◄

▼M163

— 
32004 D 0593: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. juuli 2004. aasta otsus nr 593/2004/EÜ (ELT L 268, 16.8.2004, lk 3).

▼M176

— 
32005 D 1776: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005 (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

▼M135

— 
Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded adopted on 16 April 2003.

▼M192

— 
32006 D 1639: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

▼M276

— 
32013 R 1287: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).
Liechtenstein ja Norra ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M148

6.  Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmiste Euroopa Liidu ►M264  2004., 2005., 2006., 2007., 2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarvesse kantud eelarveridadega:

— 
Eelarverida 12.01.04.01: „Siseturu rakendamine ja arendamine — Halduskorralduskulud”.
— 
Eelarverida 12.02.01: „Siseturu rakendamine ja arendamine”.

▼M179

7.  Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M264  2006., 2007., 2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga::

▼M213

— 
Eelarverida 02 03 01: „Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes”.

▼M213

8.  Alates 1. jaanuarist 2008 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M264  2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarve järgmise eelarvereaga:

— 
Eelarverida 02 01 04 01: „Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud”.

▼M289

9.  Alates 1. jaanuarist 2014 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarveridadega:

— 
eelarverida 02 03 01: „Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes”;
— 
eelarverida 12 02 01: „Siseturu rakendamine ja arendamine”.

Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 250/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.

▼M308

10.  Alates 1. jaanuarist 2015 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarveridadega:

— 
eelarverida 02 03 01: Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes,
— 
eelarverida 12 02 01: „Siseturu rakendamine ja arendamine“.

▼M315

12.  Alates 1. jaanuarist 2016 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M321  2016. ja 2017. aasta ◄ üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga::

— 
eelarverida 12 02 01: „Finantsteenuste ühtse turu rakendamine ja arendamine“.

▼M316

12.  Alates 1. jaanuarist 2016 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M330  majandusaastad 2016 ja 2017 ◄ . aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

— 
Eelarverida 02 03 01:„Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja selle arendamine“.

▼M317

13.  Alates 1. jaanuarist 2016 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M322  2016. ja 2017. aasta ◄ üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

— 
Eelarverida 33 02 03 01: „Äriühinguõigus“.

▼M330

14.  Alates 1. jaanuarist 2017 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:

— 
Eelarverida 02 03 04: „Siseturu haldamise vahendid“.

▼M8

Artikkel 8

Turism

1.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 1994 lõikes 4 osutatud ühenduse programmides ja meetmetes.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 4 nimetatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  Alates koostöö algusest lõikes 4 nimetatud programmides ja meetmetes osalevad EFTA riigid täielikult nende EÜ komiteede töös, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nende programmide ja meetmete juhtimisel ja arendamisel.

4.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
392 D 0421: nõukogu otsuss 92/421/EMÜ, 13. juuli 1992, ühenduse tegevuskava kohta turismi edendamiseks (EÜT L 231, 13.8.1992, lk 26).

Artikkel 9

Audiovisuaalsektor

1.  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid lõikes 4 osutatud ühenduse programmides ja meetmetes.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 4 nimetatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  Alates koostöö algusest lõikes 4 osutatud programmide ja meetmete raames osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud programmide ja meetmete juhtimisel või arendamisel.

4.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M20  õigusaktid ◄ :

— 
390 D 0685: nõukogu otsus 90/685/EMÜ, 21. detsember 1990, mis käsitleb Euroopa audiovisuaaltööstuse arengu edendamise tegevuskava (MEDIA) (1991–1995) rakendamist (EÜT L 380, 31.12.1990, lk 37);

▼M20

— 
395 D 0563: nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25);
— 
395 D 0564: nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – Koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33);

▼M102

— 
32001 D 0163: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsus nr 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001—2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1) ►M146  ; mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7), ◄

▼M165

— 
32004 D 0845: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 845/2004/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 1), parandatud ELTs L 195, 2.6.2004, lk 1.

▼M168

— 
32004 R 0885: Nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M102

— 
32001 D 0821: Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus — arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82) ►M165  , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32004 D 0846: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus nr 846/2004/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 4), parandatud ELTs L 195, 2.6.2004, lk 2. ◄

▼M168

— 
32004 R 0885: Nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M193

— 
32006 D 1718: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12), mida on parandatud ELTs L 31, 6.2.2007, lk 10.

▼M244

— 
32009 D 1041: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1041/2009/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus (ELT L 288, 4.11.2009, lk 10).
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M271

— 
32013 R 1295: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1295/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼B

Artikkel 10

Kodanikukaitse

1.  Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla (489 Y 0223) nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 13. veebruari 1989. aasta resolutsioon, mis käsitleb uusi arenguid ühenduse kodanikukaitsealases koostöös (EÜT C 44, 23.2.1989, lk 3).

2.  EFTA riigid tagavad, et nende territooriumil kehtestatakse Euroopa ühise hädaabinumbrina number 112 vastavalt (391 D 0396) nõukogu 29. juuli 1991. aasta otsusele Euroopa ühise hädaabinumbri kehtestamise kohta (EÜT L 217, 6.8.1991, lk 31).

▼M41

3.  Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd, et tõhustada loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral Euroopa Majanduspiirkonna raames antavat vastastikust abi ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M55  õigusaktid ◄ :

— 
491 Y 0727(01): nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 91/C 198/01, 8. juuli 1991, liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral (EÜT C 198, 27.7.1991, lk 1).

4.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M55  õigusaktid ◄ :

— 
494 Y 1110(01): nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 94/C 313/01, 31. oktoober 1994, ühenduse kodanikukaitsealase koostöö tugevdamise kohta (EÜT C 313, 10.11.1994, lk 1).

▼M73

5.   ►M116  EFTA riigid osalevad lõikes 8 viidatud ühenduse tegevusprogrammides ja mehhanismides. ◄

6.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 8 nimetatud ►M116  ühenduse tegevusprogrammid ja mehhanismid ◄ ja mehhanisme vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

7.  EFTA riigid osalevad täielikult Euroopa Ühenduse ►M55  komiteed ◄ , kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni lõikes 8 osutatud ►M116  ühenduse tegevusprogrammid ja mehhanismid ◄ ja mehhanismide juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

8.   ►M116  Käesoleva artikli objektiks on järgmised ühenduse aktid ja samuti neist tulenevad aktid:

a) 

Ühenduse aktid, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2000 või enne seda kuupäeva: ◄

— 
398 D 0022: nõukogu otsus 98/22/EÜ, 19. detsember 1997, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 8, 14.1.1998, lk 20),

▼M55

— 
399 D 0847: nõukogu otsus 1999/847/EÜ, 9. detsember 1999, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53) ►M167  , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32005 D 0012: nõukogu 20. detsembri 2004. aasta otsus 2005/12/EÜ, millega muudetakse otsust 1999/847/EÜ ühenduse kodanikukaitsealase tegevusprogrammi laiendamise suhtes (ELT L 6, 8.1.2005, lk 7).
 ◄

▼M116

b) 

►M206  Ühenduse õigusaktid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008:

— 
32007 D 0779: nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9). ◄

▼M197

c) 

Ühenduse õigusaktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2007:

— 
32007 D 0162: nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

▼M277

d) 

ühenduse õigusaktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2014:

— 
32013 D 1313: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1313/2013/EL, 17. detsember 2013, liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M247

9.  

a) 

Lepinguosalised teevad omavahel koostööd valdkondades, mida hõlmab järgmine õigusakt:

— 
32008 L 0114: nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).
b) 

Direktiivis 2008/114/EÜ sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutavad lepinguosalised vastavalt vajadusele koostöövorme, millele on osutatud lepingu artiklis 80.

c) 

Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa („Institutsioonilised sätted”), välja arvatud 3. peatüki 1. ja 2. jagu.

▼M8

Artikkel 11

Kaubanduse hõlbustamine

1.  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid lõikes 4 osutatud ühenduse programmides ja meetmetes vastavalt lepingu artikli 21 lõikele 3.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 4 nimetatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  Alates koostöö algusest lõikes 4 osutatud programmide ja meetmete raames osalevad EFTA riigid täielikult kõikides EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud programmide ja meetmete juhtimisel või arendamisel.

4.  Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:

— 
387 D 0499: nõukogu otsus 87/499/EMÜ, 5. oktoober 1987, millega seatakse sisse ühenduse programm teabevõrkude kaudu toimivate kaubandusliku eesmärgiga elektronandmevahetuse süsteemide kohta (TEDIS) (EÜT L 285, 8.10.1987, lk 35);
— 
389 D 0241: nõukogu otsus 89/241/EMÜ, 5. aprill 1989, millega muudetakse otsust 87/499/EMÜ, millega seatakse sisse ühenduse programm teabevõrkude kaudu toimivate kaubandusliku eesmärgiga elektronandmevahetuse süsteemide kohta (TEDIS) (EÜT L 97, 11.4.1989, lk 46);
— 
391 D 0385: nõukogu otsus 91/385/EMÜ, 22. juuli 1991, millega kehtestatakse programmi TEDIS teine etapp (Kaubandusliku eesmärgiga elektronandmevahetuse süsteemid) (EÜT L 208, 30.7.1991, lk 66).

Artikkel 12

Transport ja liikuvus

1.  Alates 1. jaanuarist 1994 osalevad EFTA riigid EÜ 1994. aasta üldeelarve eelarvereaga B6-8351 „Transport ja liikuvus” seotud ühenduse meetmete rakendamises.

▼M195

2.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:

— 
32003 R 1382: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003, 22. juuli 2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm) (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1); muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32004 R 0788: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 788/2004, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).

3.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:

— 
32006 R 1692: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1), parandatud ELTs L 65, 3.3.2007, lk 12 ►M233  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32009 R 0923: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 923/2009, 16. september 2009 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 1). ◄

4.  EFTA riigid osalevad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete ja programmide rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

5.  EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusprogrammi juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M309

6.  EFTA riigid osalevad tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:

— 
32013 R 1315: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013, 11. detsember 2013, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1) ►M319  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32016 R 0758: komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/758 (ELT L 126, 14.5.2016, lk 3). ◄

EFTA riigid osalevad täiel määral, kuid ilma hääleõiguseta, määruse artikliga 52 loodud komitee tegevuses.

▼M14

Artikkel 13

Kultuur

1.  Kultuurialast koostööd tugevdatakse kõnealust valdkonda käsitleva ühenduse tegevuse ja ühenduse asjakohaste programmide raames. EFTA riigid osalevad ühenduse mitmesuguses kultuurialases tegevuses, mis hõlmab teabevahetust ning ekspertidega kohtumiste, seminaride, konverentside ja erinevate kultuuriürituste korraldamist.

▼M149

2.  EFTA riigid osalevad lõigetes 1, 4, 5 ja 6 osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  EFTA riigid osalevad täiel määral ELi komiteedes ja muudes organites, mis abistavad komisjoni lõigetes 1, 4, 5 ja 6 osutatud tegevuste juhtimisel, väljatöötamisel ja rakendamisel.

▼M79

4.  Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:

— 
396 D 0719: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 719/96/EÜ, 29. märts 1996, millega luuakse Euroopa kultuurimõõdet omav kunsti- ja kultuuritegevuse toetamise programm (Kaleidoskoop) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20) ►M80  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
399 D 0477: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 477/1999/EÜ, 22. veebruar 1999 (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 2), ◄
— 
397 D 2085: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2085/97/EÜ, 6. oktoober 1997, millega luuakse tõlkimist hõlmav tugiprogramm raamatute ja lugemise valdkonnas (Ariane) (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26) ►M80  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
399 D 0476: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 476/1999/EÜ, 22. veebruar 1999 (EÜT L 57, 5.3.1999, lk 1), ◄
— 
397 D 2228: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2228/97/EÜ, 13. oktoober 1997, millega kehtestatakse kultuuripärandit käsitlev ühenduse tegevusprogramm (Raphael) (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31).

▼M64

— 
32000 D 0508: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm Kultuur 2000 (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1) ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7), ◄

▼M156

— 
32004 D 0626: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta otsus nr 626/2004/EÜ (ELT L 99, 3.4.2004, lk 3),

▼M156

— 
32004 D 0626: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta otsus nr 626/2004/EÜ (ELT L 99, 3.4.2004, lk 3).

▼M168

— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M194

— 
32006 D 1855: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

▼M82

5.  Alates 1. jaanuarist 1999 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 1999. aasta üldeelarve järgmise eelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:

— 
B3-2005:„Kultuurilise raamprogrammiga seotud katsemeetmed”.

▼M149

6.  Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmise Euroopa Liidu 2004. aasta üldeelarvesse kantud eelarvereaga:

— 
Eelarverida 15.04.02.03:„Ettevalmistavad meetmed kultuurikoostööks”.

▼M205

7.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

— 
32006 H 0585: komisjoni soovitus 2006/585/EÜ, 24. august 2006, kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta (ELT L 236, 31.8.2006, lk 28).

▼M21

Artikkel 14

Energiaprogrammid ja keskkonnaga seotud energeetikameetmed

1.  Alates 1. jaanuarist 1996 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis a osutatud ühenduse programmis ja selle raames võetavates meetmetes.

2.  Alates 1. jaanuarist 1996 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis b osutatud ühenduse programmis ja selle raames võetavates meetmetes.

▼M57

2a.  Alates 1. jaanuarist 1998 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis c viidatud ühenduse programmis ja sellest tulenevates tegevustes.

▼M99

2b.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis d osutatud ühenduse programmis ja selle raames võetavates meetmetes.

▼M89

2c.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis e osutatud ühenduse programmis ja selle raames võetavates meetmetes.

▼M90

2d.  Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis f osutatud ühenduse programmis ja selle kohastes meetmetes.

▼M130

2e.  Alates 1. jaanuarist 2003 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis g osutatud ühenduse programmis ja sellest tulenevates meetmetes, välja arvatud programmi erivaldkonnas „Coopener” ja sellest tulenevates meetmetes.

▼M151

— 
Alates 1. jaanuarist 2005 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis g osutatud ühenduse programmi valdkonna COOPENER koostöös ja sellest lähtuvates meetmetes.

▼M21

3.  EFTA/EMP riigid toetavad rahaliselt ►M130  lõike 5 punktidega a, b, c, d, e, f ja g ◄ osutatud programme ja nende kohaseid meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

4.  Alates koostöö algusest ►M130  lõike 5 punktidega a, b, c, d, e, f ja g ◄ osutatud programmide ja nende kohaste meetmete raames osalevad EFTA/EMP riigid täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni nimetatud programmide ja meetmete juhtimisel.

5.  Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks on järgmised ühenduse õigusaktid:

a) 

393 D 0500: nõukogu otsus 93/500/EMÜ, 13. september 1993, taastuvate energiaallikate edendamise kohta ühenduses (programm Altener) (EÜT L 235, 18.9.1993, lk 41).

b) 

396 D 0737: nõukogu otsus 96/737/EÜ, 16. detsember 1996, mis käsitleb mitmeaastast programmi energiakasutuse tõhususe edendamiseks ühenduses (programm SAVE II) (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 50).

▼M57

c) 
— 
398 D 0352: nõukogu otsus 98/352/EÜ, 18. mai 1998, mitmeaastase programmi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise kohta ühenduses (Altener II) (EÜT L 159, 3.6.1998, lk 53).

▼M99

d) 

399 D 0022: nõukogu otsus 1999/22/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu uuringute, analüüside, prognooside ja muu seotud tegevuse mitmeaastane programm energiasektoris (1998—2002) (programm ETAP) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20).

▼M89

e) 

32000 D 0646: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 646/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu mitmeaastane programm taastuvate energiaallikate edendamiseks ühenduses (Altener) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1).

▼M90

f) 

32000 D 0647: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 647/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2000) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6).

▼M130

g) 

32003 D 1230: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika — Euroopa” (2003–2006) (EÜT L 176, 15.7.2003, lk 29) ►M146  , mida on muudetud järgmise aktiga:

— 
32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
 ◄

▼M19

Artikkel 15

1.  Tööhõivealast koostööd tugevdatakse EFTA riikide osaluse kaudu Euroopa tööturuasutuste süsteemis (Eures). Alates 1. jaanuarist 1996 osalevad EFTA riigid EURES-võrgustiku raames toimuvas ühenduse mitmesuguses tegevuses, mis hõlmab teabevahetust ning ekspertidega kohtumiste, seminaride, konverentside ja muude asjakohaste ürituste korraldamist.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 1 nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 ►M278  ja mis viiakse ellu enne 1. jaanuari 2014 ◄ punktile a.

3.  EFTA riigid osalevad täielikult töörühmas ja teistes organites, kes abistavad komisjoni EURES-võrgustikuga seotud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M184

4.  Lõikeid 1–3 kohaldatakse Liechtensteini suhtes alates 1. jaanuarist 2007.

▼M72

5.   ►M278  EFTA riigid osalevad lõike 8 esimeses taandes osutatud ühenduse tegevuses alates 1. jaanuarist 1999, teises taandes osutatud tegevuses alates 1. jaanuarist 2003 ja kolmandas taandes osutatud tegevuses alates 1. jaanuarist 2014. ◄

6.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 8 nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

7.  EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komitees, kes abistab Euroopa Ühenduste Komisjoni lõikes 8 osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

8.  Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ►M119  õigusaktid ◄ :

— 
398 L 0171: nõukogu otsus 98/171/EÜ, 23. veebruar 1998, ühenduse tegevuse kohta seoses analüüside, teadusuuringute ja koostööga tööhõive ja tööturu valdkonnas (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26),

▼M119

— 
32002 D 1145: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ, 10. juuni 2002, tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1), ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7), ◄

▼M278

— 
32013 R 1296: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238), ►M337  muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32016 R 0589: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1). ◄
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises. Norra osaleb kõnealuses programmis ja selle rahastamises vaid ►M307  „Progressi“ ja EURESe tegevussuunal ◄ .

▼M291

9.   ►M324  EFTA riigid osalevad koostöös, mis on ette nähtud järgmistes ELi õigusaktides:

— 
32014 D 0573: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, võrgustiku nõukogu töös.
— 
32016 D 0344: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12). ◄

▼M17

Artikkel 16

Tervisekaitse

1.  Tervisekaitsealast koostööd tugevdatakse EFTA riikide osaluse kaudu ühenduse tegevuses, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:

▼M120 —————

▼M85

— 
398 D 2119: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr. 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1) ►M210  , muudetud järgmise õigusaktiga:
— 
32007 D 0875: komisjoni otsus 2007/875/EÜ, 18. detsember 2007 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 48), ◄

▼M294

Käesolevas taandes ettenähtud koostöö raames võtavad EFTA riigid arvesse järgmist õigusakti:

— 
32012 H 0073: komisjoni soovitus 2012/73/EL, 6.veebruar 2012, varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi (EWRS) andmekaitsesuuniste kohta (ELT L 36, 9.2.2012, lk 31).

▼M120

32002 D 1786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tervisekaitsealane tegevusprogramm (2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1)., ►M146  mida on muudetud järgmise aktiga:
— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7),
 ◄

▼M208

32007 D 1150: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1150/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 23).

▼M209

32007 D 1350: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

▼M292

32014 R 0282: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 282/2014, 11. märts 2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 253/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.

▼M300

32013 D 1082: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1082/2013/EL, 22. oktoober 2013, tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
Liechtenstein kannab kõik kulud, mis tulenevad tema osalemisest otsuse nr 1082/2013/EL alusel võetavates meetmetes. Kui Liechtenstein hakkab osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 282/2014 loodud liidu kolmandas tervisevaldkonna tegevusprogrammis aastateks 2014–2020, kohaldatakse tavapäraseid kuluhüvitussätteid.

▼M120 —————

▼M17

►M120  2. ◄   EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 1 nimetatud programme ja meetmeid vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

►M120  3. ◄   EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad komisjoni lõikes 1 osutatud programmide ja meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M159

4.  

a) 

Vastavalt järgmises ühenduse õigusaktis sätestatule osalevad EFTA riigid täielikult haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuses, edaspidi „keskuses”:

— 
32004 R 0851: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).
b) 

EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a osutatud tegevusi vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja protokollile nr 32.

c) 

EFTA riigid osalevad täielikult juhatuses ning neil on sellega seoses ELi liikmesriikidega samad õigused ja kohustused, v.a hääleõigus.

d) 

EFTA riigid osalevad täielikult nõuandvas kogus ning neil on sellega seoses ELi liikmesriikidega samad õigused ja kohustused.

e) 

EFTA riigid kohaldavad asutuse suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli ja kooskõlas protokolliga vastuvõetud kohaldatavaid eeskirju.

f) 

Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib asutuse direktor lepingu alusel tööle võtta isikuid, kellel on kõik EFTA riigi kodaniku õigused.

g) 

Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (institutsioonilised sätted).

h) 

Käesoleva määruse kohaldamiseks kohaldatakse keskuse EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

▼M37

Artikkel 17

▼M177

Telemaatiline andmevahetus

▼M37

1.   ►M177  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 1997 ►M236  lõike 6 punktis a ◄ osutatud ühenduse programmidega hõlmatud kavades ja tegevuses vastavalt käesoleva protokolli 3. liites esitatud töökavale, ja alates 1. jaanuarist 2006 ►M236  lõike 6 punktis b ◄ osutatud ühenduse programmidega hõlmatud kavades ja tegevuses sellisel määral, mil need kavad ja tegevus aitavad kaasa muule koostööle lepingupoolte vahel. ◄

▼M236

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2010 lõike 6 punktis c osutatud liidu programmi projektides ja tegevustes määral, mil need projektid ja tegevused aitavad kaasa muule lepinguosaliste vahelisele koostööle.

▼M318

EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2016 lõike 6 punktis d osutatud liidu programmi projektides ja meetmetes.

▼M37

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt ►M236  lõikes 6 ◄ nimetatud ►M177  programmid ◄ vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  Alates koostöö algusest ►M236  lõike 6 punktis a ◄ osutatud programmi raames osalevad EFTA riigid täielikult EMPga seotud tegevuses haldusasutustevahelise telemaatika komitees (TAC), kes abistab Euroopa Ühenduste Komisjoni kõnealuse programmi rakendamisel, juhtimisel ja arendamisel, niivõrd kui see puudutab programmi EMPga seotud projektiosasid.

▼M177

4.  EFTA riigid osalevad ►M236  lõike 6 punktis b ◄ osutatud programmi raames tehtava koostöö algusest peale täiel määral ja hääleõiguseta üleeuroopaliste e-valitsusteenuste komitee (PEGSCO) EMPga seotud tegevuses (see komitee abistab Euroopa Komisjoni kõnealuse programmi elluviimisel, haldamisel ja arendamisel), kui tegemist on selle programmi kavadega, mis käsitlevad EMPd.

▼M236

5.  EFTA riigid osalevad lõike 6 punktis c osutatud programmi raames tehtava koostöö algusest peale täiel määral, ent ilma hääleõiguseta, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA komitee”) (see komitee abistab Euroopa Komisjoni kõnealuse programmi rakendamisel, haldamisel ja arendamisel) EMPga seotud tegevuses, niivõrd kui see puudutab programmi EMPga seotud projektiosasid.

▼M318

5a.  EFTA riigid osalevad lõike 6 punktis d osutatud programmi raames tehtava koostöö algusest peale täiel määral, ent ilma hääleõiguseta Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste komitee (edaspidi „ISA2 komitee“) (see komitee abistab Euroopa Komisjoni kõnealuse programmi rakendamisel, haldamisel ja arendamisel) tegevuses.

▼M37

►M236  6. ◄    ►M88  Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte: ◄

▼M177

a) 

arvestades, et osalus algab 1. jaanuarist 1997:

▼M37

— 
395 D 0468: Council Decision 95/468/EC of 6 November 1995 on a Community contribution for telematic interchange of data between administrations in the Community (IDA) (OJ L 269, 11. 11. 1995, p. 23),

▼M88

— 
399 D 1719: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ, 12. juuli 1999, haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1), ►M127  muudetud järgmise aktiga:
— 
32002 D 2046: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2046/2002/EÜ, 21. oktoober 2002 (EÜT L 316, 20.11.2002, lk 4),
 ◄

▼M146

— 
32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12),

▼M168

— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1),

▼M88

— 
399 D 1720: Decision No 1720/1999/EC of the European Parliament and of the Council of 12 July 1999 adopting a series of actions and measures in order to ensure interoperability of and access to trans-European networks for the electronic interchange of data between administrations (IDA) (OJ L 203, 3.8.1999, p. 9), ►M127  muudetud järgmise aktiga:
— 
32002 D 2045: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2045/2002/EÜ, 21. oktoober 2002 (EÜT L 316, 20.11.2002, lk 1),
 ◄

▼M146

— 
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7),

▼M168

— 
32004 R 0885: nõukogu määrus (EÜ) nr 885/2004, 26. aprill 2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

▼M177

b) 

arvestades, et osalus algab 1. jaanuarist 2006:

— 
32004 D 0387: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC; ELT L 144, 30.4.2004, lk 65), mida on parandatud ELTs L 181, 18.5.2004, lk 25).

▼M302 —————

▼M236

c) 

with a view to participation as from 1 January 2010:

— 
32009 D 0922: Decision No 922/2009/EC of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 on interoperability solutions for European public administrations (ISA) (OJ L 260, 3.10.2009, p. 20).

▼M318

d) 

with a view to participation as from 1 January 2016:

— 
32015 D 2240: Decision (EU) 2015/2240 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 establishing a programme on interoperability solutions and common frameworks for European public administrations, businesses and citizens (ISA2 programme) as a means for modernising the public sector (OJ L 318, 4.12.2015, p. 1).
Liechtenstein shall be exempted from the participation in, and the financial contribution to, this programme.

▼M58

Artikkel 18

Haldusasutuste siseriiklike ametnike vahetus

1.  EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 1999 lõikes 4 nimetatud ühenduse tegevusplaani ja programmi EMP seisukohalt asjakohastes osades.

2.  EFTA riigid toetavad rahaliselt lõikes 4 nimetatud tegevusplaani ja programmi vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3.  Alates lõikes 4 nimetatud tegevusplaanis ja programmis ettenähtud koostöö algusest osalevad EFTA riigid täielikult Euroopa Ühenduse komitees, kes abistab Euroopa Ühenduste Komisjoni tegevusplaani ja programmi haldamisel või arendamisel, kuivõrd see komitee on volitatud tegelema lepingu reguleerimisalas olevate küsimustega.

4.  Järgmised ühenduse aktid, samuti nendest tulenevad aktid, on käesoleva artikli objektiks:

— 
392 D 0481: nõukogu otsus 92/481/EMÜ, 22. september 1992, siseturu saavutamiseks nõutavate ühenduse õigusaktide rakendamisega tegelevate liikmesriikide haldusasutuste siseriiklike ametnike vahetuse tegevusplaani vastuvõtmise kohta (EÜT L 286, 1.10.1992, lk 65), muudetud järgmise aktiga:
— 
398 D 0889: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 889/98/EÜ, 7. aprill 1998 (EÜT L 126, 28.4.1998, lk 6).

▼M65

Artikkel 19

Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine

1.  Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd Euroopa Majanduspiirkonnas majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisel EMP/EFTA riikide rahalise toetuse kaudu. Sel eesmärgil luuakse rahastamisvahend ajavahemikuks 1999-2003.

2.  Lepingu artikli 82 lõike 1 punkti c ja käesoleva protokolli 4. liites sätestatud üksikasjalikku korra kohaselt tasuvad EMP/EFTA riigid lõikes 1 sätestatud koostöö toetuseks 119,6 miljonit eurot. Seda toetust saab kohustusteks kasutada viies võrdses iga-aastases osas.

▼M13

Protokolli nr 31 1. Liide

Helios II — AASTA TÖÖPROGRAMM

1995

1.    NÕUANDEORGANID ( 19 )

Täielik osalemine EÜ liikmesriikidega samadel tingimustel, välja arvatud (võimalikud) hääletamised ja käesoleva tööprogrammi osas „Eelarveaspektid“ käsitletud küsimused.

1.1.   NÕUANDEKOMITEE — kolm koosolekut

— 
kaks valitsuse esindajat igast EFTA riigist.

1.2.   EUROOPA PUUETEGA INIMESTE FOORUM — kolm koosolekut

— 
puuetega inimeste huve esindavad 12 olemasolevat Euroopa valitsusvälist organisatsiooni ning EFTA riikide puuetega inimeste organisatsioonid
— 
tööturu osapoolte kaks olemasolevat esindajat, kes esindavad EFTA riikides tegutsevate tööturu osapoolte huve
— 
üks siseriikliku valitsusvälise organisatsiooni või siseriikliku puuetega inimeste nõukogu esindaja, kelle nimetab iga EFTA riik.

1.3.   KONTAKTRÜHM — kolm koosolekut

— 
üks valitsuse esindaja igast EFTA riigist
— 
üks esindaja EFTA riikide siseriiklikest valitsusvälistest organisatsioonidest või siseriiklikest puuetega inimeste nõukogudest, kes on foorumi liikmed.

2.    TÖÖRÜHMAD ( 20 )

Täielik osalemine EÜ liikmesriikidega samadel tingimustel, välja arvatud (võimalikud) hääletamised ja käesoleva tööprogrammi osas „Eelarveaspektid“ käsitletud küsimused.

2.1.   TEABESÜSTEEMI HANDYNET TEHNILISE KOORDINEERIMISE RÜHM — kolm koosolekut

— 
üks esindaja igast riiklikust koordineerimiskeskusest

2.2.   TEABESÜSTEEMI HANDYNET TESAURUST KÄSITLEV UURIMISRÜHM — kolm koosolekut

— 
üks esindaja igast EFTA riigist.

2.3.   PROGRAMMI HELIOS INTEGREERITUD HARIDUSE TÖÖRÜHM — kolm koosolekut

— 
kaks valitsuse esindajat igast EFTA riigist.

2.4.   PROGRAMMI HELIOS TÖÖHÕIVE TÖÖRÜHM — kolm koosolekut

— 
üks valitsuse esindaja igast EFTA riigist.

2.5.   PROGRAMMI HELIOS SÕLTUMATU ELUVIISI TÖÖRÜHMAD

— 
Sport — kaks koosolekut
kaks esindajat iga EFTA riigi siseriiklikust puuetega inimeste spordikomiteest
— 
Liikuvus ja transport — kaks koosolekut
kaks valitsuse esindajat igast EFTA riigist
— 
Turism — kaks koosolekut
kolm esindajat iga EFTA riigi valitsusvälistest organisatsioonidest/turismiorganisatsioonidest.

3.    VAHETUSTEGEVUS ( 21 )

3.1.

Komisjon esitab kõigile EFTA riikidele teabe prioriteetsete küsimuste ning nendega seotud tegevuse ja tulemuste kohta.

3.2.

EFTA riigid määravad osalejad seminaridele/konverentsidele, mis on mõeldud programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esindajate jaoks aasta jooksul tehtud tööst kokkuvõtete tegemiseks.

3.3.

Kavandamine ja ettevalmistamine programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) programmi lülitamiseks EFTA riikides alates 1. jaanuarist 1996, sealhulgas:

a) 

Programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) määramine EFTA riikide valitsuste poolt 30. septembriks 1995

— neli valdkonda: funktsionaalne rehabilitatsioon, hariduse integreerimine, sotsiaalne integratsioon/sõltumatu eluviis (tegevusvaldkondade arv tuleb kokku leppida).

b) 

Programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esimene koosolek (sümpoosion) igas sektoris ja otsused osaluse kohta eri küsimuste käsitlemisel.

4.    HANDYNET ( 22 )

Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel kõiki EFTA riike käsitlevat täielikku teavet sisaldava andmebaasi loomiseks 1. jaanuariks 1996.

— 
riiklikud koordineerimiskeskused, kes koguvad teavet ja edastavad selle programmi HELIOS ekspertide rühmale.
— 
programmi HELIOS ekspertide rühm, kes salvestab teabe CD-ROM-ile ja levitab ajakohastatud CD-ROM-e (kolm korda aastas) — riiklikele koordineerimiskeskustele ja andmekogumiskeskustele tasuta.
— 
teabe- ja nõustamiskeskused, kes tagavad puuetega inimestele juurdepääsu teabele CD-ROM-ide, võrkude jms kaudu.

5.    KOOSTÖÖ VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA ( 23 )

5.1.

Komisjon edastab igale EFTA riigile teabe valitsusväliste organisatsioonide korraldatavate selliste ürituste teemade ja ajakava kohta, mida toetatakse (vastavalt piirmäärale kuni 50 % ulatuses) programmi Helios II kaudu (Europrogrammid, mille kohta on ettepaneku teinud kaksteist foorumisse kuuluvat Euroopa valitsusvälist organisatsiooni).

5.2.

EFTA riikide, valitsusväliste organisatsioonide jne esindajad kutsutakse osalema üritustel, mis ei ole ette nähtud ainult konkreetse(te)le organisatsiooni(de)le.

5.3.

Euroopa valitsusvälised organisatsioonid vaatavad läbi taotlused EFTA riikide poolt 1996. aastal europrogrammide raames korraldatavateks üritusteks ja esitavad komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks oma arvamuse. (Europrogrammi raames korraldatavaid üritusi toetatakse vastavalt piirmäärale kuni 50 % ulatuses kogukuludest).

6.    ÜLDSUSE TEADLIKKUS

6.1.

Komisjon saadab EFTA riikide organisatsioonidele ja üksikisikutele taotluse korral dokumendid „HELIOSCOPE“ (Programmi „HELIOS“ ülevaade), „HELIOS Flash“ ja muid materjale.

6.2.

Iga-aastane puuetega inimeste päev (3. detsember) — EFTA riikide organisatsioone ja üksikisikuid kutsutakse osalema Euroopa tasandil korraldatavatel üritustel.

6.3.

Programmi HELIOS konkurss ja auhinnad — osalemine aastakonverentsil.

6.4.

Teabeväljapanekud (konverentsid, messid jne)

Tuleb kaaluda EFTA riikides asuvate tegevuskohtade lülitamist iga-aastasesse programmi.

6.5.

Programmi HELIOS siseriiklik teabepäev

1996

1 & 2    NÕUANDEORGANID ja TÖÖRÜHMAD

Osalemine 1995. aastal, kuid komisjon katab osalejate kulud järgmiste põhimõtete alusel:

— 
Valitsuste esindajad — lähetuskulud
— 
Teised isikud — lähetuskulud, päevaraha ning toetus kõrvalkulude katteks.

Kui puudega isikut saadab tema puude tõttu mõni teine isik, kaetakse selle isiku kulud puudega isiku kuludega samadel alustel.

3.    VAHETUSTEGEVUS

Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel, sealhulgas programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esindajate osalemine järgmistel üritustel:

— 
konkreetset teemat käsitlevad õppereisid, koolitused jne — komisjon katab kõik kulud vastavalt iga tegevusvaldkonna puhul kehtestatud ülemmäärale; ja
— 
aastalõpuseminarid/-konverentsid. Komisjon katab kõik kulud.

4.    HANDYNET

1995. aastaks.

5.    KOOSTÖÖ VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA

Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel, sealhulgas:

5.1.

foorumisse kuuluvad siseriiklikud valitsusvälised organisatsioonid ja siseriiklikud puuetega inimeste nõukogud:

— 
programmi Helios II kuuluvat prioriteetset küsimust käsitleva Euroopa tähtsusega siseriikliku konverentsi korraldamine — komisjon katab 50 % kuludest vastavalt piirmäärale;
— 
siseriiklikul teabepäeval osalemine — komisjon katab 100 % kuludest vastavalt piirmäärale.

5.2.

Euroopa valitsusvälised organisatsioonid — europrogrammid, mis hõlmavad EFTA riikide korraldatavaid üritusi.

6.    ÜLDSUSE TEADLIKKUS

6.1.

1995. aastaks.

6.2.

Programmi HELIOS konkurss ja auhinnad:

— 
iga EFTA riik määrab ühe züriiliikme;
— 
auhindadele konkureerivad EFTA riikide organisatsioonide projektid;
— 
täielik osalemine aastakonverentsil, kusjuures kulud kaetakse EÜ liikmesriikidega samadel alustel.

Helios II — TÖÖPROGRAMMI

EELARVEASPEKTID

1995

Puudub otsene rahaline osalus EÜ eelarves.

EFTA riigid katavad järgmised kulud:

— 
kõik osalemiskulud;
— 
kõik kulud, mis on seotud programmi HELIOS ekspertide rühma osutatavate vajalike teenustega, näiteks ekspertide töötasud, lähetuskulud ja kulutused seadmetele seoses programmi laienemisega EFTA riikidesse;
— 
kulud, mis on seotud lisatöötajatega, kelle ülesanne on abistada EFTA riike programmis osalemisel.

Lisatöötajaid käsitlevad ettepanekud:

— 
määrata kaks eksperti programmi HELIOS ekspertide rühma abistamiseks Brüsselis teabesüsteemiga Handynet seotud tegevuses; määrata üks sekretär kõnealuste töötajate abistamiseks.

Märkus:

EÜ ja EFTA riikide eelarveeksperdid teevad 1996. eelarveaastaks ettevalmistusi 1995. aasta esimesel poolaastal lepingu protokollis nr 32 sätestatud korras. Arutelude tulemusel tehakse lõplikud otsused EFTA riikide rahalise toetuse kohta EÜ üldeelarvesse ning nende käigus käsitletakse ka lisatöötajatega seotud küsimusi.

1996

Täielik osalus EÜ eelarves (vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a).

▼M22

Protokolli nr 31 2. liide

1. EFTA riigid osalevad naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitlevas ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammis (1. jaanuarist 1996 kuni 31. detsembrini 2000).

2. EFTA riigid toetavad programmi rahaliselt vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.

3. EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad komisjoni lõikes 1 osutatud tegevusprogrammi juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.

▼M37

Protokolli nr 313. Liide

Haldusasutustevaheline telemaatiline andmevahetus (IDA)

Tööprogramm

EFTA riigid osalevad ainult järgmistes projektides ja tegevustes, mille aluseks on nõukogu 6. novembri 1995. aasta otsuse 95/468/EÜ (ühenduse osaluse kohta ühenduse haldusasutustevahelises telemaatilises andmevahetuses (IDA)) artikkel 2:

— 
Elektronposti praktiline sisseseadmine X.400 alusel
— 
Horisontaalne tegevus — (Arhitektuur, üldteenused, haldusasutustevahelise telemaatilise andmevahetuse üleeuroopaline süsteem TESTA)
— 
Horisontaalne tegevus — siseriiklike telemaatiliste süsteemide koostalitlusvõime
— 
Horisontaalne tegevus — üldteenused — turupakkumiste kontrollimine
— 
Horisontaalne tegevus — koostalitlusvõime teabe sisu osas
— 
Horisontaalne tegevus — õiguslikud aspektid ja julgeolekuaspektid
— 
Haldusasutustevahelise telemaatilise andmevahetusega seotud teadlikustamis- ja edendamistegevus
— 
Horisontaalne tegevus — kvaliteedikontroll ja projektitugi
— 
TESS (Telemaatika sotsiaalkindlustuse valdkonnas) = SOSENET (Sotsiaalkindlustuse vörgustik)
— 
EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem):
Liechtensteini võimalik osalus vaadatakse läbi 1997. aasta lõpus vastavalt lepingu protokolli nr 15 artiklis 9 osutatud ühise läbivaatuse tulemustele.
— 
EUPHIN — Euroopa Liidu tervisekaitse teabevõrk
— 
ANIMO (elusloomade liikumisest ja importimisest teatamise süsteem):
Norra ja Island osalevad alates kuupäevast, mil jõustub EMP Ühiskomitee otsus asjakohaste ühenduse õigusaktide EMP lepingusse lülitamise kohta. Liechtensteini võimalik osalus vaadatakse läbi 1998. aasta lõpus.
— 
PHYSAN — ühine põllumajandustaimesortide kataloog
— 
PHYSAN — süsteem „Europhyt“:
EFTA riigid osalevad alates kuupäevast, mil jõustub EMP Ühiskomitee otsus asjakohaste ühenduse õigusaktide EMP lepingusse lülitamise kohta.
— 
SHIFT (süsteem kolmandatest riikidest imporditavate toodete sanitaarkontrolli hõlbustamiseks piiripunktides):
Norra ja Island osalevad alates kuupäevast, mil jõustub EMP Ühiskomitee otsus asjakohaste ühenduse õigusaktide EMP lepingusse lülitamise kohta.
Liechtensteini võimalik osalus vaadatakse läbi 1998. aasta lõpus.
— 
ITCG (illegaalne kauplemine kultuuriväärtustega)
— 
SIMAP (riigihangete infosüsteem)
— 
TARIC (Euroopa ühenduste integreeritud tariif)
— 
EBTI (Euroopa siduv tariifiinformatsioon)
— 
TRANSIT (ühenduse transiit/ühistransiit)
— 
CCN/CSI (ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides)
— 
EIONET (Euroopa Keskkonnaagentuuri võrgustik)
— 
EMEA (Euroopa Ravimihindamisameti võrgustik):
EFTA riigid osalevad alates kuupäevast, mil jõustub EMP Ühiskomitee otsus asjakohaste ühenduse õigusaktide EMP lepingusse lülitamise kohta.
— 
DSIS (statistilise teabe detsentraliseeritud talitused)
— 
EXTRACOM
— 
SERT (Statistiques d'Entreprises et Réseaux Télématiques)
— 
STATEL — üldteenused (horisontaalne tegevus).

▼M88

I.    ÜHIST HUVI PAKKUVAD PROJEKTID

▼M127

EFTA riigid osalevad järgmistes haldusasutustevahelise andmevahetuse üleeuroopalisi võrke käsitlevates ühist huvi pakkuvates projektides, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1719/ 1999/EÜ artikli 3 lõige 1, nagu seda on muudetud.

▼M88

A.   ÜLDINE

— 
Euroopa Liidu ametite ja organite toimimiseks vajalike ja nende ametite asutamisest tulenevat õiguslikku raamistikku toetavate võrkude teostamine.
— 
Võrkude teostamine isikute vaba liikumisega seotud poliitika vallas, kuivõrd neid on vaja lepinguosaliste lepingu kohaste meetmete toetamiseks.
— 
Selliste võrkude teostamine, mida käesoleva lepingu raames ja ettenägematutel asjaoludel on kiiresti vaja, et toetada lepinguosaliste meetmeid muu hulgas inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, Euroopa tarbijate õiguste, Euroopa Majanduspiirkonnas olevate inimeste elamistingimuste või lepinguosaliste põhihuvide kaitsmiseks.

▼M127

— 
Kohtuasutuste vahelisele koostööle kaasa aitavate võrkude loomine (See kehtib ainult Islandi ja Norra puhul).

▼M88

B.   MAJANDUS- JA RAHALIITU JA ÜHENDUSE POLIITIKAT JA MEETMEID TOETAVAD ERIVÕRGUD

— 
Ühendusepoolse rahastamisega seotud telemaatilised võrgud, mis eelkõige loovad kokkupuutepunkti komisjoni olemasolevate andmekogudega, et hõlbustada Euroopa organisatsioonide ja eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ühenduse rahastamisallikatele.
— 
Statistikaga seotud telemaatilised võrgud, eelkõige statistilise teabe kogumiseks ja levitamiseks.
— 
Ametlike dokumentide avaldamisega seotud telemaatilised võrgud.
— 
Tööstusega seotud telemaatilised võrgud, eelkõige teabevahetuseks tööstusküsimuste eest vastutavate haldusasutuse vahel ning selliste haldusasutuste ja tööstusliitude vahel, autode tüübikinni-tusandmete vahetamiseks haldusasutuste vahel ja ametlike vormide täitmist lihtsustavate ja parandavate teenuste osutamiseks.
— 
Konkurentsipoliitikaga seotud telemaatilised võrgud, mis tagavad eeskätt parema elektroonilise andmevahetuse riikide haldusasutustega, et hõlbustada teatamis- ja nõupidamismenetluste rakendamist.

▼M127

— 
Hariduse ja kultuuri, teavitamise, side ja audiovisuaalvaldkonnaga seotud telemaatilised võrgud, eelkõige avalike võrkude sisu küsimusi käsitleva teabe vahetamiseks ja uute audiovisuaalja teabeteenuste väljatöötamise ja vaba osutamise edendamiseks.

▼M88

— 
Veondusega seotud telemaatilised võrgud, eelkõige sõidukijuhte, sõidukeid ja veoettevõtjaid käsitlevate andmete vahetamise toetamiseks.

▼M127

— 
Turismi, keskkonna ning tarbijate õiguste ja tervise kaitsmisega seotud telemaatilised võrgud lepinguosaliste vahelise teabevahetuse toetamiseks.

▼M127

— 
Telemaatikavõrgud, mis toetavad e-Euroopat käsitleva algatuse eesmärke ja sellega seotud tegevuskava, eelkõige viimase peatükki „Valitsus võrgus“, mille eesmärk on tuua kasu kodanikele ja ettevõtetele.
— 
Sisserändepoliitikaga seotud telemaatikavõrgud, mis tagavad eeskätt parema elektroonilise andmevahetuse riikide haldusasutustega, et hõlbustada teatamis- ja nõupidamismenetluste rakendamist (see kehtib ainult Islandi ja Norra puhul).

▼M88

C.   INSTITUTSIOONIDEVAHELISED VÕRGUD

— 
Institutsioonidevahelist teabevahetust toetavad telemaatilised võrgud, eelkõige:
— 
institutsioonidevahelises teabevahetuses mitme keele kasutamise hõlbustamiseks tõlketööde haldamise ja tõlkimise abivahendite, mitmekeelsete vahendite jagamise/vahetamise ja terminoloogiakogudesse ühtse pääsu võimaldamise abil; ja
— 
dokumentide ühiseks kasutamiseks Euroopa Liidu ametite ja institutsioonide vahel.

D.   IDA-VÕRKUDE LEVITAMINE ÜLE MAAILMA

— 
IDA-võrkude laiendamine EMP, EFTA ja KIE riikidesse ja muusse assotsieerunud riikidesse ning G7 riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, pidades eeskätt silmas sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, ravimite ja keskkonnaga seotud telemaatilisi võrke.

II.    HORISONTAALMEETMED

EFTA riigid osalevad järgmistes haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nende pääsemisse tagamiseks mõeldud horisontaalmeetmetes, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1720/1999/EÜ artikli 3 lõige 1:

— 
Üldteenused.
— 
Ühised abivahendid ja võtted.
— 
Koostalitlusvõime teabe sisu osas.
— 
Õigus- ja turvaraamistik.
— 
Kvaliteedi tagamine ja kontroll.
— 
Koostalitlusvõime riiklike ja piirkondlike algatuste suhtes.
— 
Heade tavade levitamine.

▼M65

4. LIIDE

EMP RAHASTAMISVAHEND

Rakendamise üksikasjalik kord

1.    Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

Abisaav riik — riik, keda EMP/EFTA riigid toetavad vastavalt EMP Ühiskomitee 22. mai 2000. aasta otsusele nr 47/2000. Abisaava riigi esindajaks määratakse asutus, kes on kohustatud juhtima riigis EMP/EFTA rahalisi vahendeid ning sõlmima komiteega projekte käsitlevaid kokkuleppeid. Finantsvastutust EMP/EFTA riikide ees kannab abisaav riik.

2. 

Projekti elluviija — projekti koostav organ. Projekti elluviijale makstakse toetust abisaava riigi kaudu.

3. 

Komitee — EMP/EFTA riikide asutatav organ punktis 7 kirjeldatud ülesannete täitmiseks.

4. 

Järelevalveasutus — sõltumatu organ, kes abisaava riigiga sõlmitud lepingu alusel kontrollib projekti kulgemist ning esitab selle kohta aruanded abisaavale riigile ja komiteele. Järelevalveasutuse määrab abisaav riik Euroopa Investeerimispanga (EIP) ettepaneku või hinnangu alusel või tema nõusolekul ning komitee nõusolekul.

2.    Abisaavad riigid

Abisaavad riigid ja nende osatähtsus rahalistes vahendites on näidatud järgmises tabelis:



Eurodes

Riik

1999

2000–2003

Kokku

Hispaania

10 859 680

59 321 600

70 181 280

Portugal

5 023 200

16 265 600

21 288 800

Kreeka

5 812 560

16 265 600

22 078 160

Iirimaa

1 698 320

3 827 200

5 525 520

Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa)

526 240

0

526 240

Kokku

23 920 000

95 680 000

119 600 000

3.    Abivorm

Abi antakse üksnes toetuste vormis. Abisaav riik võib siiski teha komiteele ettepanekuid kasutada enda osa osaliselt selleks, et vähendada põhiliselt laenudest rahastatavate projektide intressikulusid. Sellist abi antakse samuti toetuste vormis.

EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 50 % projekti maksumusest, välja arvatud muudel juhtudel keskvalitsuse, piirkondliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse eelarvelistest eraldistest rahastatavad projektid, mille puhul EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 85 % projekti kogumaksumusest. Ühelgi juhul ei tohi ületada ühenduses kehtivaid kaasfinantseerimise ülemmäärasid.

EMP/EFTA riikide vastutus seoses projektidega piirdub rahaliste vahendite tagamisega kokkulepitud kava alusel, tingimusel et järelevalvearuannete kohaselt viiakse projekte ellu kooskõlas projektiettepanekuga.

4.    Abikõlblik tegevus

Rahastatakse projekte keskkonna valdkonnas, sealhulgas projektid linnapiirkondade uuendamiseks, linnasaaste vähendamiseks ning Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks, transpordi valdkonnas, sealhulgas infrastruktuuriga seotud projektid, ning hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas akadeemilise uurimistegevusega seotud projektid. Lepinguosaliste kokkuleppe kohaselt püütakse eraldada vähemalt kaks kolmandikku kogusummast eespool määratletud keskkonnaprojektidele.

5.    Projektid

Kasutamiseks on saadaval kokku 119,6 miljonit eurot, mida kasutatakse alates 1999. aastast 20 % kaupa aastas. Ulatuslike projektide eri osi võib esitada rahastamiseks eraldi ning komitee vaatab iga projektiettepaneku eraldi läbi.

6.    Järelevalvenõuded

Lisaks projektikavale, ajakavale, eelarvele ja maksegraafikule koostatakse iga projekti kohta ka järelevalvekava. Selles määratakse kindlaks projekti otsustava tähtsusega osad. Järelevalveasutus esitab koostatud kava kohaselt vähemalt üks kord aastas abisaavale riigile ja komiteele projekti olulisi etappe käsitleva aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

— 
Pakkumistega ning lubade ja sertifikaatide hankimisega seotud vorminõuete täitmine.
— 
Projekti kulgemine võrreldes esialgse kavaga.
— 
Võimalikud kõrvalekalded muu hulgas seoses eelarvete, väljamaksegraafikute, lepingute, tegeliku rakendamise ja lõpptähtajaga. Nende mõju projekti ulatusele, eeldatavale kasule ja lõppkuupäevale. Kõrvalekalletega kaasnevate tagajärgede leevendamiseks vajaduse korral võetavad meetmed.
— 
Projekti raamatupidamisarvestus.
— 
Kas projekti kulgemine vastab järgmise osamakse tasumise nõuetele.

Kui aruanne ei vasta kokkulepitud kavale, võib komitee nõuda abisaavalt riigilt täiendavat teavet. Selgitavad küsimused ja aruandes puuduva teabe nõuded võib adresseerida järelevalveasutusele, teavitades sellest nõuetekohaselt abisaavat riiki. Komitee võib keelata edasiste maksete tegemise, kuni aruanne on kokkuleppega kooskõlas. EMP/EFTA riigid võivad auditeerida projekte vastavalt punkti 10 lõikele 13.

7.    Organisatsiooniline korraldus

EFTA riigid moodustavad komitee, mis täidab järgmisi ülesandeid:

— 
Kiidab heaks rahastatavad projektid.
— 
Kiidab heaks kõigi projektide järelevalvekavad ja maksegraafikud.
— 
Kontrollib, eelkõige järelevalvearuannete alusel, abi üldist toimimist.
— 
Annab maksegraafiku kohaselt ja järelevalvearuannete alusel loa abisaajatele maksete tegemiseks.

EIP täidab järgmisi ülesandeid:

— 
Hindab kavandatavaid projekte ja esitab abisaavale riigile aruanded.
— 
Esitab ettepaneku, hinnangu või nõusoleku abisaavate riikide järelevalveasutuste kohta, kelle peavad heaks kiitma komitee ja abisaav riik.

Abisaavad riigid täidavad järgmisi ülesandeid:

— 
Võtavad vastu ja kiidavad heaks rahastatavaid projekte.
— 
Esitavad projektid hindamiseks EIP-le ning pärast seda koos EIP heakskiiduga ka komisjonile ja komiteele.

Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:

Kontrollib, kas kavandatavad projektid on kooskõlas ühenduse eesmärkidega ning eelkõige kaasfinantseerimise eeskirjadega. Kontrollimisel peetakse EMP/EFTA osalust samalaadseks ühenduse rahalise toetusega.

Järelevalveasutused täidavad järgmisi ülesandeid:

— 
Jälgivad projektide elluviimist heakskiidetud projektikavale lisatud aruandekava alusel.
— 
Esitavad aruandeid abisaavale riigile ja komiteele.

8.    Keelerežiim

Kasutatakse EMP lepingu ametlikke keeli. Abisaav riik/projekti elluviija peab esitama kõigi komiteele esitatud dokumentide ingliskeelsed tõlked.

9.    Rahastamiskord

EMP/EFTA riigid lisavad 0,5 % suuruse hindamis- ja järelevalvetasu kõigile abisaavate riikide maksetele, mis ületavad kokkulepitud 119,6 miljonist eurost saadavat summat. Kõik osapooled kannavad ise oma halduskulud.

Projekti elluviijaid/abisaavaid riike nõustav EIP nõuab lisaks põhisummadele teenuste eest lisatasu.

EMP/EFTA riigid tagavad asjakohase finantshalduse. Maksed abisaavatele riikidele tehakse komitee nõudmisel, mis tagab nende õigeaegse tasumise. Enne abisaajatele väljamaksmist rahalistelt vahenditelt saadud intress kuulub rahastajatele.

10.    Protsessi lühikirjeldus

1. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projekti lühikirjelduse.

2. Abisaav riik esitab projekti lühikirjelduse eelkonsultatsiooni käigus komisjonile ja komiteele kinnitamiseks.

▼M131

Pärast abisaavalt riigilt põhjendatud taotluse saamist ning objektiivsete kriteeriumide alusel võib komitee eelkonsultatsiooni nõudest loobuda.

▼M65

3. Eelkonsultatsiooni positiivse tulemuse korral või kui eelkonsultatsioonist on loobutud palub projekti elluviija EIP-l projekti hinnata. Hindamine hõlmab ettepaneku tehnilisi, majanduslikke, rahanduslikke ja juhtimisega seotud aspekte.

4. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projektikava koos eelarve, ajakava, maksegraafiku, järelevalvekava ja EIP hinnanguaruandega.

5. Abisaav riik esitab projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komisjonile abikõlblikkuse kinnitamiseks.

6. Samal ajal esitab abisaav riik projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komiteele heakskiitmiseks.

7. Komitee võib nõuda täiendavat teavet või teha ettepaneku projektikava, eelkõige selle järelevalvekava/maksegraafiku muutmiseks. Komitee kiidab (muudetud) projekti heaks või lükkab selle põhjendatud otsusega tagasi. Heakskiitmise korral saadetakse abisaavale riigile asjakohaseid tingimusi täpsustav kiri kohustuste võtmise kohta.

8. Järelevalveasutus ja abisaav riik sõlmivad järelevalvekava alusel kokkuleppe.

9. Projekti elluviija ja abisaav riik sõlmivad kokkuleppe ning abisaav riik ja komitee sõlmivad toetuslepingu.

10. Esimene 10 % suurune osamakse tasutakse abisaavale riigile pärast projekti elluviija ja tööettevõtja vahelise lepingu allkirjastamist. Järgmised osamaksed tasutakse pärast rahuldava järelevalvearuande esitamist ja komitee heakskiidu saamist maksegraafiku alusel proportsionaalselt, võttes arvesse projekti tegelikku rakendamist.

11. Projekti elluviija tagab projekti elluviimise ning järelevalveasutus esitab aruanded abisaavale riigile ja komiteele.

12. Kui makseid ei saa graafikujärgselt teha, võivad abisaav riik ja komitee omavahel konsulteerida.

13. Kui komitee või EFTA audiitorkogu soovib saada järelevalvekavas esitatust rohkem teavet, võib ta läbi viia oma auditi või palgata projekti auditi läbiviimiseks enda kulul välisaudiitori. Abisaav riik võib audiitorit saata. Projekti elluviija ja kõik teised tema nimel projekti juhtimisega tegelevad üksused peavad tagama audiitorile samasuguse juurdepääsu teabele nagu on nende siseriiklikel ametiasutustel või nende enda audiitoritel.

14. Kui see on järelevalvekavas ette nähtud, koostab järelevalveasutus projekti lõpparuande või hindamisaruande.

11.    Kokkuvõtlikud märkused

Kui muutunud asjaolude tõttu ei ole vaja teha teisiti, järgitakse uue rahastamisvahendi toimimisel samu põhimõtteid, mida järgiti varasema finantsmehhanismi haldamisel. Vajaduse korral võib kehtestada täiendavaid dokumente.

▼B

PROTOKOLL nr 32

artikli 82 rakendamise finantskorra kohta

▼M215



Artikkel 1

EFTA riikide finantsosaluse määramise kord igaks eelarveaastaks (n)

1.  Euroopa Komisjon edastab hiljemalt iga eelarveaasta (n–1) 31. jaanuariks EFTA riikide alalisele komiteele rahastamiskava, mis hõlmab asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud kehtivusaja jooksul rakendatavaid meetmeid ning milles esitatakse kõnealustele meetmetele ettenähtud soovituslikud kulukohustuste assigneeringud.

2.  EFTA riikide alaline komitee edastab Euroopa Komisjonile hiljemalt aasta (n–1) 15. veebruariks loetelu ühenduse meetmete kohta, mida EFTA riigid soovivad lisada esimest korda eelarveaastaks (n) Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti EMP lisasse. Loetelu ei piira kõnealuse aasta (n–1) jooksul ühenduse esitatud uute ettepanekute kohaldamist ega EFTA riikide vastuvõetud lõplikku seisukohta seoses nende osalemisega kõnealustes meetmetes.

3.  Euroopa Komisjon edastab EFTA riikide alalisele komiteele hiljemalt iga aasta (n–1) 15. maiks oma seisukoha seoses EFTA riikide taotlustega osaleda eelarveaasta (n) jooksul meetmetes koos järgmise teabega:

a) 

soovituslikud summad, mis kantakse „teavitamiseks” Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti kulude kalkulatsiooni kulukohustuste ja maksete assigneeringutena, vastavad tegevustele, milles EFTA riigid osalevad või mille suhtes nad on avaldanud soovi osaleda, ja arvutatakse vastavalt lepingu artiklile 82;

b) 

ühenduste üldeelarve esialgse projekti tulude kalkulatsiooni „teavitamiseks” kantavate ja EFTA riikide osalusele vastavate osamaksete hinnanguline suurus.

Euroopa Komisjoni seisukoht ei piira võimalust jätkata arutelusid meetmete üle, mille puhul komisjon ei võimalda EFTA riikide osalemist.

4.  Juhul kui lõikes 3 osutatud summad ei ole kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega, võib EFTA riikide alaline komitee taotleda paranduste tegemist enne aasta (n–1) 1. juulit.

5.  Lõikes 3 osutatud summad kohandatakse pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega. Kohandatud summad edastatakse viivitamatult EFTA riikide alalisele komiteele.

6.  30 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu üldeelarve avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kinnitavad EMP Ühiskomitee eesistujad Euroopa Liidu algatatud kirjavahetuse teel, et Euroopa Liidu üldeelarve EMP lisasse sisestatud summad on kooskõlas lepingu artikli 82 sätetega.

7.  EFTA riikide alaline komitee edastab Euroopa Komisjonile hiljemalt eelarveaasta (n) 1. juuniks osamaksete lõpliku jaotuse kõikide EFTA riikide lõikes. Kõnealune jaotus on kohustuslik.

Kui nimetatud teavet eelarveaasta (n) 1. juuniks ei esitata, kohaldatakse ajutiselt (n–1) aastal rakendatud jaotust (protsentuaalselt). Kohandus määratakse kindlaks artiklis 4 sätestatud korras.

8.  Juhul kui hiljemalt eelarveaasta (n) 10. juuliks (v.a siis, kui erandjuhul ei ole kokku lepitud hilisemat kuupäeva) ei ole EMP Ühiskomitee võtnud vastu otsust, millega võimaldatakse EFTA riikide osalemine Euroopa Liidu eelarveaasta (n) üldeelarve EMP lisas hõlmatud meetmetes või juhul, kui sellise otsusega seotud põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest ei teatata hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks, lükatakse EFTA riikide osalemine kõnealuses meetmes edasi aastasse (n+1), kui ei ole kokku lepitud teisiti.

9.  Kui EFTA riikide osalemine teatavas meetmes eelarveaastaks (n) on kindlaks määratud, siis kohaldatakse EFTA riikide osamakseid kõigi tehingute suhtes, mis tehakse asjakohastel eelarveridadel kõnealusel eelarveaastal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 2

EFTA riikide osamaksete kättesaadavaks tegemine

1.  Kooskõlas artikli 1 lõigetega 6 ja 7 kinnitatud Euroopa Liidu üldeelarve EMP lisa alusel kehtestab Euroopa Komisjon iga EFTA riigi jaoks rahastamisnõude, mis on arvutatud maksete assigneeringute alusel ja kooskõlas finantsmääruse ( 24 ) artikli 71 lõikega 2.

2.  Kõnealune rahastamisnõue peaks jõudma EFTA riikideni hiljemalt eelarveaasta (n) 15. augustiks ning sellega nõutakse, et iga EFTA riik teeks oma osamakse hiljemalt aasta (n) 31. augustiks.

Juhul kui Euroopa Liidu üldeelarvet ei võeta vastu enne eelarveaasta (n) 10. juulit või vastavalt artikli 1 lõikele 8 erandjuhul kokkulepitud kuupäeva, siis taotletakse osamakse tegemist esialgses eelarveprojektis ettenähtud soovitusliku summa alusel. Kohandus toimub artiklis 4 sätestatud korras.

3.  Osamaksed väljendatakse ja makstakse eurodes.

4.  Sel eesmärgil avab iga EFTA riik oma riigikassas või selleks määratud asutuses Euroopa Komisjoni nimel eurokonto.

5.  Tähtaja ületamise eest ülekannete tegemisel lõikes 4 märgitud kontole tuleb asjaomasel EFTA riigil maksta intressi vastavalt Euroopa Keskpanga poolt eurodes sooritatavate tehingute puhul kohaldatavale intressimäärale, millele lisatakse 1,5 protsendipunkti. Viitemääraks on asjaomase aasta 1. juulil kehtiv viitemäär, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 3

Rakendamistingimused

1.  EFTA riikide osalusest tulenevaid eelarveassigneeringuid kasutatakse vastavalt finantsmääruse sätetele.

2.  Pakkumismenetlus on avatud kõikidele EÜ liikmesriikidele, samuti kõikidele EFTA riikidele, kui kõnealuseid toiminguid rahastatakse nendelt eelarveridadelt, mille täitmisest EFTA riigid osa võtavad.

Artikkel 4

EFTA riikide osamaksete reguleerimine seoses rakendamisega

1.  EFTA riikide osamaksed, mis on asjaomastel eelarveridadel kindlaks määratud vastavalt lepingu artiklile 82, jäävad kõnealuse eelarveaasta (n) jooksul muutumatuks.

2.  Iga eelarveaastaga seotud kontode sulgemise järel arvutab Euroopa Komisjon välja aasta (n+1) aastaaruande koostamise raames EFTA riikide eelarve täitmise tulemuse, võttes arvesse järgmist:

a) 

kooskõlas artikliga 2 makstud EFTA riikide osamakseid;

b) 

EFTA riikide osa eelarveassigneeringute tegelikust täitmisest eelarveridadel, mille puhul oli EFTA riikide osalemine kokku lepitud, ja

c) 

ühendusega seotud summasid, mida EFTA riigid tasuvad üksikult, või EFTA riikide mitterahalisi makseid (nt haldusabi).

3.  Kõiki summad, mis nõuti kolmandatelt isikutelt sisse nende eelarveridade all, mille puhul oli EFTA riikide osalemine kokku lepitud, tuleb käsitleda samal eelarvereal sihtotstarbeliste tuludena kooskõlas finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktiga f.

4.  Eelarve täitmise tulemuste alusel toimuv EFTA riikide osamaksete reguleerimine eelarveaastaks (n) teostatakse eelarveaasta (n+2) rahastamisnõuete raames ning selle aluseks on lõplik jaotus kõikide EFTA riikide lõikes.

5.  Vajaduse korral võtab EMP Ühiskomitee vastu täiendavad eeskirjad lõigete 1 ja 4 rakendamiseks. See kehtib eelkõige ühenduse kulude kohta, mida kannab iga EFTA riik eraldi või nende mitterahaliste osamaksete kohta.

Artikkel 5

Teavitamine

1.  Euroopa Komisjon esitab EFTA riikide alalisele komiteele iga kvartali lõpus raamatupidamise väljavõtte, mis näitab programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega meetmete rakendamise olukorda nii tulude kui kulude osas.

2.  Eelarveaasta (n) raamatupidamiskontode sulgemise järel teatab Euroopa Komisjon EFTA riikide alalisele komiteele andmed programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega toimingute kohta, mis esinevad finantsmääruse artiklite 126 ja 127 kohaselt koostatud aastaaruande asjaomases köites.

3.  Euroopa Komisjon esitab EFTA riikide alalisele komiteele muud finantsteavet programmide ja muude EFTA riikide rahalise osalusega toimingute kohta, mida EFTA riikide alaline komisjon põhjendatult nõuab.

Artikkel 6

Kontroll

1.  Kõigi laekumiste konteerimise ja assigneerimise kontroll, samuti kohustuste võtmise kontrollimine ja kõikide EFTA riikide osalusele vastavate kulude kavandamise kontrollimine toimub vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu, finantsmääruse ja lepingu artiklites 76 ja 78 nimetatud valdkondades kohaldatavate määruste sätetele.

2.  Euroopa Komisjoni ja EFTA riikide auditeerimisasutused kehtestavad asjakohase korra, et hõlbustada lõike 1 kohast kontrolli laekumiste ja kulude üle, mis vastavad EFTA riikide osalusele ühenduse tegevuses.

Artikkel 7

Osamakse proportsionaalsusteguri arvutamisel arvesse võetav SKT näit

Lepingu artiklis 82 nimetatud SKT andmed turuhindades on need, mis avaldatakse lepingu artikli 76 rakendamise tulemusena.

▼B

PROTOKOLL nr 33

vahekohtumenetluse kohta

1.

Kui vaidlusega on pöördutud vahekohtusse, tegelevad sellega kolm vahekohtunikku, kui vaidluspooled ei otsusta teisiti.

2.

Kumbki kahest vaidluspoolest nimetab 30 päeva jooksul ühe vahekohtuniku.

3.

Sel viisil ametisse määratud vahekohtunikud valivad konsensuse alusel ühe vahekohtuniku, kes ei ole sama lepinguosalise riigi kodanik kui juba ametisse määratud vahekohtunikud. Kui kaks vahekohtunikku ei suuda kahe kuu jooksul alates enda ametissemääramisest kolmanda vahekohtuniku suhtes kokkuleppele jõuda, valivad nad viimase EMP Ühiskomitee koostatud seitsmeliikmelisest nimekirjast. Ühiskomitee koostab kõnealuse nimekirja ja kontrollib seda vastavalt komitee töökorrale.

4.

Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, võtab vahekohus vastu oma reglemendi. Otsused võetakse vastu häälteenamusega.

PROTOKOLL nr 34

EFTA riikide kohtute võimaluse kohta taotleda Euroopa Ühenduste Kohtult otsust Euroopa ühenduste eeskirjadele vastavate EMP eeskirjade tõlgendamise küsimuses



Artikkel 1

Kui poolelioleva kohtuasja käigus kerkib EFTA riigis üles küsimus lepingu selliste sätete tõlgendamise kohta, mis on sisult identsed Euroopa ühenduste asutamislepingute sätetega, nagu neid on muudetud ja täiendatud, või nende alusel vastu võetud õigusaktide sätetega, võib nimetatud EFTA riigi kohus, kui ta seda vajalikuks peab, paluda sellises küsimuses Euroopa Ühenduste Kohtu otsust.

Artikkel 2

EFTA riik, kes kavatseb käesoleva protokolliga antud õigust kasutada, teatab hoiulevõtjale ja Euroopa Ühenduste Kohtule, millises ulatuses ja millise korra kohaselt kõnealust protokolli tema kohtute suhtes kohaldatakse.

Artikkel 3

Hoiulevõtja teatab lepinguosalistele kõikidest artikli 2 kohastest teatamistest.

PROTOKOLL nr 35

EMP eeskirjade rakendamise kohta



Arvestades, et käesoleva lepingu eesmärk on saavutada ühtne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineb ühistel eeskirjadel, ilma et lepinguosalised peaksid delegeerima seadusandlikku võimu ühelegi Euroopa Majanduspiirkonna institutsioonile; ja

arvestades, et see tuleks järelikult saavutada siseriiklike menetluste kaudu —



Ainus artikkel

Võimalike vastuolude puhuks, mis võivad tekkida rakendatud EMP eeskirjade ja muude õigusnormide vahel, kohustuvad EFTA riigid vajaduse korral kehtestama õigusnormi, mis sätestaks sellistel juhtudel EMP sätete ülimuslikkuse.

PROTOKOLL nr 36

EMP parlamentaarse ühiskomitee põhikirja kohta



Artikkel 1

Lepingu artikli 95 alusel loodud EMP parlamentaarne ühiskomitee asutatakse ja tegutseb vastavalt lepingu ja käesoleva põhikirja sätetele.

Artikkel 2

▼M135

The EEA Joint Parliamentary Committee shall consist of twenty-four members.

▼B

Euroopa Parlament ja EFTA riikide parlamendid nimetavad EMP parlamentaarsesse ühiskomiteesse võrdse arvu liikmeid.

Artikkel 3

EMP parlamentaarne ühiskomitee valib oma liikmete hulgast presidendi ja asepresidendi. Komitee presidendiks on üheaastase ametiajaga vaheldumisi Euroopa Parlamendi nimetatud liige ja EFTA riigi parlamendi nimetatud liige.

Komitee nimetab ametisse oma büroo.

Artikkel 4

EMP parlamentaarne ühiskomitee peab vähemalt kaks korda aastas korralise istungi vaheldumisi ühenduses ja EFTA riigis. Komitee otsustab igal istungil, kus toimub järgmine korraline istung. Erakorralisi istungeid võib pidada komitee või selle büroo otsuse alusel vastavalt komitee töökorrale.

Artikkel 5

EMP parlamentaarne ühiskomitee võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra.

Artikkel 6

EMP parlamentaarses ühiskomitees osalemise kulud kannab see parlament, kes liikme nimetas.

PROTOKOLL nr 37,

mis sisaldab artikliga 101 ettenähtud loetelu

1.

Toidu teaduskomitee

(komisjoni otsus 74/234/EMÜ)

2.

Farmaatsiakomitee

(nõukogu otsus 75/320/EMÜ)

3.

Veterinaaria teaduskomitee

(komisjoni otsus 81/651/EMÜ)

▼M309 —————

▼B

5.

►M242  Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004). ◄

▼M262 —————

▼B

7.

Konkurentsi piiravat tegevust ja turguvalitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 17/62)

8.

Ettevõtjate koondumist käsitlev nõuandekomitee

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89)

▼M202 —————

▼M76

10.

Ravimpreparaatide komitee (teine nõukogu direktiiv 75/319/EMÜ);

11.

Veterinaarravimite komitee (nõukogu direktiiv 81/851/EMÜ).

▼M249 —————

▼M78

13.

►M323  ————— ◄

▼M117

14.

Harva kasutatavate ravimite komitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000).

▼M123

15.

Alaline biotsiidide komitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ).

▼M133

16.

Raadiospektripoliitika töörühm (komisjoni otsus 2002/622/EÜ).

▼M303 —————

▼M199

18.

Elektroonilise kaubanduse eksperdirühm (komisjoni otsus 2005/752/EÜ).

19.

Kõrgetasemeline i2010 eksperdirühm (komisjoni otsus 2006/215/EÜ).

▼M202

20.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm (komisjoni otsus 2007/172/EÜ).

▼M262 —————

▼M201

22. 

Euroopa väärtpaberikomitee (komisjoni otsus 2001/528/EÜ).

▼M262 —————

▼M201

25. 

Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee (komisjoni otsus 2004/9/EÜ).

26. 

Euroopa panganduskomitee (komisjoni otsus 2004/10/EÜ).

▼M217

27. 

Vastastikuse tunnustamise menetluse ja detsentraliseeritud menetluse kooskõlastusrühm (inimtervishoius kasutatavad ravimid) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ).

28. 

Vastastikuse tunnustamise menetluse ja detsentraliseeritud menetluse kooskõlastusrühm (veterinaarias kasutatavad ravimid) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ).

▼M219

29. 

Tolliseadustiku komitee (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92).

▼M250 —————

▼M229

32. 

Euroopa GNSSi süsteemide julgeolekunõukogu (komisjoni otsus 2009/334/EÜ).

▼M237

33. 

Töötajate lähetamise eksperdikomitee (komisjoni otsus 2009/17/EÜ).

▼M246

34. 

►M326  Merendusvaldkonna digitaalsüsteemi ja -teenuste kõrgetasemeline korraldusrühm (komisjoni otsus (EL) 2016/566). ◄

▼M249

35. 

Audiovisuaalmeedia teenuste kontaktkomitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL).

▼M250

36. 

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (määrus (EL) nr 912/2010).

37. 

Haldusnõukogu (määrus (EL) nr 912/2010).

▼M260

38. 

Elektroonilisi arveid (e-arveid) käsitlev Euroopa sidusrühmade foorum (komisjoni otsus 2010/C 326/07).

▼M282

39. 

Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm (komisjoni otsus C(2014)462, 3. veebruar 2014, Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma loomise kohta).

▼B

PROTOKOLL nr 38

finantsmehhanismi kohta

Artikkel 1

1.  Finantsmehhanism annab finantsabi artiklis 4 nimetatud piirkondade arenguks ja struktuuriliseks kohandamiseks ühelt poolt laenude intressitoetustena ja teiselt poolt otsetoetuste kujul.

2.  Finantsmehhanismi rahastavad EFTA riigid. Viimased delegeerivad oma volitused Euroopa Investeerimispangale, kes täidab neid volitusi järgmiste artiklite kohaselt. EFTA riigid asutavad finantsmehhanismi komitee, kes võtab vastu artiklites 2 ja 3 nõutud otsused intressitoetuste ja subsiidiumide osas.

Artikkel 2

1.  Artiklis 1 sätestatud intressitoetusi antakse seoses Euroopa Investeerimispangalt saadud ja võimaluse korral eküüdes denomineeritud laenudega.

2.  Selliste laenude iga-aastane intressitoetus määratakse kindlaks kahe protsendipunkti täpsusega Euroopa Investeerimispanga intressimäärade alusel ja iga laenu osas on intressitoetus kättesaadav 10 aasta jooksul.

3.  Kahe aasta jooksul enne laenu põhiosa tagasimaksmise algust võrdsete osamaksetena on kustutusvaba periood.

4.  Intressitoetused eeldavad EFTA finantsmehhanismi komitee heakskiitu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni soodsat arvamust.

▼M1

5.  The total volume of loans, which shall be eligible for the interest rebates provided for in Article 1 shall be ECU 1 500 million, to be committed in equal tranches over a period of five years from 1 July 1993. Should the EEA Agreement enter into force after that date, the period shall be five years from the entry into force.

▼B

Artikkel 3

▼M1

1.  The total amount of grants provided for in Article 1 shall be ECU 500 million, to be committed in equal tranches over a period of five years from 1 July 1993. Should the EEA Agreement enter into force after that date, the period shall be five years from the entry into force.

▼B

2.  Kõnealuseid subsiidiume annab Euroopa Investeerimispank EÜ liikmesriikide ettepanekute alusel ning pärast Euroopa Ühenduste Komisjoni arvamuse saamist ja pärast heakskiitu EFTA finantsmehhanismi komiteelt, keda kogu menetluse jooksul ajaga kursis hoitakse.

Artikkel 4

1.  Artiklis 1 sätestatud finantsabi piirdub projektidega, mida teostavad Kreeka, Iiri saare, Portugali ja lisas loetletud Hispaania piirkondade ametivõimud ja riigi osalusega äriühingud või eraõiguslikud ettevõtjad. Iga piirkonna osa finantsabi kogusummas määrab kindlaks ühendus, kes teatab sellest EFTA riikidele.

2.  Eelistatakse projekte, kus rõhk on asetatud keskkonnale (sealhulgas linnade arengule), transpordile (kaasa arvatud transpordi infrastruktuur) või haridusele ja koolitusele. Eraõiguslike ettevõtjate esitatud projektide hulgas pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

3.  Finantsmehhanismi kaudu abi saava projekti maksimaalne subsiidiumi määr määratakse kindlaks niisugusel tasemel, mis ei ole vastuolus sellekohase EÜ poliitikaga.

Artikkel 5

EFTA riigid kehtestavad Euroopa Investeerimispangaga ja Euroopa Ühenduste Komisjoniga suhtlemisel sellise korra, mida peetakse vastastikku asjakohaseks, et tagada finantsmehhanismi laitmatu toimimine. Sellega seoses määratakse kindlaks finantsmehhanismi haldamisega seotud kulud.

Artikkel 6

Euroopa Investeerimispangal on õigus vaatlejana osaleda EMP Ühiskomitee istungitel, kui päevakorras on finantsmehhanismi käsitlevad küsimused, mis puudutavad Euroopa Investeerimispanka.

Artikkel 7

Edaspidiste finantsmehhanismi rakendussätete üle võib otsustada EMP Ühiskomitee vastavalt vajadusele.

Protokolli nr 38 lisa

Hispaania abikõlblike piirkondade loetelu

Andaluusia (Andalucka)

Astuuria (Asturias)

Castilla-León (Castilla y León)

Castilla — La Mancha

Ceuta — Melilla

Valencia

Extremadura

Galicia

Kanaari saared (Islas Canarias)

Murcia

▼M135

PROTOCOL 38a

on the EEA financial mechanism





Article 1

The EFTA States shall contribute to the reduction of economic and social disparities in the European Economic Area through the financing of grants to investment and development projects in the priority sectors listed in Article 3.

Article 2

The total amount of the financial contribution provided for in Article 1 shall be EUR 600 million, to be made available for commitment in annual tranches of EUR 120 million over the period running from 1 May 2004 to 30 April 2009, inclusive.

Article 3

1.  The grants shall be available for projects in the following priority sectors:

(a) 

protection of the environment, including the human environment, through, inter alia, reduction of pollution and promotion of renewable energy;

(b) 

promotion of sustainable development through improved resource use and management;

(c) 

conservation of European cultural heritage, including public transport, and urban renewal;

(d) 

human resource development through, inter alia, promotion of education and training, strengthening of administrative or public service capacities of local government or its institutions as well as the democratic processes, which support it;

(e) 

health and childcare.

2.  Academic research may be eligible for funding in so far as it is targeted at one or more of the priority sectors.

Article 4

1.  The EFTA contribution in the form of grants shall not exceed 60 % of the project cost except in projects otherwise financed by central, regional or local government budget allocations, where the contribution may not exceed 85 % of total cost. Community ceilings for co-financing shall not be exceeded in any case.

2.  The applicable rules on state aid shall be complied with.

3.  The Commission of the European Communities ►M187  may ◄ screen the proposed projects for their compatibility with Community objectives.

4.  The responsibility of the EFTA States for the projects is limited to providing funds according to the agreed plan. No liability to third parties will be assumed.

Article 5

The funds shall be made available to the Beneficiary States (Czech Republic, Estonia, Greece, Spain, Cyprus, Latvia, Lithuania, Hungary, Malta, Poland, Portugal, Slovenia and Slovakia) in accordance with the following distribution key:



Beneficiary State

Percentage of Total Contribution

Czech Republic

8,09 %

Estonia

1,68 %

Greece

5,71 %

Spain

7,64 %

Cyprus

0,21 %

Latvia

3,29 %

Lithuania

4,50 %

Hungary

10,13 %

Malta

0,32 %

Poland

46,80 %

Portugal

5,22 %

Slovenia

1,02 %

Slovakia

5,39 %

Article 6

With a view to reallocating any non-committed available funds for high priority projects from any Beneficiary State, a review shall be carried out in November 2006 and again in November 2008.

Article 7

1.  The financial contribution provided for in this Protocol shall be closely coordinated with the bilateral contribution from Norway provided for by the Norwegian Financial Mechanism.

2.  In particular, the EFTA States shall ensure that the application procedures are identical for both financial mechanisms referred to in the previous paragraph.

3.  Any relevant changes in the Community's cohesion policies shall be taken into account, as appropriate.

Article 8

1.  The EFTA States shall establish a Committee that will manage the EEA Financial Mechanism.

2.  Further provisions for the implementation of the EEA Financial Mechanism will be issued by the EFTA States as necessary.

3.  Management costs shall be covered by the overall amount referred to in Article 2.

Article 9

At the end of the five-year period and without prejudice to the rights and obligations under the Agreement, the Contracting Parties will in the light of Article 115 of the Agreement review the need to address economic and social disparities within the European Economic Area.

Article 10

If any of the Beneficiary States listed in Article 5 of this Protocol should not become a Contracting Party to the Agreement on 1 May 2004, or if there should be changes in membership in the EFTA pillar of the European Economic Area, this Protocol shall be subject to the necessary adjustments.

▼M187

PROTOKOLLI NR 38a LISAND

EMP finantsmehhanism Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia jaoks



Artikkel 1

1.  Protokolli nr 38a kohaldatakse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia suhtes mutatis mutandis.

2.  Olenemata lõikest 1 ei ole protokolli nr 38a artikkel 6 kohaldatav. Paigutamata vabu vahendeid, mis on Bulgaariale ja Rumeeniale määratud, ei jaotata ümber teiste abisaajariikide vahel.

3.  Olenemata lõikest 1 ei ole protokolli nr 38a artikkel 7 kohaldatav.

4.  Olenemata lõikest 1 võivad valitsusväliste organisatsioonide ja tööturu osapoolte toetused moodustada projektikuludest kuni 90 %.

Artikkel 2

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 – 30. aprillini 2009 on täiendavaid rahalisi toetusi ette nähtud Bulgaaria Vabariigile 21,5  miljonit eurot ja Rumeeniale 50,5  miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks alates kuupäevast, mil Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise leping jõustub, või alates kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kokkuleppe jõustumise kuupäevast, kusjuures kõnealused summad tehakse paigutamiseks kättesaadavaks ühe osamaksena 2007. aastal.

▼M239

PROTOKOLL nr 38 B)

EMP FINANTSMEHHANISMI KOHTA (2009-2014)



Artikkel 1

Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid”) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.

Artikkel 2

Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 988,5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 197,7 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1. mai 2009-30. aprill 2014, viimane kaasa arvatud.

Artikkel 3

1.  Rahaline toetus tehakse kättesaadavaks järgmistes esmatähtsates valdkondades:

a) 

keskkonnakaitse ja -juhtimine;

b) 

kliimamuutused ja taastuvenergeetika;

c) 

kodanikuühiskond;

d) 

inim- ja sotsiaalne areng;

e) 

kultuuripärandi kaitse.

2.  Akadeemiline teadustegevus võib olla abikõlblik, kui see on suunatud ühele või mitmele esmatähtsatest valdkondadest.

3.  Igale abisaavale riigile eraldatavast soovituslikust summast tuleb vähemalt 30 % eraldada esmatähtsatele valdkondadele a ja b ning 10 % esmatähtsale valdkonnale c. Vastavalt artikli 8 lõikes 2 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad paindlikult iga abisaajariigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.

Artikkel 4

1.  EFTA osalus ei tohi ületada 85 % programmi kogumaksumusest. Erijuhtudel võib osalus ulatuda 100 protsendini programmi kogumaksumusest.

2.  Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3.  Euroopa Komisjon kontrollib kõiki programme ja programmide mis tahes olulisi muutusi nende kokkusobivuses Euroopa Liidu eesmärkidega.

4.  EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate osapoolte suhtes ei kohaldata.

Artikkel 5

Rahalised vahendid eraldatakse järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

Hispaaniale eraldatakse ajavahemikuks 1. mai 2009-31. detsember 2013 üleminekutoetuseks 45,85 miljonit eurot. Võttes arvesse üleminekukohandusi, eraldatakse ülejäänud vahendid vastavalt järgmisele jaotusele:



 

Vahendid

(miljonit eurot)

Bulgaaria

78,60

Tšehhi Vabariik

61,40

Eesti

23,00

Kreeka

63,40

Küpros

3,85

Läti

34,55

Leedu

38,40

Ungari

70,10

Malta

2,90

Poola

266,90

Portugal

57,95

Rumeenia

190,75

Sloveenia

12,50

Slovakkia

38,35

Artikkel 6

Pidades silmas kasutamata rahaliste vahendite ümberjagamist mis tahes abisaava riigi esmatähtsatele projektidele, vaadatakse vahendite jaotus läbi novembris 2011 ja uuesti novembris 2013.

Artikkel 7

1.  Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.

2.  Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

3.  Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 8

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:

1. 

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemis- tava, säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.

2. 

Tõhusa ja sihipärase rakendamise saavutamiseks ning riiklike prioriteetide arvestamiseks sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse mitmeaastane programmraamistik ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuur.

3. 

Pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist esitavad abisaavad riigid programmide ettepanekud. EFTA riigid hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Programmi üksikasjalikkus sõltub toetuse suurusest. Vastavalt lõikes 8 osutatud rakendussätetele võib programmide raames erandjuhtudel esile tõsta konkreetseid projekte, sealhulgas nende valiku-, heakskiitmis- ja kontrolltingi- musi.

Heakskiidetud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid. Abisaavad riigid kindlustavad asjakohase juhtimis- ja kontrollsüsteemi olemasolu, et oleks tagatud usaldusväärne rakendus- ja juhtimissüsteem.

4. 

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpart- nerid.

5. 

EMP finantsmehhanismi juhtimiseks ette nähtud kontrollsüsteemiga tagatakse, et järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajadusel teavet ning andmeid. EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.

6. 

Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

7. 

EFTA riikide halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud üldsummast ning neid täpsustatakse lõikes 8 osutatud raken- dussätetes.

8. 

EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavd sätted EMP finantsmehha- nismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.

Artikkel 9

Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised viieaastase perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

▼M268

PROTOKOLLI nr 38B LISAND EMP FINANTSMEHHANISM HORVAATIA VABARIIGI JAOKS

Artikkel 1

1. Protokolli nr 38b kohaldatakse Horvaatia Vabariigi suhtes mutatis mutandis.

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata protokolli nr 38b artikli 3 lõike 3 esimest lauset.

3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata protokolli nr 38b artiklit 6. Paigutamata vabu vahendeid, mis on Horvaatiale määratud, ei jaotata ümber teiste abisaajariikide vahel.

Artikkel 2

Ajavahemikul 1. juulist 2013 — 30. aprillini 2014 on Horvaatia Vabariigile ette nähtud täiendav rahaline toetus 5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks alates kuupäevast, mil Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise leping jõustub, või alates kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kokkuleppe jõustumise kuupäevast, kusjuures kõnealune summa tehakse paigutamiseks kättesaadavaks ühe osamaksena.

▼M301

PROTOKOLL nr 38 C

EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kohta



Artikkel 1

1.  Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.

2.  Kõik EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.

Artikkel 2

1.  Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 548,1 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 221,16 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.

2.  Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.

Artikkel 3

1.  Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:

a) 

innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime;

b) 

sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine;

c) 

keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus;

d) 

kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused;

e) 

justiits- ja siseküsimused.

Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva protokolli lisas.

2.  

a) 

Vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad iga abisaava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.

b) 

10 % kogu riigipõhistest eraldistest antakse kodanikuühiskonna fondi, mis tehakse kättesaadavaks kooskõlas artiklis 6 esitatud jaotusele.

Artikkel 4

1.  Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikkuse mõistmise memorandumi.

2.  Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse läbirääkimiste käigus artikli 10 lõikes 3 määratletud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga ning uurida võimalusi kasutada rahastamisvahendeid rahaliste osamaksete mõju suurendamiseks.

Artikkel 5

1.  EFTA panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.

2.  Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3.  EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:



Abisaav riik

Vahendid (miljonit eurot)

Bulgaaria

115,0

Horvaatia

56,8

Küpros

6,4

Tšehhi Vabariik

95,5

Eesti

32,3

Kreeka

116,7

Ungari

108,9

Läti

50,2

Leedu

56,2

Malta

4,4

Poola

397,8

Portugal

102,7

Rumeenia

275,2

Slovakkia

54,9

Sloveenia

19,9

Artikkel 7

1.  Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 55,25 miljonit eurot. See aitab saavutada EMP finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratletud artiklis 1.

2.  70 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:

a) 

noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi;

b) 

duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine;

c) 

teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe.

Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.

3.  30 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.

See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.

Artikkel 8

EFTA riigid viivad 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.

Artikkel 9

1.  Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.

2.  Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

3.  Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 10

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

1. 

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.

2. 
a) 

Nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1, juhivad üldist piirkondliku koostöö fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest.

b) 

Nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b, juhivad kodanikuühiskonna fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest, v.a juhul kui vastastikkuse mõistmise memorandumis on teisiti kokku lepitud, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 3.

3. 

EFTA riigid sõlmivad iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõike 2 punktis a osutatud fond, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.

a) 

Vastastikuse mõistmise memorandumi alusel esitavad abisaavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud EFTA riikidele, kes hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Euroopa Komisjon vaatab asjaomase EFTA riigi või abisaava riigi sõnaselgel nõudmisel konkreetse programmi ettepaneku enne selle vastuvõtmist läbi, tagamaks selle kokkusobivuse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga.

b) 

Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

c) 

EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ning andmeid.

d) 

EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.

e) 

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

f) 

Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada muu hulgas abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

4. 

EFTA riikide halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes.

5. 

EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.

6. 

EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki ( 25 ).

Artikkel 11

Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

PROTOKOLLI 38C LISA

Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime

1. 

Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd

2. 

Teadusuuringud

3. 

Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus

4. 

Töö- ja eraelu tasakaalustatus

Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine

5. 

Euroopa rahvatervise probleemid

6. 

Romade kaasamine ja nende võimaluste parandamine

7. 

Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored

8. 

Noorte osalemine tööturul

9. 

Kohalik areng ja vaesuse vähendamine

Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus

10. 

Keskkond ja ökosüsteemid

11. 

Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek

12. 

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused

13. 

Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö

14. 

Kodanikuühiskond

15. 

Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus

16. 

Inimõigused – rakendamine kohapeal

Justiits- ja siseküsimused

17. 

Varjupaik ja ränne

18. 

Korrektsiooniteenused ja eelvangistus

19. 

Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu

20. 

Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine

21. 

Koduvägivald ja sooline vägivald

22. 

Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek

▼B

PROTOKOLL nr 39

eküü kohta

Käesolevas lepingus tähendab „eküü” sellist eküüd, nagu ühenduse pädevad asutused seda määratlevad. Kõikides käesoleva lepingu lisades nimetatud õigusaktides asendatakse „Euroopa arvestusühik” sõnaga „eküü”.

ROTOKOLL nr 40

Teravmägede kohta

1.

EMP lepingu ratifitseerimisel on Norra Kuningriigil õigus arvata Teravmägede territoorium välja lepingu kohaldamisalast.

2.

Kui Norra Kuningriik kasutab seda õigust, kohaldatakse Teravmägede suhtes jätkuvalt olemasolevaid lepinguid, s.t Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni asutamiskonventsiooni, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut ning ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning teiselt poolt Norra Kuningriigi vahelist vabakaubanduslepingut.

PROTOKOLL nr 41

olemasolevate kokkulepete kohta

Vastavalt EMP lepingu artiklile 120 on lepinguosalised kokku leppinud, et pärast EMP lepingu jõustumist jäävad endiselt kehtima järgmised kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on ühelt poolt kohustuslikud Euroopa Majandusühendusele ja teiselt poolt ühele või mitmele EFTA riigile:

▼M1 —————

▼B

1.12.1987

Ühelt poolt Austria Vabariigi ja teiselt poolt Saksamaa Liitvabariigi ja Euroopa Majandusühenduse vaheline kokkulepe koostöö kohta Doonau basseini veeressursside majandamisel.

19.11.1991

Austria Vabariigi ja Euroopa Majandusühenduse kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb ühenduse lauaveinide ja Landweini turustamist pudelites Austria territooriumil.

PROTOKOLL nr 42

konkreetseid põllumajandustooteid käsitlevate kahepoolsete kokkulepete kohta

Lepinguosalised võtavad teadmiseks, et lepinguga üheaegselt on allkirjastatud ka põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevad kahepoolsed kokkulepped. Nimetatud kokkulepped, mis arendavad edasi või täiendavad lepinguosaliste vahel varem sõlmitud kokkuleppeid ja kajastavad muu hulgas nende ühist eesmärki kaasa aidata piirkondadevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele, jõustuvad hiljemalt samal ajal kui käesolev leping.

PROTOKOLL nr 43

EMÜ ja Austria Vabariigi vahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb kaupade transiiti auto- või raudteevedudena

Lepinguosalised täheldavad, et samaaegselt käesoleva lepinguga allkirjastati Euroopa Majandusühenduse ja Austria vaheline kahepoolne kokkulepe, mis käsitleb kaupade transiiti auto- või raudteevedudena.

Kõnealuse kahepoolse kokkuleppe sätted on ülimuslikud käesoleva lepingu sätete suhtes niivõrd, kuivõrd need reguleerivad sama küsimust ja nii nagu on kindlaks määratud käesoleva lepinguga.

Kuus kuud enne Euroopa Majandusühenduse ja Austria vahelise kaupade transiiti auto- või raudteevedudena käsitleva kahepoolse kokkuleppe tähtaja möödumist vaadatakse üheskoos läbi autotranspordi olukord.

▼M1 —————

▼M135

PROTOKOLL nr 44

▼M268

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LAIENEMISEST TULENEVATE KAITSEMEHHANISMIDE KOHTA

1.

Lepingu artikli 112 kohaldamine üldise majandusliku kaitseklausli ja kaitsemehhanismide suhtes, mis on seotud teatavate üleminekumeetmetega isikute ja maanteetranspordi vaba liikumise valdkonnas.

Lepingu artiklit 112 kohaldatakse ka olukordades, mida on täpsustatud või millele on osutatud:

a) 

16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artiklis 37, 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti artiklis 36 või 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artiklis 37 ning

b) 

üleminekumeetmetega seotud kaitsemehhanismides, mis on ette nähtud V lisas (Tööjõu vaba liikumine) pealkirja all „Üleminekuperiood”, sama pealkirja all VIII lisas (Asutamisõigus), XVIII lisa (Töötervishoid ja tööohutus, tööõigus ning meeste ja naiste võrdne kohtlemine) punktis 30 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ) ning XIII lisa (Transport) punktis 26c (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93) ja punktis 53a (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92) samade tähtaegade, kohaldamisala ja toimega nagu nimetatud sätetes.

2.

Siseturu kaitseklausel

Lepingus sätestatud üldist otsustamismenetlust kohaldatakse ka Euroopa Ühenduste Komisjoni otsuste suhtes 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikli 38, 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti artikli 37 ja 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artikli 38 kohaldamisel.

▼B

PROTOKOLL nr 45

Hispaania ja Portugali suhtes kehtivate üleminekuperioodide kohta

Lepinguosalised peavad vajalikuks, et leping ei mõjutaks üleminekuperioode, mis on Hispaaniale ja Portugalile antud nende Euroopa ühendustega ühinemise aktiga ja mis võivad jõusse jääda pärast käesoleva lepingu jõustumist, olenemata lepingu endaga ettenähtud üleminekuperioodidest.

PROTOKOLL nr 46

koostöö arendamise kohta kalandussektoris

Pidades silmas kalandussektoris tehtava koostöö iga kahe aasta tagant korraldatavate kontrollimiste tulemusi, püüavad lepinguosalised seda koostööd arendada harmooniliselt ja vastastikuse kasulikkuse alusel ning oma vastava kalanduspoliitika raames. Esimene kontrollimine leiab aset enne 1993. aasta lõppu.

PROTOKOLL nr 47

veinikaubanduse tehniliste tõkete kaotamise kohta

Lepinguosalised lubavad selliste oma territooriumilt pärinevate veinitoodete importi ja turustamist, mis vastavad EÜ õigusaktidele, nagu neid on kohandatud käesoleva lepingu jaoks ja nagu on sätestatud käesoleva protokolli 1. liide, mis käsitleb toote kirjeldust, veinivalmistustavasid, toodete koostist ning ringluse ja turustamise korda.

▼M7

Lepinguosalised sätestavad veinisektori kontrolliasutuste vastastikuse abi 2. liites ettenähtud sätete kohaselt.

▼B

Käesolevas protokollis mõistetakse „päritolustaatusega veinitoodete” all selliseid veinitooteid, mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult teatud riigis saadud.

Kõikidel muudel eesmärkidel peale EFTA riikide ja ühenduse vahelise kaubavahetuse võivad EFTA riigid jätkuvalt kohaldada oma siseriiklikke õigusakte.

Käesoleva protokolli 1. liide nimetatud õigusaktide suhtes kohaldatakse protokolli nr 1 (horisontaalsete kohanduste kohta). Protokolli nr 1 punkti 4 alapunktis d ja punktis 5 nimetatud ülesandeid täidab EFTA riikide alaline komitee.

▼M12

Toodete osas, mida reguleeritakse käesolevas protokollis nimetatud aktidega, võib Liechtenstein kohaldada Liechtensteini turul paralleelselt käesolevas protokollis nimetatud aktide rakendusaktidega Šveitsi õigusakte, mis tulenevad regionaalliidust Šveitsiga. Käesoleva lepingu või viidatud aktide sätteid, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist, kohaldatakse ainult käesolevas protokollis nimetatud aktidega kooskõlas olevate toodete eksportimisel Liechtensteinist teiste lepinguosaliste territooriumile.

▼M198

Käesolevat protokolli ei kohaldata Liechtensteini suhtes seni, kuni Liechtensteinile laieneb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe.

▼M180

1. LIIDE

▼M248 —————

▼M257 —————

▼M248

8. 

►M310  32013 R 1308: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse nimetatud määruse sätteid järgmiselt.

a) 

Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:

artikli 1 lõike 2 punkt l, vt I lisa XII osa,
artikli 3 lõige 1, vt II lisa IV osa,
artikli 75 lõike 3 punktid f, g, h, k ja m, lõige 4 ja lõike 5 punkt d,
artikli 78 lõike 1 punkt b ja lõige 2, vt VII lisa II osa, vt VII lisa I liide,
artikkel 80, vt VIII lisa,
artiklid 81 ja 82,
artikli 83 lõiked 2 ja 3,
artiklid 92–108,
artiklid 112 ja 113,
artiklid 117–121,
artikkel 146 ning
artikli 147 lõiked 1 ja 2.

Nimetatud sätteid kohaldatakse koos kohandustega, mis tulenevad lepingu põhitekstist, lepingu protokolli nr 47 horisontaalsetest kohandustest ja lepingu protokolli nr 47 1. liite konkreetsetest kohandustest.

b) 

EFTA riikide esindajad osalevad täielikult määruse artiklis 229 osutatud komitee töös, käsitledes küsimusi, mis kuuluvad lepingus osutatud õigusaktide kohaldamisalasse, kuid neil ei ole õigust hääletada. ◄

9. 

32009 R 0436: komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009, 26. mai 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15) ►M266  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32013 R 0144: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 144/2013, 19. veebruar 2013 (ELT L 47, 20.2.2013, lk 56). ◄

▼M272

— 
32012 R 0314: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 314/2012, 12. aprill 2012 (ELT L 103, 13.4.2012, lk 21), parandatud ELT L 319, 16.11.2012, lk 10.

▼M272

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

a) 

Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:

artikli 21 lõige 1 ning lõike 2 punktid a ja b,
artiklid 22 ja 23,
artikli 24 lõike 1 punkt a, lõiked 2, 4 ja 5, vt VI lisa,
artiklid 25 ja 26, vt VIII lisa,
artikli 29 lõige 1, lõike 2 punktid a ja c ning lõige 3,
artikli 31 lõiked 1, 2, 5 ja 6, vt lisa IXa,
artiklid 32–35,
artikkel 47,
artikli 48 lõige 1 ja
artikkel 49.

Nimetatud sätteid kohaldatakse koos kohandustega, mis tulenevad lepingu põhitekstist, lepingu protokolli nr 47 horisontaalsetest kohandustest ja lepingu protokolli nr 47 1. liite konkreetsetest kohandustest.

b) 

Artikli 24 lõike 4 esimest lõiku kohaldatakse järgmiste kohandustega:

Kui artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud saatedokumendid väljastab EFTA riik, siis on liidu logo ja sõnade „Euroopa Liit” asemel päises sõnad „Euroopa Majanduspiirkond”.

c) 

Artikli 34 lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse tekst: „Kui tegemist on ühendusesisese veoga, edastatakse teade määruse (EÜ) nr 555/2008 kohaselt.” järgmisega: „Teade edastatakse kooskõlas lepingu protokolli nr 47 liitega 2.”

d) 

Määruse IXa B lisasse lisatakse järgmine tekst:

— 
„— 

norra keeles:

a) 

for vin med BOB: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den beskyttede opprinnelsesbetegnelsen”, „nr. […, …] i E-Bacchus-databasen”

b) 

for vin med BGB: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den beskyttede geografiske betegnelsen”, „nr. […, …] i E-Bacchus-databasen”

c) 

for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av innhøstingsår: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av innhøstingsåret, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”

d) 

for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”

e) 

for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av innhøstingsår og med angivelse av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av innhøstingsåret og den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”.”

▼M248

10. 

32009 R 0606: komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, 10. juuli 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1) ►M256  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32009 R 1166: komisjoni määrus (EÜ) nr 1166/2009, 30. november 2009 (ELT L 314, 1.12.2009, lk 27),
— 
32011 R 0053: komisjoni määrus (EL) nr 53/2011, 21. jaanuar 2011 (ELT L 19, 22.1.2011, lk 1). ◄

▼M266

— 
32013 R 0144: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 144/2013, 19. veebruar 2013 (ELT L 47, 20.2.2013, lk 56).

▼M272

— 
32012 R 0315: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 315/2012, 12. aprill 2012 (ELT L 103, 13.4.2012, lk 38).

▼M296

— 
32013 R 1251: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1251/2013, 3. detsember 2013 (ELT L 323, 4.12.2013, lk 28),
— 
32014 R 0347: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 347/2014, 4. aprill 2014 (ELT L 102, 5.4.2014, lk 9).

▼M311

— 
32015 R 0596: komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/596, 15. aprill 2015 (ELT L 99, 16.4.2015, lk 21).

▼M312

— 
32015 R 1576: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1576, 6. juuli 2015 (ELT L 246, 23.9.2015, lk 1).

▼M325

— 
32016 R 0765: komisjoni 11. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/765 (ELT L 127, 18.5.2016, lk 1).

▼M335

— 
32017 R 1961: komisjoni 2. augusti 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1961 (ELT L 279, 28.10.2017, lk 25).

▼M248

11. 

32009 R 0607: komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, 14. juuli 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60) ►M256  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32010 R 0401: komisjoni määrus (EL) nr 401/2010, 7. mai 2010 (ELT L 117, 11.5.2010, lk 13), parandatud ELTs L 248, 22.9.2010, lk 67.
— 
32011 R 0538: komisjoni määrus (EL) nr 538/2011, 1. juuni 2011 (ELT L 147, 2.6.2011, lk 6).
 ◄

▼M257

— 
32011 R 0670: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 670/2011, 12. juuli 2011 (ELT L 183, 13.7.2011, lk 6).

▼M267

— 
32012 R 0579: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 579/2012, 29. juuni 2012 (ELT L 171, 30.6.2012, lk 4).
— 
32012 R 1185: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1185/2012, 11. detsember 2012 (ELT L 338, 12.12.2012, lk 18).

▼M281

— 
32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).

▼M304

— 
32013 R 0753: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 753/2013, 2. august 2013 (ELT L 210, 6.8.2013, lk 21).

▼M332

— 
32017 R 1353: komisjoni 19. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1353 (ELT L 190, 21.7.2017, lk 5).

▼M267

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a) 

artiklile 70a lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riigid järgivad vajaduse korral artikli 70a lõike 1 punktis b, artikli 70a lõikes 2 ja artikli 70a lõikes 4 sätestatud menetlusi.”

b) 

X lisa A osa tabelisse lisatakse järgmine tekst:



„norra keeles:

sulfitter” või „svoveldioksid

egg”, „eggprotein”, „eggprodukt”, „egglysozym” või „eggalbumin

melk”, „melkeprodukt”, „melkekasein” või „melkeprotein””

c) 

Xa lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:



„NO

„bearbeidingsvirksomhet” või „vinprodusent”

„bearbeidet av””

▼M256

12. 

32010 R 1022: komisjoni määrus (EL) nr 1022/2010, 12. november 2010, millega antakse luba tõsta teatavates viinamarjakasvatusvööndites 2010. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 296, 13.11.2010, lk 3).

▼M266

13. 

32013 R 0172: Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 172/2013, 26. veebruar 2013, teatavate olemasolevate veininimetuste kõrvaldamise kohta nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud registrist (ELT L 55, 27.2.2013, lk 20).

▼M313

14. 

32014 R 1271: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1271/2014, 28. november 2014, millega antakse luba suurendada teatavates viinamarjakasvatuspiirkondades või nende osades 2014. aastal korjatud teatavatest viinamarjasortidest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 344, 29.11.2014, lk 10).

▼M328

15. 

32016 R 2147: komisjoni 7. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2147, millega lubatakse tõsta teatavates Saksamaa ja kõigis Ungari viinamarjakasvatuspiirkondades 2016. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 333, 8.12.2016, lk 30).

▼M7

2. LIIDE

Kontrolliasutuste vastastikuse abi sätestamine veinisektoris

I JAOTIS

EELSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva liite kohaldamisel on:

a) 

veinikaubanduse eeskirjad — kõik käesoleva protokolli sätted;

b) 

pädev asutus — iga asutus või amet, mille lepinguosaline on määranud veinikaubanduse eeskirjade täitmise tagamiseks;

c) 

kontaktasutus — pädev asutus või asutus, mille lepinguosaline on määranud koostöö tegemiseks teiste lepinguosaliste kontaktasutustega;

d) 

taotluse esitanud asutus — pädev haldusasutus, mille lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva liitega reguleeritud valdkondades abi;

e) 

taotluse saanud asutus — pädev organ või asutus, mille lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva liitega reguleeritud valdkondades vastu abitaotluse;

f) 

rikkumine — iga veinikaubanduse eeskirjade rikkumine ja iga katse neid eeskirju rikkuda.

Artikkel 2

Ulatus

1.  Lepinguosalised abistavad üksteist käesolevas liites sätestatud viisil ja tingimustel. Veinikaubanduse eeskirjade nõuetekohane kohaldamine tagatakse eelkõige vastastikuse abiga ning nende eeskirjade rikkumiste avastamise ja uurimisega.

2.  Nende eeskirjadega seotud asjades abistamist, mis on sätestatud käesolevas liites, kohaldatakse lepinguosaliste kõikide asutuste suhtes. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, mis on seotud lepinguosaliste vastastikuse abiga kriminaalmenetlustes või kriminaalasjades.



II JAOTIS

LEPINGUOSALISTE TEHTAVAD KONTROLLID

Artikkel 3

Põhimõtted

1.  Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada artiklis 2 ettenähtud abi asjakohaste kontrollmeetmete abil.

2.  Niisugused kontrollid viiakse läbi süstemaatiliselt või pisteliselt. Pistelise kontrolli puhul tagavad lepinguosalised, et nende arv, laad ja sagedus on representatiivne.

3.  Lepinguosalised tagavad, et pädevatel asutustel on lõikes 1 nimetatud kontrollide tõhusaks tegemiseks piisav arv sobivaid, kvalifitseeritud ja kogenud töötajaid. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige seoses järgmisega:

— 
juurdepääs viinamarjaistandustesse, veinitootmis- ja ladustamisseadmetele, veinisektori toodete töötlemisseadmetele ja nende toodete transpordivahenditele;
— 
juurdepääs nende isikute äriruumidele (või ladudele) ja veokitele, kelle eesmärgiks on müüa, turustada või vedada veinisektori tooteid või tooteid, mis võivad olla ettenähtud veinisektoris kasutamiseks;
— 
võimalus teha veinisektori toodete ja ainete või selliste toodete valmistamisel kasutatavate toodete inventuuri;
— 
võimalus võtta proove toodetest, mida hoitakse eesmärgiga neid müüa, turustada või vedada;
— 
võimalus uurida kontrolli tegemiseks raamatupidamis- või muid dokumente ning teha neist koopiaid või väljavõtteid;
— 
võimalus võtta veinisektori toote või sellise toote valmistamiseks kasutatava toote valmistamise, ladustamise, vedamise, kirjeldamise, esitlemise, teisele lepinguosalisele eksportimise ja turustamise suhtes asjakohased kaitsemeetmed, kui on alust arvata, et ühenduse sätteid on tõsiselt rikutud, eelkõige pettuse ja terviseohu puhul.

Artikkel 4

Kontrolliasutused

1.  Kui lepinguosaline määrab mitu pädevat asutust, tagab ta nende asutuste töö kooskõlastamise.

2.  Iga lepinguosaline määrab ühe kontaktasutuse. Määratud asutus:

— 
saadab käesoleva liite rakendamisega seotud koostöötaotlused teiste lepinguosaliste kontaktasutustele;
— 
võtab vastu taotlusi viimastelt asutustelt ja saadab need enda asjaomase lepinguosalise asutustele või asutustele;
— 
esindab seda lepinguosalist suhetes teiste lepinguosalistega III jaotisega reguleeritud koostöö raames;
— 
teavitab teist lepinguosalist artikli 3 kohaselt võetud meetmetest.



III JAOTIS

KONTROLLIASUTUSTE VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 5

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel kontrollida veinikaubanduse eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid eeskirju.

2.  Taotluse esitanud asutuse põhjendatud taotluse korral viib taotluse saanud asutus läbi erakorralise järelevalve toimingud või kontrollid või võtab selleks vajalikud meetmed, et saavutada soovitud eesmärgid.

3.  Lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse saanud asutus tegutseb nii, nagu ta tegutseks enda nimel või oma riigi asutuse taotlusel.

4.  Kokkuleppel taotluse saanud asutusega võib taotluse esitanud asutus määrata enda ametnikud või selle lepinguosalise, keda ta esindab, pädeva asutuse ametnikud:

— 
et saada selle lepinguosalise pädevate asutuste ruumides, kus taotluse saanud asutus asub, teavet veinikaubanduse eeskirjade nõuetekohase kohaldamise või kontrollitoimingute kohta, sealhulgas veodokumentidest ja muudest dokumentidest või registri väljavõtetest koopiate tegemine;
— 
või et olla kohal, kui tehakse lõike 2 alusel taotletud toiminguid.

Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

5.  Taotluse esitanud asutus, kes soovib saata lepinguosalise juurde lõike 4 esimese lõigu kohaselt määratud ametniku, et ta viibiks selle lõigu teises taandes nimetatud kontrollitoimingute juures, teatab sellest taotluse saanud asutusele aegsasti enne nende toimingute algust.

Taotluse saanud asutuse ametnikud vastutavad alati kontrollitoimingute läbiviimise eest.

Taotluse esitanud asutuse ametnikud:

— 
esitavad kirjaliku loa, kus on märgitud nende isik ja amet,
— 
omavad lepinguosalise taotluse saanud asutuse poolt nende enda ametnike suhtes asjaomaste kontrollide läbiviimisel kehtestatud vastutuse piires:
— 
artikli 3 lõikes 3 ettenähtud juurdepääsuõigusi,
— 
õigust olla teavitatud kontrollide tulemustest, mida artikli 3 lõike 3 kohaselt teevad taotluse saanud asutuse ametnikud,
— 
järgivad kontrollimise ajal lepinguosalise ametnikele sellel territooriumil kehtivaid eeskirju ja ametitavasid, kus kontrollitoiminguid läbi viiakse.

6.  Käesolevas artiklis nimetatud põhjendatud taotlused saadetakse kõnealuse lepinguosalise taotluse saanud asutusele selle lepinguosalise kontaktasutuse kaudu. Sama kehtib ka:

— 
taotlustele antud vastuste suhtes ja
— 
teatiste suhtes, mis käsitlevad lõigete 2, 4 ja 5 kohaldamist.

Erandina esimesest lõigust ja nendevahelise tõhusama koostöö huvides võib lepinguosaline teatavatel asjakohastel juhtudel lubada pädeval asutusel:

— 
esitada põhjendatud taotluse või teatise otse teise lepinguosalise pädevale asutusele;
— 
vastata ise otse teise lepinguosalise pädevalt asutuselt saadud põhjendatud taotlusele või teatisele.

Artikkel 6

Viivitamatu teatamine

Kui lepinguosalise pädeval asutusel on alust kahtlustada või kui ta saab teada, et:

— 
käesolevas protokollis nimetatud toode ei vasta veinikaubanduse eeskirjadele või selle omandamisel, valmistamisel või turustamisel on kasutatud pettust, ja
— 
eeskirjade rikkumine on ühe või mitme lepinguosalise huvides ja võib seetõttu kaasa tuua haldusmeetmeid või kohtumenetluse,

teavitab pädev asutus oma kontaktasutuse kaudu viivitamatult asjaomase lepinguosalise kontaktasutust.

Artikkel 7

Abitaotluse vorm ja sisu

1.  Käesoleva liite kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohastes taotlustes esitatakse järgmised andmed:

— 
taotluse esitanud asutuse nimi;
— 
taotletav meede;
— 
taotluse objekt ja põhjus;
— 
asjakohased õigusnormid;
— 
võimalikult täpsed ja täielikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;
— 
oluliste faktide kokkuvõte.

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4.  Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.

2.  Lõikes 1 ettenähtud dokumente võib asendada elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Lepinguosaline või taotluse saanud asutus võib keelduda käesolevas liites ettenähtud abistamisest, kui see:

— 
tõenäoliselt kahjustab suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve; või
— 
hõlmab valuuta- või maksueeskirju.

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abist keeldutakse, tuleb kõnealusest otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Üldsätted

1.  Artiklites 5 ja 6 nimetatud teabele lisatakse dokumendid või muu tõendusmaterjal ning andmed haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mis on eelkõige seotud:

— 
koostise ja organoleptiliste omadustega;
— 
kirjeldamise ja esitlemisega;
— 
kõnealuse toote valmistamis- ja turustamiseeskirjade täitmisega.

2.  Kontaktasutused, kes on seotud asjaga, milleks artiklites 5 ja 6 nimetatud vastastikuse abistamise menetlus on algatatud, teavitavad üksteist viivitamata:

— 
uurimise käigust, eelkõige aruannete ja muude dokumentide või andmekandjate abil ja
— 
pärast asjaomaseid toiminguid algatatud haldus- või kohtumenetlusest.

3.  Käesoleva liite kohaldamisega seotud reisikulud kannab lepinguosaline, kes on määranud artikli 5 lõigetes 2 ja 4 nimetatud meetmete rakendamiseks ametniku.

4.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira kohtumenetluste saladuse kohta käivate siseriiklike sätete kohaldamist.



IV JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 11

Proovide kogumine

1.  II ja III jaotise kohaldamisel võib lepinguosalise pädev asutus paluda teise lepinguosalise pädeval asutusel võtta proove kooskõlas selle lepinguosalise asjakohaste sätetega.

2.  Taotluse saanud asutus hoiab lõike 1 kohaselt võetud proove enda käes ning määrab muu hulgas kindlaks laboratooriumi, kus neid analüüsitakse. Taotluse esitanud asutus võib paralleelproovide analüüsimiseks määrata teise laboratooriumi. Selleks saadab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele asjakohase proovide arvu.

3.  Kui taotluse esitanud asutusel ja taotluse saanud asutusel tekib lõikes 2 nimetatud kontrollitulemuste suhtes lahkarvamusi, tehakse vaheanalüüs ühiselt määratud laboratooriumis.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsuskohustus

1.  Igasugune käesoleva liite kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on ette nähtud vastavalt asjaoludele vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides või ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2.  Käesolev liide ei kohusta lepinguosalist, kelle õigusnormide või haldustavadega on kehtestatud käesoleva liite piirangutest rangemad tootmis- ja ärisaladuse piirangud, esitama andmeid, kui taotlev lepinguosaline ei võta meetmeid nimetatud rangemate piirangute täitmiseks.

Artikkel 13

Teabe kasutamine

1.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva liite eesmärkide kohaselt ja seda võib iga lepinguosalise territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

2.  Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse süüteo asjas üldise kriminaalõiguse alusel, tingimusel et see on saadud rahvusvahelise vastastikuse õigusabi osutamise raames.

3.  Lepinguosalised võivad käesoleva liite sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

Artikkel 14

Käesoleva liite kohaselt saadud teave — õigusjõud

Teiste lepinguosaliste pädevad asutused võivad tugineda lepinguosalise pädevate asutuste eriametnike käesoleva liite kohaldamisel saadud järeldustele. Niisugustel juhtudel ei ole neil seetõttu, et järeldused ei pärine kõnealuselt lepinguosaliselt, vähem kaalu.

Artikkel 15

Kontrollitavad isikud

Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas liites osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende läbiviimisele alati kaasa aitama.

Artikkel 16

Rakendamine

1.  Lepinguosalised edastavad üksteisele:

— 
kontaktasutuste nimekirjad, kes on määratud käesolevat liidet vahetult kohaldama;
— 
laboratooriumide nimekirjad, kellel on lubatud teha analüüse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

2.  Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega ja teatavad seejärel üksteisele käesoleva liite sätete kohaselt vastu võetud üksikasjalikest rakenduseeskirjadest. Eelkõige edastavad nad üksteisele siseriiklikud õigusnormid ning haldus- ja kohtuotsuste kokkuvõtte, millel on veinikaubanduse eeskirjade nõuetekohase kohaldamise seiskohast oluline tähtsus.

Artikkel 17

Vastastikune täiendavus

Käesolev liide täiendab kõiki kahe või enama lepinguosalise vahel sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei takista protokoll ulatuslikumat vastastikust abi nende lepingute alusel.

▼B

PROTOKOLL nr 48,

mis käsitleb artikleid 105 ja 111

Otsused, mille EMP Ühiskomitee on vastu võtnud artiklite 105 ja 111 alusel, ei tohi mõjutada Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust.

PROTOKOLL nr 49

Ceuta ja Melilla kohta

Käesoleva lepinguga reguleeritud ja EMPst pärinevate toodete suhtes kohaldatakse Ceutasse või Melillasse importimisel sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel.

EFTA riigid kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud ning Ceutast ja Melillast pärinevate toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui EMPst imporditud ja EMPst pärinevate toodete suhtes.

▼M121

PROTOCOL

adjusting the trade aspects of the Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Czech Republic, of the other part, to take account of the outcome of negotiations between the parties on new mutual agricultural concessions



THE EUROPEAN COMMUNITY, hereinafter referred to as ‘the Community’,

of the one part, and

THE CZECH REPUBLIC,

of the other part,

Whereas:

(1)

The Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Czech Republic, of the other part (hereinafter referred to as ‘the Europe Agreement’ was signed in Luxembourg on 4 October 1993 and entered into force on 1 February 1995 ( 26 ).

(2)

Article 21(5) of the Europe Agreement provides that the Community and the Czech Republic shall examine in the Association Council, product by product and on an orderly and reciprocal basis, the possibility of granting each other additional agricultural concessions. On this basis negotiations have been undertaken and were concluded between the parties.

(3)

For the first time, improvements to the preferential agricultural regime of the Europe Agreement were provided for in the Protocol adjusting trade aspects of the Europe Agreement ( 27 ) to take account of the last enlargement of the Community and the outcome of the GATT Uruguay Round.

(4)

Two further rounds of negotiations for improved agricultural trade concessions were concluded on 4 May 2000 and 6 June 2002.

(5)

From the one side, the Council decided, by virtue of Council Regulation (EC) No 2433/2000 of 17 October 2000 establishing certain concessions in the form of Community tariff quotas for certain agricultural products and providing for an adjustment, as an autonomous and transitional measure, of certain agricultural concessions provided for in the Europe Agreement with the Czech Republic ( 28 ), to apply on a provisional basis, as from 1 July 2000, the Community concessions resulting from the 2000 round of negotiations and from the other side the Government of the Czech Republic took legislative provisions to apply, as from the same date, the equivalent Czech concessions.

(6)

The abovementioned concessions will be supplemented and replaced on the date of entry into force of this Protocol by the concessions provided for herein,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:



Article 1

The arrangements for import into the Community applicable to certain agricultural products originating in the Czech Republic as set out in Annexes A(a) and A(b) to this Protocol and the arrangements for import into the Czech Republic applicable to certain agricultural products originating in the Community as set out in Annexes B(a) and B(b) to this Protocol shall replace those set out in Annexes XI and XII as referred to in Article 21(2) and (4), as amended, of the Europe Agreement. The agreement between the Community and the Czech Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines, set out in Annex C, shall form an integral part of this Protocol.

Article 2

This Protocol shall form an integral part of the Europe Agreement. The Annexes to this Protocol shall form an integral part thereof.

Article 3

This Protocol shall be approved by the Community and the Czech Republic in accordance with their corresponding procedures. The Contracting Parties shall take the necessary measures to implement this Protocol.

The Contracting Parties shall notify each other of the accomplishment of the abovementioned procedures.

Article 4

Subject to completion of the procedures provided for in Article 3, this Protocol shall enter into force on 1 January 2003. Should these procedures not be completed in time, it shall enter into force on the first day of the first month following the Contracting Parties' notification of the accomplishment of the procedures.

Article 5

This Protocol shall be drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish, Swedish and Czech languages, each of these texts being equally authentic.

Hecho en Bruselas, el veintitrés de abril del dos mil tres.Udfærdiget i Bruxelles den treogtyvende april to tusind og tre.Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten April zweitausendunddrei.????e st?? ???????e?, st?? e???s? t?e?? ?p?????? d?? ?????de? t??a.Done at Brussels on the twenty-third day of April in the year two thousand and three.Fait à Bruxelles, le vingt-trois avril deux mille trois.Fatto a Bruxelles, addì ventitré aprile duemilatre.Gedaan te Brussel, de drieëntwintigste april tweeduizenddrie.Feito em Bruxelas, em vinte e três de Abril de dois mil e três.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakolme.Som skedde i Bryssel den tjugotredje april tjugohundratre.Dáno v Bruselu dne dvacátého tretího dubna roku dva tisíce tri.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftG?a t?? ????pa??? ?????t?taFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

za Ceskou republiku

signatory

ANNEX A(a)

Custom duties on imports applicable in the Community to products originating in the Czech Republic and listed below shall be abolished

CN code ( 29 )

0101 10 90
0101 90 30
0101 90 90
0104 20 10
0105 19
0106 19 10
0106 39 10
0205 00
0206 80 91
0206 90 91
0208 10 11
0208 10 19
0208 20 00
0208 30 00
0208 40
0208 50 00
0208 90 10
0208 90 55
0208 90 60
0208 90 95
0210 99 31
0307 91 00
0407 00
0409 00 00
0410 00 00
0601
0602
0603 10 30
0603 90 00
0604
0701 10 00
0703 10 11
0703 10 90
0703 20 00
0704 90 10
0705 19 00
0705 21 00
0705 29 00
0708 10 00
0708 90 00
0709 10 00
0709 20 00
0709 30 00
0709 40 00
0709 51 00
0709 52 00
0709 59
0709 60 10
0709 60 99
0709 90 10
0709 90 20
0709 90 40
0709 90 50
0709 90 60
0709 90 90
0710 10 00
0710 80 59
0710 80 61
0710 80 69
0710 80 70
0710 80 80
0710 80 85
0710 80 95
0710 90 00
0711 30 00
0711 40 00
0711 51 00
0711 59 00
0711 90 10
0711 90 50
0711 90 80
0712 20 00
0712 31 00
0712 32 00
0712 33 00
0712 39 00
0712 90 05
0712 90 30
0712 90 50
0712 90 90
0713 50 00
0713 90
0802 12 90
0802 21 00
0802 22 00
0802 31 00
0802 32 00
0802 40 00
0802 90 85
0805 10 80
0805 50 90
0806 20
0807 11 00
0807 19 00
0808 10 10
0808 20 90
0809 40 90
0810 20 90
0810 30 90
0810 40
0810 60 00
0810 90 95
0811 10 19
0811 20 59
0811 20 90
0811 90 31
0811 90 39
0811 90 50
0811 90 70
0811 90 75
0811 90 80
0811 90 95
0812 10 00
0812 90 10
0812 90 20
0812 90 40
0812 90 50
0812 90 60
0812 90 70
0812 90 99
0813 10 00
0813 20 00
0813 30 00
0813 40 10
0813 40 30
0813 40 95
0813 50 15
0813 50 19
0813 50 31
0813 50 39
0813 50 91
0813 50 99
0814 00 00
0901 12 00
0901 21 00
0901 22 00
0901 90 90
0902 10 00
0904 12 00
0904 20
0905 00 00
0907 00 00
0910 40 13
0910 40 19
0910 40 90
0910 91 90
0910 99 99
1105 20 00
1106 10 00
1106 30
1208 10 00
1209 10 00
1209 21 00
1209 23 80
1209 29 50
1209 29 60
1209 29 80
1209 30 00
1209 91
1209 99 91
1209 99 99
1210
1211 90 30
1212 10 10
1212 10 99
1214 90 10
1302 19 05
1502 00 90
1503 00 19
1503 00 90
1511 10 90
1511 90 19
1511 90 91
1511 90 99
1512 11 91
1512 19 91
1513 29 19
1513 29 91
1513 29 99
1515 11 00
1515 19
1515 21
1515 29
1515 90 59
1518 00 31
1518 00 39
1603 00 10
1605 90 30
1703
2001 90 20
2001 90 50
2001 90 70
2001 90 75
2001 90 85
2001 90 91
2002
2003
2005 90 10
2005 90 50
2006 00 91
2006 00 99
2007 91 90
2007 99 10
2008 11 92
2008 11 94
2008 11 96
2008 11 98
2008 19 19
2008 19 93
2008 19 95
2008 19 99
2008 20 19
2008 20 39
2008 20 51
2008 20 59
2008 20 71
2008 20 79
2008 20 91
2008 20 99
2008 30 11
2008 30 31
2008 30 39
2008 30 51
2008 30 55
2008 30 59
2008 30 71
2008 30 75
2008 30 79
2008 30 90
2008 92 72
2009 31 11
2009 39 31
2009 41 10
2009 49 30
2009 50
2009 71
2009 79 19
2009 79 30
2009 79 93
2009 79 99
2009 80 19
2009 80 36
2009 80 38
2009 80 50
2009 80 63
2009 80 69
2009 80 71
2009 80 73
2009 80 79
2009 80 88
2009 80 89
2009 80 95
2009 80 96
2009 80 97
2009 80 99
2009 90 19
2009 90 29
2009 90 39
2009 90 41
2009 90 49
2009 90 51
2009 90 59
2009 90 73
2009 90 79
2009 90 95
2009 90 96
2009 90 97
2009 90 98
2302 50 00
2306 90 19
2308 00 90

ANNEX A(b)



Imports into the Community of the following products originating in the Czech Republic shall be subject to the concessions set out below

(MFN = most-favoured-nation duty)

CN code (1)

Description (2)

Applicable duty (3) (4)

(% of MFN)

Quantity (5) from 1.7.2002 to 30.6.2003

(tonnes)

Annual quantity from 1.7.2003

(tonnes)

Subsequent yearly quota increase

(tonnes)

Specific provisions

0101 90 19

Live horses, other than for slaughter

67

Unlimited

Unlimited

 

 

0102 90 05

Live bovine animals of a live weight not exceeding 80 kg

20

178 000 heads

178 000 heads

0

 (5) (11)

0102 90 21

0102 90 29

0102 90 41

0102 90 49

Live bovine animals of a live weight exceeding 80 kg but not exceeding 300 kg

20

153 000 heads

153 000 heads

0

 (5) (11)

ex 0102 90

Heifers and cows not for slaughter of the following mountain breeds: grey, brown, yellow, spotted Simmental and Pinzgau

6 % ad valorem

7 000 heads

7 000 heads

0

 (6) (11)

0103 91 10

0103 92 19

Live swine, domestic species

20

1 500

1 500

0

 (11)

0104 10 30

0104 10 80

0104 20 90

Live sheep or goats

Free

2 150

2 150

0

 (7) (11)

0204

Meat of sheep or goats

 

 

 

 

 

0201

0202

Meat of bovines, fresh, chilled or frozen

20

3 500

3 500

0

 (11)

ex  02 03

Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen

Free

13 000

14 500

1 500

 (10) (11) (14)

0210 11 to 0210 19

Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked

 (10) (11)

0207

Poultry, fresh, chilled or frozen

Free

11 700

13 050

1 350

 (10) (11)

0402

Milk powder and condensed milk

Free

4 188

5 500

0

 (10) (11)

0403 10 11 to 0403 10 39

0403 90 11 to 0403 90 69

Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream

Free

150

300

0

 (10)

0404

Whey and products consisting of natural milk constituents

Free

300

600

0

 (10)

ex  04 05

Butter and other fats and oils derived from milk excluding CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30

Free

1 375

1 500

0

 (10) (11)

0406

Cheese and curd

Free

6 630

7 395

765

 (10) (11)

0408 11 80

Egg yolks, dried

20

375

375

0

 (11) (12)

0408 19 81

Egg yolks, liquid

0408 19 89

Egg yolks, frozen

0408 91 80

Birds' eggs, dried

20

2 750

2 750

0

 (11) (13)

0408 99 80

Birds' eggs, other

ex 0603 10 10

ex 0603 10 20

ex 0603 10 40

ex 0603 10 50

ex 0603 10 80

Cut flowers and flower buds, fresh

(from 1 November to 31 May)

2 % ad valorem

Unlimited

Unlimited

 

 

0603 10 10

0603 10 20

0603 10 40

0603 10 50

0603 10 80

Cut flowers and flower buds, fresh

20

250

250

0

 (11)

ex 0707 00 05

Cucumbers, fresh or chilled (from 16 May to 31 October)

80

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

0709 90 70

Fresh or chilled courgettes

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

0805 10 10

0805 10 30

0805 10 50

Sweet oranges, fresh

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

0808 10 20

0808 10 50

0808 10 90

Apples, fresh

Free

500

500

0

 (11)

0809 20 05

0809 20 95

Cherries

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

0809 40 05

Plums

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

0810 20 10

Raspberries, fresh

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0810 30 10

Blackcurrants, fresh

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0810 30 30

Redcurrants, fresh

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 10 90

Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 20 19

Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening, with a sugar content not exceeding 13 % by weight

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 20 31

Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 20 39

Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 20 51

Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter

Free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0811 10 11

0811 20 11

0811 90 11

0811 90 19

0811 90 85

Fruit and nuts

20

500

500

0

 

1001

Wheat and meslin

Free

100 000

200 000

0

 (10)

1002

Rye

Free

5 000

10 000

0

 (10)

1003

Barley

Free

42 125

50 000

0

 (10) (11)

1004

Oats

Free

5 000

10 000

0

 (10)

1005 10 90

1005 90 00

Maize

Free

10 000

20 000

0

 (10)

1008

Buckwheat, millet and canary seed, other cereals

Free

5 000

10 000

0

 (10)

1101 00

Wheat and meslin flour

20

16 875

16 875

0

 

1107

Malt

Free

45 250

45 250

0

 (10) (11)

1512 11 10

Sunflower seed or safflower oil and fractions thereof

Crude oil, for technical and industrial uses

Free

875

875

0

 (11)

1514 11 10

1514 91 10

Crude rapeseed, colza or mustard oil other than for human consumption

Free

11 375

11 375

0

 (11)

1601 00

Sausages and similar products

Free

3 680

4 370

690

 (10) (11)

1602 41 to 1602 49

Prepared or preserved meat of swine

1602 31 to 1602 39

Prepared or preserved meat of poultry

Free

1 300

1 450

150

 (10) (11)

1602 50 31

Other prepared or preserved meat

65

Unlimited

Unlimited

 

 

1602 50 39

Meat offal or blood of bovine animal, other

65

 

 

1602 50 80

65

 

 

2001 10 00

Cucumbers, preserved

Free

1 300

1 450

150

 (11)

2007 10 10

Homogenised preparations with a sugar content exceeding 13 % by weight

Free

445

500

0

 (10) (11)

2007 99 31

Cherry jams, jellies, marmalades, purées and pastes with a sugar content exceeding 30 % by weight

83

Unlimited

Unlimited

 

 (9)

2009 11 19

Fruit juices

Free

1 000

1 200

200

 (11)

2009 11 99

 

2009 12 00

 

2009 19 19

 

2009 19 98

 

2009 21 00

 

2009 29 19

 

2009 29 99

 

2009 31 19

 

2009 31 51

 

2009 31 59

 

2009 31 91

 

2009 31 99

 

2009 39 19

 

2009 39 39

 

2009 39 55

 

2009 39 59

 

2009 39 95

 

2009 39 99

 

2009 41 91

 

2009 41 99

 

2009 49 19

 

2009 49 93

 

2009 49 99

 

2009 61 10

 (9)

2009 61 90

 

2009 69 11

 

2009 69 19

 (9)

2009 69 51

 (9)

2009 69 59

 (9)

2009 69 90

 

2009 79 11

2009 79 91

Apple juice

Free

250

250

 

 (9)

(1)   As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff, (OJ L 279, 23.10.2001).

(2)   Notwithstanding the rules for the interpretation of the Combined Nomenclature, the wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the CN code. Where ex CN codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the CN code and corresponding description taken together.

(3)   In cases where a MFN minimum duty exits, the applicable minimum duty is equal to the MFN minimum duty multiplied by the percentage indicated in this column.

(4)   Only applicable with effect from the date of entry into force of this Protocol.

(5)   The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic. Where it appears likely that total Community imports of live bovine animals may exceed 500 000 heads in a given marketing year the Community may take the management measures needed to protect its market, not withstanding any other rights given under the Agreement.

(6)   The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic.

(7)   The Community may take into account, in the framework of its legislation and when appropriate the supply needs of its market and the need to maintain its market balance

(8)   Subject to minimum import price arrangements contained in the Annex to the present Annex.

(9)   Applies only to the ad valorem part of the duty.

(10)   This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies.

(11)   Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.

(12)   As liquid egg-yolk equivalent: 1 kg dried egg yolks = 2,12 kg liquid eggs.

(13)   As liquid equivalent: 1 kg dried eggs = 3,9 liquid eggs.

(14)   Excluding tenderloin presented alone.

ANNEX TO ANNEX A(b)

Minimum import price arrangement for certain soft fruit for processing

1.

Minimum import prices are fixed as follows for the following products for processing originating in the Czech Republic:



CN code

Description

Minimum import price

(EUR/100 kg net)

ex 0810 20 10

Raspberries, fresh

63,1

ex 0810 30 10

Blackcurrants, fresh

38,5

ex 0810 30 30

Redcurrants, fresh

23,3

ex 0811 10 90

Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter: whole fruit

75,0

ex 0811 10 90

Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter: other

57,6

ex 0811 20 19

Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening matter, with a sugar content not exceeding 13 % by weight: whole fruit

99,5

ex 0811 20 19

Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening matter, with a sugar content not exceeding 13 % by weight: other

79,6

ex 0811 20 31

Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter: whole fruit

99,5

ex 0811 20 31

Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter: other

79,6

ex 0811 20 39

Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: without stalk

62,8

ex 0811 20 39

Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: other

44,8

ex 0811 20 51

Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: without stalk

39,0

ex 0811 20 51

Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: other

29,5

2.

The minimum import prices, as set out in Article 1, will be respected on a consignment by consignment basis. In the case of a customs declaration value being lower than the minimum import price, a countervailing duty will be charged equal to the difference between the minimum import price and the customs declaration value.

3.

If the import prices of a given product covered by this Annex show a trend suggesting that the prices could go below the level of the minimum import prices in the immediate future, the European Commission will inform the Czech authorities in order to enable them to correct the situation.

4.

At the request of either the Community or the Czech Republic, the Association Committee shall examine the functioning of the system or the revision of the level of the minimum import prices. If appropriate, the Association Committee shall take the necessary decisions.

5.

To encourage and promote the development of trade and for the mutual benefit of all parties concerned, a consultation meeting will be organised three months before the beginning of each marketing year in the Community. This consultation meeting will take place between the European Commission and the interested European producers' organisations for the products concerned, of the one part and the authorities', producers' and exporters' organisations of all the associated exporting countries, of the other part.

During this consultation meeting, the market situation for soft fruit including, in particular, forecasts for production, stock situation, price evolution and possible market development, as well as possibilities to adapt supply to demand, will be discussed.

ANNEX B(a)

Custom duties on imports applicable in the Czech Republic to products originating in the Community and listed below shall be abolished

Czech customs code ( 30 )

0101 90 11
0105 19 20
0105 19 90
0206 10 10
0206 10 91
0206 10 99
0206 21 00
0206 22 00
0206 29 10
0206 29 99
0206 30 20
0206 30 30
0206 30 80
0206 41 20
0206 41 80
0206 49 20
0206 49 80
0206 80 10
0206 80 91
0206 80 99
0206 90 10
0206 90 91
0206 90 99
0407 00 11
0407 00 19
0407 00 30
0407 00 90
0409 00 00
0410 00 00
0601 20 10
0601 20 30
0601 20 90
0602 10 10
0602 10 90
0602 20 10
0602 20 90
0602 30 00
0602 40 10
0602 40 90
0602 90 10
0602 90 30
0602 90 91
0602 90 99
0603 90 00
0604 10 90
0604 91 21
0604 91 29
0604 91 41
0604 91 49
0604 91 90
0604 99 10
0604 99 90
0701 10 00
0703 10 11
0703 10 90
0703 20 00
0704 90 10
0705 19 00
0705 21 00
0705 29 00
0708 10 00
0708 90 00
0709 51 00
0709 60 10
0709 60 99
0709 90 10
0709 90 60
0709 90 90
0710 80 59
0710 80 70
0710 80 95
0710 90 00
0711 40 00
0711 90 10
0711 90 50
0711 90 80
0712 20 00
0712 90 05
0712 90 11
0712 90 30
0712 90 50
0712 90 90
0713 10 10
0713 10 90
0713 40 00
0806 20
0807 11 00
0807 19 00
0808 10 10
0808 20 90
0809 10
0809 20 05
0809 20 95
0809 30
0809 40 05
0810 20 10
0810 20 90
0810 30 10
0810 30 30
0810 30 90
0810 40 10
0810 40 30
0810 40 50
0810 40 90
0811 10 19
0811 10 90
0811 20 19
0811 20 31
0811 20 39
0811 20 51
0811 20 59
0811 20 90
0811 90 31
0811 90 39
0811 90 50
0811 90 70
0811 90 75
0811 90 80
0811 90 85
0811 90 95
0812 10 00
0812 90 10
0812 90 40
0812 90 50
0812 90 60
0812 90 70
0812 90 99
0813
0901 11 00
0901 12 00
0901 21 00
0901 22 00
0901 90 10
0901 90 90
0904 20 10
0904 20 30
0904 20 90
0909 30 00
0909 40 00
1001 10 00
1105 20 00
1204 00 90
1206 00 10
1207 50 10
1207 50 90
1207 91 10
1207 91 90
1209 10 00
1209 21 00
1209 22 10
1209 22 80
1209 23 11
1209 23 15
1209 23 80
1209 24 00
1209 25 10
1209 25 90
1209 26 00
1209 29 10
1209 29 50
1209 29 60
1209 29 80
1210 10 00
1210 20 10
1210 20 90
1302 19 05
1502 00 10
1502 00 90
1503 00
1511 90 19
1511 90 91
1511 90 99
1512 11 91
1512 19 91
1513 19 11
1513 29 19
1513 29 91
1513 29 99
1515 11 00
1515 19 10
1515 19 90
1515 21 10
1515 21 90
1515 29 10
1515 29 90
1515 90 59
1518 00 31
1518 00 39
1703 10 00
1703 90 00
2001 90 20
2001 90 50
2001 90 65
2001 90 70
2001 90 75
2001 90 85
2001 90 91
2002 10 10
2002 10 90
2002 90 11
2002 90 19
2002 90 31
2002 90 39
2002 90 91
2002 90 99
2005 60 00
2005 90 10
2005 90 60
2005 90 70
2005 90 80
2006 00 91
2006 00 99
2007 99 10
2008 20 19
2008 20 39
2008 20 51
2008 20 59
2008 20 71
2008 20 79
2008 20 91
2008 20 99
2008 30 11
2008 30 31
2008 30 39
2008 30 51
2008 30 55
2008 30 59
2008 30 71
2008 30 75
2008 30 79
2008 30 90
2008 50
2008 70
2008 92 72
2008 99 41
2008 99 51
2009 50 10
2009 50 90
2009 61
2009 71
2009 79 19
2009 79 30
2009 79 93
2009 79 99
2009 80 19
2009 80 36
2009 80 38
2009 80 50
2009 80 63
2009 80 69
2009 80 71
2009 80 73
2009 80 79
2009 80 88
2009 80 89
2009 80 96
2009 80 97
2009 80 99
2009 90 19
2009 90 29
2009 90 39
2009 90 51
2009 90 59
2009 90 95
2009 90 96
2009 90 97
2009 90 98

ANNEX B(b)



Imports into the Czech Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below

Czech customs code (1)

Description (2)

Applicable ad valorem duty (3)

Quantity (3) from 1.7.2002 to 30.6.2003

(tonnes)

Annual quantity from 1.7.2003

(tonnes)

Subsequent yearly quota increase

(tonnes)

Specific provisions

ex 0203

Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen

Free

13 000

14 500

1 500

 (4) (5)

0210 11 to 0210 19

Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked

Free

0203 19 55

0203 29 55

Meat of swine, other

15

Unlimited

Unlimited

 

 

0204

Sheep meat

Free

150

300

0

 

0207

Poultry, fresh, chilled or frozen

Free

5 200

5 800

600

 (4) (5)

0402

Milk powder and condensed milk

Free

1 000

1 000

0

 (4) (5)

0403 10 11 to 0403 10 39

0403 90 11 to 0403 90 69

Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream

Free

250

500

0

 (4)

0403 10 11 to 0403 10 39

Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream

5

Unlimited

Unlimited

 

 

0403 90 11 to 0403 90 69

12,5

Unlimited

Unlimited

 

 

0404

Whey and products consisting of natural milk constituents

Free

300

600

0

 (4)

ex 0405

Butter and other fats and oils derived from milk excluding CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30

Free

573

800

0

 (4) (5)

0406

Cheese and curd

Free

6 630

7 395

765

 (4) (5)

0408 11

Birds' egg yolks, dried

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

0408 91

Birds' eggs, dried

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 10

Cut flowers and flower buds, fresh

(from 1 January to 31 May)

(from 1 November to 31 December)

2

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 20

2

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 40

2

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 50

2

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 80

2

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 10

Cut flowers and flower buds, fresh

(from 1 June to 31 October)

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 20

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 40

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 50

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0603 10 80

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

0701 90 10

0701 90 90

Potatoes, other

6

15 000

15 000

0

 

ex 0702 00

Fresh tomatoes

8

2 000

2 000

0

 

ex 0704 10 00

Cauliflowers and headed broccoli

(from 15 April to 30 November)

6

Unlimited

Unlimited

 

 

0704 90 90

Other

6

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0705 11 00

Cabbage lettuce

from 1 April to 30 November)

5,9

Unlimited

Unlimited

 

 

0710 21 00

Peas, frozen

4,5

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0806 10 10

Table grapes

(from 1 January to 14 July)

(from 1 November to 31 December)

Free

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0808 10 20

Golden delicious

(from 1 August to 31 December

10

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0808 10 50

Granny Smith

(from 1 August to 31 December)

10

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0808 10 90

Other

(from 1 August to 31 December)

10

Unlimited

Unlimited

 

 

1001 90

Wheat and meslin

Free

25 000

50 000

0

 (4)

1002

Rye

Free

5 000

10 000

0

 (4)

1003

Barley

Free

20 000

40 000

0

 (4)

1004

Oats

Free

5 000

10 000

0

 (4)

1005 90 00

Maize, other

Free

42 150

10 000

0

 (4) (5)

1008

Buckwheat, millet and canary seed, other cereals

Free

5 000

10 000

0

 (4)

1107

Malt

Free

2 500

5 000

0

 (4)

1515 90 51

Otherfixed vegetable fats and oils, other

12,7

Unlimited

Unlimited

 

 

1515 90 91

12,7

Unlimited

Unlimited

 

 

1515 90 99

12,7

Unlimited

Unlimited

 

 

1516 10

Animal fats and oils

10

400

400

0

 

1516 20

Vegetable fats and oils

9

1 000

1 000

0

 

1516 20 95

Vegetable fats and oils

Free

2 000

2 000

0

 

1516 20 96

Free

 

1516 20 98

Free

 

1517 10 90

Margarine

10

530

530

0

 

1601 00

Sausages and similar products

Free

3 680

4 370

690

 (4)

1602 41 to 1602 49

Prepared or preserved meat of swine

1602 31 to 1602 39

Prepared or preserved meat of poultry

Free

1 300

1 450

150

 (4)

ex 1602 20 90

Pâtés, different sizes

9

479

479

0

 

1602 50

Prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal, other

9

 

2001 10 00

Cucumbers, preserved

Free

1 300

1 450

150

 

2007 10 10

Homogenised preparations with a sugar content exceeding 13 % by weight

Free

445

500

0

 (4) (5)

2008 92

Mixtures of fruits

4

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 69

Grape juice, other

2

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 79 11

2009 79 91

Apple juice

10

Unlimited

Unlimited

 

 

2309 90

Animal feed

1,2

Unlimited

Unlimited

 

 

2401

Unmanufactured tobacco

2,4

2 000

2 000

0

 

(1)   As defined in Decree of the Government of the Czech Republic No 480/2001 on the Customs Tariff of the Czech Republic.

(2)   The wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the code. Where ex codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the code and corresponding description taken together.

(3)   Only applicable with effect from the date of entry into force of this Protocol.

(4)   This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies and accompanied by a certificate (see Annex) indicating that no export refunds have been paid.

(5)   Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.

ANNEX TO ANNEX B(b)

image

image

ANNEX C

AGREEMENT

between the European Community and the Czech Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines

1. Imports into the Community of the following products originating in the Czech Republic shall be subject to the concessions set out below:



CN code

Description

Applicable duty

Yearly quantities

(hl)

ex 2204 10

Sparkling wine

Exemption

13 000

ex 2204 21

Wine of fresh grapes

ex 2204 29

2. The Community shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 1, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Czech Republic.

3. Imports into the Czech Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below:



Czech customs tariff code

Description

Applicable duty

Yearly quantities

(hl)

2204 10 11

Quality sparkling wine

Exemption

20 000

ex 2204 10 19

Quality sparkling wine (1)

2204 2111-78

2204 2181-82

2204 2187-98

2204 2912-75

2204 2981-82

2204 2987-98

Quality wine of fresh grapes

2204 29

Wine of fresh grapes

25%

300 000

(1)   Excluding sparkling wine made with the addition of CO2.

4. The Czech Republic shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 3, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Community.

5. This Agreement shall cover wine

(a) 

which has been produced from fresh grapes wholly produced and harvested in the territory of the Contracting Party in question; and

(b) 
(i) 

originating in the Community, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes referred to in Title V of Council Regulation (EC) No 1493/1999 of 17 May 1999 on the common organisation of the market in wine ( 31 );

(ii) 

originating in the Czech Republic, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes in conformity with the Czech law. These oenological rules referred to shall be in conformity with the Community legislation.

6. Imports of wine under the concessions provided in this Agreement will be subject to the presentation of a certificate issued by a mutually recognised official body appearing on the lists drawn up jointly, to the effect that the wine in question complies with point 5(b).

7. The Contracting Parties shall examine the opportunities for granting each other further concessions taking into account the development of wine trade between the Contracting Parties.

8. The Contracting Parties shall ensure that the benefits granted reciprocally are not called into question by other measures.

9. Consultations are to take place at the request of either Contracting Party on any problem relating to the way this Agreement operates.

10. This Agreement shall apply, on the one hand, in the territories in which the Treaty establishing the European Community is applied and under the conditions laid down in that Treaty and, on the other hand, in the territory of the Czech Republic.

▼M122

PROTOCOL

adjusting the trade aspects of the Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Slovak Republic, of the other part, to take account of the outcome of negotiations between the parties on new mutual agricultural concessions



THE EUROPEAN COMMUNITY, hereinafter referred to as ‘the Community’,

of the one part, and

THE SLOVAK REPUBLIC,

of the other part,

Whereas:

(1)

The Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Slovak Republic, of the other part (hereinafter referred to as ‘the Europe Agreement’) was signed in Luxembourg on 4 October 1993 and entered into force on 1 February 1995 ( 32 ).

(2)

Article 21(5) of the Europe Agreement provides that the Community and the Slovak Republic shall examine in the Association Council, product by product and on an orderly and reciprocal basis, the possibility of granting each other additional agricultural concessions. On this basis negotiations have been undertaken and were concluded between the parties.

(3)

For the first time, improvements to the preferential agricultural regime of the Europe Agreement were provided for in the Protocol adjusting trade aspects of the Europe Agreement ( 33 ) to take account of the last enlargement of the Community and the outcome of the GATT Uruguay Round.

(4)

Two further rounds of negotiations for improved agricultural trade concessions were concluded on 3 May 2000 and 21 June 2002.

(5)

From the one side, the Council decided, by virtue of Council Regulation (EC) No 2434/2000 establishing certain concessions in the form of Community tariff quotas for certain agricultural products and providing for an adjustment, as an autonomous and transitional measure, of certain agricultural concessions provided for in the Europe Agreement with the Slovak Republic ( 34 ), to apply on a provisional basis, as from 1 July 2000, the Community concessions resulting from the 2000 round of negotiations and from the other side the Government of the Slovak Republic took legislative provisions to apply, as from the same date, the equivalent Slovak concessions.

(6)

The abovementioned concessions will be supplemented and replaced on the date of entry into force of this Protocol by the concessions provided for herein,

HAVE AGREED AS FOLLOWS:



Article 1

The arrangements for import into the Community applicable to certain agricultural products originating in the Slovak Republic as set out in Annexes A(a) and A(b) and the arrangements for import into the Slovak Republic applicable to certain agricultural products originating in the Community as set out in Annexes B(a) and B(b) to this Protocol shall replace those set out in Annexes XI and XII as referred to in Article 21(2) and (4), as amended, of the Europe Agreement. The agreement between the Community and the Slovak Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines, set out in Annex C, shall form an integral part of this Protocol.

Article 2

This Protocol shall form an integral part of the Europe Agreement. The Annexes to this Protocol shall form an integral part thereof.

Article 3

This Protocol shall be approved by the Community and the Slovak Republic in accordance with their corresponding procedures. The Contracting Parties shall take the necessary measures to implement this Protocol.

The Contracting Parties shall notify each other of the accomplishment of the abovementioned procedures.

Article 4

Subject to completion of the procedures provided for in Article 3, this Protocol shall enter into force on 1 January 2003. Should these procedures not be completed in time, it shall enter into force on the first day of the first month following the Contracting Parties' notification of the accomplishment of the procedures.

Article 5

This Protocol shall be drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish, Swedish and Slovak languages, each of these texts being equally authentic.

Hecho en Bruselas, el veinticuatro de abril del dos mil tres.Udfærdiget i Bruxelles den fireogtyvende april to tusind og tre.Geschehen zu Brüssel am vierundzwanzigsten April zweitausendunddrei.????e st?? ???????e?, st?? e???s? t?sse??? ?p?????? d?? ?????de? t??a.Done at Brussels on the twenty-fourth day of April in the year two thousand and three.Fait à Bruxelles, le vingt-quatre avril deux mille trois.Fatto a Bruxelles, addì ventiquattro aprile duemilatre.Gedaan te Brussel, de vierentwintigste april tweeduizenddrie.Feito em Bruxelas, em vinte e quatro de Abril de dois mil e três.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäneljäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakolme.Som skedde i Bryssel den tjugofjärde april tjugohundratre.V Bruseli dvadsiatchoštvrtého apríla dvetisíetri.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftG?a t?? ????pa??? ?????t?taFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

Za Slovenskú republiku

signatory

ANNEX A(a)

Customs duties on imports applicable in the Community to products originating in the Slovak Republic and listed below shall be abolished

CN code ( 35 )

0101 10 90
0101 90 19
0101 90 30
0101 90 90
0104 20 10
0106 19 10
0106 39 10
0205 00
0206 80 91
0206 90 91
0207 13 91
0207 14 91
0207 26 91
0207 27 91
0207 35 91
0207 36 89
0208 10 11
0208 10 19
0208 20 00
0208 30 00
0208 40
0208 50 00
0208 90 10
0208 90 55
0208 90 60
0208 90 95
0210 99 10
0210 99 39
0210 99 59
0210 99 79
0210 99 80
0407 00 90
0409 00 00
0410 00 00
06
0701 10 00
0701 90 50
0703 10 11
0703 20 00
0703 90 00
0709 20 00
0709 30 00
0709 40 00
0709 51 00
0709 52 00
0709 59
0709 70 00
0709 90 10
0709 90 20
0709 90 40
0709 90 50
0709 90 90
0710 10 00
0710 21 00
0710 22 00
0710 29 00
0710 30 00
0710 80 51
0710 80 59
0710 80 61
0710 80 69
0710 80 70
0710 80 85
0710 80 95
0710 90 00
0711 30 00
0711 40 00
0711 59 00
0711 90 10
0711 90 50
0711 90 80
0711 90 90
0712 20 00
0712 31 00
0712 32 00
0712 33 00
0712 39 00
0712 90 05
0712 90 30
0712 90 50
0712 90 90
0713 50 00
0713 90
0714 90 90
0802 12 90
0802 21 00
0802 22 00
0802 31 00
0802 32 00
0802 40 00
0802 50 00
0802 90 50
0802 90 60
0802 90 85
0806 20
0808 20 90
0809 40 90
0810 40 30
0810 40 50
0810 40 90
0810 50 00
0810 60 00
0810 90 95
0811 20 59
0811 20 90
0811 90 50
0811 90 70
0811 90 75
0811 90 80
0811 90 85
0811 90 95
0812 10 00
0812 90 10
0812 90 30
0812 90 40
0812 90 50
0812 90 60
0812 90 70
0812 90 99
0813
0814 00 00
0901 12 00
0901 21 00
0901 22 00
0901 90 90
0902 10 00
0904 12 00
0904 20
0905 00 00
0907 00 00
0910 20 90
0910 40
0910 91 90
0910 99 99
1006 10 10
1007 00 10
1105 20 00
1106 10 00
1106 30 90
1208 10 00
1209 10 00
1209 21 00
1209 23 80
1209 29 50
1209 29 60
1209 29 80
1209 30 00
1209 91
1209 99 91
1209 99 99
1210
1211 90 30
1212 10 10
1212 10 99
1214 90 10
1302 19 05
1503 00 19
1503 00 90
1504 10 10
1504 10 99
1504 20 10
1504 30 10
1507
1508
1511 10 90
1511 90 19
1511 90 91
1511 90 99
1512 11 91
1512 19 91
1512 21
1512 29
1513
1515
1516 20 95
1516 20 96
1516 20 98
1518 00 31
1518 00 39
1518 00 91
1518 00 95
1518 00 99
1522 00 91
1602 90 10
1602 90 31
1602 90 41
1602 90 72
1602 90 74
1602 90 76
1602 90 78
1602 90 98
1603 00 10
2001 90 20
2001 90 50
2003 20 00
2003 90 00
2005 60 00
2005 90 10
2005 90 50
2007 91 90
2007 99 10
2007 99 91
2007 99 93
2008 19 11
2008 19 19
2008 19 51
2008 19 95
2008 19 99
2008 92 14
2008 92 34
2008 92 38
2008 92 59
2008 92 72
2008 92 74
2008 92 78
2008 92 93
2008 92 98
2008 99 11
2008 99 19
2008 99 23
2008 99 28
2008 99 37
2008 99 40
2008 99 43
2008 99 45
2008 99 49
2008 99 68
2008 99 99
2009 11 19
2009 11 99
2009 19 19
2009 29 11
2009 29 19
2009 29 91
2009 29 99
2009 31 11
2009 39 31
2009 41
2009 49 19
2009 49 30
2009 49 93
2009 49 99
2009 80 19
2009 80 38
2009 80 50
2009 80 63
2009 80 69
2009 80 71
2302 50 00
2306 90 19
2308 00 90
2309

ANNEX A(b)



Imports into the Community of the following products originating in the Slovak Republic shall be subject to the concessions set out below

(MFN = most-favoured-nation duty)

CN code

Description (1)

Applicable duty (2)

(% of MFN)

Quantity from 1.7.2002 to 30.6.2003

(tonnes)

Annual quantity from 1.7.2003

(tonnes)

Subsequent yearly quota increase

(tonnes)

Specific provisions

0102 90 05

Live bovine animals of a live weight not exceeding 80 kg

20

178 000 heads

178 000 heads

0

 (3) (9)

0102 90 21

0102 90 29

0102 90 41

0102 90 49

Live bovine animals of a live weight exceeding 80 kg but not exceeding 300 kg

20

153 000 heads

153 000 heads

0

 (3) (9)

ex 0102 90

Heifers and cows not for slaughter of the following mountain breeds: grey, brown, yellow, spotted Simmental and Pinzgau

6 %

ad valorem

7 000 heads

7 000 heads

0

 (4) (9)

0104 10 30

0104 10 80

0104 20 90

Live sheep or goats

free

4 300

4 300

0

 (5) (9)

0201

0202

Meat of bovines, fresh, chilled or frozen

free

3 500

3 500

0

 (8) (9)

ex  02 03

Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen

free

2 800

3 000

300

 (8) (9) (12)

0210 11 to 0210 19

Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked

free

 (8) (9)

0204

Meat of sheep or goats

free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

0206 10 to 29

0210 20

Meat of bovine animals (offal)

free

500

1 000

0

 (8)

ex  02 07

Poultry, fresh, chilled or frozen

(other than 0207 13 91 , 0207 14 91 , 0207 26 91 , 0207 27 91 , 0207 35 91 , 0207 36 89 )

free

1 560

1 740

180

 (8) (9)

1602 31 to 1602 39

Prepared or preserved meat of poultry

0402

Milk powder and condensed milk

free

2 500

3 500

0

 (8) (9)

0403 10 11 to 39

0403 90 11 to 69

Buttermilks, yoghurts and other fermented or acidified milk and cream

 

 

 

 

 

0404

Whey and products consisting of natural milk constituents

free

250

500

0

 (8) (9)

ex  04 05

Butter and other fats and oils derived from milk except CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30

free

750

750

0

 (8) (9)

0406

Cheese and curd

free

2 930

3 000

300

 (8) (9)

0407 00 11

0407 00 19

0407 00 30

Eggs of poultry in shell

20

3 125

3 125

0

 (9)

0408 11 80

Egg yolks, dried

20

250

250

0

 (9) (10)

0408 19 81

Egg yolks, liquid

0408 19 89

Egg yolks, frozen

0408 91 80

Birds' eggs, dried

20

1 250

1 250

0

 (9) (11)

0408 99 80

Birds' eggs, other

0702 00 00

Tomatoes, fresh or chilled

free

2 600

2 900

300

 (7) (8) (9)

ex 0707 00 05

Cucumbers, fresh or chilled (from 16 May to 31 October)

80

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

ex 0708 10 00

Fresh or chilled peas, from 1 September to 31 May

free

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0708 10 00

Fresh or chilled peas, from 1 June to 31 August

free

130

145

15

 (9)

0709 90 70

Courgettes

free

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

0806 10 10

Table grapes

free

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

0808 10

Apples, fresh

free

7 625

15 000

0

 (7) (8) (9)

0809 20

Cherries

free

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

0809 30 90

Peaches

free

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

0809 40 05

Plums

free

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

0810 20

Raspberries, blackberries, mulberries and loganberries

free

250

250

0

 (6) (9)

0810 20 10

Raspberries, fresh

41

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0810 30 10

Blackcurrants, fresh

free

130

145

15

 (6) (9)

0810 30 10

Blackcurrants, fresh

41

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0810 30 30

Redcurrants, fresh

free

130

145

15

 (6) (9)

0810 30 30

Redcurrants, fresh

41

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0810 30 90

Other berries

24

Unlimited

Unlimited

 

 

0811 10 90

Strawberries, frozen

36

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0811 20 19

Berries, containing added sugar, frozen

free

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0811 20 31

Raspberries, not containing added sugar, frozen

free

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0811 20 39

Blackcurrants, frozen

free

330

370

40

 (6) (9)

0811 20 39

Blackcurrants, frozen

28

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

0811 20 51

Redcurrants, frozen

free

350

390

40

 (6) (9)

0811 20 51

Redcurrants, frozen

33

Unlimited

Unlimited

 

 (6)

ex  08 11

Other than 0811 10 90 , 0811 20 19 , 0811 20 31 , 0811 20 39 , 0811 20 51 , 0811 20 59 , 0811 20 90 , 0811 90 50 , 0811 90 70 , 0811 90 75 , 0811 90 80 , 0811 90 85 , 0811 90 95

20

250

250

0

 (9)

1001

Wheat and meslin

free

50 000

100 000

0

 (8)

1002

Rye

free

1 000

2 000

0

 (8)

1003

Barley

free

16 000

15 000

0

 (8) (9)

1004

Oats

free

500

1 000

0

 (8)

1005 10 90

1005 90 00

Maize

free

35 000

70 000

0

 (8)

1008

Buckwheat, millet and canary seed, other cereals

free

500

1 000

0

 (8)

1101 00

Wheat and meslin flour

20

16 875

16 875

0

 (9)

1107 10 99

Malt, not roasted, other than of wheat

free

18 125

18 125

0

 (9)

1601 00

Sausages and similar products

free

300

350

50

 (8) (9)

1602 41 to 1602 49

Prepared or preserved meat of swine

1602 50

Other prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal

free

100

200

0

 (8)

1703

Molasses

free

Unlimited

Unlimited

 

 (8)

2001 10 00

Cucumbers, preserved

free

125

125

0

 (9)

ex 2001 90 96

Asparagus

free

130

145

15

 (9)

2002

Tomatoes, prepared or preserved

free

1 300

1 450

150

 (8) (9)

2007 99 31

Cherry jams, jellies, marmalades, purées and pastes with a sugar content exceeding 30 % by weight

83

Unlimited

Unlimited

 

 (7)

2009 12 00

Fruit juices

free

500

600

100

 (9)

2009 19 98

2009 21 00

2009 31 19

2009 31 51

2009 31 59

2009 31 91

2009 31 99

2009 39 19

2009 39 39

2009 39 55

2009 39 59

2009 39 95

2009 39 99

2009 61 10

 (7)

2009 61 90

 

2009 69 11

 

2009 69 19

 (7)

2009 69 51

 (7)

2009 69 59

 (7)

2009 69 90

 

2009 71

2009 79

Apple juice

free

250

250

0

 (7) (9)

2009 71

Apple juice

48

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 79 30

Apple juice

48

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 79 93

Apple juice

48

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 79 99

Apple juice

48

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 80 99

Blackcurrant juice

36

Unlimited

Unlimited

 

 

(1)   Notwithstanding the rules for the interpretation of the Combined Nomenclature, the wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the CN code. Where ex CN codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the CN code and corresponding description taken together.

(2)   In cases where a MFN minimum duty exits, the applicable minimum duty is equal to the MFN minimum duty multiplied by the percentage indicated in this column.

(3)   The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic. Where it appears likely that total Community imports of live bovine animals may exceed 500 000 heads in a given marketing year the Community may take the management measures needed to protect its market, not withstanding any other rights given under the Agreement.

(4)   The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic.

(5)   The Community may take into account, in the framework of its legislation and when appropriate the supply needs of its market and the need to maintain its market balance.

(6)   Subject to minimum import price arrangements contained in the Annex to the present Annex.

(7)   The reduction applies only to the ad valorem part of the duty.

(8)   This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies.

(9)   Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.

(10)   As liquid egg-yolk equivalent: 1 kg dried egg yolks = 2,12 kg liquid eggs.

(11)   As liquid equivalent: 1 kg dried eggs = 3,9 liquid eggs.

(12)   Excluding tenderloin presented alone.

ANNEX TO ANNEX A(b)

Minimum import price arrangement for certain soft fruit for processing

1.

Minimum import prices are fixed as follows for the following products for processing originating in the Slovak Republic:



CN Code

Description

Minimum import price

(EUR/100 kg net)

ex 0810 20 10

Raspberries, fresh

63,1

ex 0810 30 10

Blackcurrants, fresh

38,5

ex 0810 30 30

Redcurrants, fresh

23,3

ex 0811 10 90

Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter: whole fruit

75,0

ex 0811 10 90

Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter: other

57,6

ex 0811 20 19

Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening matter, with a sugar content not exceeding 13 % by weight: whole fruit

99,5

ex 0811 20 19

Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening matter, with a sugar content not exceeding 13 % by weight: other

79,6

ex 0811 20 31

Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter: whole fruit

99,5

ex 0811 20 31

Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter: other

79,6

ex 0811 20 39

Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: without stalk

62,8

ex 0811 20 39

Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: other

44,8

ex 0811 20 51

Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: without stalk

39,0

ex 0811 20 51

Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter: other

29,5

2.

The minimum import prices, as set out in Article 1, will be respected on a consignment by consignment basis. In the case of a customs declaration value being lower than the minimum import price, a countervailing duty will be charged equal to the difference between the minimum import price and the customs declaration value.

3.

If the import prices of a given product covered by this Annex show a trend suggesting that the prices could go below the level of the minimum import prices in the immediate future, the European Commission will inform the Slovak authorities in order to enable them to correct the situation.

4.

At the request of either the Community or the Slovak Republic, the Association Committee shall examine the functioning of the system or the revision of the level of the minimum import prices. If appropriate, the Association Committee shall take the necessary decisions.

5.

To encourage and promote the development of trade and for the mutual benefit of all parties concerned, a consultation meeting will be organised three months before the beginning of each marketing year in the Community. This consultation meeting will take place between the European Commission and the interested European producers' organisations for the products concerned, of the one part and the authorities', producers' and exporters' organisations of all the associated exporting countries, of the other part.

During this consultation meeting, the market situation for soft fruit including, in particular, forecasts for production, stock situation, price evolution and possible market development, as well as possibilities to adapt supply to demand, will be discussed.

ANNEX B(a)

Customs duties on imports applicable in the Slovak Republic to products originating in the Community and listed below shall be abolished

SLK customs code ( 36 )

0101 90 11
0101 90 19
0102 90 90
0103 91 90
0103 92 90
0206 10 10
0206 10 91
0206 10 99
0206 21 00
0206 22 00
0206 29 10
0206 29 99
0206 30 20
0206 30 31
0206 30 80
0206 41 20
0206 41 80
0206 49 20
0206 49 80
0206 80 10
0206 80 91
0206 80 99
0206 90 10
0206 90 91
0206 90 99
0207 13 91
0207 14 91
0207 26 91
0207 27 91
0207 34 10
0207 34 90
0207 35 91
0207 36 81
0207 36 85
0207 36 89
0209 00 11
0209 00 19
0209 00 30
0210 99 10
0210 99 71
0210 99 79
0210 91 00
0210 92 00
0210 93 00
0210 99 39
0210 99 59
0210 99 80
0407 00 90
0408 11 20
0408 19 20
0408 91 20
0408 99 20
0409 00 00
0410 00 00
06
0701 10 00
0703 10 11
0703 90 00
0709 51 00
0709 70 00
0709 90 10
0709 90 90
0710 21 00
0710 22 00
0710 29 00
0710 30 00
0710 80 51
0710 80 59
0710 80 70
0710 80 85
0710 80 95
0710 90 00
0711 40 00
0711 90 10
0711 90 50
0711 90 80
0711 90 90
0712 20 00
0712 90 05
0712 90 11
0712 90 30
0712 90 50
0712 90 90
0713 10 10
0713 10 90
0713 40 00
0806 10 10
0806 20
0808 20 90
0809 20 05
0809 20 95
0809 30 90
0809 40 05
0810 40 10
0810 40 30
0810 40 50
0810 40 90
0811 20 19
0811 20 31
0811 20 59
0811 20 90
0811 90 31
0811 90 50
0811 90 70
0811 90 75
0811 90 80
0811 90 85
0811 90 95
0812 10 00
0812 90 10
0812 90 40
0812 90 50
0812 90 60
0812 90 70
0812 90 99
0813
0901 11 00
0901 12 00
0901 21 00
0901 22 00
0901 90 10
0901 90 90
0904 20 10
0904 20 30
0904 20 90
1001 10 00
1105 20 00
1204 00 90
1205 10 10
1205 90 00
1206 00 10
1207 50 10
1207 50 90
1207 91 10
1207 91 90
1209 10 00
1209 29 60
1209 21 00
1209 22 10
1209 22 80
1209 23 11
1209 23 15
1209 23 80
1209 24 00
1209 25 10
1209 25 90
1209 26 00
1209 29 10
1209 29 50
1209 29 80
1210 10 00
1210 20 10
1210 20 90
1302 19 05
1502 00 10
1503 00 11
1503 00 19
1503 00 30
1503 00 90
1510 00 90
1511 90 19
1511 90 91
1511 90 99
1512 11 91
1512 19 91
1513 19 11
1513 29 19
1513 29 50
1513 29 91
1513 29 99
1515 11 00
1515 19 10
1515 19 90
1515 21 10
1515 21 90
1515 29 10
1515 29 90
1515 90 51
1515 90 59
1515 90 91
1515 90 99
1516 20 95
1516 20 96
1516 20 98
1518 00 31
1518 00 39
1518 00 91
1518 00 95
1518 00 99
1602 90 10
1602 90 31
1602 90 41
1602 90 72
1602 90 74
1602 90 76
1602 90 78
1602 90 98
2001 90 20
2001 90 50
2001 90 65
2001 90 91
2005 60 00
2005 90 10
2007 91 90
2007 99 10
2007 99 91
2007 99 93
2008 20 19
2008 20 39
2008 20 51
2008 20 59
2008 20 71
2008 20 79
2008 20 91
2008 20 99
2008 30
2008 92 12
2008 92 14
2008 92 32
2008 92 34
2008 92 36
2008 92 38
2008 92 51
2008 92 59
2008 92 72
2008 92 74
2008 92 76
2008 92 78
2008 92 92
2008 92 93
2008 92 94
2008 92 97
2008 92 98
2008 99 11
2008 99 19
2008 99 23
2008 99 25
2008 99 26
2008 99 28
2008 99 36
2008 99 37
2008 99 38
2008 99 40
2008 99 41
2008 99 43
2008 99 45
2008 99 46
2008 99 47
2008 99 49
2008 99 51
2008 99 61
2008 99 62
2008 99 68
2008 99 99
2009 61 10
2009 61 90
2009 69 11
2009 69 19
2009 69 51
2009 69 59
2009 69 90
2009 80 19
2009 80 36
2009 80 38
2009 80 50
2009 80 63
2009 80 69
2009 80 71
2309

ANNEX B(b)



Imports into the Slovak Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below

Slovak customs code

Description (1)

Applicable ad valorem duty

Quantity from 1.7.2002 to 30.6.2003

(tonnes)

Annual quantity from 1.7.2003

(tonnes)

Subsequent yearly quota increase

(tonnes)

Specific provisions

0201

0202

Meat of bovines, fresh, chilled or frozen

free

1 750

3 500

0

 (2)

0206 10 to 29

0210

Meat of bovine animals (offal)

free

500

1 000

0

 (2)

0204

Sheep meat

free

Unlimited

Unlimited

 

 (2)

ex 0203

Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen

free

2 800

3 000

300

 (2) (3) (4)

0210 11 to 0210 19

Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked

0207

Poultry, fresh, chilled or frozen

free

650

725

75

 (2) (3)

1602 31 to 1602 39

Prepared or preserved meat of poultry

0402

Milk powder and condensed milk

free

350

500

0

 (2) (3)

0403 10 11 to 39

0403 90 11 to 69

Buttermilks, yoghurts and other fermented or acidified milk and cream

 

 

 

 

 

0404

Whey and products consisting of natural milk constituents

free

250

500

0

 (2) (3)

ex 0405

Butter and other fats and oils derived from milk except CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30

free

252

300

0

 (2) (3)

0406

Cheese and curd

free

1 895

2 100

195

 (2) (3)

0408 11 80

Birds' egg yolks, dried

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

0408 91 80

Birds' eggs, dried

14,5

Unlimited

Unlimited

 

 

0701 90 50

Potatoes, new, from 1 January to 30 June

free

Unlimited

Unlimited

 

 

0701 90 10

0701 90 90

Potatoes, other

6

500

500

0

 (3)

0702 00 00

Fresh tomatoes

free

2 600

2 900

300

 (2) (3)

ex 0704 10 00

Cauliflowers and headed broccoli

(from 15 April to 30 November)

6

Unlimited

Unlimited

 

 

0704 90 10

White cabbages and red cabbages

6

Unlimited

Unlimited

 

 

0704 90 90

Other

6

Unlimited

Unlimited

 

 

ex 0705 11 00

Cabbage lettuce

(from 1 April to 30 November)

5,9

Unlimited

Unlimited

 

 

0708 10 90

Fresh or chilled peas

(from 1 June to 31 August)

free

130

145

15

 (3)

0708 90 00

Leguminous vegetables

5,9

Unlimited

Unlimited

 

 

0709 60 10

Sweet peppers

4,3

Unlimited

Unlimited

 

 

0709 60 99

Other

4,3

Unlimited

Unlimited

 

 

0807 11 00

Water melons

4

Unlimited

Unlimited

 

 

0809 10 00

Apricots

4,2

Unlimited

Unlimited

 

 

0809 30 10

Nectarines

4

Unlimited

Unlimited

 

 

0808 10

Apples, fresh

free

7 500

15 000

0

 (2) (3)

1001

Wheat and meslin

free

15 000

30 000

0

 (2)

1002

Rye

free

1 000

2 000

0

 (2)

1003

Barley

free

15 000

30 000

0

 (2)

1004

Oats

free

500

1 000

0

 (2)

1005 10 90

1005 90 00

Maize

free

5 350

10 000

0

 (2)

1006

Rice

free

Unlimited

Unlimited

 

 

1008

Buckwheat, millet and canary seed, other cereals

free

500

1 000

0

 (2)

1107 10 99

Malt

free

1 500

3 000

0

 (2)

1516 10

Animal fats and oils

10

1 000

1 000

0

 (3)

1516 20

Vegetable fats and oils

9

1 000

1 000

0

 (3) (5)

1517 10 90

Margarine

10

270

270

0

 (3)

1601 00

Sausages and similar products

free

300

350

50

 (2) (3)

1602 41 to 1602 49

Prepared or preserved meat of swine

ex 1602 20 90

Pâtés, different sizes

9

265

265

0

 (3)

1602 50

Other prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal

free

100

200

0

 (2)

1703

Molasses

free

Unlimited

Unlimited

 

 (2)

ex 2001 90 96

Asparagus

free

130

145

15

 (3)

2002

Tomatoes prepared or preserved

free

1 300

1 450

150

 (2) (3)

2005 90 60

Carrots

5

Unlimited

Unlimited

 

 

2005 90 70

Mixtures of vegetables

5

Unlimited

Unlimited

 

 

2005 90 80

Other

5

Unlimited

Unlimited

 

 

2008 50

Apricots

4

Unlimited

Unlimited

 

 

2008 70

Peaches

4

Unlimited

Unlimited

 

 

2008 92 16

2008 92 16

2008 92 16

Mixtures of fruits

4

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 69 71

Grape juice

2

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 69 79

2

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 71

Apple juice

10

Unlimited

Unlimited

 

 

2009 79

10

Unlimited

Unlimited

 

 

2401

Unmanufactured tobacco

2,4

1 000

1 000

0

 (3)

(1)   The wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the code. Where ex codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the code and corresponding description taken together.

(2)   This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies and accompanied by a certificate (see Annex) indicating that no export refunds have been paid.

(3)   Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.

(4)   Excluding tenderloin presented alone.

(5)   Excluding 1516 20 95, 1516 20 96 and 1516 20 98.

ANNEX TO ANNEX B(b)

image

image

ANNEX C

AGREEMENT

between the European Community and the Slovak Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines

1.

Imports into the Community of the following products originating in the Slovak Republic shall be subject to the concessions set out below:



CN code

Description

Applicable duty

Yearly quantities

(hl)

ex  22 04

Wine of fresh grapes

Exemption

2 500

2.

The Community shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 1, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Slovak Republic.

3.

Imports into the Slovak Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below:



Slovak customs tariff code

Description

Applicable duty

Yearly quantities

(hl)

ex 2204 10

Quality sparkling wine

Exemption

10 000

ex 2204 21

Quality wine of fresh grapes in containers holding 2 litres or less

2204 29

Other wine of fresh grapes in containers holding more than 2 litres

25 %

20 000

4.

The Slovak Republic shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 3, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Community.

5.

This Agreement shall cover wine

(a) 

which has been produced from fresh grapes wholly produced and harvested in the territory of the Contracting Party in question, and

(b) 
(i) 

originating in the Community, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes referred to in Title V of Council Regulation (EC) No 1493/1999 of 17 May 1999 on the common organisation of the market in wine ( 37 );

(ii) 

originating in the Slovak Republic, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes in conformity with the Slovak law. These oenological rules referred to shall be in conformity with the Community legislation.

6.

Imports of wine under the concessions provided in this Agreement will be subject to the presentation of a certificate issued by a mutually recognised official body appearing on the lists drawn up jointly, to the effect that the wine in question complies with point 5(b).

7.

The Contracting Parties shall examine the opportunities for granting each other further concessions taking into account the development of wine trade between the Contracting Parties.

8.

The Contracting Parties agreed to continue immediately with the already started negotiations with the aim to conclude rapidly an agreement on the reciprocal recognition, protection and control of spirits and wine names, including ‘Slovenske Tokajske Vino’ originating in the Slovak part of the Tokaj Wine Growing Region.

9.

The Contracting Parties shall ensure that the benefits granted reciprocally are not called into question by other measures.

10.

Consultations are to take place at the request of either Contracting Party on any problem relating to the way this Agreement operates.

11.

This Agreement shall apply, on the one hand, in the territories in which the Treaty establishing the European Community is applied and under the conditions laid down in that Treaty and, on the other hand, in the territory of the Slovak Republic.



( ) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67.

( ) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67.

( 1 ) EMP osa sisukorras esitatakse ka viited, kust saab asjakohast teavet EÜ ja selle liikmesriikide kohta.

( 2 ) Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.

( 3 ) Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99.

( 4 ) Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria, Tuneesia, Jordani läänekallas ja Gaza sektor.

( 5 ) DO L 253 de 11.10.1993, p. 1

( 6 ) Artiklid 2-4 ja artikli 9 lõige 1 jäetakse välja vastavalt EMP lepingut kohandavale protokollile.

( 7 ) Artikkel 4 jäetakse välja vastavalt EMP lepingut kohandavale protokollile.

( 8 ) 387 D 0516: nõukogu otsus 87/516/Euratom/EMÜ, 28. september 1987 (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

( 9 ) Komisjoni otsus 2009/334/EÜ, 20. aprill 2009 (ELT L 101, 21.4.2009, lk 22).

( 10 ) 32007 R 0219: nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1) ►M235  , muudetud järgmise õigusaktiga:

— 
32008 R 1361: nõukogu määrus (EÜ) nr 1361/2008, 16. detsember 2008 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 12), ◄

▼M293

— 
32014 R 0721: Nõukogu määrus (EL) nr 721/2014, 16. juuni 2014. (ELT L 192, 1.7.2014, lk 1).

▼M234

( 11 ) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

( 12 375 R 0337: nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

— 
179 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt Kreeka Vabariigi ühinemine Euroopa ühendustega (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),
— 
185 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine Euroopa ühendustega (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 157 ja 158).

▼M135

— 
Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded adopted on 16 April 2003.

( 13 391 D 0049: nõukogu otsus 91/49/EMÜ, 26. november 1990 (EÜT L 28, 2.2.1991, lk 29). ►M8  Seose nõukogu otsusega 91/49/EMÜ lepitakse kokku, et EFTA riigid tasuvad alates 1. jaanuarist 1994 halduskulusid, mis on seotud ühenduse jätkutegevustega, mis asuvad eelarvereal B3-4104, „vanemaealiste meetmed”. ◄

( 14 375 R 1365: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:

— 
1 79 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt Kreeka Vabariigi ühinemine Euroopa ühendustega (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 17),
— 
1 85 I: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemine Euroopa ühendustega (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 157 ja 158)

►M161

 

— 
1 94 N: Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimusi ning EuroopaLiidu asutamislepingute kohandusi käsitlev akt (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21, muudetud EÜT L 1,1.1.1995, lk 1).

 ◄

▼M135

— 
Act concerning the conditions of accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded adopted on 16 April 2003.

( 15 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

( 16 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 17 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).

( 18 ) Nõukogu otsus 94/782/EÜ, 6. detsember 1994, mis käsitleb teabesüsteemi Handynet säilitamist esimese tehnilise abi programmi kohaselt praeguseks algatatud tegevuse raames (EÜT L 316, 9.12.1994, lk 42).

( 19 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).

( 20 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).

( 21 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).

( 22 ) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

( 23 ) 1) teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.

( 24 ) OJ L 360, 31.12.1994, p. 2.

( 25 ) OJ L 341, 16.12.1998, p. 3.

( 26 ) OJ L 280, 4.11.2000, p. 1.

( 27 ) As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August 2001 amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff (OJ L 279, 23.10.2001).

( 28 ) As defined in Decree of the Government of the Czech Republic No 480/2001 on the Customs Tariff of the Czech Republic.

( 29 ) OJ L 179, 14.7.1999, p. 1; Regulation as last amended by Regulation (EC) No 2585/2001 (OJ L 345, 29.12.2001, p. 10).

( 30 ) OJ L 359, 31.12.1994, p. 2.

( 31 ) OJ L 306, 16.11.1998, p. 3.

( 32 ) OJ L 280, 4.11.2000, p. 9.

( 33 ) As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August 2001, amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff (OJ L 279, 23.10.2001).

( 34 ) As defined in Decree of the Government of the Slovak Republic No 598/2001 on the Customs Tariff of the Slovak Republic.

( 35 ) OJ L 179, 14.7.1999, p. 1. Regulation as last amended by Regulation (EC) No 2585/2001 (OJ L 345, 29.12.2001, p. 10).